Vaimne tervis. Infoülevaade

Vaimne tervis
Infoülevaade
Merlin Mitt

Infoülevaade on valminud 2020. aastal Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituudi
infoteaduse eriala magistriõppe aine „Andme- ja infoanalüüsi teenused
organisatsioonis“ raames.
Esikaane pilt: Kosijerphotography, Getty Images Signature (Canva Pro)
2

Sisukord
Sissejuhatus ...................................................................................................................................................................4
1 Vaimne tervis .................................................................................................................................................................. 5
1.1 Positiivne vaimne tervis ................................................................................................................................... 5
1.2 Negatiivne vaimne tervis ................................................................................................................................ 6
1.3 Vaimse tervise defineerimine elanikkonna seas............................................................................. 6
2 Vaimse tervise probleemid ja nende põhjused ...................................................................................... 7
2.1 Neurobioloogilised tegurid ........................................................................................................................... 8
2.2 Geneetilised tegurid ......................................................................................................................................... 8
2.3 Psühholoogilised tegurid .............................................................................................................................. 9
2.4 Sotsiaalsed tegurid ........................................................................................................................................... 9
3 Vaimse tervise häirete levimus ja diagnoosimine ............................................................................... 10
4 Haavatavad rühmad ............................................................................................................................................... 13
4.1 Lapsed ja noorukid (0–19) ............................................................................................................................ 13
4.2 Tööealised täiskasvanud (20–64) ........................................................................................................... 13
4.3 Vanemaealised (65+)...................................................................................................................................... 13
5 Vaimse tervise teenused ja kättesaadavus .............................................................................................. 14
5.1 Stigmatiseerimine ehk häbimärgistamine ...................................................................................... 14
7 Vaimse tervise poliitika .......................................................................................................................................... 16
7.1 Vaimse tervise roheline raamat ............................................................................................................... 16
Kokkuvõte .......................................................................................................................................................................... 17
Kasutatud allikad .......................................................................................................................................................... 18
3

Sissejuhatus
Kõik inimesed vajavad õitsemiseks head vaimset tervist [13]. Vaimne tervis on
üksikisiku elukvaliteedi ning heaolu üks keskseid tegureid, aga see on ka oluline
osa inimkapitalist [3]. Vaimsest tervisest on viimastel aastatel palju räägitud, ent erilise
tähelepanu alla kerkisid vaimse tervise küsimused kevadel lahvatanud koroonakriisi
ajal, kus probleemid olid (ja on jätkuvalt) väga mitmekesised ja määramatust on palju.
Üks inimene kümnest seisab igal ajahetkel silmitsi vaimsest tervisest lähtuva
väljakutsega. Sageli kannatatakse probleemi all vaikides, seda ei jagata lähedaste või
spetsialistidega, sest vaimseid häireid peetakse elu normaalseks osaks või kardetakse
häbi, mis probleemist rääkimine või sellega tegelemine kaasa tuua võib. Nii jäävad
vaimse tervise probleemid tihti tähelepanu ja ravita. Maailma Terviseorganisatsiooni
vaimse tervise programmijuht doktor Dan Chisholm tõi 21. septembril 2020 Tervise
Arengu Instituudi vaimsele tervisele keskenduval tervisedenduse konverentsil välja, et
ka heade ravivõimalustega riikides saavad abi vaid 30% inimestest, väiksema
võimekusega riikides koguni ainult 5% inimestest [13].
Eestis ei ole seniajani vaimse tervise küsimustele süsteemselt ja valdkonnaüleselt
lähenetud, ka puuduvad meil suured elanikkonna vaimset tervist käsitlevad uuringud.
Vaimse tervise rohelise raamatuni ehk valdkonna mõttepaberini jõuti
Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel alles käesoleval aastal [10]. Novembris 2020
edastas Tervise Arengu Instituut info, et Tervise Arengu Instituut ja Tartu Ülikool viivad
Eesti elanike seas läbi uuringu, mille tulemusena valmib ülevaade Eesti rahvastiku
vaimse tervise olukorrast, sh COVID-19 kriisi ajal [14].
4

