Puhkus Eestis 2019

ISSN 2228-4265

Hind 4.90 €

Selle suve

10 käsku :

1. Mine laulu- ja tantsupeole!

2. Istuta puu!

3. Mine matkama!

4. Külasta Tallinna loomaaeda, mis tähistab tänavu 80. sünnipäeva!

5. Reisi sellisesse Eestimaa paika, kus Sa varem käinud ei ole!

6. Loe läbi hea raamat (või mitu)!

7. Hulla vihma käes!

8. Mine suveetendusele!

9. Külasta uusi kohti (nt Patarei Vangla näitus, O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum jne)!

10. Naudi tähistaevast öise mere ääres!

Puhkus Eestis meeskond soovib sulle mõnusat puhkust!!

1

PIKTOGRAMMID

ржание

ров

и

е номера

Toitlustus

Majutus

ативная карта Эстонии

отпуск

Kämpingud

Telkimine

российские деятели в Эстонии

Ujumiskoht

к ностальгический курорт

ть!

ытия

ль

Я ЭСТОНИЯ

ИЙ УЕЗД

СКИЙ УЕЗД

Й УЕЗД

TÄHTSAD NUMBRID

HÄDAABI 112

AUTOABI 1888

BUSSIINFO 12550

РУСКИЙ УЕЗД

ИЙ УЕЗД

Я ЭСТОНИЯ

Й УЕЗД

ИЙ УЕЗД

ИЙ УЕЗД

ИЙ УЕЗД

Kalastamine

Matkarajad

Lõkkeplats

Duśś

Ratsutamine

Karavanikohad

WiFi

WiFi

РАЗЪЯСНЕНИЯ К ПИКТОГРАММАМ

Питание

Saun

Размещение в отеле

Lemmiklomadega

lubatud

Arvestatud

invaliididega

Размещение в домиках

Размещение в кемпингах

Размещение в палатках

Место для плавания

Рыбалка

Походные тропы

Площадка для костра

Душ

Верховая езда

Lastesõbralik

Kaardimakse

Каноэ Kanuusõit

Discgolf

Места для караванов

WiFi

Баня

ARSTI NÕUANNE 1220

LUKUABI 24H 1556

RONGIINFO 1667

Jalgrattarent

СТОНИЯ

Важные номера

КИЙ Idee УЕЗДautorid: Ariina Süvirand, ПОЛИЦИЯ Rainer Süvirand 110

КИЙ Toimetajad: УЕЗД WiFi

СКОРАЯ ПОМОЩЬ 112

Dorris Tiitre, Kati Aasov, Andre Tamm,

АВТОПОМОЩЬ 1888

ИЙ УЕЗД Kelly Kruusmann ПОМОЩЬ ПО ЗАМКАМ 24h 1556

ИЙ УЕЗД

Kujundus: WiFi Olmerk Kujundus ИНФОТЕЛЕФОНЫ OÜ

1182, 1188

ИСКИЙ УЕЗД

ИНФО О ДВИЖЕНИИ ПОЕЗДОВ 1447

Й УЕЗД Esikaas: Renee Altrov АВТОБУСНАЯ ИНФОРМАЦИЯ 12550

о и продажа рекламы

онии Kirjastaja: 2012». Издатель Puhkus OOO Motivation, Eestis Kiisa Kirjastus 8, Тallinn, OÜ 11313.

5145Tel:+372 683 5145

inestonia.com ; www.vacationinestonia.com

иктор info@puhkuseestis.ee

Фантанов, Евгения Изотова

ал все от него зависящее, чтобы обеспечить точность информам

издании. www.puhkuseestis.ee

Размещенные в издании материалы предоставлены

роекта, и издатель не несет ответственности за их содержание.

окружающую среду! После прочтения не выбрасывайте книгу в мусорный ящик! Сохрадующего

Kirjastaja путешествия on teinud kõik или endast подарите oleneva, другу, et tagada планирующему trükises täpne отпуск. info. Reisijuhis esindatud materjal

pärineb projekti

Каноэ

partneritelt ning kirjastaja ei vastuta selle õigsuse eest. Reisijuhis avaldatud tekstide

ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma kirjastaja kirjaliku loata.

NB! Kaitse keskkonda, ära viska raamatut pärast kasutamist prügikasti! Säilita see järgmise reisini

Каноэ

või kingi puhkust planeerivale sõbrale.

"Me läheme reisile", olid

väikese kaheaastase Olle

viimased sõnad enne uinumist.

"Jah", muigasin mina ja

asusin asju pakkima, et

hommikul alguse saava meie

pere traditsioonilise Eestimaa

avastusreisi jaoks valmis olla.

Kuna Eestimaa ilm on ettearvamatu igal aastaajal,

pakin kaasa nii suveriided kui ka

sügisjope ja kummikud. Kaasa lähevad ka

sööginõud, magamiskotid, telgid, pesemisvahendid,

toiduvaru, ujumisrõngad, rannamänguasjad, plaastrid,

sääsetõrjevahendid ja palju muud.

Kolme lapse ja kahe täiskasvanu kohta kogunes

ikka mustlasperekonnavääriline pagas. Aga mulle

meeldib kui kõik vajalik ja vahel võib-olla ka mitte nii

vajalik on alati kaasas.

Üritame igal aastal avastada seninägemata paiku

ja neid Eestimaal jagub.

Päeval käime mõnes muuseumis, teemapargis,

matkarajal, kinnitame keha kohalikes söögikohtades

ja õhtuks otsime endale mõne looduskauni paiga, kus

telkida.

Lapsed ootavad alati kannatamatult õhtuid, et

üheskoos telgid püsti panna, lõkkel valmistatud toitu

maitsta, küpsetada vardasse aetud vorstikesi või vahukomme

ja lihtsalt pereringis juttu vesta. Need on

hetked, mis jäävad meelde. Hetked, mis on mäletamist

väärt.

Üks võimalus puhkuse veetmiseks on istuda lihtsalt

autosse ning sõita. Teadmata, mis ees ootab või

kuhu teekond täpselt viib.

Siit ajakirjast leiad hulgaliselt ideid, et paika panna

oma puhkusereisi sihtkoht või täita kogu teekond

põnevate avastustega.

Koge seda, mida sa veel kogenud ei ole ja tunne

rõõmu väikestest asjadest - käi rabamatkal, söö metsa

all mustikaid, löö kaasa mõnes turismitalus tehtavas

maatöös või naudi kohalikku puhast ja hingega valminud

toitu. Sest seda kõike meil Eestimaal jagub.

Imelist puhkust soovib

Ariina perega

SISUKORD

Harjumaa ................................................................... 4

Ida-Virumaa ............................................................. 16

Lääne-Virumaa........................................................ 30

Järvamaa .................................................................. 38

Raplamaa .................................................................. 46

Läänemaa ................................................................. 54

Hiiumaa ...................................................................... 62

Saaremaa ................................................................. 70

Pärnumaa ................................................................. 78

Viljandimaa ............................................................... 88

Jõgevamaa ............................................................... 96

Tartumaa .................................................................. 104

Põlvamaa .................................................................. 116

Valgamaa .................................................................. 122

Võrumaa .................................................................... 130

Laulu- ja tantsupeo juubeliaasta ..................... 140

Suvesündmused .................................................... 142

Maitsemeeli ergutavad üritused ..................... 153

Nõuanded................................................................... 156

Eesti kaart ................................................................ 158

4

Harjumaa

Põhja-Eestis asuv Harju maakond leidis

algset kajastamist 13. sajandi “Taani

hindamisraamatus”. “Henriku Liivimaa

kroonikas” esines nimedena Harien ja

Revele. 18. sajandil, Katariina II valitsemisajal

moodustati ajutiselt Paldiski

kreis ja Tallinna kreis, kuid need likvideeriti

ja moodustati taas ühine Harju

kreis. Need ajaloolise Harjumaa piirid

jäid paika kuni 1950. aasta haldusreformini

ja tänane maakond hõlmab

pea täielikult Eesti nõukogudeaegse

Harju rajooni ala.

arjumaa on saja järve maa – suurimad järved

neist on Ülemiste, Kahala ja Harku järv. Maakonna

piires suubub merre palju jõgesid ja muid

vooluveekogusid. Pikimad ja suurima valgalaga on

Jägala, Keila ja Pirita jõgi ning Valgejõgi. Suurim kõrgendik

maakonna idaosas Tapa-Pikksaare vallseljakul ulatub 112,6

meetrit üle merepinna. Vanad rannamoodustised, karstinähtused,

aluspõhja astangud, joad ja rohked rändrahnud eristavad

Harjut ülejäänud Eestist. Siin asub Baltimaade suurim

hiidrahn Muuga kabelikivi ning kolmandat kohta hoidev Juminda

majakivi.

Harjumaa kirev taimestik sisaldab erilisi taimeliike, nagu

näiteks alpi võipätakas, põhja-lipphernes ja mitmed käpalised.

Haruldasemad loomaliigid on kaljukotkas, lendorav ja

krüüsel.

Maakonnas elab üle kolmandiku riigi rahvastikust ning

toimib suurem osa Eesti majandusest, teadusest ja kultuurist.

Harjumaale kuuluv esinduslik Tallinn on Põhja-Euroopa

üks kaunimaid linnu. Tallinnast saavad alguse põhilised transpordimagistraalid

ning Harjumaa on Eesti maakondadest kõige

mitmekesisema majandusega.

27 kaitsealaga paradiisilik Harjumaa loodus pakub avastamisrõõmu

igale maitsele.

Tuhala nõiakaev Nabala-Tuhala looduskaitsealal Tuhala

karstiala maa-alusel jõel hakkab suurvete ajal vett üle ajama

ning ,,keema“ 100 liitrit sekundis. Rah-

Harjumaa

Põhja-Eesti

helisev

haruldus

vapärimuse kohaselt hakkab soise pruunika veega nõiakaev

raevukalt sulisema siis, kui nõiad kaevus vihtlevad. See on üks

unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas, kus maa-aluses jões

tekib müstiline veesurve. Erakordset vaatepilti võib näha ühest

päevast kuni kolme nädalani. 2012. aastal valis rahvas Tuhala

nõiakaevu Eesti aasta imeks.

Lisainfo: www.tuhalalooduskeskus.ee

Jägala ja Keila juga on mõlemad Eesti maalilisemad veekukkumised,

pakkudes suurvee ajal kuninglikku kohisevat

värvi- ja valgusmängu. Talve saabudes muutuvad need võrratud

veenähtused nõiduslikeks jääpitsi mähkunud võlulossideks.

Eesti kõige laiem juga ehk Jägala juga asub Jägala jõe

alamjooksul. Joa kõrgus on ligi 8 meetrit ja laius üle 50 meetri.

Talvekülmadega tardunud veemass muutub suurte jääpurika-

Turismiinfokeskus Tallinnas: Kullassepa 4, Tallinn. +372 645 7777

5

6

tega sillerdavaks jääseinaks. Jägala jõe alamjooks joast kuni

suudmeni on kalanduslikult üks väärtuslikumaid Eestis, sisaldades

palju forelli ja lõhet.

Vaatemänguline 6 meetri kõrgune Keila juga võlub oma

veemölluga Keila-Joa alevikus Keila jõel, olles võimsuse poolest

kolmandal kohal Narva ja Jägala joa järel. Pargist viib tee

piki jõesängi joa juurde, sinna minnes saab jalutada üle kahe

rippsilla.

Eestis on allikaid alati pühapaikadeks peetud, sest neil arvati

olevat raviomadused. Kolmest suurest allikast koosneva

Saula Siniallikate vooluhulk on 20–30 liitrit sekundis. Tegemist

on ohvriallikatega, mille vahelduv kirev värvitoon põhjustab

valguse peegeldumise allika põhjas hõljuvatelt liivaosakestelt

läbi selge veekihi. Rahvasuu räägib, et selle allika vesi

ravivat kõiki haigusi, kui neile ohverdada hõbeehteid, raha või

helmeid. Kui aga ei ohverda, võib Harjumaa haldjas Siniallika

Tölp teile koju järele tulla...

Lisainfo: www.visitharju.ee

IIDSETE AEGADE KUTSE

Ajaloohõnguline Viikingite küla Kose vallas on vägev vilgas

keskus, mis avab külastajatele eestlaste vanemast perioodist

pärineva viikingite ajastu. Tulijate silme ees rullub lahti

muistne eluolu. Pidevalt täienev kompleks võimaldab saabujal

aja maha võtta ja muutuda ise mõneks ajaks hingelt viikingiks.

Siin saab tunnetada aukartust ürgse looduse ees. Ehtne

viikingite elukeskkond sisaldab elamusteks kõike vajalikku.

Olemas on muinaslinnus, kiviheitemasin ja tavern, kus pakutakse

süüa iga päev. Vinged saunad (koobassaun, kadakasaun,

Soome saun) hoolitsevad hügieeni eest. Elamusmajutuse

garanteerivad peamaja ja metsamajakesed. Viikingite küla

toidab põnevalt külalise meeli, võimaldades seiklusi lastele,

noortele ja vanadele.

Lisainfo: www.viikingitekyla.ee

TEEKOND RAHUNI

Sarnaselt keskaegsete rändajatega on ka tänapäevased palverändurid

erinevatest Euroopa paikadest pidevalt teel pühadesse

sihtkohtadesse, et lõpp-punktis tunnetada kõiksuse

algallikat ja selle sidet endaga. Ka haruldasel Harjumaal

leidub kirikuid, mis väärivad palverändurite sihiks olemist.

Marsruudikirjeldus Palverännakud Harjumaal aitab ränduril

leida ja külastada maakonna kauneid kirikuid ja kabeleid

ning annab vihjeid, mida rännuteel veel vaadata. Rännakuid

pühakodade juurde võib Harjumaal teha nii lääne- kui idasuunas,

kus teelisele on avatud teeliste kirikud.

Harjumaa idasuunal on palju kirikuid ja kabeleid, mida

palverändur oma teekonnal vaadata võiks. Soovituslikud

marsruudid kulgevad enamjaolt suurtest maanteedest

eemal, võimaldades näha Harjumaa kauneid loodus- ja kultuuriobjekte,

kalurikülasid, elu maismaal ja väikesaartel.

Liikuda saab jalgsi ja jalgrattaga. Mõnesse kohta jõuab kiirelt

kohale rongiga. Pealinna ümbruse kergliiklusteede võrgustik

sobib hästi jalgrattaga matkamiseks.

Lisainfo: www.visitharju.ee

Kes hinge täiustavast palverännakust loobuvad ja soovivad

jumalasõnast ning vaimulikust valgustumisest osa saada paiksemalt,

leiavad samuti meelepärase pühakoja. Üks ainulaadne

Harjumaa kristlik sakraalhoone on Harju-Madise Mattiase kirik,

mis ehitati 15.–18. sajandil. Selle vaimse templi meretuultes

karastunud kõrgest kellatornist plingib majakatuli Pakri lahele,

olles ainuke omalaadne kogu riigis. Legendi põhjal ehitas kiriku

keegi kapten Mattias, kes pääses merehädast. Kiriku asukoht

on otse rannaastangu äärel, peauks suunatud merele ja kantsli

kõlaräästa tippu ehib nikerdatud päikeseketas, mida rahvas on

pidanud laeva tüürirattaks. Kiriku lähedal seisab Eesti rahvakooli

asutaja Bengt Gottfried Forseliuse sünnipaika tähistav

mälestuskivi.

Lisainfo: www.harjumadise.ee

Unustamatud mõisad

– humalate kuningas ja võluv

glamuur

Saku alevikus paiknev 17. sajandist pärinev Saku Mõis &

Saku Manor kuulub oma klassitsistliku härrastemajaga Eesti

arhitektuuri tippude hulka. Hoone kavandajaks peetakse

kuulsat arhitekti Carlo Rossi. Rikkaliku dekoori ja liigutavate

laemaalingutega on Saku mõis üks Eesti kauneimaid. Majesteetlikus

hoones asub kaks peosaali, kaks salongi, seminariruumid,

11 numbrituba, restoran Von Sackenmeck ja Õlle

SPA. Mõis toimib seminari- ja puhkekeskusena. Korraldatakse

kontserte ja etendusi ning renditakse ruume nii era- kui

äriklientidele sündmuste tähistamiseks. Mõisa ümbruses on

HARJUMAA

võimalik korraldada erinevaid seiklusmänge ning pargis asub

kettagolfi rada. Mõisahoonest mitmesse suunda jäävad jalutusrajad

pakuvad silmale puhkust ja hingele kosutust eeskujuliku

haljastusega, vanade võimsate tammepuudega ja vaadetega

õlletehase poolsele jõele.

Lisainfo: www.sakumois.ee

Mõisa avastamine oleks mõttekas ühendada Saku Pruulikoja

ja Õllemuuseumi külastusega. Nii selgub, kuidas Eesti

õllekultuuri-pealinnas on pikka aega valmistatud põhjaveest,

parimatest linnastest, humalast ja pärmist kvaliteetset õlut.

Muuseum annab ülevaate Saku Õlletehase sajanditepikkusest

õlletraditsioonist, tootmise ajaloost ja tehnoloogilisest

arengust. 1,5-tunnise ekskursiooni käigus tutvutakse toodete

valmistamise protsessiga ja maitstakse otse tehasest tulnud

head õlut.

