Viha Vein

Viha Vein
kirjutanud ainsatki sõna. Miks? Et näidata, kuivõrd kooskõlas on Jumala Vaim iseendaga,
kuna me mõlemad õpetame ilma kokkurääkimata Kristuse õpetust nii ühtmoodi.“
(D’Aubigne, 8. kd. ptk. 9). {SV 125.2}
1516. aastal kutsuti Zwingli Einsiedelni kloostrisse jutlustajaks. Seal õppis ta selgemini
tundma Rooma kõlvatust ning tõusis usupuhastajaks, kelle mõju oli tunda kaugel
väljaspool kodu-Alpe. Einsiedelni peamiste vaatamisväärsuste seas oli üks neitsi Maarja
kuju, millele omistati imettegev vägi. Kloostri värava kohal ilutses pealkiri: „Siin saadakse
pattude täielik andestus.“ (samas, 8. kd. ptk. 5). Aasta ringi vooris palverändajaid neitsi
Maarja pühamusse. Iga-aastastel kuju pühitsemise suurtel pidustustel kogunesid sinna
rahvahulgad kõikjalt Sveitsist ning isegi Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Zwingli oli selle
ebausu pärast väga mures ja otsis varmalt võimalust, et kuulutada palveränduritele vabadust
evangeeliumi läbi. {SV 125.3}
„Ärge arvake,“ ütles ta, „et Jumal on rohkem selles templis kui mingis teises kohas.
Ükskõik, kus te olete, on Jumal teie juures ja kuuleb teid. Kas asjatud tseremooniad, pikad
palverännakud, annetused, pühakujud, neitsi Maarja või pühakute appihüüdmine võivad
kindlustada meile Jumala armu? ... Mis aitab sõnade hulk meie palvetes? Mis kasu on
läikivsiledast mungamütsist, paljakspügatud peast, pikast lehvivast talaarist või kullaga
tikitud tuhvleist? Jumal vaatab südamesse — ja meie süda on Temast kaugel.“ „Kristus,“
kuulutas ta, „kes suri ristil, on ohver, kes maksis usklike patuvõlad igaveseks.“ (samas, 8.
kd. ptk. 5). {SV 126.1}
Paljudele kuulajatele ei olnud need õpetused meeltmööda. Neile valmistas kibedat
pettumust jutt, et nende vaevarikas rännak olevat tehtud asjatult. Nad ei suutnud mõista seda
pattude andestust, mida neile Kristuse armu kaudu vabalt pakuti. Nad olid rahul senise
taevateega, mille Rooma oli nende jaoks välja mõeldud. Paljud ei tahtnudki midagi paremat
otsima hakata. Kergem oli usaldada oma päästmine preestrite ja paavsti kätte, kui et näha
vaeva südame puhtusega. {SV 126.2}
Teised aga võtsid teate Kristuse armu läbi saadavast lunastusest rõõmuga vastu. Rooma
poolt ettekirjutatud kombed ei olnud neile andnud hingerahu ja nüüd võtsid nad usus vastu
Päästja vere kui õige lepitusvahendi. Sellised inimesed pöördusid tagasi koju väärtusliku
valguse jagajatena. Nii kandus tõde külast külla, linnast linna ja palverändurite arv neitsi
Maarja altari juures kahanes. Muidugi mõista vähenesid ka annetused ja ühtlasi Zwingli
palk, mida maksti nendest sissetulekutest. Usupuhastaja ei kurvastanud selle üle, ta tundis
hoopiski rõõmu, et fanatismi ja ebausu vägi hakkas hääbuma. {SV 126.3}
Kiriku juhid olid hästi teadlikud Zwingli tegevusest, kuid nad ei astunud kohe vahele,
vaid lootsid teda meelitustega tagasi võita. Samal ajal sai tõde rahva südames juurduda. {SV
126.4}
103