1 Vaimne tervis
Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organization, WHO) kirjeldab
vaimset tervist kui heaoluseisundit, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb
toime igapäevase elu pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning on
võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks. Vaime tervis on inimese tervise oluline
ja lahutamatu osa ning kogukonna heaolu ja tõhusa toimimise alus. Vaimne tervise
teema käsitlemisel kasutatakse peamiselt kahte lähenemist – positiivne vaimne tervis
ja negatiivne vaimne tervis [10].
1.1 Positiivne vaimne tervis
Positiivne vaimne tervis tähendab vaimset heaolu, mis aitab saavutada üldist heaolu,
suhestuda ja kohaneda ümbritseva keskkonnaga, seda tajuda, mõista ja tõlgendada
ning vajadusel muuta. Positiivne vaimne tervis teeb võimalikuks elu tähendusliku
kogemise, loomingulisuse ja produktiivsuse. Vaimselt tervel inimesel on oskus
kohaneda muudatustega ja leida parim igast situatsioonist [15]. Vaimse heaolu
saavutamise ja säilitamise eeltingimuseks on tervislik elustiil (piisav uni ja puhkus,
tasakaalus ja mitmekesine toitumine, füüsiline aktiivsus, piisava hulga vedeliku
tarbimine, positiivsed mõtted, stressitaseme kontrolli all hoidmine, alkoholist, tubakast
ja illegaalsetest uimastitest hoidumine) [5].
Hea vaimse tervise tunnused on:
• võime inimestega suhelda, teistest hoolimine ja armastus;
• võime ja soov vastastikusteks suheteks ja isiklike tunnete väljendamiseks;
• võime õppida, töötada, osaleda sotsiaalses elus ja taotleda edu;
• pingutamine raskuste ületamiseks, oma ärevuse piisav valitsemine, kaotuste
talumine ja valmisolek elumuutusteks;
• reaalsustaju, mille abil osatakse oma mõttemaailma ja välise tegelikkuse vahel
vahet teha ka rasketes olukordades ja stressi korral;
5

• sotsiaalne iseseisvus ja hästi arenenud identiteet (oma mina ja järjepidevuse
tunne, st kes ma olen ja kuhu lähen);
• individuaalne loovus;
• psüühiline paindlikkus, võime kaitsta end kahjulike tegurite eest ka rasketes
tingimustes [15].
1.2 Negatiivne vaimne tervis
Negatiivne vaimne tervis sisaldab psüühikahäireid, vaimse tervise probleeme ja nende
sümptomeid. Psüühikahäireid on võimalik diagnoosida, kuid vaimse tervise
probleemid võivad esineda ka siis, kui tõsisema psüühikahäire diagnoosimiseks ei ole
alust. Tavaliselt on sel puhul tegu negatiivse stressi tagajärgedega, mis võivad aja
jooksul kuhjuda ja süveneda, olles nii riskiteguriks psüühikahäire kujunemisele [15].
1.3 Vaimse tervise defineerimine elanikkonna seas
Sotsiaalministeeriumi tellimusel viisi 2016. aastal läbi käsitlus „Elanikkonna teadlikkus,
suhtumine ja hoiakud vaimse tervise teemal“. Muu hulgas selgitati välja, kuidas
defineeritakse spontaanselt vaimset ja heaolu ning millised seosed sellega tekivad [8].
Uuringust selgub, et Eesti ühiskonnas on enamlevinud vaimse tervise defineerimine
läbi heaolu, rahu ja tasakaalukuse (41% seostab neid vaimse tervise teemaga). Selline
defineerimine väheneb oluliselt vanuse kasvuga. Mida kõrgem on haridustase, seda
enam seostatakse vaimset tervist heaolu, rahu ja tasakaalukusega [8].
Vaimset tervis seostatakse ka korras mõistusega (25%), erinevate stressi- ja
närvisüsteemi olukordadega (22%), palju seostatakse vaimset tervist ka mõne rahuldust
pakkuva tegevuse, keskkonna või olukorraga (22%). Vaimset tervist kui meeleolu ja/või
tundeid kõrvutab 19% elanikkonnast. Religiooni seostavad vaimse tervisega mitteeestlased
(23%), kuid see on väga võõras eestlastele (1%) [8].
6

