Viha Vein

Viha Vein
Temasse tunnistas. Kõigi rahvaste hulgast saavad õndsaks need, kes iganes usuvad kogu
südamest Jeesusesse Kristusesse. Meie, Kristuse sulaste kohustuseks on austada ja järgida
evangeeliumi.“ (D’Au bigne, Londoni väljaanne, 8. kd. ptk. 9). Selle konverentsi tagajärjel
võttis üks piiskopi saadikutest reformeeritud usu vastu. {SV 130.3}
Nõukogu keeldus astumast samme Zwingli vastu ja Rooma valmistus uueks rünnakuks.
Kui usupuhastajale teatati vaenlaste salasepitsustest, ütles ta: „Las nad tulevad; ma kardan
neid sama vähe kui rannakalju selle jalamil mürisevaid laineid.“ (Wylie, 8. kd. ptk. 11).
Vastaste jõupingutused edendasid tegelikult seda tööd, mida nad püüdsid hävitada. Tõde
levis aina edasi. Tõe pooldajaile Saksamaal, keda heidutas Lutheri kadumine, andis uut
julgust evengeeliumi edu Šveitsis. {SV 131.1}
Sedamööda kuidas reformatsioon Zürichis juurdus, avaldusid selle viljad pahede
vähenemise ja distsipliini süvenemise näol. „Meie linnas on rahu eluase,“ kirjutas Zwingli,
„pole riidu, silmakirjatsemist, kadedust ega tülisid. Kust veel võib tulla selline kooskõla kui
mitte Issandalt ja õpetusest, mis tagab rahu ja jumalakartuse!“ (samas, 8. kd. ptk. 15). {SV
131.2}
Reformatsiooni võidud õhutasid paavstlasi veelgi energilisemale vastutööle. Nähes, kui
vähe oli saavutatud tagakiusamisega Lutheri töö mahasurumisel Saksamaal, otsustasid nad
reformatsiooni vastu võidelda oma relvadega. Otsustati korraldada avalik vaidlus Zwingliga.
Kuna initsiatiiv tuli paavstlaste poolt, valisid nemad endale soodsa võistluspaiga ja sobivad
vahekohtunikud, et tagada kindel võit. Püüdes Zwinglit korrakski oma võimusesse saada,
hoolitsesid nad igati selle eest, et ta nende peost ei pääseks. Kui juht õnnestuks vaikima
panna, puruneks kiiresti kogu liikumine. See eesmärk jäi loomulikult suure saladuskatte
alla. {SV 131.3}
Vaidluse kohaks määrati Baden, kuid Zwingli ei sõitnud sinna. Zürichi linnanõukogu
pidas paavstlaste kavatsusi kahtlasteks. Hoiatusena mõjusid ka tuleriidad paavstlikes
kantonites, mis süüdati evangeeliumi tunnistajate pärast ning seetõttu ei lubanud nad oma
hingekarjasel elu ohtu seada. Zürichis oli Zwingli valmis kohtuma kõigi Rooma
esindajatega, kuid minna Badenisse, kus oli just valatud tõe eest seisvate märtrite verd,
tähendas minna kindlasse surma. Reformeeritud usku valiti esindama Ökolampadius ja
Haller. Rooma eestvõitlejaks oli kuulus dr. Eck, keda toetas hulk õpetatud doktoreid ja
prelaate. {SV 131.4}
Kuigi Zwignli ise ei viibinud sellel dispuudil, oli tema mõju tuntav. Kõik sekretärid valiti
paavstlaste poolt ja teistel keelati surmanuhtluse ähvardusel märkmeid teha. Sellest
hoolimata sai Zwingli iga päev usaldusväärse aruande Badenis räägitu kohta. Üks
üliõpilane, kes osales väitlustel, kirjutas igal õhtul ülevaate päeval esitatust. Teised kaks
üliõpilast toimetasid selle aruande ja Ökolampadiuse kirja igal õhtul Zwingli kätte Zürichis.
Reformaator vastas, andis nõu ja soovitusi. Ta kirjutas vastused öösel, ja varahommikul
pöördusid üliõpilased Zwingli nõuannetega Badenisse. Et vältida linnaväravas valvurite
107