Lisainfo: www.pruulikoda.ee

Keskaegset rüütlilossi meenutav neogooti stiilis Laitse mõisahoone

valmis 17. sajandil, on vahetanud korduvalt omanikke

ning kuulub Eesti arhitektuuri kullafondi. Romantilise

miljööga lossis on külalistetoad, restoran ja seminariruumid

ning sobilik pulmapidude korraldamiseks. Lossi kõrval ilutseb

madalatest elupuudest kuplikujuline hekklabürint, milles

kasvab veidi üle tuhande istutatud puu. Romantilises atmos-

fääris saab mängida seltskonnamänge, vaadata fotonäitust,

lahendada glamuurset mõrvamüsteeriumi ning nautida

romantikapaketti kahele koos sauna- ja massaažiteenusega.

Lisainfo: www.laitseloss.ee

Lastega peredele

– ratsutame, lüpsame ja

tembutame

Tuhala nõiakaevu naabruses, Polli talu maadel tegutsev Polli

loomaaed võimaldab näha ja katsuda mitmesuguseid loomi

ja linde, käia laudas ning tallis. Saab sõpradega grillida, pidada

laste sünnipäevi ja sõita poniga. Kui on soovi loomi sööta, siis

võiks selleks kaasa võtta kapsast ja porgandit. Põhjapõdrad eelistavad

toorest kartulit ja õuna.

Lõbusa õhustikuga loomaaed võõrustab nii peresid kui

ka suuremaid gruppe. Ratsutamishuvilistele pakutakse eraldi

treeninguid. Suvised treeningud toimuvad Polli loomaaia territooriumil,

alates septembrist Järve tallis. Polli loomakeskuse

noorimad ratsutajad on 3-aastased. Treeninguteks on vajalik

eelnev broneerimine!

www.polliloomaaed.ee

SEIKLUSLINNAK • JÄÄTISEKOHVIK

Tule Lohesaba seikluslinnakusse

ning uuri välja linna suurim saladus!

Esmapilgul tundub Lohesaba seikluslinnak nagu linnak ikka, kus teid ootavad

jäätisekohvik, mängusaal ja rohkesti huvitava arhitektuuriga hooneid,

mis on täidetud põnevate mängude ning tegevustega. Tegelikult

ei ole see üldsegi mitte tavaline linnak. Peale selle, et on palju põnevaid

turnimiseks mõeldud atraktsioone, võib linnakust leida ka labürindi, mille

läbimisel ootab ees linna suurim saladus ja ei puudu ka tondiloss, kuhu sisenevad

vaid kõige julgemad. Kes ei ole nii julged, võivad külastada hoopis

moemaja või printsessitorni. Linnakus on veel politseimaja, ehitusbüroo,

raamatukogu, kontserdimaja jne. Tule ja avasta veel palju huvitavat!

Lohesaba seikluslinnakus saavad mõnusasti tegutseda nii väikesed kui

suured! Külastage koos pere ja/või sõpradega!

OLEME AVATUD

E, T, N, R 14–21 • K, L, P 10–21

Suveperioodil oleme avatud iga päev 10 - 21

Tulge lihtsalt kohale ja veetke vahva päev! Aega

ei ole vaja ette broneerida, olete alati oodatud!

Mustamäe tee 50, Tallinn

+372 5193 4834

info@lohesaba.eu • www.lohesaba.eu

7

Mikumardi maaelu seikluspark Kuusalu vallas tutvustab maaelu

muistseid seikluslikke tahke. Põnev park kutsub osalema

terveks päevaks, mis saab täidetud huvitava ja hariva tegevusega.

Külalistele jutustatakse vanade aegade maalaste mängudest

ja töödest, tutvustatakse ehtsa Eesti põlistalu ajalugu, lubatakse

käsitsi lehma lüpsta, mööda trossi otsezipline’ga heinakuhja

sõita, piimanõudel ja hobusevankril tasakaalu harjutada, loomi

ajada ning talutöödes osaleda (heina niitmine, lammaste niitmine,

kündmine, viljakoristus jne).

Lisainfo: www.retked.ee/mikumardi

Saku vallas Kurtnas asub tore kogupere park Vembu-Tembumaa,

mis sobib kõigile. Vallatul maa-alal sukelduvad elamustesse

kõik pisipõnnid, koolilapsed ning lapsemeelsed

täiskasvanud. Seiklustuhinas saab tiirutada kardi-, ATV- ja

elektriautorajal, liuelda vesiliumägedel, supelda sooja veega

basseinides, hüpelda batuutidel, mängida minigolfi, lõõgastuda

saunades ja nii mõndagi veel. Pargis on toitlustusteenus,

kuid soovitatav on oma suupisted kaasa tuua, kuna seiklusmaal

on grillimiskohad koos laudadega. Öömajalistele on

avatud kämpingu tüüpi majutus ning matkaautodele parkimisvõimalus.

Rõõmuküllane päevake koos perega Vembu-Tembumaal

muudab suve mõnusamaks!

Lisainfo: www.vembu-tembumaa.ee

Soovitusi matkasellidele

– kambamängud, linnulennud ja

lõkketuli

foto: Ants Liigus

8,5-kilomeetrise, viitadega tähistatud Metsanurme-Üksnurme

loodus- ja matkaraja alg- ja lõpp-punkt asub Metsanurme

külakeskuses Saku vallas. Loodushuvilistele matkasellidele

huvitav Metsanurme küla ja lähiümbrus hoiab endas piirkonna

rikast kultuuripärandit. Siin tehtud ajaloolaste uurimused

ja leiud räägivad ise enda eest. Matkarajal on kaks looduslikku

puhkekohta katusealuse, piknikulaua ja välikäimlaga.

Rada sobib ka lühemate retkede korraldamiseks. Seikluslikkust

lisab kohaliku retkejuhi teenuste kasutamine. Teekonnal

korraldatakse juhendajate toel meeskonnamänge. Matkarada

pakub huvilistele mitmesuguseid pakette.

Lisainfo: www.metsanurme.eu

Lahemaa rahvuspargi kõige linnurikkamas kohas Vihasoo rannaniidul

seisab Vihasoo linnuvaatlustorn, kust avaneb vaade

Eru lahe loosaartele. Viimastel on 26 linnuliigi pesitsusala ning

rändlindude peatuskoht. 7 meetri kõrgune torn mahutab korraga

paarkümmend inimest ja vaateplatvorm asub maapinnast

ligi 4 meetri kõrgusel. Infotahvlid tutvustavad loosaarte ja Eru

lahe linde ning tee ääres kasvavat kaitsealust künnapuud. Torn

paikneb elektrikarjusega piiratud alal, kus viibivad lihaveised.

Koplisse pääseb nurgaga värava kaudu, kust veised läbi ei

mahu. Vaatlustornis on väljas linnupiltide püsinäitus.

Kuigi parim aeg linnuvaatluseks on kevad ja sügis, pakub

Eesti loodus linnuvaatlejatele midagi huvitavat aasta ringi. Selleks

annab võimaluse programm: linnuvaatlus koos kogenud

saatjaga Lääne-Eesti rannikul. Programmi käigus on võimalik

osa saada tuhandete arktiliste veelindude vaatemängulisest

lennust üle Eesti. Veetlev vaatluspiirkond on sügisrände

meka ning üks Euroopa linnuvaatlejate meelispaiku. Võimalik

8

Vihasoo linnuvaatlustorn. foto: Nodic Houses

HARJUMAA

juurde kuuluvate ajalooliste spetsiifiliste ehitistega. Hoonete

vahel looklevad kõnniteed, mis viivad vaatamisväärsuste

juurde juhatavate viitade abil. Kehakinnitust korraldab kõrtsihoone

ning lahmakat maa-ala saab läbida tellitud hobuvankril

logisedes. Muuseumis toimib aasta ringi aktiivne ürituste ja

tegevuste programm ning broneerida saab oma isikliku ürituse.

Värskendaval merekaldal lainete loksumise saatel veedetud

harivad tunnid kindlustavad elamuse kogu eluks.

Lisainfo: www.evm.ee

Viimsi Vabaõhumuuseum Viimsi vallas Pringi rannakülas

on üle 150 aasta vana rannatalude kompleks maalilisel mererannal.

Siin saab osa külaelanike igapäevastest tegemistest,

talutöödest, merelkäigust, puhkehetkedest, külapidustustest,

turupäevadest ja pühadekommetest. Mererand ja ajalooline

atmosfäär pakuvad meeldivaid puhkehetki. See on parim koht

üle mere Tallinna silueti imetlemiseks. Korraldatakse mitmesuguseid

programme ja erilisi sündmusi. Laupäeviti on avatud

Eestimaa hinnatuim taluturg. Lastele pakub hoogsat lustimisrõõmu

kiigeplats.

Lisainfo: www.rannarahvamuuseum.ee

on näha rähni, tetre, metsist ja kakulisi. Hind sisaldab giiditeenust

ja transporti. Saab valida nii nädalase kui ühepäevase

linnuvaatluse. Kokkuleppel ka vaatlused teistes Eesti piirkondades.

Avastamisväärne Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala laiub

Peterburi maanteest Tallinn-Tartu maanteeni. Mitme kaitseala

territooriumile jääval puhkealal leidub metsade kõrval soid-rabasid,

järvi, vallseljakuid ja orge. Tegemist on suurepärase matkapiirkonnaga,

kus igal aastaajal saab liikuda jalgsi, jalgrattaga,

suuskadega, tõsisemalt treenida ja niisama jalutada. Hästi varustatud

telkimisalad ja lõkkekohad meelitavad jalga puhkama

ja piknikku pidama. Võrratud võimalused loodusfotograafidele,

linnu- ja loomavaatlejatele ning seenelistele-marjulistele.

Lisainfo: www.loodusegakoos.ee

Kultuurikatel keeb

– ajastute pildid, viisid ja

taevalikud lauluhääled

Tallinnas Rocca al Mare aladel töötav Eesti Vabaõhumuuseum

kannab endas sajandite pikkusi teadmisi ja traditsioone

talurahvakultuurist. Siia vetevoogudega piirnevale merelõhnalisele

kaldapealsele rajatud suursugune talude kompleks

tutvustab elavalt eestlaste maaelu keskkonda ja kombestikku.

Muuseumi alale on rajatud erinevad talutüübid koos nende

Kuusalu vallas, väikeses Viinistu rannakülas kutsub külla

Viinistu Kunstimuuseum, mis asub vanas kalatöötlemise

külmhoones. Kunstimuuseumis on esindatud sadade Eesti

kunstnike looming läbi aegade ehk ligi 1000 värvikat kunstiteost

alates baltisaksa aegadest ning Pallase koolkonnast kuni

tänapäevani välja. Vanades veemahutites ehk nn tünngaleriides

silitavad silmavaadet ja ergutavad emotsioone iga mõne

aja tagant vahetuvad näitused. Hooajaliselt toimuvad teatrietendused

ja kontserdid.

Lisainfo: www.viinistu.ee

Laulasmaal heliseb kõigile klassikalise muusika austajatele

Arvo Pärdi keskus. Eesti maailma areenil suureks teinud

andeka helilooja keskuses säilitatakse ja uuritakse tema pärandit.

Hoones on isikuarhiiv, raamatukogu, 140-kohaline

auditoorium, näituseala, videoruum ja õppeklassid. Viiakse

läbi meistriklasse, antakse kõrgel tasemel kontserte ja tehakse

ekskursioone. Ringkäigul giidiga heidetakse pilk Arvo Pärdi

käsikirjadele ning kuulatakse muusikat.

Lisainfo: www.arvopart.ee

2019. aasta suurimaks kultuuriürituseks saab olema 4.–7. juulini

Tallinnas toimuv XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu

arm” ning sellele eelnev tuletulemine, mis 1. juunist kuni 3.

juulini läbib kõiki maakondi. Lisaks avatakse näitusi, korraldatakse

haridusprogramme ning kontserte. See on Eesti kultuurisündmuste

üks kõrghetkedest, mil voolavad kohale massid

kodu- ja välismaalt, et tunnetada legendaarse laulurahva

leegitsevat kokkuhoidvat energiat.

Lisainfo: www.2019.laulupidu.ee

9

Harku vald –

ELU KUI PUHKUS

eie vald on Tallinnast läänes asuv omavalitsus, mille põhjapiiriks on 22 km pikkuselt

Soome laht. Vallakeskuseks on Tabasalu alevik, kuhu on koondunud

suurem osa valla teenindusest, kaubandusest ja ettevõtlusest. Tabasalust

Tallinna kesklinna on 13 km.

Unikaalne loodus

Harku vald on tuntud unikaalsete ja kaunite loodusmaastike poolest.

Rannikualadel avaldub suurejooneline Põhja-Eesti klint,

kohati on mereäärne kõrge paekallas kahe- või mitmeastmeline,

suurem osa kuni 30 m kõrgune pankrannik. Üldtuntud

on Türisalu, Suurupi ja Rannamõisa pangad. Vapustavad vaated

avalduvad Tabasalu looduspargis ja Türisalu panga vaateplatvormilt.

Pankrannik vaheldub liivarandadega, kadakased paepealsed

männimetsaga. Sisemaa valdavalt lainjat tasandikku läbib valla keskosas

Vääna jõe org. Põnevamad koopad on Tilgu sadamas ja Naage külas.

Elu mere ääres

Meie valda läbib rahvusvaheline ranniku matkarada, mis kulgeb nii mööda

liivast kui ka kivisemat rannaäärt, mööda mereäärseid metsasid ja

kalurikülasid. Piirkonna kauneim liivarand asub Vääna-Jõesuus,

lisaks saab rannamõnusid nautida Suurupi, Tilgu või Tabasalu

supelkohtades. Tänavu suveks on valmimas ka Tilgu kalasadam,

kus ilusal suvepäeval on ehk võimalus kalagi saada

ja jahtidel silduda.

Arhitektuuriliselt põnev

Harku vald on tuntud ka oma mõisate poolest.

Restaureeritud ning külalistele avatud on Kumna

mõis ja Vääna mõis koos suursuguse tall-tõllakuuriga.

Ajalooliste mälestistena on vaadeldavad Muraste, Harku

mõis, Viti mõis. Lisaks on mitmeid eraomandis mõisahooneid.

Vallas on kaks kirikut – 1994. aastal ehitatud Harkujärve kirik ja

1901. aastal ehitatud Rannamõisa kirik. Viimase kõrval on 2018. aastal

valminud Rannamõisa tavandimaja Helin.

Ajalooline harmoonias tänapäevaga

Valla suurimaks pärliks on aga Eestis ainulaadsed Suurupi ülemine ja alumine tuletorn. Tuletornid

on ainsad liitsihituletornid ning alumine on vanim puidust tuletorn. Mõlemad tornid on eraomandis,

kuid suvisel perioodil on need avatud. Lisaks on vaadeldavad 1913-1917. aastail Vene impeeriumi poolt

Peterburi kaitseks rajatud Peeter Suure nimelised kaitserajatised Suurupis, Sõrves, Humalas, Naages, Vitis.

Sport

Lisaks ajaloolisusele ja arhitektuurile on vallas ka mitmeid rekreatsioonivõimalusi – kaks discgolfirada, suvine

SUP-laudade laenutus, puhkekohad.

Lisainfo: www.harku.ee, www.coastalhiking.eu, www.suurupi.ee, www.kumnamanor.eu

TERE TULEMAST

TALLINNA LOOMAAEDA!

See on Põhjamaade põnevaima kollektsiooniga loomaaed!

Tallinna loomaaed asub looduslikult kaunis ja liigirikkas

Veskimetsa parkmetsas.

Esindatud on Aafrika hiiglased – elevandid ja ninasarvikud,

majesteetlikud kiskjad, mänguhimulised ahvilised, müstilised

maod ning paljud muud eksootilised ning ohustatud liigid. Siin

on maailma parim kaljukitsede ja mägilammaste väljapanek,

märkimisväärne hulk kotkaid ja raisakotkaid ning arvestatav

valik kaku- ja kureliike. Avastamist ootab suurejooneline jääkarumaailm

ja palju muud!

Tallinna Loomaaed saab tänavu 80-aastaseks. Kutsume osalema

juubeliprogrammis tallinnzoo.ee/80.

EKSKURSIOONID

Ekskursioonijuhiga ringkäigul saad ülevaate põnevatest loomaaia

asukatest ja kuuled vahvaid lugusid loomaaiast.

LASTE SÜNNIPÄEVAD

Pea oma sünnipäev looduse ja loomade imelises maailmas.

Kaasahaaravad eakohased sünnipäevaprogrammid 4- kuni 15-

aastastele lastele.

KORRALDA ÜRITUS

Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskus pakub kaasaegseid

ja multifunktsionaalseid ruume erinevate konverentside,

seminaride, koolituste ja koosolekute korraldamiseks. Loomaaia

territooriumil on erineva suurusega piknikuplatsid suviste

ürituste jaoks.

TALLINNA LOOMAAED

ON AVATUD IGA PÄEV

November-veebruar 9.00-15.00

Märts – aprill 9.00-17.00

Mai – august 9.00-18.00

September – oktoober 9.00-17.00

NB! Loomaaias võib viibida kuni kaks tundi

pärast kassade sulgemist.

Asume vaid 15-minutilise sõidu kaugusel

kesklinnast.