2 Vaimse tervise probleemid ja nende
põhjused
Vaimse tervise probleeme ei ole lihtne väliselt hinnata. Sageli ei ole erinevus hea
vaimse tervise ja psüühikahäire vahel väliselt märgatav. Näiteks võib kurbus olla
mööduv emotsioon, aga ka meeleoluhäire. Vaimne häire tähendabki seda, et
negatiivsed või häirivad tunded ja vastav käitumine ei möödu ning segab toimetulekut
igapäevaeluga [15]. Vaimse tervise häired on mitmepalgelised ja võivad väljenduda
erineval moel. Nendeks võivad olla ärevus, paanikahood, meeleoluraskused (masendus
või kõrgendatud meeleolu), sõltuvushäired, söömishäired, aga ka skisofreenia,
psühhoos, suitsiidiga seonduv, enesevigastamine ning agressiivne käitumine [6].
Suurem osa vaimse tervise probleeme areneb välja lapsepõlves või nooremas
täiskasvanueas [9].
Märgid, mis viitavad vaimse tervise probleemile:
• huvikaotus varem meeldinud tegevuste vastu, apaatia;
• toimetuleku ebatavaline langus (koolis, tööl, spordist loobumine, raskused
tavapäraste ülesannete täitmisel);
• ekstreemsed ja kiired meeleolukõikumised;
• soov endale või teistele viga teha, enesevigastamine;
• raskused uinumisel, liigvarajane ärkamine või katkendlik uni;
• suurenenud ärevus või rahutus, mõnikord koos paanikahoogudega;
• pidev väsimus ja energiapuudus;
• omaette hoidmine, teistega suhtlemisest hoidumine, liigne voodis viibimine;
• keskendumisraskused, mälu halvenemine või mõttekäik ja kõne, mida on raske
selgitada;
• suurenenud tundlikkus valgusele, häältele, lõhnadele või puudutustele;
stimuleerivate olukordade vältimine;
7

• vähene unevajadus, soov käia rohkem väljas, väga energiline, loov ja
suhtlemisaldis olemine, tormakas uute sõprussuhete loomine, võõraste
usaldamine või hoolimatu raha raiskamine;
• asjade kuuline ja nägemine, mida teised ei kuule ega näe;
• seletamatud või ebareaalsed hirmud;
• suitsiidimõtted [4].
Vaimse tervise häiretel ei ole üht ja konkreetset põhjust, neid võivad põhjustada nii
geneetilised, neurobioloogilised, psühholoogilised kui ka sotsiaalsed tegurid, samuti
nende faktorite kokku langemine [15].
2.1 Neurobioloogilised tegurid
Inimese käitumine, vaimu- ja hingeelu saavad alguse ajust, närvirakkude omavahelisest
koostööst. Meie meeleolu, tundeid ja käitumist mõjutavad ajus paiknevad
kemikaalisüsteemid. Kemikaale, mis toimivad närvirakkude vahel sõnumi kandjatena,
nimetatakse neurotransmitteriteks.. Ühte tüüpi neist nimetatakse monoamiinideks.
Sellesse tüüpi kuuluvad dopamiin, noradrenaliin ja serotoniin. Need kolm
neurotransmitterit kontrollivad paljusid aju funktsioone, näiteks söögiisu, und,
emotsioone, meeleolu, motivatsiooni. Psüühikahäirete puhul nende kemikaalide hulk
muutub ja need ei toimi enam tõhusalt. Ka keskkond ja stress võivad omakorda
mõjutada keha biokeemiat [15].
2.2 Geneetilised tegurid
Geenid kontrollivad organismi keemilisi protsesse. Geenid on justkui tehniline joonis,
mulle järgi kõik inimesed on loodud. Iga inimene pärib geenid oma vanematelt ning
need määravad tema välimuse (silmade, naha ja juuste värvi). Geenid mängivad olulist
rolli ka inimese isikupäras, mõjutades ajus neurotransmitterite süsteeme. Iga inimene
(va ühemunakaksikud) on geneetiliselt erinev. Kuigi mõni psüühikahäire, näiteks
depressioon võib suguvõsa liinis järeltulijatele edasi kanduda, ei tähenda see veel, et
depressiooniga kaasneb alati pärilik geneetiline risk. Arengut ja haigestumist võivad
mõjutada ka kasvatuslikud ja suhetega seotud tegurid. Pärilik foon ehk geneetilised
faktorid mõjutavad inimeste stressitaluvust ja tundlikkust nende keskkonnamõjude
suhtes [15].
8

