Viha Vein
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Viha</strong> <strong>Vein</strong><br />
Peatükk 1—Maailmalõpu ennustus<br />
„Kui sina teaksid sellel päeval, mis sinu rahule tarvis läheb! Ent nüüd on see pandud<br />
varjule sinu silmade eest. Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu<br />
ümber valli ja piiravad sind ja vaevavad sind kõikepidi. Ja lõhuvad sind maha maatasa ja su<br />
lapsed sinu sees ega jäta kivi kivi peale, seepärast et sa ei ole tundnud oma<br />
armukutsumisaega!“ (Luuka 19, 42-44). {SV 9.2}<br />
Jeesus seisis Õlimäe harjal ja silmitses Jeruusalemma. Tema ees avanes kaunis ja rahulik<br />
vaade. Oli paasapüha aeg ning Jaakobi lapsed olid kõikidelt maadelt kogunenud<br />
Jeruusalemma, et pühitseda seda rahvuslikku püha. Keset aedu, viinamägesid ja haljaid<br />
nõlvu, mis olid üle külvatud palverändurite telkidega, kerkisid astmelised künkad, toredad<br />
lossid ja Iisraeli pealinna massiivsed kaitsevallid. Siioni tütar näis uhkelt ütlevat: „Ma istun<br />
kui kuninganna ja ei näe kurvastust“. Ta näis pidavat end sama armastatuks ja taeva poolt<br />
soosituks kui aastasadu varem, mil kuninglik laulja laulis: „Kaunisti tõuseb kõrgele kogu<br />
maa rõõm, Siioni mägi... suure Kuninga linn!“ (Laul 48,3). Õlimäel seisja nägi templi<br />
suurepäraseid hooneid otsekui peo peal. Loojuva päikese kiired panid särama templi<br />
lumivalged marmormüürid ning helkisid kuldseil väravail ja tornidel. Seal seisis ilu täius“,<br />
juutide uhkus. Ükski iisraellane ei suutnud seda kõike vaadelda ilma imetluse ja<br />
rõõmuvärinata! {SV 9.3}<br />
Jeesuse meeled olid vallatud aga hoopis teistsugustest mõtetest. „Kui ta lähemale jõudis<br />
ja linna nägi, nuttis ta tema pärast“ (Luuka 19,41). Keset üldist rõõmu, mis saatis Tema<br />
võidukat saabumist, just neil päevil, kui palmioksad lehvisid ja rõõmsad hosiannad künkalt<br />
vastu kajasid ning tuhanded hääled Teda kuningaks kuulutasid, valdas maailma Lunastajat<br />
ootamatu, mõistatuslik kurbus. Tema, Jumala Poeg, Iisraeli tõotatud Messias, kelle võim oli<br />
võitnud surma ja toonud selle vangid hauast välja, vaias pisaraid, mitte hariliku kurbuse,<br />
vaid kibeda, lämmatava hingevalu pärast. {SV 10.1}<br />
Jeesus ei nutnud enda pärast, kuigi Ta teadis hästi, kuhu Tema tee viis. Tema ees oli<br />
Ketsemani, läheneva hingevõitluse paik. Nähtav oli ka Lammastevärav. Juba sajandeid oli<br />
läbi selle värava viidud ohvriloomi ja see pidi avanema Temagi ees, kui Teda „tallena<br />
viiakse tappa“ (Jes. 53,7). Kolgata, ristilöömise koht, polnud sealt kaugel. Rajale, mida<br />
mööda Kristusel peagi astuma tuli hakata, et oma elu patu eest ohvriks anda, pidi langema<br />
kohutav pimedus. Ometi ei tumestanud eelseisvad sündmused sel hetkel Jeesuse<br />
ennastsalgavat meelt. Ka mitte eelaimdus oma üliinimlikust ahastusest. Jeesus nuttis<br />
hukkumisele määratud tuhandete pärast Jeruusalemmas; nende pimeduse ja<br />
südamekõvaduse pärast, keda Ta oli tulnud õnnistama ja päästma. {SV 10.2}<br />
Jeesuse pilgule avanes valitud rahva rohkem kui tuhandeaastane ajalugu, täis Jumala<br />
erilist heatahtlikkust ja kaitsvat hoolitsust. Veidi eemal kõrgus Moria mägi, kus tõotuse poeg<br />
— ohver, kes ei tõrkunud vastu — oli lamanud seotuna altaril — sümbolina Jumala Poja<br />
6
Change language