Loomaaeda pääseb kahest väravast:

PÕHJAVÄRAV:

Paldiski mnt 145

LÄÄNEVÄRAV

Ehitajate tee 150

Zoo peatus

21, 21B, 42, 43

Meistri peatus

16

1 €/päev

PILETIINFO

OKTOOBER – APRILL

Täiskasvanu 5€

Sooduspilet 3€

Perepilet 13€

MAI – SEPTEMBER

Täiskasvanu 8€

Sooduspilet 5€

Perepilet 20€

Tallinn Cardiga on sissepääs tasuta.

tallinnzoo.ee

EESTI TULETÕRJEMUUSEUM

Püsiväljapanek tutvustab Eesti tuletõrje ajalugu ammumöödunud aegadest kuni

lähiminevikuni. Antakse ülevaade tuletõrjekorraldusest ja tuletõrjeorganisatsioonide

arengust, tulekahjude tekkepõhjustest ja ränkadest tagajärgedest ning tulekahju

ärahoidmise abinõudest.

Võimalik on külastada ka tuletõrjetehnika väljapanekut Sakus.

Külastused palume kokku leppida telefonil +372 5302 8404

Raua tn 2, Tallinn. GPS: 59° 26’ 7” N, 24° 45’ 51” E

muuseum@rescue.ee; www.tuletorjemuuseum.ee

MÕISA TEE 1, VIIMSI | (+372) 621 7410 | www.esm.ee |

SÕJATEHNIKA ANGAAR VEHEMA TEE 1A, VIIMSI (300 M MUUSEUMIST)

Foto: Jaan Riet

Viljandi (1915)

12

Eesti Ajaloomuuseumi

uuenenud Maarjamäe

Ajalookeskus ootab

külastajaid!

HARJUMAA

MAARJAMÄE AJALOOKESKUSE AUHINNAD AASTAL 2018

• Maarjamäe keskus kui Tallinna Aasta parim arendusprojekt

2018

• Maarjamäe keskus kui Eesti Aasta parim

turismiobjekt 2018

• Näitus „Minu vaba riik“ Maarjamäe

lossis kui Parim püsinäitus 2018

Suurel, imelise merevaatega pargialal

Maarjamäe lossipargis leiab külastaja eest

kaks muuseumi – 15.02.2018 avatud renoveeritud

Maarjamäe lossi ja 2017. oktoobris valminud

Filmimuuseumi. Pargis on eraldi välinäitus nõukogude perioodi

monumentidest, aga ka uhke Eesti-kujuline laste mänguväljak.

Töötavad nii kohvik kui restoran ning 2018. maikuust on

taas avatud ka kompleksi tallihoone Eesti levimuusikateemalise

näitusega.

Eriline rõõm on külastajaid kutsuda renoveeritud lossi.

Maarjamäe oli tunnustatud suvituskoht juba 17. sajandil. Praeguse,

suvelossiks mõeldud hoone ehitas 1874 kindraladjutant

Anatoli Orlov-Davõdov. Hoone ajalugu on olnud kirju – siin

Maarjamäe

ajalookeskus

on avatud T-P 10.00 – 18.00

(1. oktoober- 30. aprill)

E-P 10.00 – 18.00

(1. mai – 30. september)

www.ajaloomuuseum.ee

on pärast 1917. aasta revolutsioonisündmusi

ja endiste omanike põgenemist asunud kahe

maailmasõja vahel nii restoran, lennukool, aga

nõukogude perioodil näitkes ka ühiskorterid. Ajaloomuuseumi

valduses on loss alates 1987. aastast.

Tänaseks on lõppenud 4 aastat kestnud lossi põhjalik renoveerimine

ning Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul avas Eesti

Ajaloomuuseum Maarjamäe lossis suurnäituse „Minu vaba riik“.

Näitus viib külastaja retkele läbi 100 aasta, Eesti Vabariigi

sünnist tänapäevani.

Olulisemad sündmused ja tehtud valikud avanevad nii mälestuskildude,

esemete, filmikaadrite kui ka näituseruumides

valitsevate meeleolude kaudu. Erinevatel ajahetkedel tuli Eestis

elavatel inimestel langetada keerulisemaid või kergemaid otsuseid

või püüda lihtsalt rasked ajad üle elada. Käed külge tegevuste

kaudu on külastajal võimalik igast ajaperioodist ka ise osa

saada. Nii saab proovida, mis tunne võis olla Endla teatri rõdul

iseseisvusmanifesti lugedes, sõita jalgrattaga minevikus, teha

väike tantsutiir, seista Balti ketis ja veel nii mõndagi.

Seekord algab rännak 1905. aastast ja jõuab välja tulevikku –

kunstnike Varvara ja Mari „Neuronaalsete maastikeni“, mis on

kunstnike visioon Eestimaast 1000 aasta pärast. Vahepeal räägime

Eesti Vabariigi sünni eelloost, noore vabariigi arengutest. Ei

saa mööda murrangulistest sündmustest teise maailmasõja keeristes

ja nõukogude okupatsioonist. Näitusel saab selgeks, kuidas

sai võimalikuks Eesti Vabariigi taassünd, millised rõõmud ja

mured olid 1990-2000ndatel aastatel ning milline riigi tänapäev.

Lastele valmis koos näitusega vahva paik, Laste Vabariik. See

on mänguline õpikeskkond, kus on omavahel põimitud pärisja

fantaasiamaailm. Seal tegutsevad lapslased ja elab sinine lõvi

koos oma sõpradega, kuid kõigil neil on ühine eesmärk: ehitada

üles vahva riik.

Lossi endine suvesaal on saanud uue kuue, kuid omale kohale

on jäänud pannoo „Rahvaste sõprus“, mille kunstnik Evald

Okas maalis 1987. aastal Revolutsioonimuuseumi jaoks.

Avasta aja lugu Maarjamäel ajalookeskuses!

13

Trahter Hüüru Veski Forelligrill

kutsub Teid külla!

Meil võite:

• uudistada sajandite vanust veskit ja selle

masinaid

• ammutada elujõudu vana veski müüridest

ja jõevulinast

• proovida kätt forellipüügis

• täita kõhtu väga maitsvate, suurte ja

taskukohaste roogadega

• maitsta joovastavaid jooke

• nautida elavat tuld ja kaminasooja

Trahter Hüüru Veski on stiilne koht ja sobib kõikvõimalike tähtpäevade pidamiseks.

Soovi korral saate veski reserveerida kas tervikuna, teise korruse eraldi või siis

laudade kaupa. Teise korruse saal mahutab kuni 100 inimest, alumine 35 inimest.

14

Paldiski maantee 351, vaid 7 km kaugusel Tallinna piirist.

GPS: 59° 22’ 46” N, 24° 32’ 21” E

Tel: +372 607 1430; +372 5691 1278

info@hyyruveski.ee; www.hyyruveski.ee

HARJUMAA

Valkla Forell

Valkla Forell on rajatud 1999. aasta suvel looduskauni

Valkla jõe äärde.

• Meie eesmärgiks on pakkuda meelelahutuslikku kalapüüki

aastaringselt. Pakume Teile maitsvaid roogasid Teie

enda püütud kaladest.

• Lapsed saavad lõbusalt aega veeta väikesel mänguväljakul,

kus põnevust pakuvad kiiged ja liivakast.

• Meil saab pidada sünnipäevi, pulmi, firma suve-/talvepäevi

jne. Suurema seltskonna puhul broneerige laud.

Meil on võimalus reserveerida kogu territoorium.

• Kõigest 1,5 km kaugusel meist laiuvad imeilusad Valkla ja

Salmistu liivarannad.

Kalapüük on tehtud Teile võimalikult lihtsaks: kõik vajaminevad

vahendid on meie poolt ning maitsva roa valmistavad

Teile meie kalakokad! Vastavalt Teie soovidele kas

küpsetame, soolame või grillime kala.

Lisaks 50-kohalisele baariruumile on võimalus toitu nautida

õuealal: selleks oleme ehitanud toredad varjualused,

kuhu mahub korraga istuma ca 5–20 inimest.

NB! OLEME AVATUD AASTARINGSELT!

Suvel avatud 12:00-22:00. Kalapüük kuni 21:00

Valkla, Kuusalu vald. GPS: 59° 28’ 13” N, 25° 20’ 24” E

+372 607 3231; +372 505 0043

info@valklaforell.ee; www.valklaforell.ee

NELIJÄRVE PUHKEKESKUS

Nelijärve asub Aegviidu lähedal looduskaunis kohas järve kaldal, Tallinnast 60 km kaugusel. Majutuskohti

on kokku 278. Romantiline Pääsu Villa, järvemaja, rannamaja, puhkemajad, saunad,

WiFi

toitlustamine, 11 erineva suurusega saali. Puhkekeskus on sobilik perepuhkuseks, seminaride,

koolituste, pulmade, firmapidude ning suve- ja talvepäevade korraldamiseks aastaringselt.

Seiklusrada • paadid • vesirattad • jalgrattad • suusad • uisud jne.

Nelijärve 4, Anija vald. GPS: 59° 15’ 60” N, 25° 38’ 59” E

+372 5646 7750. myyk@nelijarve.ee; www.nelijarve.ee

WiFi

Каноэ

Vabaõhumuuseumi moodustab ajalooline rannatalu, mis asub otse mererannal lummava

vaatega Tallinna siluetile. Ajaloosõbrad leiavad siit ehedaid ajaloolisi hooneid, paate ja põnevaid

lugusid. Romantikud leiavad ideaalse keskkonna, kus nautida merd ja erakordset

vaadet. Lapsed saavad joosta, kiikuda ja avastada killukest maaelu määgivate lammaste ja

tärkava viljaga. Tere tulemast!

Muuseumi tee 1, Pringi Каноэ küla, Viimsi vald. WiFi GPS: 59° 31' 16" N, 24° 48' 29" E

+372 606 6952; info@rannarahvamuuseum.ee; www.rannarahvamuuseum.ee

WiFi

WiFi

VIIMSI VABAÕHUMUUSEUM

Каноэ

WiFi

Каноэ

15

16

Ida-Virumaa

Kirde-Eestis asuv Ida-Virumaa hõlmab

ajaloolise Virumaa idaosa ja piirneb idas

Venemaa Föderatsiooniga. Maakonda

ümbritseb põhjast Soome laht, lõunast

Peipsi järv ja idast Narva jõgi. Regioonist

leitud ainese põhjal on tundma õpitud

Eesti esiajaloo asustuse algusaegu ja

paljusid materiaalse kultuuri nähtusi.

Ida-Virumaal vaatad Toila Oru pargi

ja muinasjutulise merevaiba veetlust,

suvitad Narva-Jõesuu kuldliivasel rannal,

koduned Kurtna järvestiku matkaradadel,

palvetad koos Kuremäe kloostri

nunnadega ja patseerid piirilinna Narva

jõepromenaadil.

8000 aastat tagasi elasid Narva jõe orus kiviaja kütid-kalastajad.

Narva jõe äärsetest asulatest pärinevad Eesti ala vanimad

keraamilised leiud.

13. sajandist kuni 1925. aastani tegutsesid maakonna

territooriumil Jõhvi, Lüganuse, Vaivara ja Iisaku kirikukihelkonnad.

Põhjasõjas piirasid venelased Narvat, kuid kuningas

Karl XII juhitud Rootsi armee lõi lahinguväljal ülekaalukaid

Vene vägesid. Viimased suutsid 1704. aastal Peeter I juhtimisel

siiski Narva alistada.

1917. aasta veebruarirevolutsiooni järel liitus Peterburi kubermangu

kuulunud Narva ja seda ümbritsevad alad Eestimaa

kubermanguga. 1918. aastal moodustas Narvas Eesti Töörahva

Kommuun linna ümbritsevatest valdadest Narva maakonna

ja Ida-Virumaast sai Vene tsaaririigi osa. Vabadussõjas vallutas

Punaarmee Narva ning bolševikud kuulutasid seal välja

Töörahva Kommuuni.

1920. aastal liideti Virumaaga Narva jõest idapoolsed maaalad,

kus moodustati kolm valda: Karjati, Kose ja Narva vald.

1938. aastani oli Virumaal nüüdse Ida-Viru maakonna alal

19 valda. 1939. aastal nimetati vallad ümber ja eestistati Narva-taguste

alade venepärased asulanimed. Iseseisvusperioodi

lõpetas Narvas ratifitseeritud baaside leping,

millega toodi sisse Vene väed.

Ida-Virumaa

– kahe maailma

puutepunkt

1950. aastal moodustati Kiviõli rajoon. Jõhvi maakonnast

sai Jõhvi rajoon. Vaivara allutati Narvale ja moodustati Narva

linnapiirkond. 1960ndatel ühendati Narva linnapiirkonna

külanõukogud Kohtla-Järve rajooniga. 1990. aasta algusest eksisteeris

endise Kohtla-Järve rajooni territooriumil maakond,

algul Kohtla-Järve maakonna, hiljem Ida-Viru maakonna

nime all.

Tasase pinnamoega Ida-Virumaa paikneb maastikuliselt

Soome lahe rannikumadalikul, Viru lavamaal, Alutaguse madalikul

ja Peipsi rannikumadalikul. Kõrgeimaks mäeks on tehislik

Kohtla-Järve poolkoksimägi.

Soome lahe rannikul seisab kogu maakonna ulatuses Põhja-Eesti

pankrannik, mis on Balti klindi kõrgeim ja pikim osa.

Saka-Ontika-Toila pankrannik on Ida-Virumaa suurim vaatamisväärsus,

mille Eesti kõrgeima paeastangu servalt avaneb

kaunis vaade merele.

Külastuskeskus Narvas: Peetri plats 3, Narva. +372 359 9137

Тurismiinfokeskus Jõhvis: Rakvere 13a, Jõhvi. +372 337 0568

17

18

Ontikast ida pool, Valaste suurkraavi suudmes kohiseb

Eesti kõrgeim, 30 m kõrgune Valaste juga, mille tegevuse tulemused

on vaateplatvormilt hästi jälgitavad.

Maakonna idapiiril on Narva veehoidla, läänepiiril Uljaste

järv ja Tudu rabajärv.

Alutaguse kandis sillerdab Eesti suurim järveala – Kurtna

järvestik koos 42 järvega.

Maakonnas voolab 165 jõge, oja ja muud veekogu, mis

suubuvad Soome lahte, Peipsisse ja Narva jõkke. Pikimad

jõed on Rannapungerja, Mustjõgi, Avijõgi ja Tagajõgi.

Maavaradest leidub Ida-Virumaal põlevkivi, fosforiiti, sinisavi,

lubjakivi ja turvast.

Alutaguse rahvuspark kaitseb Ida-Eesti haruldasi soo-,

metsa- ja rannikumaastikke ning pärandkultuuri.

Ida-Virumaa on ennekõike tööstuspiirkond, kus asuvad

põlevkivikaevandused ja Eesti suurim elektrijaam Eesti soojuselektrijaam.

Põlevkivi töötlevatest ettevõtetest on tuntuim

Viru Keemia Grupp.

MERI, RAND JA PÜHAD ÕED

Toila alevikus haljendab kaunis Pühajõe ürgorus Oru park,

mille koos vinge lossiga rajas Venemaa 19. sajandi kaubandusmagnaat

Grigori Jelissejev.

1930ndatel said loss ja park president Pätsi suveresidendiks.

Loss hävis Teises maailmasõjas.

Hooldatud pargis jalutades näed arvukaid puu- ja põõsaliike,

hõbeallika koobast ning jumalikku vaadet sinetavale

merevaibale. Kõrguv paekallas, jõelamm, tõusev oruperv

pangajärsaku serval, loopealne ja kaldanõlv pakuvad tõelist

silmailu. Oru park on Põhja-Eesti üks liigirikkaim, maastikuliselt

vaheldusrikkaim ja tuntuim turismiobjekt, kus taimeliikide

hulgas on haruldased Siberi seedermänd, suurelehine

tobiväät, euroameerika pappel, suhkrukask, jaapani juudapuulehik,

ebatsuuga ja Mandžuuria pähklipuu.


Eesti pikima mereäärse liivarannaga (7,5 km) ajalooline kuurort

Narva-Jõesuu paikneb Narva jõe ja merelahe vahelises

kolmnurgas, kus kulgevad sümmeetrilised tänavad, mis on

rajatud otse luitemännikusse. Lisaks ilusale supelrannale pakuvad

pinget puitpitsiga kaunistatud ehitised, rohelus, lõhnav

männimets ja spaamõnud.

Narva-Jõesuu kuurordis käisid 19. sajandil sanatooriumipuhkusel

Peterburi aristokraadid, millest kujunes hüüdnimi

Põhjamaade Riviera. Kunagises Eesti kuulsaimas rannalinnas

on elujõuliselt esindatud Eesti ja Vene ajaloo- ja kultuuripärand.

Merelõhnalise linnakese hiilgeajad jäävad möödanikku.

Esimese Eesti Vabariigi päevil armastas siin suvepuhkusi veeta

näiteks rahvakirjanik A. H. Tammsaare.

Sanatooriumid, hotellid, puhkekodu ja kämpingud mahutavad

tuhandeid külalisi.

Illuka vallas ilutsev Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster

ehk Kuremäe klooster on 1891. aastal rajatud

Eesti ainuke vene õigeusu nunnaklooster. Iidsetel aegadel

asus siin eestlaste hiiepaik ja mäe all ohvriallikas, mis tänapäeval

on tuntud „püha allikana“ oma tervendava vee poolest.

Külastajatele sissepääs tasuta. Ringi jalutades ja lillerikast

aeda imetledes tutvud paiksete pühakute elukorraldusega.

Nunnadelt saab tellida tasulise ekskursiooni, mille käigus

näeb kloostrikompleksi kirikuid ja muid nurgakesi, kuhu

omal käel uidates sisse ei saa.