2.3 Psühholoogilised tegurid
Psühholoogilised tegurid on seotud isiku ja tema poolt kogetud inimsuhetega.
Suurimaks stressoriks loetakse lähedaste inimsuhete kaotust. Lapse- ja noorukieas
kogetud alavääristamine, pilkamine, iroonia ja tõrjutus ning püsiv ebaõnnestumise
kogemine ja pettumine alandavad enesehinnangut ja teevad inimese vastuvõtlikuks
depressioonile. Lapse vajaduste hooletusse jätmine, hoolitsuse ja armastuse puudus
võib põhjustada lisaks mitmeid arenguhäireid. Noorukitel järgnevad depressiivsed
häired tihti stressirohketele elusündmustele nagu vanematevahelised tülid, nende
alkoholilembus või nooruki suhtes kasutatud vägivald, aga ka vanemate lahutus.
Lapse- ja noorukiea rasked psühhotraumad võivad ohustada vaimset tervist ka
hilisemas elueas [15].
2.4 Sotsiaalsed tegurid
Sotsiaalsed tegurid on seotud inimsuhete võrgustiku ja perekonna materiaalse
heaoluga. Perede sotsiaalsed raskused, mis on seotud töötuse ja keeruliste
majandusoludega, on viimasel ajal kujunenud oluliseks teguriks laste ja noorukite elus.
Olulisema tähendusega on siin pikaajalised, kroonilised stressorid. Palju sõltub ka
sündmuse kontekstist ja selle tähendusest inimesele ning sellest, mis toimus tema elus
eelnevalt ja mis toimub sündmusele järgnevalt [15].
9

3 Vaimse tervise häirete levimus ja
diagnoosimine
Uuringute järgi kogeb aastas vaimse tervise probleemi iga viies inimene, kuid kogu elu
jooksul lausa iga teine inimene maailmas. Hinnanguliselt kannatas Eestis 2017. aastal
vaimse tervise häire all 13,2% elanikkonnast. Vanuserühmas kuni 4. eluaastani on
levinud vaimse tervise häire diagnoos autism (44,5%), 5–14-aastaste seas käitumishäired
(32%), tähelepanu- ja hüperaktiivsushäired (22,7%) ning ärevushäired (22,6%). 15–19-
aastaste seas ärevushäired (18,5%), käitumishäired (17,3%) ja depressiivsed häired (14,9%).
Vanuserühmas 20–59 on levinuim vaimse tervise häire diagnoos alkoholi tarvitamise
häire (31,7%), millele järgnevad depressiivsed häired (19,8%) ja ärevushäired (14,4%).
Alates 60-eluaastast on levinuimad depressiivsed häired (40,8%), alkoholi tarvitamise
häire (18,6%) ja ärevushäired (16,6%) [10] (vt Joonis 1).
Joonis 1. Vaimse tervise häirete levimus 100 000 elaniku kohta elanikkonnas.
Allikas: Sotsiaalministeerium. Vaimse tervise roheline raamat, 2020. (originaali allikas:
Washington University, Health Metrics and Evaluation Institute, 2017).
10

Tervise Arengu Instituudi andmetel diagnoositi 2019. aastal kokku 23 640 uut
ambulatoorset psühhiaatrilist haigusjuhtu, millest 34% moodustasid neurootilised
stressiga seotud ja somatoformsed häired (ärevus, foobiad jne) [12] (vt Joonis 2.). Kokku
konsulteeriti 2019. aastal 94 603 inimest, kellest 9,6% moodustasid 0–14-aastased lapsed
[10].
Joonis 2. Uued ambulatoorsed psühhiaatrilised haigusjuhud elanikkonnas.
Allikas: Tervise Arengu Instituut, 2019
Psühhiaatrite poolt registreeritud ambulatoorsete psühhiaatriliste esmahaigestumus
laste ja noorte hulgas ei ole viimase kolme aasta jooksul oluliselt vähenenud. Samas on
naiste puhul vanuses 10–24 esmahaigestumus tõusnud [10].
WHO andmetel on depressioon enim levinud psüühikahäire, mis põhjustab
märkimisväärset tervisekaotust kogu maailmas. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise
uuringu kohaselt on 2017/2018. õppeaastal kogenud depressiivset episoodi iga kolmas
11–15-aastane. Depressioon on üks enim aladiagnoositud haigusi.
Pikaajalise depressiooniga võib kaasneda ennast kahjustav käitumine
enesetapumõtete ja -katseteni välja. Eesti paistab silma suure suitsiidsusega.
11

