Maailmataju 2017

∆φ = -4π ehk divgradφ = -4π ,
milles div = 4π ja
= -gradφ. Elektromagnetilist potentsiaali A kirjeldab aga võrrand
=
Tekib küsimus, et kui aegruumi lõkspinna kuju sõltub elektrilaengu poolt tekitatud välja
ekvipotentsiaalpinna kujust, siis kas see aegruumi lõkspinna tekkimine sõltub ka välja
ekvipotentsiaalpinna tiheduse suunast? See tähendab seda, et kui laengu poolt tekitatava aegruumi
lõkspinna kuju sõltub laengu välja ekvipotentsiaalpinna kujust, siis peab aegruumi lõkspinna
tekkimine sõltuma ka välja ekvipotentsiaalpinna tiheduse suunast. Ekvipotentsiaalpinna tiheduse
suund määrab ära selle, et millises suunas elektrivälja tugevus nõrgeneb või suureneb. Väljatugevus
on seotud omakorda elektrijõuga. Elektrivälja tugevus on võrdne vastandmärgilise potentsiaaligradiendiga:
E = - gradφ. Skalaarse funktsiooni φ(x,y,z) gradiendi suund ühtib suunaga n, milles
funktsioon kasvab kõige kiiremini.
Kuna väljatugevus on vektoriaalne ehk suunda omav suurus, siis seega nimetatakse
väljatugevust lühidalt E-vektoriks. Kuid E-vektori pikkuse ehk mooduli korral nimetatakse seda
lihtsalt väljatugevuseks E. Punktlaengu Q väljatugevus on võrdeline laengu suurusega ning
pöördvõrdeline vahekauguse r ruuduga. Kokkuleppeliselt on nii, et positiivse laenguga keha korral
on E-vektor suunatud sellest kehast eemale, kuid negatiivselt laetud keha elektrivälja E-vektor on
suunatud keha enda poole:
Joonis 2 Välja jõujoonte suund positiivse ja negatiivse laengu korral.
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/33/VFPt_dipole_electric_manylines.svg/600px-
VFPt_dipole_electric_manylines.svg.png
E-vektori suund määrab ära välja jõujoone suuna. Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas
punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Mida tihedamalt paiknevad jõujooned, seda
tugevam on väli. Homogeense elektrivälja korral on E-vektor kogu ruumis ühesuguse pikkuse ja
suunaga. Homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu.
Elektriväli kahe ühesuuruselt ja erimärgiliselt laetud tasase plaadi vahel on homogeenne ja see väli
on kaks korda tugevam kui ühe plaadi korral. Punktlaengu elektrivälja potentsiaal φ on võrdeline
laengu suurusega ja pöördvõrdeline kaugusega sellest laengust. Positiivselt laetud keha liigub
elektrivälja mõjul alati potentsiaali vähenemise suunas nii nagu kivi kukub raskusjõu mõjul alati
allapoole. Ekvipotentsiaalpinnaks nimetatakse elektrivälja punktide hulka, mis omavad ühesugust
potentsiaali. Ekvipotentsiaalpinnad on jõujoontega alati risti ja mida väiksem on
ekvipotentsiaalpindade vaheline kaugus, seda tugevam on elektriväli.
Välja jõujoonte suhteline tihedus iseloomustab väljatugevuse vektori absoluutväärtuse suurust.
169