Viha Vein

Viha Vein
kirjutas Saksi kuurvürstile: „Meie südametunnistus ei luba nõustuda sellise liidu
moodustamisega. Kümme korda parema meelega ma sureksin, kui näeksin, et evangeeliumi
ürituse pärast valatakse kasvõi üksainus veretilk. Meie osaks on olla otsekui tall tapalaval.
Me peame kandma Kristuse risti. Teie kõrgus ärgu kartku. Me võime teha oma palvetega
rohkem kui meie vaenlased oma hooplemisega, kuid ärgu leitagu meie kätelt venna verd.
Kui keiser nõuab meie andmist tema kohtu alla, siis oleme me ka valmis kohtusse ilmuma
Teie vürstlik kõrgus ei tarvitse muretseda minu või kellegi teise usu kaitsmise eest, sest
igaüks peab kaitsma usku isiklikult.“ (samas, kd. 14, ptk. 1). {SV 152.3}
Salajasest palvepaigast väljus jõud, mis vapustas maailma suure reformatsiooni ajal. Püha
rahulikkusega asetasid Issanda teenrid oma jalad Tema tõotuste kaljule. Augsburgi võitluse
ajal ei möödunud Lutheril ainsatki päeva, mil ta poleks vähemalt kolm tundi päevas
palvetanud. Need tunnid võttis ta päeva parimast ajast. „Tema eraldatud kambris võis
kuulda, kuidas ta valas oma hinge Jumala ette austust, kartust ja lootust tulvil sõnadega,
nagu see, kes kõneleb sõbraga.“ „Ma tean, et Sa oled meie Isa ja Jumal,“ ütles ta, „ning et
Sa pillutad laiali oma laste jälitajad, sest Sa oled end koos meiega ohtu asetanud. See kõik
on Sinu töö ja ainult Sinu armust oleme me oma käed selle külge pannud! Kaitse meid, Isa!“
(samas, kd. 14, ptk. 6). {SV 153.1}
Melanchtonile, kes ägas mure ja kartuse koorma all, kirjutas Luther: „Armu ja rahu
Kristuses — just nimelt Kristuses, ütlen ma — mitte maailmas! Aamen! Ma lausa vihkan
seda äärmist muret, mis sind hävitab. Kui asi on ebaõige, jätkem see; kui aga õige, siis ei
pea me suhtuma hoolimatult Tema tõotustesse, kes käsib meid magada kartmatult!...
Kristust ei ole vaja mõjutada õigluse ja tõe tööle. Ta elab, Ta valitseb! Miks me peaksime
kartma?“ (samas, kd. 14, ptk. 6). {SV 153.2}
Jumal kuulis oma sulaste hüüdu. Ta andis vürstidele ja kuulajatele armu ning julgust
säilitada tõde selle maailma pimeduse valitsejatest hoolimata. Issand ütles: „Vaata, mina
panen Siionisse valitud kalli nurgakivi, ja kes Temasse usub, see ei satu häbisse!“
Protestantlikud reformaatorid olid ehitanud Kristusele ja põrguväravad ei võinud neid
võita. {SV 153.3}
124