Viha Vein
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Viha</strong> <strong>Vein</strong><br />
Mõneks kuuks jäi Calvin oma võimsate sõprade kaitse alla ja jätkas õpinguid, kuid kuna<br />
tema süda oli evangeeliumitöö juures Prantsusmaal, ei suutnud ta kaua tegevuseta<br />
olla. Niipea, kui torm oli mõnel määral vaibunud, otsis ta uue tööpõllu Poitiersis. Seal oli<br />
samuti ülikool ning sealgi olid uued vaated leidnud poolehoidu. Igast rahvaklassist inimesed<br />
kuulutasid evangeeliumi rõõmuga. Kuigi Calvin ei kuulutanud avalikult, avas ta igavese elu<br />
sõnu neile, kes seda kuulda soovisid, olgu siis riigiametnikust sõbra kodus, tema enda<br />
üüritoas või mõnikord lihtsalt aias. Aja möödudes, kui kuulajate arv kasvas, leiti, et ohutum<br />
on koguneda väljaspool linna. Jumalateenistuse paigaks valiti koobas sügava ja kitsa<br />
mäekuru kõrval, mida varjasid puud ja kaljud. Inimesed läksid sinna väikeste salkkondadena<br />
erinevaid teid pidi. Selles varjulises kohas loeti ja seletati Jumala Sõna. Seal pühitseti<br />
esimest korda Prantsusmaa protestantide poolt ka Issanda püha-õhtusöömaaega. Sellest<br />
väikesest kogudusest saadeti välja mitmed ustavad evangelistid. {SV 163.3}<br />
Veelkord pöördus Calvin Pariisi. Ta ei olnud ikka veel jätnud lootust, et Prantsusmaa<br />
võtab vastu reformatsiooni. Kuid peaaegu kõik uksed jäid suletuks. Evangeeliumi<br />
kuulutamine tähendas teed tuleriidale. Viimaks otsustas Calvin külastada Saksamaad.<br />
Vaevalt oli ta Prantsusmaalt lahkunud, kui protestantide pea kohal puhkes äge torm. Oleks<br />
Calvin Prantsusmaal viibinud, oleks ta kindlasti hukatud. {SV 164.1}<br />
Prantsuse reformaatorid soovisid näha, et nende maa oleks pidanud sammu Saksamaa ja<br />
Sveitsiga. Seetõttu otsustasid nad anda Rooma ebausule julge vastulöögi, mis ärataks üles<br />
kogu rahva. Selle mõttega pandi ühel ööl kogu Prantsusmaal üles missat ründavad plakatid.<br />
Reformatsiooni edu asemel tõi see innukas, kuid mõtlematu tegu häda mitte ainult ürituse<br />
eestvõtjatele, vaid reformeeritud usu sõpradele üle kogu Prantsusmaa. Paavstlased olid selle<br />
väljaastumise näol saanud kauaoodatud võimaluse nõuda ketserite kui trooni kõigutajate ja<br />
rahva rahu ohustajate täielikku hävitamist. {SV 164.2}<br />
Uks käsi (oli see siis ettevaatamatu sõbra või kavala vaenlase oma, jääb teadmata), oli<br />
kinnitanud ühe plakati ka kuninga toa uksele. Kuningas oli vihane. Sellel paberilehel rünnati<br />
ebausku, mida oli sajandeid austatud. Ennekuulmatu häbematus oli kinnitada sellised selged<br />
ja jahmatamapanevad laused kuningliku residentsi uksele! Hämmastunult seisis kuningas<br />
veidi aega sõnatus raevus. Seejärel lausus ta need kohutavad sõnad: „Kõik luteriusu<br />
pooldajad tuleb vahet tegemata arreteerida. Ma hävitan nad kõik!“ (samas, kd. 4, ptk. 10.)<br />
Liisk langes; kuningas otsustas lõplikult asuda Rooma poolele. {SV 164.3}<br />
Otsekohe võeti tarvitusele kõik abinõud, et vahistada kõik luterlased Pariisis. Uks vaene<br />
käsitööline, kes oli liitunud reformeeritud usuga ja kelle kohustuseks oli usklikke nende<br />
salajasele kogunemiskohale kokku kutsuda, võeti kinni. Tal kästi tuleriidale viimise<br />
ähvardusel näidata paavsti saadikutele kätte iga protestandi kodu linnas. Mees kohkus alatu<br />
et-tepaneku ees tagasi, kuid tuleleekide kartusel nõustus viimaks siiski äraandjaks saama.<br />
Ümbritsetuna preestrite kaaskonnast, vihale aetud munkadest ja sõduritest, käis Morin,<br />
kuninga salapolitseinik, koos reeturiga aeglaselt ja vaikselt läbi linna tänavad. Rongkäik<br />
133
Change language