Vaimne tervis. Infoülevaade

• sotsiaalne iseseisvus ja hästi arenenud identiteet (oma mina ja järjepidevuse
tunne, st kes ma olen ja kuhu lähen);
• individuaalne loovus;
• psüühiline paindlikkus, võime kaitsta end kahjulike tegurite eest ka rasketes
tingimustes [15].
1.2 Negatiivne vaimne tervis
Negatiivne vaimne tervis sisaldab psüühikahäireid, vaimse tervise probleeme ja nende
sümptomeid. Psüühikahäireid on võimalik diagnoosida, kuid vaimse tervise
probleemid võivad esineda ka siis, kui tõsisema psüühikahäire diagnoosimiseks ei ole
alust. Tavaliselt on sel puhul tegu negatiivse stressi tagajärgedega, mis võivad aja
jooksul kuhjuda ja süveneda, olles nii riskiteguriks psüühikahäire kujunemisele [15].
1.3 Vaimse tervise defineerimine elanikkonna seas
Sotsiaalministeeriumi tellimusel viisi 2016. aastal läbi käsitlus „Elanikkonna teadlikkus,
suhtumine ja hoiakud vaimse tervise teemal“. Muu hulgas selgitati välja, kuidas
defineeritakse spontaanselt vaimset ja heaolu ning millised seosed sellega tekivad [8].
Uuringust selgub, et Eesti ühiskonnas on enamlevinud vaimse tervise defineerimine
läbi heaolu, rahu ja tasakaalukuse (41% seostab neid vaimse tervise teemaga). Selline
defineerimine väheneb oluliselt vanuse kasvuga. Mida kõrgem on haridustase, seda
enam seostatakse vaimset tervist heaolu, rahu ja tasakaalukusega [8].
Vaimset tervis seostatakse ka korras mõistusega (25%), erinevate stressi- ja
närvisüsteemi olukordadega (22%), palju seostatakse vaimset tervist ka mõne rahuldust
pakkuva tegevuse, keskkonna või olukorraga (22%). Vaimset tervist kui meeleolu ja/või
tundeid kõrvutab 19% elanikkonnast. Religiooni seostavad vaimse tervisega mitteeestlased
(23%), kuid see on väga võõras eestlastele (1%) [8].
6