Viha Vein
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Viha</strong> <strong>Vein</strong><br />
hingi Kristusele. Õpetuslikud eriarusaamad. Whitefieldi ja vendade Wesleyde vahel<br />
ähvardasid teatud perioodil tekitada omavahelist võõristust, kuid nad olid õppinud Kristuse<br />
koolis tasadust; nii lepitas neid vastastikune kannatlikkus ja ligimesearmastus. Nad teadsid,<br />
et polnud aega vaidlemiseks, kuna kõikjal lokkas eksitus ja ülekohus ning patused tormasid<br />
vastu hukatusele. {SV 190.3}<br />
Jumala teenrid sammusid mööda okkalist rada. Mõjuvõimsad ja õpetatud mehed<br />
kasutasid nende vastu oma võimu. Mõne aja pärast ilmnes paljude vaimulike otsustav<br />
vaenulikkus ning kirikute uksed sulgusid puhta usu kuulutajate ees. Tänu sellele, et<br />
vaimulikkond mõistis nad kantslitest hukka, pääsesid pimeduse, teadmatuse ja õeluse väed<br />
liikvele. Mitmel korral pääses Wesley eluga ainult tänu Jumala armu imele. Tema vastu<br />
üleskihutatud vihastest rahvamassidest ümbritsetuna ei paistnud sageli enam ühtegi<br />
väljapääsuteed. Ometi lahkus Kristuse teener puutumatuna ohtlikust kohast, kui ingel tuli<br />
inimese kujul tema kõrvale ja rahvahulk taganes. {SV 190.4}<br />
Ühe vihase jõugu käest pääsemise juhtumist rääkis Wes~ ley järgmist: „Paljud püüdsid<br />
mind maha paisata, kui me tulime libedat teed mööda mäest alla linna. Oli selge, et siis, kui<br />
ma oleksin kord juba mass lamanud, poleks mul õnnestunud enam üles tõusta. Kuid ma ei<br />
komistanud ega libisenud kordagi seni, kuni olin täielikult nende käest pääsenud. Kuigi<br />
paljud püüdsid haarata mul kraest või rõivastest ja niiviisi mind maha rebida, ei suutnud nad<br />
seda teha. Ainult üks sai kinni mu vesti taskuklapist, kuid see rebenes kohe küljest, seevastu<br />
teine klapp, mille all taskus oli rahatäht, rebenes vaid pooleldi... Tugev mees minu taga<br />
püüdis mitu korda mulle suure tammepuust kepiga äiata. Oleks ta sellega mulle kasvõi<br />
kuklasse kopsanud, poleks teist lööki enam tarvis olnud. Kõik löögid kaldusid aga kõrvale;<br />
kuidas, ma ei tea, sest ma ei saanud liikuda ei paremale ega vasakule.., Keegi teine trügis<br />
läbi rahvahulga ligemale ja tõstis käe löögiks, kuid laskis selle kohe langeda ja lausus mu<br />
pead silitades: „Millised pehmed juuksed tal on!“... Esimesed inimesed, kelle süda<br />
pehmenes, olid linna kõige kangemad mehed, käratseva rahvamassi juhid, üks neist oli<br />
olnud rahvalõbustustel elukutseline karudega võitleja ... Millisel hämmastaval viisil<br />
valmistab Jumal meid Tema tahet täitma! Kaks aastat tagasi riivas üks telliskivitükk mu<br />
õlga. Aasta hiljem tabas kivi mind otse silmade vahele. Möödunud kuul sain ühe löögi ja<br />
täna õhtul kaks; esimese linna saabumisel ja teise lahkumisel. Need ei põhjustanud mulle<br />
mingit valu, ehkki üks mees lõi mulle kogu jõust vastu rindu ja teine vastu suud niisuguse<br />
jõuga, et veri purskama hakkas. Ma ei tundnud kummagi löögi puhul rohkem vaiu kui<br />
puudutamisel õlekõrrega.“ (John Wesley, „Works“ kd. 3. lk. 297, 198.) {SV 191.1}<br />
Esimesed metodistid kannatasid pilget ja tagakiusamist kiriku liikmete ja laimust<br />
õhutatud avalike jumalapõlgajate poolt. Neid kutsuti kohtute ette ja sedagi vormitäiteks, sest<br />
tolleaegsetes kohtukodades oli õigusemõistmine harukordne. Sageli tarvitasid tagakiusajad<br />
nende kallal vägivalda. Ärritunud inimeste salgad käisid majast majja, hävitasid sisustust ja<br />
vara, võtsid kaasa seda, mida heaks arvasid ja sõimasid mehi, naisi ja lapsi. Vahel pandi<br />
lausa avalikult välja teadaanded, milles kutsuti neid, kes soovisid osa võtta metodistide<br />
154
Change language