Vaimne tervis. Infoülevaade

5 Vaimse tervise teenused ja kättesaadavus
Vaimse tervise häired on ravitavad. Vaimse tervise häirega inimesi aitavad nõustamine
(perearst, psühholoog, psühhiaater, usaldustelefonid) tugigrupid ja ravimid [15].
Tervise Arengu Instituudi andmetel töötas 2019. aastal Eestis 228 psühhiaatrit, see
tähendab, et iga 100 000 elaniku kohta on 16 psühhiaatrit. Eesti Psühhiaatrite Liidu
koostatud psühhiaatria eriala arengukava järgi oleks ootuspärane psühhiaatrite arv
260. Samas tuleb arvestada ajaoluga, et suur osa psühhiaatritest on juba
pensioniealised või lähiajal sellesse vanusesse jõudmas (122 psühhiaatrit on vanuses
55+), mis tähendab, et Eestis saab peagi rääkida psühhiaatrite kriisist [10].
Haigekassa andmetel pole vaimse tervisega seotud ravijuhtude arv viie viimase aasta
jooksul muutunud. Samas saab välja tuua, et suurenemas on meeleoluhäirete,
neurooside, füsioloogiliste funktsioonide häirete (söömishäired, unehäired,
seksuaaldüsfunktsioonid) ja lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäirete osakaal [10].
Ambulatoorsete, statsionaarsete ja õendusabi ravipäevade arv on vaimse tervise häirete
kategooriates viimase viie aasta jooksul vähenenud 29,9% võrra. See trend annab
kinnitust asjaolust, et patsientide suudetakse pakkuda efektiivset ravi [10].
Haigekassa andmetel pole inimeste arv, kellele kirjutatakse välja retseptiravimeid, pole
viie aasta jooksul oluliselt muutunud. Samas ajal on välja kirjutatud retseptide arv
inimese kohta kasvamas [10].
Vaatamata puudustele, võib siiski märkida, et Eesti vaimse tervise teenuste
süsteem on viimastel aastatel märkimisväärselt arenenud. Lisaks on oluliselt
paranenud ravi kättesaadavus [10].
5.1 Stigmatiseerimine ehk häbimärgistamine
Abi otsimisega seoses tuleb vaimse tervise kontekstis rääkida ka stigmatiseerimisest
ehk häbimärgistamisest, mis on vaimse tervise raskuseid süvendav probleem [6]. WHO
14