Viha Vein
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Viha</strong> <strong>Vein</strong><br />
Peatükk 11— Vürstide protest<br />
Üks suurepärasemaid tunnistusi, mis reformatsiooni kasuks üldse kunagi on esitatud, oli<br />
Saksamaa kristlike vürstide poolt 1529. a. Speyeri riigipäeval esitatud protest. Nende<br />
jumalakartlike meeste julgus, usk ja kindlus võitlesid järgnevateks aegadeks välja mõtete ja<br />
südametunnistuse vabaduse. Vürstide protest andis reformeeritud kirikule ka nime<br />
„protestantlik“ ning selle põhimõtted moodustasid „protes-tantismi tõelise tuuma“.<br />
(D’Aubigne, kd. 13, ptk. 6). {SV 142.3}<br />
Reformatsioonile oli saabunud pime ja ähvardav päev. Hoolimata Wormsi ediktist, mis<br />
oli pannud Lutheri riigivande alla ning keelanud tema õpetuste uskumise ja levitamise, oli<br />
riigis valitsenud mingil määral siiski usuline sallivus. Jumalik juhtivus oli ohjeldanud<br />
jõudusid, mis seisid vastu tõele. Karl V-ndal oli kindel soov reformatsioon purustada, kuid<br />
iga kord, kui ta käe löögiks tõstis, suunati hoop mujale. Ikka ja jälle näis nende hävitamine,<br />
kes julgesid roomakatoliku kirikule vastu seista, möödapääsmatu, kuid kõige kriitilisemal<br />
momendil ilmusid riigi idapiirile Türgi armeed või alustas vaenutegevust Prantsusmaa<br />
kuningas või paavst ise, keda ärritas imperaatori kasvav vägevus. Keiser asus sõdima<br />
nendega ning reformatsioon sai võimaluse kesk võitlust ja rahvaste mässu veel kosuda. {SV<br />
142.4}<br />
Viimaks lepitasid paavstlased ära omavahelised tülid ja moodustasid ühisrinde<br />
reformatsiooni vastu. 1526. aastal oli Speyeri riigipäev andnud igale Saksa vürstiriigile<br />
religioosseis asjus täieliku vabaduse kuni kontsiili kokkukutsumiseni. Vaevalt oli möödas<br />
hädaoht, mis sellise otsuse tingis, kui keiser kutsus 1529. a. Speyeris taas kokku riigipäeva<br />
plaaniga arutada ketserluse täielikku hävitamist. Vürste kohustati reformatsiooni maha<br />
suruma esialgu rahulike vahenditega, kuid ebaedu korral oli Karl valmis kasutama ka<br />
mõõka. {SV 143.1}<br />
Paavstluse pooldajail oli taas põhjust võidurõõmutseda. Nad ilmusid Speyerisse suurel<br />
arvul ja näitasid avalikult oma vaenulikkust reformaatorite ja kõigi nende vastu, kes<br />
uuendust pooldasid. „Me oleme arvatud maailma rämpsuks ja pühkmeiks,“ ütles<br />
Melanchton, „kuid Kristus vaatab oma vaese rahva peale ja kaitseb neid.“ (samas, kd. 13,<br />
ptk. 5). Evangeeliumi vastu võtnud vürstidel, kes tulid riigipäevale, keelati evangeeliumist<br />
kõnelemine ka nende oma ruumides. Ometi janunes rahvas Speyeris Jumala Sõna järele ja<br />
keelust hoolimata kogunesid tuhanded teenistusele, mida peeti Saksi kuurvürsti kabelis. {SV<br />
143.2}<br />
See kiirendas kriisi. Riigipäevale tehti teatavaks keiserlik läkitus: „Kuna otsus, mis tagas<br />
südametunnistuse vabaduse, tekitas nii suurt segadust, siis nõuab keiser selle annuleerimist.“<br />
Selline omavoli tekitas kristlaste hulgas meelepaha ja ärevust. Üks neist ütles: „Kristus on<br />
jälle langenud Kaifase ja Pilaatuse kätte!“ Roomameelsed muutusid veelgi ägedamaiks.<br />
Vagatsevad paavstlased väitsid: „Türklased on paremad kui luterlased, sest türklased peavad<br />
116
Change language