Lisainfo: www.orthodox.ee

Kreenholmi manufaktuuri territoorium

N arva

– kaks keelt ja kaks kultuuri

Eesti kõige idapoolsem linn Narva asub Narva jõe alamjooksul,

Tallinna-Peterburi maantee ja raudtee ääres, Eesti-Venemaa

piiril, olles suuruselt kolmas linn Tallinna ja Tartu järel.

Narva jõe kallastel iidsetest aegadest asuv ajalooline piir

on nagu kahe tsivilisatsiooni puutepunkt, kus kohtuvad lääneeuroopalik

katoliiklus ja idaslaavlaslik õigeusk.

Narva aladel ja ümbruses elati juba kiviajal. Narva asula

tekkis muinaseestlaste linnuse kohale, mille lähedale ehitasid

hiljem oma linnuse taanlased. 12. sajandi Novgorodi kroonika

järgi asus Novgorodis kaubaõu Nerveski või Nerovski konets

(Nerevi õu). Narvia küla esines esimest korda Taani hindamisraamatus

1241.

14. sajandil alanud Liivi ordu perioodil moodustati Narva

foogtkond. 1558. aastal alustas Moskva tsaaririik Liivi sõda

ning vallutas Narva. Kuni 1581. aastani valitsesid venelased,

kuni Rootsi Kuningriigi väed vallutasid Narva ja seejärel Ingerimaa.

Ingerimaa kubermangu keskuseks oli Narva linn, kus

asus ka Ingerimaa asehaldur.

1700. aastal alanud Põhjasõja algul toimunud Narva lahingus

saavutasid vähemuses olnud Rootsi väed Vene vägede üle

IDA-VIRUMAA

võidu, kuid lõpuks võitis Põhjasõja Venemaa ning Narva koos

ülejäänud Eestiga läks Venemaa koosseisu.

1797. aastal anti Narva maakonna alad Eestimaa kubermangu

koosseisu ja liideti Viru kreisiga, kuid Narva linn jäi

Peterburi kubermangu Jamburgi maakonna haldusesse.

1917. viidi linnas läbi rahvahääletus Narva ja Ivangorodi

liitumiseks Eestimaaga, eraldi Narva maakonnana. Narva ja

Jaanilinn eraldusid Jamburgi maakonnast ning loodi Narva

maakond, mis koosnes Narvast ja Ivangorodist.

Narva oli 1944. aastal rindelinn. Lahingutes purunes enamik

hoonetest ning ajalooline vanalinn. Ainsa barokkehitisena

säilis Läänemere barokkpärlite hulka kuulunud raekoda.

Narva on Eesti idapoolseim piiripunkt, mida läbivad Tallinna-Peterburi

raudtee ja Peterburi maantee, mis suunduvad

Loode-Venemaale ja Peterburi. Üle jõe sirutuvad Sõpruse sild

ja Narva raudteesild.

Hoolimata ränkadest kannatustest on nähtav kaunis arhitektuurne

ansambel, mis on ainulaadne terves Euroopas. Jõe

vastaskallastel kõrguvad kivihiiglastena Hermanni linnus ja

Ivangorodi kindlus.

Linna üheks tõmbekeskuseks on Põhjamaade üks võimsamaid

kindlusi Narva Hermanni linnus. Lisaks näitustele on

see meeldiv paik jalutamiseks ja vabaõhusündmusteks, kus

suviti tegutseb ajaloolise käsitöö keskus. Augustis äratab mänguline

„Narva lahing“ Põhjasõja sündmused. Linnuse muuseum

korraldab ekskursioone ka Kreenholmi manufaktuuri ja

Narva kolledžisse.

Vingeks vaatamisväärsuseks on Narva bastionid, mille vanad

atraktiivsed seinad varjavad endas ajastute legende. Kui varem

sai ehitistega tutvuda väljastpoolt, siis nüüd avanevad Viktoria

bastioni saladused laiemalt. Käikudes olev ekspositsioon

jutustab bastionide ehitamisest ja ajaloolisest kasutamisest.

Kindlasti tasub suunduda jõepromenaadile. See Narva

ajaloolises südames asuv kaldapealne pikk ala on idast piiratud

Narva jõega, läänest bastionimüüride ja Hermanni kindlusega,

põhjast Narva sadamaga ja lõunast Joaoru rekreatsioonialaga.

Sellel jõekohinast saadetud pinnal, Euroopa Liidu ja

Vene Föderatsiooni piiri lähedal, jalutavad kohalikud ja külalised,

askeldavad kalurid ja treenivad sportlased. Siin liiguvad

üksikud unistajad, pered ja rulluisutajad. Promenaadil on

lõvikujudega Rootsi terrass, kus asub Dahlbergi lava, päikeseplats,

suvekohvik, purskkaev, päikesekellad ja lastebassein.

Narva kosed asuvad legendaarse Kreenholmi manufaktuuri

territooriumil. Hüdroelektrijaam laseb veehoidla turbiinidest

vee jugade kaudu välja kevadise suurvee ajal, mil saab

Eesti pool koskede ilu imetleda. Narva kanjonis paiknevate

Narva koskede vaatemängu saab nautida kuni paar korda aastas.

Ekskursioone koskede juurde korraldab Narva Muuseum.

Narva tähtsamad tööstusharud on metalli-, tekstiili-, rõiva-

ja nahatööstus ning puidu-, mööbli- ja plastitööstus.

Kultuurielu edendavad kultuurimajad, Narva Muuseum,

Narva Sümfooniaorkester ja teatristuudio Ilmarine. Linnas

korraldatakse Frédéric Chopin’i loomingule pühendatud rah-

19

vusvahelist noorte pianistide konkurssi. Aktiivselt tegutsevad

Kaitseliidu Narva malevkond ja Narva Eesti Selts.

Spordisõbrad rakendavad ennast Narva Kreenholmi staadionil

ja Kalev-Fama staadionil. Linnas on kaks spordikooli,

mitukümmend spordiklubi ja Narva Spordikeskus.

Narvas on sündinud malegeenius Paul Keres, kellele on

pühendatud temanimeline tänav. Puškini tänaval Peetri platsi

juures paikneb suurmeistri pronksist mälestusmärk. Siin võid

istuda meistri vastas malelaua ees ja mõtiskleda koos temaga

lõpetamata partii üle.

Tule värvika ajalooga paeluvasse piirilinna ning tunneta

ida ja lääne tsivilisatsiooni kohtumist!

20

Unustamatud mõisad

– muinasaja raud ja aegumatu

merevaade

Lüganuse vallas Maidla külas asuva Maidla mõisa rajas Maydellide

perekond ning seda on esimest korda mainitud 1465.

aastal. Praegune barokkstiilis mõisamaja valmis 1767. aastal

Georg Ludwig von Wrangelli soovil. 1925. aastast tegutseb

siin kool, tänu millele on renoveeritud kompleks üks Eesti

võimsamaid barokk-ansambleid. Mõisa saab külastada suvekuudel

Unustatud mõisate külastuspäevadel või ettetellitud

giidiekskursioonil. Teenuste hulgas ruumide rent, seminarid,

spordisaal, saun ja kümblustünn. Toitlustust pakub Maidla

mõisa kelder, kus toidu juurde tuuakse vein otse veinikeldrist.

Ettetellimisel peomenüüd. Jääkeldris jagab teavet mõisa

ja piirkonna ajaloo kohta infokeskus, kus on põhirõhk muinasaegse

raua valmistamise ja töötlemise teemal. Unistele

majutus spordihoones.

Lisainfo: www.maidla.ee

Toila vallas Saka külas olev Saka mõis seisab Põhja-Eesti

pankranniku serval, kus 1200 km pikkune Balti klint saavutab

oma suurima kõrguse. 17. sajandil rajatud peahoone

Saka mõis. foto: Anneli Loorits

Alutaguse seikluspark

avati uuenenult 2010. aastal. Härrastemajas on luksuslikud

majutus- ja seminariruumid, suur saal ja antiikmööbel Inglismaalt.

Mõis oma erilise asukoha, privaatsuse ja võimalustega

sobib puhkuseks, töötoiminguteks, pidulikeks vastuvõttudeks

ja pulmadeks. Valikus spaapaketid, võlvlagedega restoran,

sportlik ajaviide ja majutusteenus. Mõisa pargis on tore jalutada,

piknikku pidada ja erinevate ajastute kivimeid uurida.

Saka mõisa meretorni tipus troonib platvorm, kust avaneb

vaade lahes asuvatele saartele, päikesetõusule ja -loojangule.

Meretorni juures telkimisala kõrval on lõkkeplats, mille

lähedalt algab Saka klindimõisa matkarada.

Lisainfo: www.saka.ee

Lastega peredele

– künna tuult ja kasta sulge

Alutaguse vallas Vasavere külast leiad Alutaguse seikluspargi

lastele ja täiskasvanutele, kus on erinevate raskusastmetega

seiklusrada põnevate ülesannetega. Saad sooritada Eesti pikimad

õhusõidud üle järve. Põhiradade külastamiseks pead

olema vähemalt 140 cm pikk.

Lasterada koos 22 põneva mänguga sobib lastele alates 4.

eluaastast, kel pikkust vähemalt 110 cm. Lühemate laste puhul

hindab instruktor nende osavust, millest sõltub raja läbimise

võimalus. Alaealised ronivad suurtel radadel vastutava täiskasvanu

järelevalve all. Kõik väikesed seiklejad varustatakse

kiivri ja traksidega turvarakmetega. Aasta ringi on avatud

tuubilaenutus ja tuubirajad.

Lisainfo: www.alutaguse.com

Toila vallas Kukruse külas kõneleb Kukruse polaarmõis ühe

perekonna kaudu kaks lugu. Lugude juures saab sule ja tušiga

kirjutada ning proovida vanamoodsaid rõivaid. Lastele mängutuba

liu laskmiseks ja lumesõja pidamiseks.

Sobib üksikkülastajatele ja gruppidele. Huvitav ekspositsioon

jutustab kunagisest mõisa omanikust ja põlevkivi esmakasutajast

Robert von Tollist ja tema kuulsast vennapojast,

polaaruurijast Eduard von Tollist (1858–1902), kes jäi kadunuks

otsides salapärast Sannikovi maad. Tema mälestuseks

nimetatigi mõis polaarmõisaks. Aristokraatlikku miljööd

võimendavad klaveri- ja ballisaal. Mõisas saab pidada vastla-,

mardi- ja kadritralli ning patsutada noori kelgukoeri. Kukruse

on ka teatrimõis, kus muu hulgas etenduvad suvelavastused.

Lisainfo: www.kukrusemois.ee


– soode saladused ja järvede

peegeldused

Alutaguse vallas, Peipsi põhjaranniku puhkealal kulgeb Kotka

matkarada (6,7 km), mis tutvustab madal- ja siirdesood. Võluvaid

vaateid kingivad Peipsi järve taganemisel tekkinud kõrged

metsased liivaseljandikud, Rüütli raba salapärased soosaared, mis

tekkinud jääaja lõpus kuhjunud setetest, lagesoo taimestik ja laugas.

Liivaseljandikelt järsult sooks muutuv maastik muudab tee

vahelduslikumaks. Rada on tähistatud värvimärgistusega puudel

ja piktogrammidega postidel. Olemas mitu lõkkeaset, pingid,

metsaonnid, vaatetorn ja telkimisvõimalus. Vett saab rabast.


IDA-VIRUMAA

Alutaguse vallas, Peipsi põhjaranniku puhkealal, Kurtna

maastikukaitsealal lookleb ringjas Kurtna matkarada (9 km),

mille unikaalsus väljendub järvede tihedal paiknemisel maastikul.

Matka muudavad rikkaks erinevad järvetüübid, rabailu

ning reljeefi ja taimkatte suur mosaiiksus. Vaatamisväärsustena

on esil Kurtna järvistu pinnavormid, metsa kasvutüübid

ja Pannjärve liivakarjäär. Telkimisala Martiska lõkkekohas.

Tarbevesi Martiska järvest. Ujumise ja kalastamise võimalus.


Kultuurikatel keeb

– vaikinud relvad ja lõbutsev

linn

Vaivara vallas Sinimäe alevikus võõrustab huvilisi Vaivara

Sinimägede Muuseum, mille hooneteks on renoveeritud

Vaivara mõisa ait ja sepikoda. Väljapanek on pühendatud lahingutele

Narva jõel ja Sinimägedes 1944. aastal. Eksponeeritakse

peamiselt relvi, mundreid, sõdurite isiklikke esemeid,

sõjaaegseid fotosid ja propagandaplakateid. Suurel ekraanil

jooksevad ajaloolised kaadrid. Samal ajal kui täiskasvanud

detailidele keskenduvad, saavad nooremad üht-teist oma

käega katsuda ja ajalooliste militaarmasinate rooli taga turnida.

Muuseumi korraldatava maastikumängu raames õpid

kaarte lugema, märke seletama, orienteeruma ja lahendad

ülesandeid. Arendavas maastikumängus läbid sõjaaegsed

punkrid, Pargimäe ja vaatetorni.

Lisainfo: www.muuseum.vaivaravald.ee

Ajaloofestival Narva lahing äratab Narva linnuses ellu Põhjasõja-aegse

lahingumöllu, kus kajavad kahuripaugud ja lahingukära.

Rahvusvaheline festival toob kokku sõjaajalooklubid

kogu Põhja-Euroopast, kelle kaasabil peavad Peeter I ja

Karl XII ajastust pärinevates mundrites sõdurid maha mängulised

tapatalgud. Põhjasõja laagri kõrval toimuvad vanamuusika

üritused ja teatrietendused ning askeldab põlisrahva küla.

2019. aastal võideldakse vapralt kuupäevadel: 16.–17.08.

Narva Ooperi Päevad on festival, kus kõlab kaasaegne klassikaline

muusika ning kus saab vaadata esietendusi ja noorte

loovisikute töid. Vabal Laval, Kreenholmi Manufaktuuris ja

Narva linnuses näeb sel suvel Kopenhaageni, Helsingi ning

Rahvusooper Estonia ooperi- ja balletietendusi. Esiettekandeni

jõuab Raimo Kangro ja Leelo Tungla „Juku naljadel“

põhinev muusikal. Kavas on prestiižse Taani teatriauhinna

Reumert Awardi eriauhinna võitnud Peter Kohlmetz Mølleri

elusuuruses nukkudega ooperilavastus "Dust" ning kaasaegne

versioon klassikalisest Bellini ooperist "Norma". 2019. aastal

täitub piirilinn klassikapärlitega kuupäevadel: 28.08.–14.09.

Lisainfo: www.narvaopera.ee

21

Sillamäe

- värskete meretuulte linn

Sillamäe on vaatamata kiirele

tööstuse arengule väga roheline,,

puhas ja romantiline linn.

22

foto: Anton Makarjev

Tule meile külla!

IDA-VIRUMAA

Sillamäel ei ole käinud enamik eestimaalastest, sest see linn oli Eesti nõukogude-aegne keelatud

linn. Nüüd avatud ning avastatav. Siin on veel tollast õhustikku, millesse julgelt ja kirkalt löövad

sisse uue, euroopaliku kultuuriajastu värvi- ja kõlaakordid.

Sillamäe Mere puiestee

1 2017. aastal rekonstrueeriti Sillamäel üks oma „pärlitest“ ja kõige

väärikamatest tänavatest – Mere puiestee. Sillamäe avanes elanikele

ja külalistele täiesti uuenenud Mere puiestee näol koos laia allee,

ajalooliste elementide, uute objektide ja mugava ligipääsuga merele.

www.sillamae.ee

Sillamäe Kultuurikeskus / Kesk tn 24

2 Kultuurikeskuses korraldatakse enamik linna kontsertidest

ja üritustest. Hoone on tunnustatud arhitektuurimälestiseks,

kus on nii sees kui väljas säilinud täiuslik arhitektuur

eelmise sajandi 40.-50. aastate stiilis.

E-R 08.00-17.00. Nädalavahetustel kokkuleppel

+372 687 5034, sillamae.kultuur@gmail.com

www.kultuurikeskus-sillamae.ee

Sillamäe Muuseum / Kajaka tn 17a

3 Ida-Viru "Parimat uut seiklust 2017" saab endale osta Sillamäe

Muuseumist, ning seda saab kasutada igal ajal ja iga ilmaga. Seiklus

on üks parimatest viisidest tutvuda Sillamäe varjatud ajalooliste kohtadega

ja Sillamäe ajaloolise linnakeskusega. Lisaks on meil mitmeid teisi

teemaatilisi otsingumänge üle linna.

T-R 10.00-18.00, L 10.00-16.00

www.sillamae-muuseum.ee

Sillamäe spordikompleks “Kalev” / Kesk tn 30

Ujula, hostel, jõusaal, saun, kergejõustikumaneež,

4 fitness-saal, konverentsisaal

www.sillamaesk.eu

www.sillamae.ee

SillamaeLinn

Tähtsündmused

2019. aastal

1

3

21.06. - 23.06.2019

Tantsufestival

«STIILIVISIOON.2019»

2 4

28.06.2019 - 30.06.2019

Sillamäe

linnapäevad

www.sillamae.ee

23

IISAKU KIHELKONNA MUUSEUM

„Kus saavad üheaegselt kokku kiviaeg, 20. sajandi talupojad, metsik

loodus, koolmeistrid ja rikkalik pärandkultuur? See kõik on leitav Iisaku

Kihelkonna Muuseumist. Siit algab salapära – avastamiseks Teile“

Muuseum talletab ja eksponeerib Ida-Virumaa ajaloopärandiga seotud materjale.