Märgatavalt on halvenenud 13–15-aastaste vaimne tervis, neist iga viies on aasta jooksul
mõelnud enesetapule. Enesetapud puudutavad inimesi kõigis vanuserühmades ning
kogu elukaare jooksul sureb suitsiidi tagajärjel rohkem mehi kui naisi. .2019. aastal suri
suitsiidi tagajärjel 193 inimest, kellest 150 olid mehed [10].
Suureks probleemiks ühiskonnas on dementsus. Eestis on hinnanguliselt 22 942
dementsusega inimest. Süvenevaks probleemiks on ka digisõltuvus, eriti laste seas,
aga ka liiane hasartmängimine [10].
Vaimse tervisega on seotud ka alkoholi ja teiste uimastite tarvitamine. 2018.aastal
tarvitati Eestis 10 liitrit puhast alkoholi ühe täiskasvanud elaniku kohta, samas näitas
Tervise Arengu Instituudi kooliõpilaste tervisekäitumise uuring HBSC, 2019, et alkoholi
mittetarvitavate õpilaste ja noorte arv on kasvutrendis [10].
Veerand täiskasvanud elanikest on tarvitanud elu jooksul mõnda narkootilist ainet,
kõige sagedamini kanepit. Tervise Arengu Instituudi korraldatud Eesti täiskasvanud
rahvastiku uimastite tarvitamise uuringu järgi esines narkootikumide tarvitamist
sagedamini alla 35-aastaste hulgas. 15–16-aastaste seas on illegaalseid uimasteid
vähemalt korra elus proovinud 26%, see näitaja on võrreldes Euroopa keskmisega (18%)
oluliselt kõrgem [10].
12

4 Haavatavad rühmad
Mõned ühiskonna rühmad kogevad vaimse tervise probleeme sagedamini kui teised
[10]. Haavatavad rühmad on välja toodud vanuserühmade kaupa.
4.1 Lapsed ja noorukid (0–19)
Eestis on alla 19-aastaseid elanikke 278 650 ehk 21% kogu rahvastikust. Valdav osa
vaimse tervise probleeme arenevad välja lapsepõlves või nooremas täiskasvanueas –
50% vaimse tervise probleemidest avaldub enne 14. eluaastat ning 75% enne 24.
eluaastat. Haavatavateks rühmadeks on alaealised ja noored lapsevanemad,
väärkoheldud lapsed, perest eemal elavad lapsed, vanema kaotanud lapsed,
erivajadustega lapsed, psüühika- või sõltuvushäirega vanema lapsed ja
kinnipidamisasutuses viibivate vanemate lapsed [10].
4.2 Tööealised täiskasvanud (20–64)
Eestis oli 2019. aastal 20–64-aastaste vanuserühmas kokku 784 322 elanikku, ehk 59%
kogu elanikkonnast. Tööealiste täiskasvanute haavatavad rühmad on raseduskriisis ja
sünnitusjärgses depressioonis inimesed, NEET-noored (15–29-aastased mittetöötavad,
mitteõppivad ja koolitustel mitteosalevad noored), LGBT+ inimesed, erivajadusega
inimesed, sisserändajad, inimesed, kes töötavad töökeskkonnas, kus esineb suur oht
vaimsele ja füüsilisele tervisele (kõrge stressitasemega töökohad, nagu näiteks
õpetajad, politseinikud, päästjad, tervishoiutöötajad, ajakirjanikud jne), veteranid,
omastehooldajad, majanduslikes raskustes elavad inimesed (sh töötud ja palgavaesed),
kinnipidamisasutustes viibivad inimesed, sõltuvushäirega inimesed, lapseeas
väärkoheldud, hooletusse jäetud täiskasvanud ja trauma ohvrid [10].
4.3 Vanemaealised (65+)
Statistikaameti andmetel oli 2020. aasta alguses Eestis üle 65-aastaseid elanikke
261 848 ehk 20% kogu rahvastikust. Vanemaealiste haavatavamad rühmad on
pensionile jääjad, üksinda elavad vanemaealised ja lesed [10].
13

