Vaimne tervis. Infoülevaade
Infoülevaade on valminud 2020. aastal Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituudi infoteaduse eriala magistriõppe aine „Andme- ja infoanalüüsi teenused organisatsioonis“ raames.
Infoülevaade on valminud 2020. aastal Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituudi infoteaduse eriala magistriõppe aine „Andme- ja infoanalüüsi teenused organisatsioonis“ raames.
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
3 Vaimse tervise häirete levimus ja
diagnoosimine
Uuringute järgi kogeb aastas vaimse tervise probleemi iga viies inimene, kuid kogu elu
jooksul lausa iga teine inimene maailmas. Hinnanguliselt kannatas Eestis 2017. aastal
vaimse tervise häire all 13,2% elanikkonnast. Vanuserühmas kuni 4. eluaastani on
levinud vaimse tervise häire diagnoos autism (44,5%), 5–14-aastaste seas käitumishäired
(32%), tähelepanu- ja hüperaktiivsushäired (22,7%) ning ärevushäired (22,6%). 15–19-
aastaste seas ärevushäired (18,5%), käitumishäired (17,3%) ja depressiivsed häired (14,9%).
Vanuserühmas 20–59 on levinuim vaimse tervise häire diagnoos alkoholi tarvitamise
häire (31,7%), millele järgnevad depressiivsed häired (19,8%) ja ärevushäired (14,4%).
Alates 60-eluaastast on levinuimad depressiivsed häired (40,8%), alkoholi tarvitamise
häire (18,6%) ja ärevushäired (16,6%) [10] (vt Joonis 1).
Joonis 1. Vaimse tervise häirete levimus 100 000 elaniku kohta elanikkonnas.
Allikas: Sotsiaalministeerium. Vaimse tervise roheline raamat, 2020. (originaali allikas:
Washington University, Health Metrics and Evaluation Institute, 2017).
10
Change language