Eksponeeritud on esemeid alates kiviaja leidudest, 13. sajandist pärinevatest

inimluustikest ja vadjapärastest ehetest. Tutvustatakse Iisakumaa poluvernikute

traditsioonide, 20. sajandi talupojakultuuri ning Alutaguse loodust.

Lisaks püsiekspositsioonidele on muuseumis aasta jooksul 5-6 ajutist näitust.

Pakume ettetellimisel hariduslikke programme, mis on seotud Eesti rahvakalendri

tähtpäevadega ja vanade rahvakommetega, mis on mõeldud nii lastele kui

täiskasvanutele. Igal aastal juunis on traditsiooniline külalaat, sel aastal 9. juunil 2019.

Muuseum on sobiv paik sisustamaks oma aega Eesti kõige unikaalsemas maakonnas

– Ida-Virumaal. Asume 30 km kaugusel Jõhvist ja 100 km kaugusel Tartust.

1.06 kuni 31.08: E-R 10-17, L10-15, P suletud; 1.09 kuni 31.05: E-R 9-16, L-P suletud

Gruppidele on ettetellimisel lahtiolekuajad kokkuleppel.

Tartu mnt. 58, Iisaku.

GPS: 59 o 5´48´´ N, 27 o 18´47´´E

+372 339 3036; +372 339 3006

+372 5344 8738

info@iisakumuuseum.ee

www.iisakumuuseum.ee

IDA-VIRUMAA

SAUN

TOITLUSTUS

Eesti sügavaim elamus

Allmaamuuseum ja Rikastusvabrik on Eesti Kaevandusmuuseumi

ligitõmbavaim ja põnevaim atraktsioon, mille moodustavad

endised kaevanduskäigud kogupikkusega 1 kilomeeter. Sõidetakse

tõelise maa-aluse kaevuriterongiga ja tutvutakse mitmesuguse

maa-aluse tehnikaga. Külastajatel on võimalik tellida endale

maitsev kaevurilõuna ja nautida seda tõelises maa-aluses kaevurisööklas.

Rikastusvabrikus saab vaadata interaktiivseid väljapanekuid,

lugeda ja kuulata lugusid. Koostöös meie partneritega on

võimalik tellida karjäärisafarit ja seiklusmatku.

NB! Maa-aluseks külastuseks vajalik broneering

MAJUTUS

juuni–august E–P 11–18 • september–mai T–L 11–17

Info ja ettetellimine +372 332 4017

info@kaevandusmuuseum.ee • kaevandusmuuseum.ee

Jaama tänav 100, Kohtla-Nõmme, Ida-Virumaa

25

VIRUMAA HOSTEL

Virumaa hostelisse on oodatud kõik, kes soovivad WiFi nautida rahulikku ja mõnusat

puhkust soodsa hinnaga. Pakume külalistele mugavaid 2- ja 3-kohalisi tube. Kõikides

tubades on puhas voodipesu, rätikud, WiFi WiFi ja TV, kohapeal on söögitegemise

võimalus. Hea meelega võõrustame ka suuremaid gruppe. Gruppide majutamisel

arvestame meelsasti Teie erisoovidega WiFi ning kombineerime sobiva majutuspaketi.

Vabal ajal saab kasutada jõusaali ja mängida lauatennist. Meie juures on võimalik

rentida ka seminariruume.

Kalevi 4, Kohtla-Järve. GPS: 59° 24’ 6” N, 27° 17’ 18” E

+372 334 4103; info@virumaahostel.com; www.virumaahostel.com

Каноэ

Каноэ

WiFi

WiFi

Каноэ

Каноэ

Каноэ

WiFi

RECOMMENDED

RECOMMENDED

2018

RECOMMENDED

2018

Каноэ

Tulge nautima

ehtsaid Gruusia

maitseid Jõhvis!

Lääne 1B, Jõhvi • +372 337 5750 • info@mimino.ee • www.mimino.ee

T-N: 11:30-21:00

R-L: 11:30-22:00

P: 12:00-18:00

GruusiaTrahterMimino

27

TERE TULEMAST

LÜGANUSE VALDA!

KOGUPERE ELAMUSPARK

2018. aasta juunis avatud kogupere elamuspargis leiab endale tegevust

nii suur kui väike, noor ja vana, kuna valikus on 15 erinevat atraktiivset

tegevust vabas õhus. Atraktsioonidel saavad ja peaksidki

kaasa lööma ka suuremad õed- vennad, vanemad ja vanavanemad.

Kellele meeldib niisama mõnusasti aega veeta, saab kõike toredat

jälgida maitsvat sööki ja jooki pakkuvas kohvikus.

Mäepealse tee 1, Kiviõli

+372 5331 7322 • www.seikluskeskus.ee

TUHAMÄE HOSTEL

Baltikumi kõrgeima tehismäe

jalamil asuv modernne puidust

kahekorruseline hoone sobib

suurepäraselt majutuseks nii

spordiharrastajatele kui ka perepuhkuse

veetmiseks.

+372 5557 5556

www.tuhamaehostel.com

PURTSE KINDLUS:

• Ettetellimisrestoran keskaegses rüütlilossis

• Kindluse ajalugu tutvustav ekskursioon gruppidele

• Grupitoitlustus

• Seminarivõimalus

Purtse küla, Lüganuse vald

+372 514 6774

+372 517 4548

www.purtse.ee

RECOMMENDED

RECOMMENDED

2018

29

30

Lääne-Virumaa

Põhja-Eestis asuval Lääne-Virumaal on

134 km rannajoont. Maakonna piiresse

jääb Eesti põhjapoolseim maismaapunkt

Vaindloo saar ja päikese poole pürgiv

Pandivere kõrgustik. Lääne-Virumaal

võid pingutada musklit Georg Lurichi

skulptuuri kõrval, seigelda Lahemaa rahvuspargis

ja tunnistada Rakvere linnuse

liigutavat miljööd. Saad kuulata lainete

laulu kaunite kalurikülade kallastel ja

märgata majesteetlike mõisate inspireerivat

ilu.

egiooni viljakad maad asustati juba 13. sajandil. Muinasajal

oli Lääne-Virumaal kolm kihelkonda: lääneosas

Repel, idaosas Mahu ja lõunaosas Lemmu. Sellest perioodist

pajatavad meile Rakvere linnus, Toolse ordulinnus ja

Kunda Lammasmägi. Kunda kandi varaseimad leiud pärinevad

keskmisest kiviajast, millest tuleneb nimi Kunda kultuur.

Kunda Lammasmägi on piirkonna vanim asustatud punkt,

kus elati juba 8700 aastat eKr. Selle kandi elanikud tegelesid

peamiselt küttimise ja kalastusega.

Esimesed kirjalikud teated Lääne-Virumaa aladelt pärinevad

võõrvallutajatelt. Territoorium on koos ülejäänud Virumaaga

näinud taanlaste ja sakslaste ristisõdu. 13. sajandil

kuulus ala Liivi ordule. 16. sajandi Liivi sõjas läks venelaste

võimu alla, seejärel rootslaste valitseda. 18. sajandi Põhjasõjaga

võtsid võimu uuesti üle venelased. Maakondade taastamisega

moodustati 1990. aastal Rakvere rajooni maadel Rakvere

maakond, mis peagi nimetati ümber Lääne-Viru maakonnaks.

Lääne-Virumaa, Pandivere kõrgustiku ja kogu Põhja-Eesti

kõrgeim tipp on Emumägi (166 m), millel on 21,5 meetrine

vaatetorn, kultuuriseltside puukujude allee, kännumaja, päikesetõusumaja,

vana kalmistu, “Kersna pink” ning telkimis- ja

piknikukohad. Muistendi kohaselt tekkis Emumägi Kalevipoja

hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast.

Maakonna pikim jõgi on Kunda jõgi (69 km) ja suurim

järv Porkuni järv (41,5 ha).

Maastikuliselt jaotub Lääne-Virumaa

Põhja-Eesti rannikumadaliku, Viru la-

Lääne-Virumaa

– mõisate ja maastike

muinasmaa

vamaa ja Pandivere kõrgustiku vahel. Kõrgustiku nõlvadelt ja

jalamilt väljuvad allikad, millest algavad Eesti suurimad jõed:

Pedja, Põltsamaa, Pärnu, Valgejõgi. Siinsetest rändrahnudest

on Eesti suurim Letipea Ehalkivi.

Lääne-Virumaale kuulub suur osa Lahemaa rahvuspargist,

kus on Eestile iseloomulikud loodus- ja kultuurmaastikud: kivised

ja liivased rannad, maalilised rabad, põlismetsad, loopealsed,

kärestikulised jõed ning mandrijääga tulnud rahnud.

Rahvuspargist kolmandiku moodustab meri, kaks kolmandikku

selle maismaaterritooriumist katab mets. Metsad

ja rannad on inimtegevusest vähe mõjutatud, sest Nõukogude

ajal oli tegu suletud piiritsooniga.

Lahemaa on Euroopa tähtsamaid metsakaitsealasid, kus

on palju loomi. Oandu ja Altja vahelises maalilises orus saab

tutvuda kobraste eluga. Lindudest on tavalised händkakk ja

musträhn, sügisel kogunevad Sagadi põldudele sookured.

Turismiinfokeskus Rakveres: Lai 20, Rakvere. +372 324 2734

31

32

Kuulsaimad Lahemaa rannakülad on Altja kaluriküla ja

Käsmu kaptenite küla.

Lahemaa suured mõisakompleksid Palmse, Vihula ja Sagadi

on uhkelt renoveeritud ja külastajatele mitmekesiste teenustega

avatud.

Rahvuspargi looduskeskus ja infopunkt asuvad Palmses.

Sagadis on esindatud metsamuuseum. Oandul on võimalus

osaleda looduskeskuse programmides ja siirduda loodusradadele.

Lahemaa suviseks rannapuhkuseks sobib Võsu oma

liivase supelrannaga, mis meelitab puhkajaid meilt ja mujalt.

Rannas on vetelpääste, riietuskabiinid, kiiged, rannavolle ning

läheduses mänguväljak. Kohapeal karastusjoogid ja suupisted.

Söögikohad ja kauplus asuvad Võsu alevikus, paarsada

meetrit rannast.

Maakonna märgilise tähtsusega koht on Väike-Maarja alevik,

kus on sündinud üks Eesti kuulsamaid maadlejaid Georg

Lurich, kes muutis väikese Maarjamaa maailmas suureks.

Väike-Maarja kirikuaias puhkavad Lurichi omaksed ning aleviku

keskväljakul kõrgub musklis rahvuskangelase skulptuur.

Väike-Maarja kandist on pärit veel arstist kirjamees Friedrich

Robert Faehlmann ning siin on tegutsenud luuletaja ja

õpetaja Jakob Tamm.

LAINE LOKSUB KÜLA KÜLGE

Vihula vallas tuksub loksuva laineharja rütmis Altja kaluriküla,

mis on tüüpiline rannaküla, kus majad paiknevad

piki üht külatänavat. Esimesed kirjalikud teated küla kohta

pärinevad 1465. aastast. Tänapäeval näed Altjal Uustalu ja

Toomarahva tüüpilisi rannatalusid 19. sajandi lõpust ja 20.

sajandi algusest. Altja neemel silmad omalaadseid taastatud

võrgukuure, mille lähedal vees asub Suurkivi. Rannarahva

pärimus pajatab, et kui sisemaa elanikele tõid lapsi kured, siis

Altja küla lapsed olevat selle kivi tagant veest toodud. Seetõttu

kutsutakse kivi ka Titekiviks. Külas on kiigeplats ning rahvuslikke

roogi pakkuv Altja kõrts.

Meretuules kohisev Käsmu kaptenite küla Haljala vallas

on tänapäeval populaarne suvitamise ja ürituste toimumiskoht.

Siin kosutad hinge rannas jalutades, avardad teadmisi

õpperajal matkates või vaatamisväärsustega tutvudes ja lustid

kontserdi taktis. Esimesed kirjalikud andmed Käsmu küla

kohta pärinevad 1453. aastast. Käsmus töötas merekool ja pea

igas peres oli oma kapten või tüürimees, mistõttu tunti Käsmut

kaptenite küla nime all.

Küla ajaloost annab ülevaate Käsmu meremuuseum. Julgemad

võivad suvel ette võtta retke läheduses asuvale Saartneemele

ehk rahva seas tuntud Kuradisaarele.

Lisainfo: www.kasmu.eu

UJUVAD SAARED JA NOORENDAV MUDA

Tapa vallas asuv Porkuni järv (41 ha) on suviti populaarne ujumiskoht,

mille saarel on Porkuni mõis koos paemuuseumiga.

Suur Porkuni järv on paisudega jagatud Suurjärveks

ehk Ülemiseks järveks, Karujärveks ehk Alumiseks järveks,

Aiajärveks ja Iiri järveks. Veekogu on kuulsaks teinud Suurjärves

ujuvad saared ja veetaseme kõikumine.

Järve arvukatest allikatest on tuntuimad Kaie- ja Külmaallikas,

mis mõlemad on seotud rahvajuttudega. Porkuni järvest

saab alguse Valgejõgi.

Rakvere kesklinnas jagab turgutust Aqva spaahotell oma

heaolukeskusega. Luksusliku valikuga keskuses leiduvad ihu

ja hinge hellitavad massaažid, keha- ja näohooldused. Hotellis

on kaks restorani, basseinidega veekeskus ja seitsme saunaga

saunakeskus. Saadaval eriline spaateenus Rasulbadi – tervistava

mudaga ilurituaal aurusaunas. Aqvas teostavad täiuslikke

hoolitsusi lisaks Eesti spetsialistidele filipiinlased ja India

ajurveeda õde.

Lisainfo: www.aqvahotels.ee

R akvere

– väekas linn

Lääne-Virumaa haldus-, majandus- ja kultuurikeskus Rakvere

linn (ajalooliselt Tarvanpää) paikneb Pandivere kõrgustiku

põhjajalamil, 20 km kaugusel Soome lahest. Edelaosas asub

Rakvere tammiku maastikukaitseala, lõunaosas Palermo

mets. Linna järgi on nime saanud Ordoviitsiumi Rakvere

lade. Rakvere sai linnaks 1302. aastal, Taani kuninga Erik

Menvedilti antud Lübecki linnaõigusega.

Palmse mõis

LÄÄNE-VIRUMAA

Vanimad jäljed linna asustusest pärinevad Teatrimäelt,

kus on vanim inimtekkeline kultuurkiht dateeritud 3.–5. sajandisse.

Ilmselt selle asula kaitseks rajati Vallimäele, praeguse

kivilinnuse kohale puitlinnus. Linnus Vallimäel oli üks suuremaid

Muinas-Eesti linnuseid ning seda tunti Tarvanpea nime

all. Asula Teatrimäel kui ka linnus Vallimäel on püsinud katkematuna

tõenäoliselt keskajani.

13. sajandil vallutasid ja ristisid Virumaa alad taanlased.

1267. aastal rüüstasid piirkonda rängalt Novgorodi väed, kes

aga kindlust vallutada ei suutnud ja taandusid. 14. sajandil

müüs Taani kuningas Valdemar IV oma Eestimaa valdused

koos Rakverega Saksa ordule.

16. sajandi Liivimaa sõjas piirasid edutult Rakveret esiti

Poola kuninga pooldajad, hiljem Rootsi väed, kuid samuti

tulemusteta. Rootsi vägedel oli hiljem siiski õnne ja Vene garnison

kapituleerus. 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga

läks linn Rootsi haldusesse. 18. sajandi Põhjasõjas ületasid venelased

Kunda jõe, tungisid Rakverre, kust viimased Rootsi

väed taganesid lahinguta.

1870. aastal avati Rakveres Balti Raudtee Seltsi Balti raudteeliinil

Rakvere raudteejaam. 1912. aastal asutati Rakvere

Õpetajate Seminar.

Linna peamised tööstusalad on toiduainetetööstus (Rakvere

Lihakombinaat, AS Pihlaka, OG Elektra) ja puidutööstus

(AS JELD-WEN Eesti ja AS Stora Enso Eesti Näpi saeveski).

Rakvere rahvas hoiab au sees sporti. Edukaim korvpalliklubi

on Eesti korvpalli meistriliigas mängiv BC Rakvere Tarvas,

edukaim võrkpalliklubi Saja Liigas osalev Rakvere Võrkpalliklubi

ning edukaim jalgpalliklubi Eesti Jalgpalli Esiliigas

mängiv Rakvere JK Tarvas.

Rakvere on Euroopa kõige väiksem linn, kus tegutseb

oma kutseline teater – Rakvere Teater. Kultuurielu koordineerib

Rakvere Kultuurikeskus. Igasuviseks suursündmuseks

on Rakvere linna päevad. Rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal

toimub paarisnumbriga lõppevatel aastatel juunis-juulis.

Meeste tantsupidu tormleb iga viie aasta tagant.

Rakvere tähtsaimaks vaatamisväärsuseks on ordulinnuse

varemed Rakvere Vallimäel. Keskväljakul asub mälestusmärk

“Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas”, mis on pühendatud

helilooja Arvo Pärdile.

Linnuse lähedal seisab Tauno Kangro ürgpiisonit kujutav

skulptuur Tarvas, mis viitab linna kunagisele nimele Tarwanpe.

Baltikumi suurim loomaskulptuur on 7 m pikk ja 4 m

kõrge.

Ostuhuvilistele annab kõik eluks vajaliku Vaala keskus,

mis asub Rakvere Sõmeru poolsel sisse-väljasõidul. Keskuses

kauplevad teiste hulgas Maksimarketi hüpermarket, tööriistamarket

ja Virumaa suurim kodukaupade kauplus Apelsin.

