Vaimne tervis. Infoülevaade

Kokkuvõte
WHO järgi on vaimne seisund heaoluseisund, milles inimene realiseerib oma
võimeid, tuleb toime igapäevase elu pingetega, suudab töötada tootlikult ja
tulemusrikkalt ning on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks. Hea vaimne
tervis on aluseks nii inimesed enda kui kogukonna heaoluks ja tõhusaks toimimiseks.
Uuringud näitavad, et Eesti inimesed defineerivad vaimset tervist kui heaolu, rahu ja
tasakaalukust.
Nii nagu inimesed kannatavad füüsiliste vaguste all (haigused, traumad jm), tuleb ette
ka vaimse tervise häireid. Vaimse tervise probleemid on väga mitmepalgelised ja ei
ole sageli äratuntavad. Vaimse tervise probleemid on näiteks meeleoluhäired, ärevus,
paanikahood, sõltuvushäired, söömishäired, aga ka skisofreenia, psühhoos, suitsiidiga
seonduv, enesevigastamine ning agressiivne käitumine. Vaimse tervise häiretel ei ole
üht kindlat põhjust, neid võivad põhjustada nii geneetilised, neurobioloogilised,
psühholoogilised kui ka sotsiaalsed tegurid, aga ka nende faktorite kokku langemine.
Uuringute järgi kogeb aastas vaimse tervise probleemi iga viies inimene, kuid kogu elu
jooksul lausa iga teine inimene maailmas. Hinnanguliselt kannatas Eestis 2017. aastal
vaimse tervise häire all 13,2% elanikkonnast.
Oluline on meeles pidada, et vaimse tervise häired on ravitavad ja nendega ei tohi
üksi jääda. Vaimse tervise häirega inimesi aiatavad nõustamine (perearst, psühholoog,
psühhiaater, usaldustelefonid) tugigrupid ja ravimid. Küll aga on vaimse tervise
häiretega seotud häbi ja häbimärgistamine. Häbimärgistamine võib toimuda nii
avalikkuse ja ühiskonna tasemel (näiteks läbi ajakirjanduse, nõrk olemine on taunitav),
inimese enda sees (nt inimene arvab, et ta on ise oma haiguses süüdi) ja üksteise suhtes
(arvatakse, et teine inimene laisk või nõrga iseloomuga). Vaimse tervisega tegelemine
võiks olla meie ühiskonnas norm nagu seda on oma füüsilise tervise eest hoolitsemine.
Eestis on seni vaimse tervise valdkonna arendamine olnud killustunud, sest puudunud
on valdkonda kirjeldav ja reguleeriv raamdokument. 2020. aastal jõuti
Sotsiaalministeeriumi algatusel vaimse tervise rohelise raamatuni, mille eesmärk
on visandada valdkonna arendamise tulevikuvisioon ning suurendada vaimse
tervise senisest suuremat väärtustamist Eestis. Vaimse tervise roheline raamat
keskendub ennetusele ja õigeaegsele abile ning selle läbivad põhimõtted on terviklik
elukaarepõhine lähenemine ja valdkonnaülene integreeritud koostöö.
17