5 Vaimse tervise teenused ja kättesaadavus
Vaimse tervise häired on ravitavad. Vaimse tervise häirega inimesi aitavad nõustamine
(perearst, psühholoog, psühhiaater, usaldustelefonid) tugigrupid ja ravimid [15].
Tervise Arengu Instituudi andmetel töötas 2019. aastal Eestis 228 psühhiaatrit, see
tähendab, et iga 100 000 elaniku kohta on 16 psühhiaatrit. Eesti Psühhiaatrite Liidu
koostatud psühhiaatria eriala arengukava järgi oleks ootuspärane psühhiaatrite arv
260. Samas tuleb arvestada ajaoluga, et suur osa psühhiaatritest on juba
pensioniealised või lähiajal sellesse vanusesse jõudmas (122 psühhiaatrit on vanuses
55+), mis tähendab, et Eestis saab peagi rääkida psühhiaatrite kriisist [10].
Haigekassa andmetel pole vaimse tervisega seotud ravijuhtude arv viie viimase aasta
jooksul muutunud. Samas saab välja tuua, et suurenemas on meeleoluhäirete,
neurooside, füsioloogiliste funktsioonide häirete (söömishäired, unehäired,
seksuaaldüsfunktsioonid) ja lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäirete osakaal [10].
Ambulatoorsete, statsionaarsete ja õendusabi ravipäevade arv on vaimse tervise häirete
kategooriates viimase viie aasta jooksul vähenenud 29,9% võrra. See trend annab
kinnitust asjaolust, et patsientide suudetakse pakkuda efektiivset ravi [10].
Haigekassa andmetel pole inimeste arv, kellele kirjutatakse välja retseptiravimeid, pole
viie aasta jooksul oluliselt muutunud. Samas ajal on välja kirjutatud retseptide arv
inimese kohta kasvamas [10].
Vaatamata puudustele, võib siiski märkida, et Eesti vaimse tervise teenuste
süsteem on viimastel aastatel märkimisväärselt arenenud. Lisaks on oluliselt
paranenud ravi kättesaadavus [10].
5.1 Stigmatiseerimine ehk häbimärgistamine
Abi otsimisega seoses tuleb vaimse tervise kontekstis rääkida ka stigmatiseerimisest
ehk häbimärgistamisest, mis on vaimse tervise raskuseid süvendav probleem [6]. WHO
14

on defineerinud stigma kui häbi, põlguse või hukkamõistu märgi, millest tuleneb
indiviidi tõrjutus, tema diskrimineerimine ning väljajätt ühiskondlikust olemisest
[7]. Häbimärgistamine võib olla ühiskonna tasemel (näiteks läbi ajakirjanduse nõrkuse
taunimine), inimese enda sees (nt inimene arvab, et ta on ise oma haiguses süüdi) ja
üksteise suhtes [6].
Kuigi vaimse tervise probleemidest on üha rohkem rääkima hakatud, on abi otsida
endiselt raske ja on seotud häbitundega [2]. Inimesed väldivad tihti vaimse tervise
häirete ravi või peavad ilmnenud sümptomeid elu normaalseks osaks. Depressiooni
suhtutakse mõnikord ka kui iseloomunõrkusesse või laiskusesse, mis muudab
depressiivse inimese veelgi keerulisemaks ja kurnavamaks. Lisaks on mitmeid müüte,
mis raskendavad vaimse tervise probleemidest rääkimist [15]. Nendeks võivad olla
näiteks uskumused, et psüühikahäirega inimesed on lihtsalt vaimselt nõrgad või et
skisofreenia tähendab lõhestunud isiksust, aga ka et psüühikahäirega inimesed on
vägivaldsed ja ohtlikud [11].
15