Ostlejate kõhutäie eest hoolitsevad Kodused Toidud ja Hesburger.

Keskväljaku läheduses asuv hubane Pihlaka kohvik sobib

hommiku- ja lõunapausideks, pakkudes sooja toitu ja pagaritooteid.

Burgerikohvik Grillers valmistab kodumaisest toorainest

burgerid igasuguste lisanditega otse kliendi silme ees, hinnates

värskust ja kodumaisust.

Kesklinna Kuum Kahvel Resto pakub maitseelamusi nii

taimetoitlastele kui lihasõpradele. Restoran sobib tähtpäevade

tähistamiseks, perekondlikuks õhtusöögiks ja sõpradega aja

veetmiseks.

Ööklubi Mjau on Virumaa suurim, mahutades kuni 700

inimest ning kus lisaks tantsimisele peetakse sünnipäevi ja

firmapidusid.

Rakveres elanud Eesti rahvusliku ärkamisaja tegelase, õpetaja

ja näitekirjaniku Juhan Kunderi mälestuseks püstitatud

monument kutsub peatujat ajas tagasi vaatama – seda paigas,

millest mööda kulges aastaid kirjamehe kodutee.

Leia sinagi tee Rakverre ja tunne enda sees väge!

Unustamatud mõisad

– tume täkk ja palmiaed

Tapa vallas Jäneda külas on küla südameks Jäneda mõis, millest

esimesed kirjalikud teated pärinevad 14. sajandist ning

mis kuulunud erinevatele aadliperekondadele. Praeguse mõisahoone

ehitas Johan von Benckendorf 20. sajandi alguses.

Ajalukku kirjutas aga selle mõisa proua Maria Zakrevskaja

33

Võsu Nõmmeveski matkarada. foto: Sven Zacek

Benckendorf oma seiklusrikka elu kaudu, milles on leitud

seosed Leninile tehtud atentaadiga ning eluga koos maailmakuulsate

kirjanike Maksim Gorki ja Herbert Wellsiga. Esimese

vabariigi ajal tegutses mõisas Põhja-Eesti põllutöökeskkool,

millega on seotud tuntud ühiskonnategelased.

Igapäevaselt on mõis vaadeldav väljast. Gruppidel võimalik

mõisa ja muusemi külastus ettetellimisel tutvustusega

eesti, vene, soome, saksa ja inglise keeles. Mõisakompleksis

tegutsevad konverentsikeskus ja külalistemaja ning tuntud

söögi- ja peokoht Musta Täku Tall.

Lisainfo: www.janedaturism.ee

Ebamaiselt ilusat Palmse mõisa Haljala vallas on mainitud

juba keskajal, mil see kuulus Tallinna tsistertslaste Mihkli

nunnakloostrile.

Palmse on üks kõige põhjalikumalt restaureeritud ning

terviklikumaid mõisaansambleid Eestis, kus härrastemaja

täidab nii muuseumi kui esindushoone funktsioone. Hoones

saab põhjaliku ülevaate mõisa ja selle omanike von der

Pahlenite suguvõsa ajaloost. Ruumid on sisustatud erinevate

ajastute mõisamööbliga. Külalistele on avatud vanasõidukite

näitus, sepikoda ja palmimaja. Härrastemaja taga asub 18. sajandi

jooniste põhjal rajatud regulaarpark. Palmimajas elutsevad

kaunite taimedega üksmeeles eksootilised linnud ja kalad.

Vanas linnaserehis on koolituskeskus. Mõisas toimuvad näitused,

etendused, kontserdid, pulmad, meeleolukad üritused

lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele.

Oma lahkesse keskkonda kutsuvad iidne jahisaal ja rikkalik

veinikelder, kus on nautimiseks erinevate piirkondade

parimad veinid.

Lisainfo: www.palmse.ee

Lastega peredele

– tiigrihüpped ja õnnemündid

Rakvere vallas Tõrremäe külas asub Virumaa suurim batuudikeskus

Salto Batuudikeskus, kuhu on oodatud kõik

mängu- ja seiklushimulised lapsed hüppama, turnima ja

mängima.

Mängutuba asub Põhjakeskuse teisel korrusel. Keskuses

korraldatakse ka laste sünnipäevasid ja kokkuleppel pakutakse

muid teenuseid. Kohapeal toitlustus ja ägedate õhupallide

müük.

Lisainfo: www.saltokeskus.ee

Kunda jõe kaldal sumisev Lontova seikluspark pakub elamusi

ürgkanjonisse loodud erinevate raskusastmetega atraktsioonide

ja puutumatu looduse kaudu. Park koosneb

meeskondadele mõeldud alast, madalseiklusrajast, kõrgseiklusrajast

ja lastealast, julgustades ergutavatele elamustele aasta

ringi, vastavalt ilmastikule ja loodusoludele.

Jõukohast tegevust jagub peredele, sõpruskondadele ja

muudele seltskondadele. Võimalus on korraldada koosolekuid,

seminare ja sünnipäevi. Lisaks atraktsioonidele on pargi

koosseisus Blücheri kohvik ja grillplats.

Siinne Kunda jõe ürgoru kaunis loodus kõnetab kõiki looduskaugeid

seiklejaid. Külastajatel on soovitatav hankida kohvikust

Lontova Viikingu õnnemünt ja visata see haldjakivilt

heade soovidega Kunda jõe voogudesse.

Lisainfo: www.lontovaseikluspark.eu

34


– allikalätteilt sadulasse

Lahemaa rahvuspargis Haljala vallas vonkleb Oandu-Võsu

matkarada (9,5 km), mis kulgeb valdavalt mööda iidset Seljaku

teed, läbi Koljaku-Oandu astangu aluste põliste metsade.

Vaadet ilmestavad mitmekesised pinnavormid, metsakooslused,

allikad, vana tõrvaahju ja veskitammi varemed, piirikivid

ja muud pärandkultuuri objektid.

Liikuda saab jalgsi ja jalgrattaga. Talvel on võimalik rada

läbida suuskadel, mööda sisseaetud klassikarada.

Talvistel jalgsimatkajatel palutakse suusarada säästa. Autodele

parkimisvõimalus Oandu telkimisala parklas. Liikujatele

toeks 25 m laudteed, infoalused, viidad, kilomeetripostid

ja lõkkekoht. Värskust lisab Oandu külastuskeskuse salvkaev.

Võsu telkimisalal on käeulatuses jõgi ning puurkaevuvesi.


Kadrina vallas Neeruti maastikukaitsealal kannab matkaselle

Neeruti loodusrada (1,5 ja 3,5 km), mis on ringidena läbitav.

Rada kulgeb loode-kagu suunaliste pikkade vallseljakute ehk

ooside harjadel, mille järsk kalle ulatub kohati 45 kraadini.

Lühem rada teeb ringi ümber Tagajärve, põigates ka Eesjärve

edelakaldale jäävale muistsele linnamäele Sadulamäele. Pikem

ring ulatub Kiissaaugumäeni. Teelisele on abiks infotahvel ja

rajatähistused. Puhkuseks passivad hästi Eesjärve telkimisala,

Tissipuu ja Leivaahjumäe lõkkekoht. Peamised vaatamisväärsused

on Neeruti Ees- ja Tagajärv ning Sadulamägi.


LÄÄNE-VIRUMAA

Käsmu Meremuuseum asub Haljala vallas, kaunis kaptenite

külas Käsmus, paiknedes 1993. aastast alates tsaariaegses piirivalvekordoni

hoones ja tutvustab legendaarse Käsmu kaptenite

küla ajalugu.

Eksponaadid kajastavad kõiki merega seotud valdkondi:

meresõitu, kalapüüki, salakaubavedu, aga ka merd kui looduse

osa ning foto- ja kujutava kunsti objekti. Lastele korraldatakse

muuseumipäevi põhiliselt kahel teemal: kapteniküla ja

viikingiaeg. Muuseumimaja paikneb rannas väikesel neemeninal,

kus asub ka Käsmu tuletorn. Lisaks on õues rida vaatamisväärsusi.

Territooriumil toimuvad muuseumi üritused,

külakonverentsid, teemapäevad, kontserdid ja näitused. Soovi

korral võib siin tähistada tähtpäevi. Olemas suitsusaun, suitsuahi,

istumiseks kohandatud vana paat ja lehtla.

Lisainfo: www.kasmu.ee

Käsmus toimub iga-aastane põhjamaise muusika festival Viru

Folk, kus esinevad artistid meilt ja merede tagant. Lisaks

muusikale toimuvad eraldi üritused lastele, teatri- ja filmisõpradele.

Müüakse käsitööd ja pakutakse toite. 2019. aasta 9.–11.

augustil keskendub üritus iiri kultuurile. Esinevad eestlased ja

iirlased, kelle hulgas võtab tuurid üles Iirimaa parimaks rahvusvaheliseks

bändiks nimetatud The Kilkennys. Tule ja tunnista

mõnusat mereäärset möllu!

Kultuurikatel keeb

–keskaja kambrid ja

mereäärne möll

Rakvere Linnus annab korraliku adrenaliinilaksu kogu perele

ning suurematele gruppidele. Kohale saabudes sulandud

16. sajandi linnuse eluolu kujutavasse teemaparki, kus veedavad

unustamatu päeva nii väikesed kui suured. Siin kirevas

ajaloolises atmosfääris saad kehastuda ümber rüütliks ja sõjameheks,

lahutada meelt ning õppida üht-teist kesk- ja varauusaegsete

inimeste elu kohta. Avatud on karistuskamber,

surmatuba, põrgu, punaste laternate tänav, keskaegne pordumaja,

habemeajaja ning alkeemiku töötuba. Linnuses teenindav

Schenkenbergi kõrts serveerib keskaegsete retseptide järgi

valmistatud roogasid.

Lisainfo: www.rakverelinnus.ee

KATARIINA KÜLALISTEMAJA

JA RESTORAN

Katariina külalistemaja pakub hubast ja kõigi mugavustega

majutust Rakvere linna vanimal tänaval, otse Vallimäe külje

all, 5-minuti tee kaugusel kesklinnast. 24 tuba mahutab

kuni 54 inimest. Majas asub a la carte restoran-baar Katariina

Kelder (nädalavahetusel elav muusika) WiFi ja kunstisalong.

Samuti on võimalik kasutada sauna ja konverentsisaali

(30 inimesele). Müügil nii külalistemaja kui restorani kinkekaardid.

Tasuta parkimine.

Pikk 3, Rakvere. GPS: 59° 20’ 60” N, 26° 21’ 14” E

+372 322 3943; +372 504 0320;

info@katariina.ee; www.katariina.ee

WiFi

WiFi

WiFi

Каноэ

35

Viitna kõrtsihoone

on samalaadsetest kõrtsidest Eestis üks suurim, vanim ning paremini säilinuid.

Viitna kõrts on rahvusrestoran, kus pakutakse

ehtsaid Eesti talutoite, aga ka midagi põnevat

lääne ja ida toidukultuurist. Kõrts mahutab

120 inimest. Suvel avatud väliterrassile

mahub 60 inimest.

P-N 11-22 /R-L 11-23 (pidude ajal kauem)

Korraldame teile meelejääva sünnipäevapeo

või firmaürituse. Samuti pakume ehedate eestimaisete

toitudega catering teenust.

Ehtne Eesti kõrts, kus elu käib kui muiste!

Viitna küla, Kadrina vald • GPS: 59° 27’ 23” N, 26° 0’ 45” E

+372 520 9156 • info@viitna.eu • www.viitna.eu

Viitna kõrtsi kõrval on rookatusega kiirtoidu kiosk, kus

pakutakse maitsvat Viitna kebabi ja kiirtoitu. Kioski ja bistroo

ühine välikohvik mahutab suvel 70 inimest. E-P 8-22

Kõrtsihoone Tallinna-poolses tiivas asub bistroo,

mis on avatud E-P 7-20 ning mahutab 45 inimest.

Siin asub ka Eesti käsitöö müügilett

NB! Kõrtsist 200m kaugusel asub männimetsas liivarannaga ja suurepärase

ujumisvõimalusega järv, mille ümbruses on ka palju matkaradu.

Pandivere

Tule Põhja-Eesti kõrgustikku kaema!

Tule Pandivere Paeriiki!

• Tahad olla looduses nii, et midagi muud sa ei kuule ega näe?

• Tahad olla eksinud, et ennast leida?

visitpandivere.ee

• Tahad saada jõudu ja nooruslikkust külmast allikaveest?

• Tahad leida väega paiga, kus mäed on väed?

36

LÄÄNE-VIRUMAA

SUSHI TIGER

Sushi Tiger on Rakveres asuv sushirestoran, kus pakume peale sushi ka teisi idamaiseid

roogasid: pastad, salatid, supid, desserdid, lastepraed. Meil on suur jaapanipäraste jookide

ja teede valik. Tule naudi kohapeal või telli kaasa!

Väikestele sushisõpradele on meil ka lastenurk.

Meie maja ees on suur tasuta autoparkla.

AVATUD: E-L 10–22, P 12–22

Telli toit kulleriga koju või kontorisse: www.restokuller.ee

Tallinna tn 12, Rakvere. GPS: 59° 23’ 16” N, 24° 41’ 24” E

+372 621 8282; info@sushitiger.ee; www.sushitiger.ee

SLAAVI KÖÖK 12 KUUD

Slaavi stiilis restoran Rakvere kesklinnas pakub hubast atmosfääri ning venepärase

muusika saatel võib nautida nii Vene köögi roogi kui ka juba tuttavamaid maitseid

Euroopa köögist. Ukrainapärased küüslauguleivad, käsitsi valmistatud pelmeenid, borš

lehttaina kübara all, potiroad lamba- või veiselihaga, tatrajahust valmistatud pliinid

kalamarjaga – on vaid väike valik meie menüüst. Täidame Teie erisoovid sünnipäevade ja

muude pidulike koosviibimiste korraldamisel kuni 40 külalisele.

E-N: 11.30-20.00; E-R 11.30-14.00 soodsad päevapakkumised! R-L: 11.30-22.00

Lai 11, Rakvere. GPS: 59° 20’ 60” N, 26° 21’ 32” E

+372 322 2098; info@12kuud.ee; www.12kuud.ee

SARVIK GRILLRESTO

Pakume Eestimaisest toorainest liha- ja kalahõrgutisi, mida

valmistatakse restoranis sees olevas söeahjus. Sarviku restorani

köögis on unikaalne söegrillahi - tegemist on grilli ja

ahju kombinatsiooniga moodsas tehnoloogilises võtmes.

Söeahi annab võimaluse valmistada ehedalt ja värskelt

grillroogasid profiköögis, otse külaliste silme all. Olete

oodatud Rakvere esimesse

grillrestosse nautima värskeid

grillroogasid!

Avatud iga päev 12-22

Tallinna tn 8, Rakvere

+372 325 5066 • www.sarvik.ee

VIRMA PUBI

Pakume pubiroogasid ning

vürtsikaid elamusi Aasia köögist.

Pisematele külalistele on

olemas mängunurk. Nädalavahetustel

hullutavad pidutsejaid

ansamblid elava muusikaga. Ilusa

ilmaga on suurepärane võimalus

nautida elu meie suveterrassil.

Piljardi mängimine hubases saalis muudab aga iga halli ilma

lõbusaks.

Ootame Teid meie ajaloolisse majja, Rakvere vanimasse pubisse,

unustamatuid elamusi saama!

Avatud: P-K 11-23, N 11-01, R-L 11-04

Tallinna tn 8, Rakvere

+372 322 3907 • www.virma.ee

37

38

Järvamaa

Eestimaa keskosas asub Järvamaa – üks

Eesti vanimaid maakondi. Ajaloolised

ürikud annavad aimu, milliseid uhkeid

ning võõrapäraseid nimesid on ta kandnud

läbi muutlike aegade. See Pandivere

kõrgustiku alal, tasandike ja voorte keskel

elukeskkonnaks kujunenud, õhukese

pinnakattega, allikate ja soode poolest

rikas asustusala ulatub Kõrvemaani.

Järvamaa kujunes välja juba enne 13.

sajandit ja oli üks Eesti tähtsamaid asupaiku.

Maakonna nimi arvatakse pärinevat

sõnast „järv”. Valdava osa Järvamaast

hõlmavad kaitsealad, millest

suurim on Pandivere veekaitseala.

änapäevase Järvamaa pealinn on hellitavalt „Eestimaa

südameks” nimetatud Paide, mis avab väärikalt huvilistele

kadunud ajastute mälestusi.

Järvamaa on aegade marulistes tuultes arenenud, võidelnud,

võitnud ja alistunud. On liikunud ühe võimu alt teise

alla, lätlastelt taanlastele, Mõõgavendade ja Liivi ordule. 13.

sajandil ehitatud Paide ordulinnus on kindlasti üks maakonna

keskne sümbol. Mõisamajandus arenes siinmail aeglaselt ning

talupoegade arv oli suurem kui mujal Eestis. 16. sajandil läks

Järvamaa Rootsi võimu alla. Liivi sõjas aga sai koledal kombel

räsida. 19. sajandil toimusid siin talurahvarahutused ning

talude päriseksostmine algas 1880. aastatel, varem kui mujal

Põhja-Eestis. Nõukogude okupatsiooni ajal tegutsesid tollases

Järva rajoonis edukad, töökad, jõukal järjel olevad ühismajandid,

kus suured mustavad põllud varustasid rikkaliku saagiga

ja majandipidude pikad lauad koonerdamist ei tundnud.

