17.03.2022 Views

Vaimne tervis. Infoülevaade

Infoülevaade on valminud 2020. aastal Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituudi infoteaduse eriala magistriõppe aine „Andme- ja infoanalüüsi teenused organisatsioonis“ raames.

Infoülevaade on valminud 2020. aastal Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituudi infoteaduse eriala magistriõppe aine „Andme- ja infoanalüüsi teenused organisatsioonis“ raames.

SHOW MORE
SHOW LESS
  • No tags were found...

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

• vähene unevajadus, soov käia rohkem väljas, väga energiline, loov ja

suhtlemisaldis olemine, tormakas uute sõprussuhete loomine, võõraste

usaldamine või hoolimatu raha raiskamine;

• asjade kuuline ja nägemine, mida teised ei kuule ega näe;

• seletamatud või ebareaalsed hirmud;

• suitsiidimõtted [4].

Vaimse tervise häiretel ei ole üht ja konkreetset põhjust, neid võivad põhjustada nii

geneetilised, neurobioloogilised, psühholoogilised kui ka sotsiaalsed tegurid, samuti

nende faktorite kokku langemine [15].

2.1 Neurobioloogilised tegurid

Inimese käitumine, vaimu- ja hingeelu saavad alguse ajust, närvirakkude omavahelisest

koostööst. Meie meeleolu, tundeid ja käitumist mõjutavad ajus paiknevad

kemikaalisüsteemid. Kemikaale, mis toimivad närvirakkude vahel sõnumi kandjatena,

nimetatakse neurotransmitteriteks.. Ühte tüüpi neist nimetatakse monoamiinideks.

Sellesse tüüpi kuuluvad dopamiin, noradrenaliin ja serotoniin. Need kolm

neurotransmitterit kontrollivad paljusid aju funktsioone, näiteks söögiisu, und,

emotsioone, meeleolu, motivatsiooni. Psüühikahäirete puhul nende kemikaalide hulk

muutub ja need ei toimi enam tõhusalt. Ka keskkond ja stress võivad omakorda

mõjutada keha biokeemiat [15].

2.2 Geneetilised tegurid

Geenid kontrollivad organismi keemilisi protsesse. Geenid on justkui tehniline joonis,

mulle järgi kõik inimesed on loodud. Iga inimene pärib geenid oma vanematelt ning

need määravad tema välimuse (silmade, naha ja juuste värvi). Geenid mängivad olulist

rolli ka inimese isikupäras, mõjutades ajus neurotransmitterite süsteeme. Iga inimene

(va ühemunakaksikud) on geneetiliselt erinev. Kuigi mõni psüühikahäire, näiteks

depressioon võib suguvõsa liinis järeltulijatele edasi kanduda, ei tähenda see veel, et

depressiooniga kaasneb alati pärilik geneetiline risk. Arengut ja haigestumist võivad

mõjutada ka kasvatuslikud ja suhetega seotud tegurid. Pärilik foon ehk geneetilised

faktorid mõjutavad inimeste stressitaluvust ja tundlikkust nende keskkonnamõjude

suhtes [15].

8

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!