Viha Vein
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
Viha Vein viittaa paitsi potentiaalisesti päihdyttävän juoman voimakkuuteen, myös yliluonnollisen raivon syvyyteen, jonka hirvittävät julmuudet ja ilkeät vääristymät synnyttävät. Tämä kirja pakottaa tarkkailemaan tarkasti sosiaalista, poliittista ja uskonnollista järjestelmää, joka hämmentää mielen ja antaa vääränlaisen turvallisuuden tunteen. Lukija voi todistaa, millaisia vaikutuksia kansakunnilla on, kun ne horjuvat oudon voiman vaikutuksen alaisina. Mikä on tuon hengen nimi? Miten se määritellään?
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Viha</strong> <strong>Vein</strong><br />
Peatükk 9—Uusupuhastaja Sveitsist<br />
Inimeste valiku puhul, keda Jumal kutsus kogudust reformeerima, ja nende valiku puhul,<br />
kes kogudusele omal ajal aluse olid pannud, ilmnes üks põhisuund: taevane Õpetaja ei<br />
valinud nende ülesannete täitmiseks maailma suurmehi, tähtsaid ja rikkaid isikuid, kes olid<br />
rahva juhtidena harjunud kiituse ja austusega. Ta ei saanud neid valida sellepärast et need<br />
mehed olid uhked ja oma üleolekus niivõrd ennastusaldavad, et neid polnud võimalik<br />
kujundada ligimeste suhtes kaastundlikeks Naatsareti Mehe kaastöölisteks. Harimatutele,<br />
raske tööga harjunud Galilea kaluritele esitati kutse: „Tulge minu järele ja ma teen teid<br />
inimeste püüdjaiks!“ (Matt. 4,19). Need järelkäijad olid alandlikud ja õppustvõtvad. Mida<br />
vähem olid inimesi mõjutanud omaaegsed vale-õpetused, seda edukamalt sai Kristus neid<br />
õpetada ja teiste teenimiseks kasutada. Sama seaduspärasus kehtis ka reformatsiooni päevil.<br />
Juhtivad usupuhastajad olid madala päritoluga mehed, vabad uhkusest oma suguvõsa ja<br />
silmapaistvate saavutuste üle, suhteliselt vabamad ka preestrite poliitika mõjust. Jumala<br />
plaanis on silmapaistmatute vahendite kaudu teostada suuri asju, et au ei antaks inimestele,<br />
vaid Temale, kes töötab nende läbi, kes tahavad ja tegutsevad Tema hea meele järele. {SV<br />
123.1}<br />
Mõned lühikesed nädalad pärast seda, kui ühes Saksamaa kaevuri majakeses oli sündinud<br />
Martin Luther, sündis väikeses majas Alpide nõlval Ulrich Zwingli. Zwinglit ümbritsev<br />
keskkond, tema lapsepõlv ja kasvatus olid sobivaks ettevalmistuseks elutööle. Kodukandi<br />
looduse ilu ja hämmastav ülevus istutasid Zwingli hinge juba varakult tunnetuse Jumala<br />
suurusest, väest ja majesteetlikkusest. Jutustused kodumäestikes sooritataud vapratest<br />
tegudest leidsid kõlapinda poisi südames. Jumalakartliku vanaema käest kuulis Zwingli neid<br />
väheseid väärtuslikke Piiblilugusid, mida usklik naine oli kiriku legendide ja pärimuste seast<br />
omandanud. Sügava huviga kuulas poiss lugusid usuisade ja prohvetite suurtest tegudest,<br />
karjastest Palestiina küngastel, kellele inglid jutustasid Petlemma lapsukesest, ja Kolgata<br />
Mehest. Nii nagu Hans Luther, nii soovis ka Zwingli isa, et tema poeg saaks hea hariduse, ja<br />
seetõttu lahkus poiss varakult kodusest orust. Ulrichi mõistus arenes kiiresti ja peagi tekkis<br />
mure, kust leida talle sobivaid õpetajaid. Kolmeteistkümne-aastasena suundus Zwingli<br />
Berni, kus asus tollal Šveitsi kõige silmapaistvam kool. Seal kerkis esile aga hädaoht, mis<br />
ähvardas hävitada nooruki paljutõotava tuleviku. Kerjusmungad püüdsid andekat poissi igati<br />
kloostrisse meelitada. Dominikaani ja frantsiskaani ordude mungad võistlesid omavahel<br />
rahva poolehoiu pärast. Seda püüti saavutada kirikute hiilguse, tseremooniate toreduse,<br />
kuulsate reliikviate ning imet-tegevate kujude kütkestavuse abil. Berni dominikaanlased<br />
mõistsid, et andeka nooruki ordusse võitmine tooks neile suuresti kasu ja au. Zwingli<br />
noorus, tema loomupärane kõneosavus ja kirjutamisand ning eriline talendikus muusika ja<br />
poeesia alal oleksid meelitanud rahvast jumalateenistustele enam kui ükskõik millised<br />
kaunistused kirikus. Loomulikult oleksid suurenenud tunduvalt ordu sissetulekud. Pettuse ja<br />
meelitustega püüdsid mungad Zwinglit kloostrisse ahvatleda. Luther oli ülikoolis õppimise<br />
ajal peitnud end klaastri kongi, kus ta oleks maailmale kaduma läinud, kui Jumala<br />
101
Change language