Tänapäeval on Järvamaa kiirelt arenev tõmbekeskus turismi-

ja kultuurivallas. Sinna saabuvad nii siseturistid kui

välismaalased, kes kõik leiavad sobiva väljundi elamusteks ja

avastusteks. Maakohtades on viimaste aastakümnetega eluvaim

sisse puhutud mitmetele eksootilistele mõisasüdametele

ja talukruntidele, kus looduslähedane elulaad on õhkkonna

uueks loonud.

Paide

– Eestimaa süda

Järvamaa

– pärl

Eestimaa

keskel

Maakonnalinn Paide toob inimesi kokku kõikjalt, sest oma

ideaalse asukoha tõttu on siia hea tulla igast suunast. Paide on

„nelja kuninga linn”, mis tervitab kõiki ja ootab alati tagasi.

Selle kunstiliseks väljenduseks on need vahvad ajaloolised tegelased

visandatud suurele teeäärsele tahvlilegi, mis tähistab

olenevalt sõidusuunast sisse- ja väljasõitu. Paides on, mida

vaadata, kogeda ja meelde jätta.

Kirikutagusel kõrgendikul kõrguv Vallitorn – Pikk Hermann

on linna vägev kultuuriline sümbol. See ajastute hõngu

kandev kindlus sisaldab rikkalikku ekspositsiooni Järvamaa

Turismiinfokeskus Järvamaal: Keskväljak 8, Paide. +372 385 0400

39

40

Ajakeskus Wittenstein

vanemast ajaloost. Samas kutsub oma eksponaate kiikama

kunstigalerii ning kehakinnitust pakub hubane kohvik. Vallitorni

vaateplatvormilt avaneb panoraamvaade linnale ja selle

ajaloolistele tänavatele. Kes iganes kauni vaate silmamälus

oma radadele kaasa võtab, see leiab ikka tee tagasi Järvamaa

päikeselisse „südamesse“.

Vallimäe ordulinnuse varemed pakuvad omakorda võimalust

ajateemalisteks mõtisklusteks, kus iga kivi pajatab vaikides

möödujale oma lugu Eestimaa ajaloo rajudest tõmbetuultest.

13. sajandil rajatud linnuse esimeseks rajatiseks oligi

kaitsetorn Pikk Hermann, mis 1940ndatel sõjakeerises purustati.

1990ndate alguses Jüriöö ülestõusu aastapäevaks ehitati

Vallitorn uuesti üles ning sellest sai Paide linna ja Järvamaa

vapisümbol. Vallimäel seisab ka mälestusmärk ülestõusus

reetlikult hukatud nelja eestlaste vanema ehk nelja kuninga

mälestuseks.

AJAKESKUSES WITTENSTEIN – PEATUB AEG

Paide Vallimäe tornis toimib juba aastaid võimas interaktiivne

ajakeskus Wittenstein, mis läbi kaheksa kõneka korruse

viib külastajad läbi Eestimaa ajaloo, muinasajast kuni Euroopa

ajani. Sel meeldejääval retkel saab istuda ühes lauas Järvamaa

foogtiga, läbida nõiatesti ning teha lõbusõitu tsaariaegse

postitõllaga. Eesti Wabariigi korrusel võib jalutada linnapromenaadil

ning okupatsioonikorruselt kihutab stagna-aegne

rong ajaränduritega taasiseseisvunud Eesti olustikku. Kogu

seda seikluslikku elamusrada vürtsitavad spetsiaalsed heli- ja

valgusefektid, videoprogrammid, illusioonid ja humoorikas

kontekstis esitatud ajalooliste isikute võõrkeelne kõnepruuk.

Kasutada saab giiditeenust, mis muudab ringkäigu oluliselt

vingemaks.

Lisainfo: www.wittenstein.ee

KESKVÄLJAK – ASENDAMATU PEATUSPUNKT

Linna keskväljak oma avara külalislahke atmosfääriga võimaldab

mõnusat liikumist ja rahulikku istumist. Möödunud

suvel kujundati keskväljaku miljöö erakordselt huvitavaks ja

ligitõmbavaks. Värviküllase ja lillelõhnalise ringikese ala ja

selle ümbrus on varustatud iseäralike istekohtade, söögilaudade

ja muu atraktiivse väljapanekuga, mille hulgas on kunstipäraselt

kujundatud puuriidad. Selline kujundus oli üllatuseks

isegi minule, kes ma tihti Paides käin. See kõik tõestab

seda, et andekate ideedega Paide linn on pidevas arengus ning

suudab alati võluvalt üllatada.

Keskväljakut ja kogu linna valvav ja õnnistav EELK Paide

Püha Risti kirik on viimaste aastate jooksul läbi teinud põhjaliku

uuenduskuuri. See pühakoda on nüüd täidetud aktiivse

vaimuliku tegevusega, kuna veel 1990ndatel ja hiljemgi valitses

seal valdavalt vaikus ja uksed seisid reeglina suletud. Kirikuelu

elavnemine uhkelt renoveeritud jumalatemplis on kindlasti

suur hüpe Järvamaa suurima linna elukorralduses. Kirikus

käivad nii kohalikud kodanikud kui ka läbisõitvad sise- ja

välisturistid, et Maarjamaa südames vajuda hetkeks õndsasse

vaikusesse ja süüvida omaenda südame sügavustesse.

MAAILMALINN PAIDE - KUSTUMATUD KIRJAREAD

Paide ei ole mitte üksi maakonnalinn, vaid ka maailmalinn,

millele annab suuruse Paide päritoluga maailmakuulus kirjamees

Hermann Hesse, kelle vanaisa on siin sündinud.

Armastatud klassiku isa ja vanaisa on mõlemad panustanud

Kirna mõis. foto: Margus Vilisoo

JÄRVAMAA

Paide arengusse. Kirjanik ise küll eluajal Paidesse ei jõudnud,

kuid kasvas üles juttude seltsis, mis vanaisa sünnilinnast pajatasid

ning Paide on leidnud kajastamist ka Hesse loomingus.

2017. aastal toimus Paides suurejooneline, tugevalt inspireeriv

kultuuriloopäev ja -konverents „Hermann Hesse 140 – Paide

päritoluga maailmakuulus kirjamees“, mis tõi kohale muu

hulgas külalisesinejad võõrsilt.

Rahvarohke suursündmuse sügavamast puudutusest saab

osa siinkirjutaja kajastatud artiklist, mis peaks tunnetuslikult

tõestama Paide tegelikku suurust rahvusvahelisel areenil.

Paide Reopalu kalmistu on väike teeäärne rahupaik linna

Türi poolses otsas, mis hoiab Eestimaa erilist „südant” kindlalt

maailmakaardil. Siia vaikusemüüride vahele on jäänud

igavikku veetma Eestis ja maailmas tuntud suurkujud:

• August Wilhelm Hupel (1764–1819) - baltisaksa vaimulik, literaat

ja kodu-uurija (tema hauakoht on teadmata, kuid talle

on püstitatud mälestuskivi)

• Olaf von Stackelberg (1818–1903) - Venemaa viitseadmiral,

Mäo mõisnik

• Carl Hermann Hesse (1802–1896) - arst, saksa kirjanik Hermann

Hesse vanaisa

• Juhan Leinberg (prohvet Maltsvet 1812–1885)

• Carl Gotthard Hammerbeck (1800–1870) - vaimulik, esimese

eestikeelse kooli rajaja Paides

• Eduard Purfeldt (1890–1952) - Paide linnapea 1921–1930

T üri

– kevade kuninganna

Ilus ja hooldatud kevadpealinn Türi tervitab külalist aedlinnale

omase rohelusega. Linn püüab pilku parkide, puiesteede

ja kaunite koduaedadega. Kena puhas tehisjärv pakub värskendavat

puhkusevõimalust. Pärnu jõel saab korraldada kanuumatku.

Tasub siseneda ka muuseumide majja, kirikusse

ning külastada käsitööaita. Aktiivset ning arendavat vaba aja

veetmist võimaldavad traditsioonilised kultuuri- ja spordiüritused

ning laadad. Linna üheks suuremaks magnetiks on igakevadine

Türi Lillelaat, mis 2019. aasta mais toimub juba 42.

korda. Piduliku meelelahutusprogrammiga täiendatud üritus

avab lustlikult algavate kevadiste aiatööde hooaja. Oma tooteid

reklaamivad aiandusfirmad, puukoolid ja eraaiad. Lillelaat

on tõeline massiüritus, kuhu tullakse kokku igast Eestimaa

nurgast ja kust lahkutakse sobiva aiakaubaga.

Lisainfo: www.tyrilillelaat.ee

Lisaks nostalgiahõngulisele sööklale, pubidele ja kohvikutele

pakub kvaliteetset toitlustust raudteejaamas asuv meeldiva

miljööga jaamarestoran Külla Jürile, kus gruppidel on võimalus

reserveerida endale söömaaeg pika laua taga. Türil asuv

Eesti Ringhäälingumuuseum sai laiemalt tuntuks pärast

seda, kui siin valmis 1937. aastal tolle aja Euroopa moodsaima

antennimastiga raadiosaatejaam. Muuseumi püsinäitused ja

ajutised väljapanekud tutvustavad rahvusringhäälingu ajalugu

ja arengut regulaarsete raadiosaadete algusest 1926. aastast

kuni tänapäevani.

Lisainfo: www.rhmuuseum.ee

Unustamatud mõisad

– kunstitööd ja hingehool

Roosna-Alliku kahekorruseline varaklassitsistlik mõisahoone

valmis 18. sajandil. 1924. aastal viidi sinna õppetöö, seega hakkas

häärber täitma kooli funktsioone. Detsembris tähistatakse

kooli sünnipäeva mälumänguga, mil nimeks „Valge roosi jaht“.

Mõis on aktiivne turismiteenuse pakkuja. Siin korraldatakse

pidustusi, konverentse, seminare ning toimuvad ekskursioonid

giidi juhendamisel. Kuni 2019. aasta juunini on mõisahoones

avatud Tartu kunstniku Helle Lõhmuse maalide näitus. Autori

loomingus on esindatud loodusvaated ja figuraalkompositsioonid,

söejoonistused ning õrn akvarell. Käesoleval näitusel

domineerivad monumentaalsed õlimaalid, milles väljendub

kunstniku armastus suure formaadi vastu.

Lisainfo: www.roosnaallikumois.ee

41

Türi ja Paide vahel, teeäärsel müstilisel kõrgendikul paiknev

Kirna mõis oma pargiga on ainulaadne kogu maailmas. Siia

tullakse kodumaalt kui ka välisriikidest ning siinset kuulsat ja

kummalist energeetilist maapinda on puudutanud tulijad Euroopast

kuni Tiibetini. Kahekorruselise kivihäärberi peauksed

on huvilistele avatud aasta ringi ja sissepääs on lubatud

vaba annetuse alusel. Sellesse hoonesse tasub siseneda, sest

seal ootavad vahvalt sisustatud, meditatiivse auraga toakesed

ja koridorid, mille üle valvavad ja külastajaid õnnistavad seintel

asetsevad vaimsete motiividega sõbrad. Rahuliku puhastava

küünlaleegi seltsis saab aja maha võtta ning rännuteedele

vahelduseks tutvuda iseendaga ja kätelda kõiksusega.

Mõisahoone taga laiuvas pargis pakuvad turgutavat puhkamisvõimalust

üleilmselt tuntud ravipingid, kuhu tullakse

korduvalt oma hädadele leevendust saama. Või siis tehakse

esimene uudistav katse – kuidas keegi. Meeleliste naudingute

ja hingelise täiustumise eest hoolitsevas mõisamajas on ka

toitlustusvõimalus, kuid gruppidel on mugavuse nimel kasulik

reserveerida söögikord ette.

Lisainfo: www.kirna.ee

Lastega peredele

– nalja, puhkust, seikluskirge

Järvamaal perega reisides igav ei hakka ja lastele lusti jätkub.

Kareda vallas Müüsleri külas asub Kilplaste teemapark –

tuntud muistendile tuginev absurdihuumori keskus kogu

perele. Aasta läbi avatud teemapark pakub meelelahutuslikku

elamusretke giidi saatel, kus tutvutakse koomiliste kilplaste

narritempudega.

Kohapeal saab süüa-juua, praktiseerida käsitööd ning osta

meeneid. Lisaahvatlusena kutsuvad ligi viguritega valmistatud

spordivahendid, ruumid ja hügieeniasutused. Gruppidel

on kasulik külastus ette broneerida.

Lisainfo: www.kilplased.ee

Türi Elamuspark asub kesklinnast pisut eemal, looduskaunis

Kõrgessaare voorestikus. Sealt saab korraliku adrenaliinilaksu

seikluslike atraktsioonide abil, mida möödunud aastal täiendati.

Seikluspargi erinevad rajad mängude ja atraktsioonidega

võimaldavad õhu- ja tünnisõite, vabalangemist, hüppeid,

trossisõitu ja vallatuid vaateid vaatetornist.

Pargis saab pidada piknikku.

Lisainfo: www.tyrielamuspark.ee

Toosikannu puhkekeskus Türi vallas on suurepärane peokoht

eri suuruses seltskondadele.

Pakutakse seminariruume, majutust, toitlustust, lõõgastust

eri tüüpi saunades ning supluseks kümblustünni. Suveperioodil

on võimalus telkimiseks.

Toosikannu puhkekeskus asub Eesti suurimas loomapargis,

kus elavad muu hulgas põdrad, punahirved, metskitsed

ning teised metsaelukad.

Toosikannu puhkekeskuses on Eesti kõige uuem jahi- ja

laskespordikeskus erinevate lasketiirudega ning laskesimulaatoriga.

Lisainfo: www.toosikannu.ee

42

Tammsaare muuseum.

JÄRVAMAA

ENDLA LOODUSKAITSEALA

Norra-Oostriku allikate ala peetakse kogu Eesti veerohkeimaks

lättepiirkonnaks. Inimtegevusest puutumata territooriumil

leidub rikkalikult erineva lehtrisuuruse, sügavuse ja

vooluhulgaga allikaid.

Lisainfo: www. loodusegakoos.ee

SIMISALU-MATSIMÄE LOODUSRADA

Sood, metsad, vanad taluasemed ja taliteed, rabajärved – kõik

need meelitavad matkajaid ligi, et ülendada meeli ja toita looduslikku

kirge. Ürgsed õpperajad viivad Matsimäelt Simisallu.

Need 10-kilomeetrised, suunavate märkidega tähistatud

rajad on mõeldud veendunud jalamehele. Matsimäe Pühajärves

saab värskenduseks supelda ning selle liivasel kaldapealsel

lõõgastuda. Matka lõpp-punktis võtab teelise vastu Kõrvemaa

maastikukaitseala külastuskeskus Simisalus – uhke talukompleks,

kus etteteatamisel on võimalus mugavaks ööbimiseks.



– metsakohin ja vetevulin

Loodusliku kalliskivina kutsuv Kõrvemaa piirkond korraldab

vastavalt aastaajale ratta-, jooksu- ja suusamaratone, ühiseid

harivaid matkapäevi ja muid aktiivseid tegevusi. Tuntumad

neist on näiteks RMK Kõrvemaa neliküritus (kevadjooks,

triatlon, ratta- ja suusamaraton) Sportland Kõrvemaa matkaja

suusakeskuses; Tallinna suusamaraton Sportland Kõrvemaa

matkaja suusakeskuses, Swedbank perespordisari (suusamaraton,

rattasõit ja metsajooks) Valgehobuse suusa- ja puhkekeskuses,

Estonian Cup rattamaraton Sportland Kõrvemaa

matkaja suusakeskuses, presidendimatk Aegviidu ja Jäneda

vahelisel suusarajal, orienteerumisvõistlused, kestvusratsutamise

võistlused, metsajooksu- ja rattalaagrid.

Kõrvemaa terviserada hõlmab endas erinevaid puhkekeskusi

– Sportland Kõrvemaa matkaja suusakeskus,

Aegviidu puhkebaas, Nelijärve puhkekeskus, Jäneda Turism

koos Musta Täku talliga ning Valgehobuse suusa- ja puhkekeskus,

kuhu on koondunud võrratud puhkamisvõimalused.

See on ainulaadne ja mitmekülgne looduspuhkuse piirkond

Eestimaal.

Neile, kes ihkavad matkakoti selga vinnata ja särasilmselt

teele asuda, soovitaksin nimetatud keskusi.

Kultuurikatel keeb

– uus teater ja ajatu väljamägi

Järvamaa kultuurielu keeb mühinal. Paide Kultuurikeskus

kostitab kinofilmidega, kontsertidega, näitustega, ergutab

tantsuõhtutega, kutsub kaasa mõtlema kultuuriseminaridel

ning lahutab meelt muude eriüritustega. 2018. aastal alustas

tegevust Paide kohalik teater, kelle toimekas kollektiiv aitab

inimeste lugude ja kogemuste kaudu mõista maailma. Loomulikult

on selle mõistmiseks kohale oodatud auväärt publik

kõikjalt Eestist.

Lisainfo: www.paidekultuurikeskus.ee

Anton Hansen Tammsaare Muuseum Vargamäel on üks

Eesti kultuuriajaloo kuulsamaid keskusi. Siia lagedale haljendavale

soosaarele tulevad kokku kõik, kes tahavad kontakti

astuda eheda Eesti talukultuuri ja aegumatu kirjandusklassikaga.