7 Vaimse tervise poliitika
Eestil puudub vaimse tervise küsimustele süsteemne lähenemine ja poliitika.
Sealjuures on Eesti üks väheseid Euroopa riike, millel ei olnud kuni 2020. aastani
riiklikku vaimse tervise raamdokumenti [1]. Vaimse tervise valdkonna edendamiseks
on oluline tervikliku süsteemi olemasolu, kus tegeletakse nii ennetuse ja raviga kui ka
õiglusest, autonoomsusest, teaduspõhisusest, turvalisusest ja efektiivsusest lähtuvate
integreeritud teenuste arendamise ja pakkumisega. Ainult ühe süsteemi osa
arendamine ei taga püsivaid tulemusi ning vaadata tuleb tervikut [10].
Eesti valitsus kinnitas 30. mail 2019 tegevusprogrammi aastateks 2019–2023, mille
kohaselt on oluline varajane märkamine, regulaarne terviseseisundi jälgimine, vaimse
tervise alane harimine ja vaimse tervise teenuste arendamine. Nende eesmärkide
saavutamiseks koostati sektoriülene vaimse tervise poliitika roheline raamat [10].
7.1 Vaimse tervise roheline raamat
Vaimse tervise roheline raamat on poliitikadokument, mille eesmärk on visandada
tulevikuvisioon vaimse tervise valdkonna sektoriüleseks arendamiseks ning toetada
vaimse tervise senisest suuremat väärtustamist Eestis. Vaimse tervise roheline raamat
toob kokku uued mõtted ja varem koostatud vaimse tervise alusdokumentide põhisisu,
keskendudes ennetusele ja õigeaegsele abile ning luues seeläbi aluse edasiseks
suunatud arenguks. Vaimse tervise rohelise raamatu läbivad põhimõtted on
terviklik elukaarepõhine lähenemine ja valdkonnaülene integreeritud koostöö [10].
Vaimse tervise rohelise raamatu aluseks on dokumendid „Eesti vaimse tervise poliitika
alusdokument“ (2002), „Vaimse tervise teenuste kaardistamine ja vajaduste analüüs“
(2012), kontseptsioon „Integreeritud teenused laste vaimse tervise toetamiseks:
ennetus, varajane märkamine ja õigeaegne abi“ (2016) ning vaimse tervise ja heaolu
koalitsiooni koostatud vaimse tervise strateegia 2016–2025. Rohelise raamatu
koostamisel on lähtutud ka Sotsiaalministeeriumi arengukavadest ning sellele andsid
strateegilise raamistiku WHO, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ning
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) seatud strateegilised sihid
antud valdkonnas [10].
16

Kokkuvõte
WHO järgi on vaimne seisund heaoluseisund, milles inimene realiseerib oma
võimeid, tuleb toime igapäevase elu pingetega, suudab töötada tootlikult ja
tulemusrikkalt ning on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks. Hea vaimne
tervis on aluseks nii inimesed enda kui kogukonna heaoluks ja tõhusaks toimimiseks.
Uuringud näitavad, et Eesti inimesed defineerivad vaimset tervist kui heaolu, rahu ja
tasakaalukust.
Nii nagu inimesed kannatavad füüsiliste vaguste all (haigused, traumad jm), tuleb ette
ka vaimse tervise häireid. Vaimse tervise probleemid on väga mitmepalgelised ja ei
ole sageli äratuntavad. Vaimse tervise probleemid on näiteks meeleoluhäired, ärevus,
paanikahood, sõltuvushäired, söömishäired, aga ka skisofreenia, psühhoos, suitsiidiga
seonduv, enesevigastamine ning agressiivne käitumine. Vaimse tervise häiretel ei ole
üht kindlat põhjust, neid võivad põhjustada nii geneetilised, neurobioloogilised,
psühholoogilised kui ka sotsiaalsed tegurid, aga ka nende faktorite kokku langemine.
Uuringute järgi kogeb aastas vaimse tervise probleemi iga viies inimene, kuid kogu elu
jooksul lausa iga teine inimene maailmas. Hinnanguliselt kannatas Eestis 2017. aastal
vaimse tervise häire all 13,2% elanikkonnast.
Oluline on meeles pidada, et vaimse tervise häired on ravitavad ja nendega ei tohi
üksi jääda. Vaimse tervise häirega inimesi aiatavad nõustamine (perearst, psühholoog,
psühhiaater, usaldustelefonid) tugigrupid ja ravimid. Küll aga on vaimse tervise
häiretega seotud häbi ja häbimärgistamine. Häbimärgistamine võib toimuda nii
avalikkuse ja ühiskonna tasemel (näiteks läbi ajakirjanduse, nõrk olemine on taunitav),
inimese enda sees (nt inimene arvab, et ta on ise oma haiguses süüdi) ja üksteise suhtes
(arvatakse, et teine inimene laisk või nõrga iseloomuga). Vaimse tervisega tegelemine
võiks olla meie ühiskonnas norm nagu seda on oma füüsilise tervise eest hoolitsemine.
Eestis on seni vaimse tervise valdkonna arendamine olnud killustunud, sest puudunud
on valdkonda kirjeldav ja reguleeriv raamdokument. 2020. aastal jõuti
Sotsiaalministeeriumi algatusel vaimse tervise rohelise raamatuni, mille eesmärk
on visandada valdkonna arendamise tulevikuvisioon ning suurendada vaimse
tervise senisest suuremat väärtustamist Eestis. Vaimse tervise roheline raamat
keskendub ennetusele ja õigeaegsele abile ning selle läbivad põhimõtted on terviklik
elukaarepõhine lähenemine ja valdkonnaülene integreeritud koostöö.
17

