Vaimne tervis. Infoülevaade
Infoülevaade on valminud 2020. aastal Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituudi infoteaduse eriala magistriõppe aine „Andme- ja infoanalüüsi teenused organisatsioonis“ raames.
Infoülevaade on valminud 2020. aastal Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituudi infoteaduse eriala magistriõppe aine „Andme- ja infoanalüüsi teenused organisatsioonis“ raames.
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
2.3 Psühholoogilised tegurid
Psühholoogilised tegurid on seotud isiku ja tema poolt kogetud inimsuhetega.
Suurimaks stressoriks loetakse lähedaste inimsuhete kaotust. Lapse- ja noorukieas
kogetud alavääristamine, pilkamine, iroonia ja tõrjutus ning püsiv ebaõnnestumise
kogemine ja pettumine alandavad enesehinnangut ja teevad inimese vastuvõtlikuks
depressioonile. Lapse vajaduste hooletusse jätmine, hoolitsuse ja armastuse puudus
võib põhjustada lisaks mitmeid arenguhäireid. Noorukitel järgnevad depressiivsed
häired tihti stressirohketele elusündmustele nagu vanematevahelised tülid, nende
alkoholilembus või nooruki suhtes kasutatud vägivald, aga ka vanemate lahutus.
Lapse- ja noorukiea rasked psühhotraumad võivad ohustada vaimset tervist ka
hilisemas elueas [15].
2.4 Sotsiaalsed tegurid
Sotsiaalsed tegurid on seotud inimsuhete võrgustiku ja perekonna materiaalse
heaoluga. Perede sotsiaalsed raskused, mis on seotud töötuse ja keeruliste
majandusoludega, on viimasel ajal kujunenud oluliseks teguriks laste ja noorukite elus.
Olulisema tähendusega on siin pikaajalised, kroonilised stressorid. Palju sõltub ka
sündmuse kontekstist ja selle tähendusest inimesele ning sellest, mis toimus tema elus
eelnevalt ja mis toimub sündmusele järgnevalt [15].
9
Change language