Viha Vein

Viha Vein
autoriteedi ja õpetlaste ratsionalistliku filosoofia vastu ning seisis samal ajal vankumatu
kaljuna vastu fanatismile, mis püüdis end ühendada reformatsiooniga. {SV 139.4}
Mõlemad reformatsioonivastased suunad heitsid Pühakirja kõrvale ja ülistasid inimlikku
tarkust. Ratsionalism jumaldas mõistust ja tegi selle usu kriteeriumiks. Rooma katoliku kirik
väitis, et tema kõige kõrgem ülempreester sai inspiratsiooni katkematu ja läbi aegade
muutmatu ahela kaudu otse apostlitelt. See andis hea võimaluse peita liialdus ja rikutud
kalduvus apostelliku volitatuse pühaduse varju. Münzer ja tema kaaslased nimetasid
inspiratsiooniks seda, mis oli paljas mõttekujutlus. Sellisele alusele tuginedes kavatsesid nad
väärata igasugust jumalikku ja inimlikku võimu. Tõeline kristlus tunnustab inspireeritud tõe
varakambriks ja igasuguse inspiratsiooni proovikiviks Jumala Sõna. {SV 139.5}
Pärast Wartburgist tagasitulekut lõpetas Luther Uue Testamendi tõlkimise ja peagi ilmus
evangeelium Saksa rahvaie emakeeles. Kõik need, kes tõde armastasid, võtsid selle rõõmuga
vastu, kuid need, kes pidasid inimlikke käske ja traditsioone paremaks, heitsid selle
põlglikult kõrvale. {SV 140.1}
Preestreid tegi rahutuks teadmine, et lihtrahvas võis nüüd hakata Piibli õpetuste kohta
küsimusi esitama ja vaimulike teadmatus võis sel viisil paljastuda. Lihaliku targutuse
sõjariistad olid jõuetud Vaimu mõõga vastu. Rooma-katoliku kirik kasutas kogu oma
mõjuvõimu, et takistada Pühakirja levikut, kuid kõik dekreedid, kirikuvanded ja piinamised
olid asjatud. Mida enam Piiblit arvustati ja keelu alla pandi, seda enam oli rahval huvi teada
saada, mida see tegelikult õpetas. Kõik, kes oskasid lugeda, uurisid agaralt Jumala Sõ-na.
Nad võtsid selle kaasa sinna, kuhu parajasti läksid ja uurisid seda ikka ja jälle seni, kui
suured osad sellest pähe jäid. Kui Luther nägi, millise lugupidamisega Uus Testament vastu
võeti, alustas ta viivitamatult Vana Testamendi tõlkimist ja andis selle osade kaupa välja
sedamööda, kuidas töö edenes. {SV 140.2}
Lutheri kirjutused olid teretulnud nii linnas kui maal. „Seda, mida Luther ja tema sõbrad
koostasid, levitasid edasi teised. Mungad, kes veendusid mungakohustuste ebaõigsuses,
igatsesid oma senist laisklemist asendada aktiivse tegevusega. Kuna neil oli Jumala Sõna
kuulutamiseks vähe teadmisi, rändasid nad mööda maad ja müüsid külades Lutheri ja tema
pooldajate raamatuid. Peagi kubises Saksamaa sellistest kirjanduselevitajatest.“ (samas, kd.
9, ptk. 11). {SV 140.3}
Neid kirjutisi uurisid sügava huviga nii rikkad kui vaesed, haritud ja harimatud, Öösiti
lugesid külakoolide õpetajad neid valjusti ette väikestele gruppidele, kes olid kogunenud
kolde ümber, ja ikka leidus neid, kes tulid tõetundmisele. Võtnud Sõna rõõmuga vastu,
läksid nad seda omakorda teistele kuulutama. {SV 140.4}
Tõdenes Piiblis öeldu: „Kui su sõnad avanevad, annavad nad valgust, tehes arukaks
kohtlasi!“ (Laul 119, 130). Pühakirja uurimine teostas suure muutuse rahva meeltes ja
südames. Paavsti valitsus oli hoidnud rahvast teadmatuses ja seisakus. Vormilikke ebausu
114