Viha Vein

Viha Vein
mõnituste ja irvitavate märkustega; teised võtsid abiks ülbuse ja ähvardused. Zwingli talus
süüdistusi kannatlikult „Kui me soovime õelaid Jeesusele Kristusele võita, peame silmad
sulgema paljudele asjadele,“ lausus ta. (samas, 8. kd. ptk. 6). {SV 128.1}
Umbes sel ajal ilmus uus võimalus reformatsiooni edasi viia. Üks reformeeritud usu
pooldaja Baselis saatis Zürichisse Luziani-nimelise mehe mõnede Lutheri kirjutistega, et
nende raamatute levitamise kaudu valgust suuresti edasi kanda. Ta kirjutas Zwinglile:
„Vaata järele, kas Luzianil on küllalt tarmu ja osavust; kui on, siis las ta viib Lutheri
kirjatööd, eriti tema Meie Isa palve seletuse, mis on kirjutatud lihtrahva jaoks, linnast linna,
külast külla ja majast majja. Mida rohkem neid tuntakse, seda rohkem neid ostetakse.“
(samas, kd. 8, ptk. 6). {SV 128.2}
On seaduspärane, et siis, kui Jumal valmistub teadmatuse ja ebausu ahelaid purustama,
asub Saatan omakorda väga võimsalt tegutsema. Ta püüab mähkida inimesi pimedusse ja
köita neid veel kõvemini. Sel ajal kui kristlikes maades tõusid mehed, et kuulutada
inimestele andeksandmist ja õigekssaamist Kristuse vere läbi, jätkas Rooma uue energiaga
kõikjal oma turgude avamist; patukahetsuskirjade müütamist. {SV 128.3}
Igal patul oli oma hind. Inimestel lubati julgesti pattu teha, kuna see täitis tublisti ka
kirikukassat. Nii arenesid paraleelselt kaks liikumist: üks pakkus andestust raha eest, teine
— Kristuse läbi. Rooma lubas pattu teha ja lõikas selle pealt kasu, usupuhastajad mõistsid
patu hukka ja suunasid inimesi Kristuse kui Lepitaja ja Päästja juurde. {SV 128.4}
Saksamaal oli indulgentside müük usaldatud dominikaani kerjusmunkade hooleks, keda
juhtis kurikuulus Tetzel. Šveitsis anti see kauplemine frantsiskaanlaste kätte, ühe Itaalia
munga Samsoni juhtimise alla. Samson oli kirikule osutanud suure teene sellega, et ta oli
kogunud Saksamaalt ja Sveitsist tohutuid summasid paavsti kassa täiteks. Nüüd tuli Samson
uuesti Šveitsi ja meelitas ligi suuri rahvahulki, et röövida vaestelt talupoegadelt nende kasin
töötasu ja pressida jõukatelt välja rikkalikke ande. Kuigi reformatsioon ei suutnud sellisele
kaubitsemisele veel piiri panna, oli selle mõju äritsemist siiski vähendada. Zwingli oli veel
Einsiedelnis, kui Samson jõudis oma kaubaga naabruses asuvasse linna. Niipea, kui
usupuhastaja „kaupmehe“ tegevusest teada sai, võttis ta ette teekonna sinna. Isiklikult nad ei
kohtunud, kuid Zwingli mõju oli munga häbematuste paljastamisel nii suur, et Samson oli
sunnitud sellest piirkonnast lahkuma. {SV 128.5}
Ka Zürichis jutlustas Zwingli agaralt indulgentside vastu ja siis kui Samson hiljem sellele
linnale lähenes, saadeti talle vastu raekäskjalg palvega linna mitte tulla. Lõpuks pääses
Samson kavalusega siiski Zürichisse, kuid ta sunniti lahkuma ilma, et oleks saanud seal
ainsatki indulgentsi müüa. Varsti pärast seda lahkus Samson hoopiski Sveitsist. {SV 129.1}
Suurt hoogu andis reformatsioonile katku ehk „musta surma“ puhkemine, mis möllas
Šveitsis 1519. aastal. Inimesed, kes seisid silmitsi surmaga, tunnetasid hiljuti ostetud
indulgentside väärtusetust ning soovisid oma usule kindlamat alust. Zürichis jäi ka Zwingli
105