Vaimne tervis. Infoülevaade

Sissejuhatus
Kõik inimesed vajavad õitsemiseks head vaimset tervist [13]. Vaimne tervis on
üksikisiku elukvaliteedi ning heaolu üks keskseid tegureid, aga see on ka oluline
osa inimkapitalist [3]. Vaimsest tervisest on viimastel aastatel palju räägitud, ent erilise
tähelepanu alla kerkisid vaimse tervise küsimused kevadel lahvatanud koroonakriisi
ajal, kus probleemid olid (ja on jätkuvalt) väga mitmekesised ja määramatust on palju.
Üks inimene kümnest seisab igal ajahetkel silmitsi vaimsest tervisest lähtuva
väljakutsega. Sageli kannatatakse probleemi all vaikides, seda ei jagata lähedaste või
spetsialistidega, sest vaimseid häireid peetakse elu normaalseks osaks või kardetakse
häbi, mis probleemist rääkimine või sellega tegelemine kaasa tuua võib. Nii jäävad
vaimse tervise probleemid tihti tähelepanu ja ravita. Maailma Terviseorganisatsiooni
vaimse tervise programmijuht doktor Dan Chisholm tõi 21. septembril 2020 Tervise
Arengu Instituudi vaimsele tervisele keskenduval tervisedenduse konverentsil välja, et
ka heade ravivõimalustega riikides saavad abi vaid 30% inimestest, väiksema
võimekusega riikides koguni ainult 5% inimestest [13].
Eestis ei ole seniajani vaimse tervise küsimustele süsteemselt ja valdkonnaüleselt
lähenetud, ka puuduvad meil suured elanikkonna vaimset tervist käsitlevad uuringud.
Vaimse tervise rohelise raamatuni ehk valdkonna mõttepaberini jõuti
Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel alles käesoleval aastal [10]. Novembris 2020
edastas Tervise Arengu Instituut info, et Tervise Arengu Instituut ja Tartu Ülikool viivad
Eesti elanike seas läbi uuringu, mille tulemusena valmib ülevaade Eesti rahvastiku
vaimse tervise olukorrast, sh COVID-19 kriisi ajal [14].
4