Kasutatud allikad
1. Aavik, L. (03.07.2020). Mõõdetav rahakulu, mõõtmatu hingevalu: Eesti teeb
suuremaid samme vaimse tervise toetamiseks. Postimees.
https://tervis.elu24.ee/7009803/moodetav-rahakulu-mootmatu-hingevalu-eestiteeb-suuremaid-samme-vaimse-tervise-toetamiseks
2. Akkermann, K. (2019). Rahvuse vaimne tervis. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-
teadus/rahvuse-vaimne-tervis/
3. Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon. (2016). Vaimse tervise strateegia 2016-
2025. https://vatek.ee/vaimse-tervise-strateegia/
4. Enesetunne.ee. (kuupäev puudub). Märgid, mis viitavad vaimse tervise
probleemidele. http://enesetunne.ee/noor/kuidas-aru-saada-et-mul-voib-ollavaimse-tervise-probleem/margid-mis-viitavad-vaimse-tervise-probleemidele/
5. Laido, Z., & Mark, L. (2011). Vaimne tervis kui vaimne heaolu. www.suicidology.ee
6. Peaasi.ee. (2020). Vaimse tervise esmaabi sissejuhatus [video].
https://www.youtube.com/watch?v=cSWgshLGOow&feature=emb_logo
7. Purre, M. (2015). Psüühikahäirete stigma ja vaimse tervise diskursus Eesti noorte
seas [Tartu Ülikool].
https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/58377/merle_purre_ma.pdf?sequence
=1&isAllowed=y
8. Sotsiaalministeerium. (2016). Elanikkonna teadlikkus, suhtumine ja hoiakud
vaimse tervise teemal. https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/eesmargid_ja_tegevused/Norra_toetused/Rahvatervise_programm/elanikk
onna_teadlikkus_suhtumine_ja_hoiakud_vaimse_tervise_teemadel_2016.pdf
9. Sotsiaalministeerium. (2019). Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030.
https://www.sm.ee/sites/default/files/rta_2020-2030_kooskolastusringil_23.07-
19.08.2019_taiendamisel.pdf
10. Sotsiaalministeerium. (2020). Vaimse tervise roheline raamat.
11. Tallinna vaimse tervise keskus. (kuupäev puudub). Müüdid psüühikahäirete kohta.
http://www.vaimnetervis.ee/vaimne-tervis/myydid/
12. Tervise Arengu Instituut. (2019). Uued ambulatoorsed psühhiaatrilised
haigusjuhud soo ja vanuserühma järgi.
https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__02Haigestumus__05Ps
yyhikahaired/PKH2.px/table/tableViewLayout2/
13. Tervise Arengu Instituut. (2020a). Globaalne, riiklik ja kogukondlik vaimse tervise
edendamine ja kaitse - Dr Dan Chisholm [video].
https://www.youtube.com/watch?v=xWcNFX9s2zE&list=PLO4us--
sZPVNhbkCMIg7ThgFtICceKRnW&index=4
18

14. Tervise Arengu Instituut. (2020b). Valmib esimene terviklik ülevaade Eesti elanike
vaimsest tervisest. https://tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/4916-valmibesimene-terviklik-uelevaade-eesti-elanike-vaimsest-tervisest
15. Terviseinfo.ee. (kuupäev puudub). Vaimne tervis.
https://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vaimne-tervis
19

20