10.04.2023 Views

Viha Vein

Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?

Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

<strong>Viha</strong> <strong>Vein</strong><br />

tulnud näitama iga selles-sisalduva käsu pikkust ja laiust, kogu ulatust, kõrgust ja sügavust<br />

ja kujuteldamatut puhtust kõigis tema harudes.“ (Wesley jutlus 25). {SV 194.2}<br />

Wesley selgitas käsu ja evangeeliumi täielikku kooskõla: „Sellepärast valitseb käsu ja<br />

evangeeliumi vahel kõige lähedasem seos, mida üldse võib kujutleda. Ühelt poolt valmistab<br />

käsk lakkamatult teed evangeeliumile ja juhib meie tähelepanu sellele; teiselt poolt juhib<br />

evangeelium meid lakkamatult käsu täpsemale täitmisele. Näiteks kohustab käsk meid<br />

armastama Jumalat, armastama oma ligimest, olema vagad, alandlikud ja pühad. Me<br />

tunneme, et me ei ole selleks võimelised. Tõepoolest, see on inimesele võimatu. Kuid me<br />

näeme Jumala tõotust anda meile seda armastust ja teha meid alandlikeks, vagadeks ja<br />

pühadeks; me haarame kinni evangeeliumist, selle rõõmsatest sõnumitest. See sünnib<br />

vastavalt meie usule ja „käsu õigus täitub meie sees“ usu läbi, mis on Kristuses Jeesuses<br />

... {SV 194.3}<br />

„Kristuse evangeeliumi vaenlastest on kõige esimesel kohal need,“ ütles Wesley, „kes<br />

käsku avalikult arvustavad ning sellest halba kõnelevad, kes õpetavad inimesi murdma<br />

Jumala seaduste pidamise kohustust, räägivad vabastamisest kas ühest või kõikidest<br />

käskudest, olgu väiksemal või suuremal määral .,. Kõige üllatavam kõigest, mis selle suure<br />

eksitusega kaasneb, on see, et need, kes eksitusega kaasa lähevad, usuvad siiralt, et nad<br />

austavad Kristust sellega, kui nad heidavad ära Tema käsu; et nad ülistavad Tema<br />

lepitustööd sellega, kui nad hävitavad Tema õpetuse! Jah, nad austavad Teda just nii nagu<br />

Juudas, kui ta ütles: „Tere, õpetajai“ ja suudles Teda. Ja Issand võib igaühele neist õigusega<br />

öelda: „Kas sa suuandmisega reedad Inimese Poja?“ Rääkida Tema verest ning võtta Talt<br />

samal ajal peast Tema kroon, see tähendab hüljata mingisugune osa Tema käsuõpetusest<br />

Tema evangeeliumi edendamise ettekäändel, ei tähenda midagi muud, kui Teda suudlusega<br />

ära anda. Tõepoolest, mitte keegi, kes usku kuulutab viisil, mis juhib inimesi kas otseselt või<br />

kaudselt kõrvale sõnakuulmisest, kes kuulutab Kristusest nii, et ta sellega tühistab või<br />

nõrgestab mingil viisil vähimatki Jumala käsku, ei saa öelda, et juudasuudluses<br />

süüdistamine on tema suhtes ülekohtune.“ (samas). {SV 194.4}<br />

Neile, kes rõhutasid, et „evangeeliumi kuulutamine tähendab kogu käsuõpetuse lõppu,“<br />

vastas Wesley: „Seda eitame me täielikult. Selline väide on vastuolus juba käsu kõige<br />

esimese eesmärgiga, nimelt inimeste veenmisega nende patususes, nende äratamisega, kes<br />

magavad veel hukatuse äärel.“ Apostel Paulus selgitab, et „käsu läbi tuleb patutundmine“.<br />

Kuni inimene end patusena ei tunne, ei saa ta tunda ka tõelist vajadust lunastava vere<br />

järele“. . . . „Neile, kes on terved“, nagu meie Issand ise märkis, „ei ole arsti tarvis, vaid<br />

haigetele.“ Mõttetu on pakkuda arsti neile, kes on terved või vähe-malt arvavad end olevat.<br />

Te peate neid esmalt veenma selles, et nad on haiged, muidu ei täna nad teid iialgi abi eest.<br />

Sama mõttetu on pakkuda Kristust neile, kelle süda pole iial murdunud.“ (Samas, jutlus<br />

35). {SV 195.1}<br />

157

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!