Suviti voorivad siia lisaks autodele ka paljud suured

bussid sise- ja välisturistidega. Just siin, Järvamaa jumalikus

looduskeskkonnas räägib Eesti armastatuima rahvakirjaniku

lapsepõlvekodu kõigile lugusid minevikust. Vabaõhuetenduste

aegu muutub suur osa rohetavast maastikust tohutuks

autodemereks ja kõikjal sagib sõbraliku sipelgapesana ringi

kultuurijanuline rahvamass.

Vargamäe muuseum pakub mitmekülgseid elamusi. Talukompleksi

külastamise kõrval saab kaasa lüüa meelelahutusüritustel,

korraldada koolitusi, kogukondlikke pidustusi,

nautida kohalikku toitu jm.

Muuseumi lähistel asuvad veel teisedki „Tõe ja õigusega”

seotud paigad, vaatamisväärsused.

Lisainfo: www.vargamae.ee

43

Tammsaare muuseum Vargamäel

on kirjaniku sünnikodu, mis inspireeris

teda kirjutama romaani

"Tõde ja õigus".

Muuseumis saate tutuvuda kirjaniku

kultuuri- ja kirjanduspärandiga, otsida

ja leida paralleele romaani ning

kirjaniku sünnitaluga.

Lisaks saate ülevaate 19. sajandi Järvamaa

taluelust.

Info: +372 5340 0637, +372 3859 020

Grupid ja broneerimine: +372 5340 3461

Vetepere küla, Järva vald

muuseum@vargamae.ee

www.vargamae.ee

JÄRVAMAA

SÄMMI GRILL

Maitsvad toidud elava tulega grillilt iga ilmaga. Menüü koostamisel oleme püüdnud

ühendada eestlastele omased lihaküpsetamistraditsioonid ja miksinud sinna maitseid

laiast maailmast.

Paneme lihad aegsasti grillima, kui ette helistate! Nii saab ilma ootamiseta praed kätte!

Toitlustus • seminarid • grupid

Oleme avatud iga päev 11-22

Mäo küla, Paide linn. +372 384 6000

Metsvindi tee 2, Haljala. +372 384 6001

www.sammigrill.ee

IMAVERE KÕRTS

Imavere kõrts on kaasaegsete lahendustega vana Eesti kõrtsi tüüpi toitlustuskoht, kus

WiFi

on neli eraldi kõrtsiruumi, mis kokku mahutavad 180 inimest. Imavere kõrts valmis

2004. aastal ja on tänaseks WiFi saanud Kesk-Eesti üheks populaarsemaks kõrtsiks, kus laupäeviti

on elav muusika. Kõrtsi teise korruse hostelis on kolm numbrituba, milles on

kokku 9 voodikohta.

Imavere küla, Järva vald. GPS: 58° 43’ 55’’ N, 25° 45’ 51’’ E

+372 5646 3044. info@imaveretrahter.ee; www.imaveretrahter.ee

WiFi

Каноэ

MÄEKÜLA WiFi KÕRTS

Mäeküla kõrts asub otse Каноэ Tallinn-Tartu WiFi mnt ääres (94.km). Parklas olemas elektriautode laadimispunkt.

Kõrtsi kahel korrusel on 60 istekohta, suvel lisaks terrass. Meie rikkalik toiduvalik

on värskelt valmistatud ning taskukohane. Kõrtsi kohv on tunnustatud kui parim jook Tallinn-Tartu

maanteel ning meie lihapirukaid teatakse tahta kaugemaltki Eesti otsast! Kiirustavatele

külalistele pakume võimalust teel olles söögid ette tellida. Tere tulemast Mäeküla kõrtsi!

Mäeküla küla, Paide linn. GPS: 58° 52’ 48” N, 25° 41’ 28” E

+372 384 0463; +372 527 0414; maekylakorts@gmail.com, Каноэ www.maekylakorts.ee

Каноэ

WiFi

Каноэ

1930. aastate sisseseadega meierei.

Järvamaal Imaveres

www.piimandusmuuseum.ee

WiFi

WiFi

Каноэ

Õppeprogrammid ja kontserdid.

Muuseumi pargis kiigeplats ja naivistlikud

müürimaalid 150. ruutmeetril.

Avatud maist oktoobrini T – L 11.00 – 17.00

Novembrist aprillini T – L 11.00 – 16.00

info@piimandusmuuseum.ee

tel: +372 503 3886, +372 389 7533

45

46

Raplamaa

Loode-Eestis asuv Rapla maakond jagab

koos Järvamaaga kohta Eestimaa südames.

See looduslikult liigirikas ja viljakas

regioon on lätete paik, kust algavad

jõed. Maakonna tähtsaim veelahe on

106 m kõrgune Paluküla hiiemägi, mis

tekkis jääaja lõpul.

ealinna läheduse tõttu on Raplamaad nimetatud vaimukalt

„Tallinna magamistoaks“. Piirkond ja selle

inimesed on läbi aegade olnud Eestimaa arengu peegeldajaks,

olgu jutt muinasaja vanemate nõupidamispaigast,

keskaja suurima ülestõusu algusest või Eesti eepose allikaist.

1950ndatel sündis siin suurim metsavendade organisatsioon,

mis võitles vapralt kommunistliku okupatsiooni vastu.

Ka taasiseseisvunud Eestis on Raplamaa kandnud tublit

isamaalist rolli. Just siin taastati patriootlik Kaitseliit ja siin

kasvas külaliikumisest välja üle riigi valgunud ökoturism.

Raplamaa suurim väärtus on siinsed inimesed, kes läbi

aegade on Eesti kultuuri õitsengule hoogu andnud. Piirkonnaga

on seotud polüglotist teoloog ja orientalist Uku Masing,

kirjanik ja tõlkija Arvo Valton ning teenekas kultuuriloolane

Leo Villand.

Maakonna ajalugu on pikk, keerukas ja rikas Eesti arengule

oluliste sündmuste ja teetähiste poolest.

1343. aastal puhkes praeguse Raplamaa aladel Jüriöö ülestõus,

mis oli eestlaste suur vastuhakk võõrvõimu esindanud

Saksa ordule. Üürikeseks saavutatud vabadus läks kalliks

maksma. Raevuka rahva mahasurumisega muudeti maa suuresti

tühjaks, kuid kangekaelne meel jäi sellest ajaloo tähtsündmusest

Raplamaile püsima.

16. sajandi Liivi sõda laastas omakorda rängalt maad

ning selle vältel aset leidnud laiaulatuslik ülestõuski ebaõnnestus.

Suurim lahing toimus Ruunaveres, kus rahvapärimuse

põhjal ulatunud veri hobustele põlvini. Sellest pärineb ka

koha nimi.

19. sajandi uue talurahvaseaduse väljaandmisega kaasnenud

jõulised talurahvarahutused kulmineerusid Mahtra sõjaga,

kus mornid Mahtra mõisa teomehed astusid seadusega

keelatud teorendi pärast mõisniku vastu. Üksmeelne ülesastumine

mõjutas Vene tsaaririigi edasist

Raplamaa

– muinaskeskus

ja talupoja jonn

talurahvapoliitikat. Selle märgilise sündmuse mälestuse hoidmiseks

asutati Mahtra muuseum, mis tegutseb Juurus.

1905. aasta revolutsioon relvastatud kokkupõrgetega ja

mõisate põletamisega kulges praeguse Raplamaa territooriumil

tormilisemalt kui mujal Eestis.

Tänase maakonna otseseks eelkäijaks oli nõukogude okupatsiooni

ajal moodustatud Rapla rajoon. Raplamaa areneb

mitmekülgselt ning ootab lähemalt ja kaugemalt teelisi oma

rikkalikke radasid avastama.

MUINAS-EESTI KESKUS

Raplamaa hoiab väärikalt muinasaja hõngu, sest maakonnas

on palju linnuseid. Märjamaa vallas kõrguv Varbola on üks

Muinas-Eesti suurimaid linnuseid, mille õuel on teostatud

põhjalikud uuringud. Kõnekas keskkond vestab tuulesosinate

ja giidi sõnade abil liigutavat lugu muistsete asukate erilisest

Turismiinfokeskus Raplas: Viljandi mnt 4, Rapla. +372 489 4359

47

Voore tallid

värvilised märgistused puudel. Hingetõmbeks annavad võimaluse

pingid. Talvel kihab lumevaibaga kaetud hiiemägi

suusatajate ja kelgutajate lustlikest kilgetest ning lumesahinast.

Talvised suusasõbrad saavad pimedatel tundidel kasutada

valgustatud suusaradasid.

Varasematel aegadel vähetuntud, kuid tänaseks tõmbekeskuseks

kujunenud Paluküla avab kõigile uudistajatele oma

võrratu värskuse. Suvised läbisõitjad, matkajad, telkijad ja

piknikupidajad ei unusta iial siinset panoraamvaadet lõputule

metsavaibale, mis paelub vaatleja pilku igas suunas ja mässib

ta meditatiivsesse rahusse. Siit palsamina kaasa võetud pildikesed

koos rikkalike looduslõhnadega saadavad lahkujat veel

koduteelgi.

Hiiemäe lähedal asub Paluküla puhkemaja, mis pakub

majutust, sauna, kööginurka ja lõbusat ajaviidet lastele.

Lisainfo: puhkemaja.ennistus.ee

elukorraldusest ja tormilistest taplustest. Esimese pealetungijana

proovis Varbola linnuse peal kätt Novgorodi sõjakas

vürst Mstislav Uljas, kuid tulutult. Hiljem polnud ka edukamad

verel hambaga taanlased ega leedulased. Viimati vormus

Varbola kants sõjatandriks jüriöö ülestõusu päevil.

16.–17. sajandil kasutati linnuseõue kalmistuna. Üldsuse

laiem huvi muinasehitise vastu tekkis 18. sajandi lõpus ning

uurimistööd jätkuvad tänaseni.

Puhastatud on linnuse kaev, avatud mitmed eluasemed ja

sepikoda. Postidega puukiik ja vanaaegsed relvad meelitavad

muinasaja õhustikust osa saama nii üksikkülastajaid kui ka

suuri gruppe.

Linnuses on korraldatud kontserte. Iga aasta augustis

leiavad aset rahvusvahelised puupäevad koos oksjoniga ning

pööripäevadel võib kaasa lüüa turgutaval tuleriitusel.

Raikküla vallas asub Pakamägi, mis Läti Henriku kroonika

põhjal oli eestlaste vanemate nõupidamise ehk kärajate

paik. Raikküla kant oli Muinas-Eesti tagala ja viljasalv, eestlastest

vanemate vastuvõtja ja toitja – sinna sõjad ei puutunud.

Sinna lähedusse jääva Kabala küla inimesed teavad tänaseni

mäel kohta, kus jaanilaupäeva õhtul seistes kostvat meie

muistsete vanemate hääli.

Arvatakse, et just Raikküla Pakamäel süüdati jüriöö ülestõusu

märgutuli.

Pakamäe amfiteatris saab nautida kontserte ja suveetendusi

ning pidada piknikku.

Kehtna vallas, Lelle aleviku lähistel asub ürgne Paluküla

hiiemägi, mille tipust alla vaadates silitab silmi horisondini

ulatuv lõputu rohetav metsameri ja saladuslikud rabamaastikud

oma müstiliste veesilmadega. Nõukogude ajal teadsid

seda metsaga palistatud kuplit peamiselt kohalikud inimesed,

kuid täna võib siin kohata matkajaid, orienteerujaid, jalgrattasportlasi,

sise- ja välituriste. Iidse püha kõrgendiku kukil sobitatakse

metsastunud nõlvadega sinasõprust küll võisteldes,

küll vaikselt liikudes.

Matkaradadel aitavad kulgeda informatiivsed teeviidad,

Rapla

– kirikumuusika kodu

Vanimad kirjalikud andmed Raplast pärinevad 13. sajandi

“Taani hindamisraamatust”, kus mainitakse “8 adramaa suurust

Rapala küla”.

13. sajandi lõpul sai Raplast kihelkonnakeskus, mil tsistertslased

ehitasid Konuvere jõe äärde Maarja-Magdaleenale

pühitsetud kivikiriku asula keskpunktiks, mis Põhjasõjas

müürideni maha põles. Objekt renoveeriti 18. sajandil.

Nelja kuninga tee. foto: Elvis Antson

48

RAPLAMAA

Rapla hoogsam kasv algas alles 19. sajandi lõpul, kui kirikukülla

saabus rohkelt käsitöölisi, kaupmehi ja ametnike. Sel

perioodil avati apteek, asutati külakool ja haigla ning rajati

tellisetehas. 1900. aastal avati Rapla-Viljandi kitsarööpmeline

raudteeliin, 20. sajandi algul valmis uus kahe torniga uusromaani

stiilis kirik.

Nõukogude ajal nimetati Rapla aleviks, millest sai ühtlasi

samanimelise rajooni keskus. 1990ndate algul sai Rapla linnaõigused.

Linnas on tore külastada suuremaid kaubanduskeskusi,

armsaid poekesi, einestada mõnusates söögikohtades ja

kasutada meelelahutusvõimalusi.

Teeäärne Viljandi mnt Meie Pubi pakub toitlustust ja ajaviidet

vahvas pubiatmosfääris.

Kooli tänava kohvik Võiroos kesklinnas kostitab nii sooja

toidu kui ka maitsvate pagaritoodetega. Kiirtoidu vajaduse

eest hoolitsevad Viljandi mnt Pizzakiosk ja Tallinna mnt

Hesburger.

Rapla Maarja-Magdaleena kihelkonnakirik on uhkelt

uuendatud. Uusromaani stiilis kivist pühakoda on teiste maakirikutega

võrreldes ainulaadne oma suurte mõõtmete ja kahe

torni tõttu. Kohalik kultuurilooline sakraalhoone mahutab

ligi 3000 inimest ning selle avaruse muudavad hubaseks altar,

kantsel, elusuurune puidust krutsifiks 15. sajandist ja altariruumi

vitraažid.

Kirikuaias paiknevad 17. sajandist pärinevad paekiviristid

ning Jaan Koorti loodud kuuemeetrine Saaremaa dolomiidist

mälestusmärk I maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Rapla

kihelkonna meestele.

Lisainfo: www.eelkrapla.ee

Iga-aastane suurejooneline kultuuriprojekt Rapla Kirikumuusika

Festival sai alguse 1990ndate algul, koostöös Soome

kirikumuusikutega, mille eesmärgiks on maailma muusikapärandi

tutvustamine. Rapla muusikasõbrad ja külalised

on nende aastate jooksul kuulnud mitmeid suurvorme (G.

F. Händel “Messias” ja “Belsazar”, F. J. Haydn “Loomine”, J.

S. Bach “Johannese passioon” ja “Missa h-moll”, M. Reger

“Psalm 100”, A. Dvorak “Missa D-duur”). Suvisel festivalil

kõlavad rahvusvahelises õhkkonnas suurvormid, esmaettekanded,

koorilaulud, orel, keelpillide ja puhkpillide muusika

ning tippsolistid. 1997. aastast väljus festival kiriku müüride

vahelt, levides kuldse klassikaga maakonna kõige väiksemate

külakirikuteni.

Rapla Kirikumuusika Festivalil on üles astunud Eesti

muusikaeliit ning esinejad Euroopast Aasiani. Festivali juures

tegutseb Rapla suvekool, mille raames on korraldatud

meistrikursuseid keelpillimängijatele, dirigentidele ja lauljatele.

Praegu toimuvad kontserdid peamiselt kodupiirkonnas,

kuid suurprojektid jõuavad endiselt maakonna piiridest

väljaspoole.

Lisainfo: www.raplafestival.ee

Unustamatud mõisad

– kärajad ja Kaitseliit

Raikküla klassitsismlikus mõisaansamblis on enamik hoonetest

säilinud. Lisaks asub siin mõistatuslik maa-alune ehitis,

mille kohta ajalooürikutes info puudub.

Vabakujunduslik inglise stiilis park on avatud kõigile külastajatele

tasuta. Pargis asub mõisa viimastele baltisakslastest

omanikele – Keyserlingidele pühendatud mälestuskivi

ja Alexander von Keyserlingi sõbra Otto von Bismarcki 200.

sünniaastapäeva tähistav pink. Samas on ka Muinas-Eesti

parlamendi Raikküla Kärajad 800. aastapäeva tähistamiseks

paigaldatud maastikuinstallatsioon.

Mõisa ürikutes seisavad sellised kuulsad nimed nagu Johann

Wolfgang von Goethe, Johann Sebastian Bach, Aleksandr

Sergejevitš Puškin.

19. sajandi lõpul sai Raikküla omanikuks baltisaksa filosoof

Hermann von Keyserling, kes oma valduste vaikuses kirjutas

mitu filosoofilist teost. Neist mahukaim kannab pealkirja „Ühe

filosoofi reisipäevik”, mis sisaldab autori elumõtisklusi maailmareisilt

1911.-1912.

1925. aastal asutati Raikküla mõisa lastekodu, mis nõukogude

ajal muudeti Raikküla erirežiimiliseks internaatkooliks.

Tänapäevase mõisaelu eesmärgiks on säilitada, tutvustada ja

arendada kunagist klassitsistlikku esindusansamblit. 2014. aastast

korraldatakse üritusi, koolitusi ning mõisast on kujunemas

kõrgkultuuri ürituste kants.

Lisainfo: www.raikkylamois.ee

49

Neogooti stiilis Alu mõis Alu alevikus kuulus 17. sajandil

Uexküllidele ja Wrangellidele. Pärast Põhjasõda vahetas mõi

sageli omanikke, kuuludes Rosenite, Bistramite ning Tiesenhausenite

omandusse.

19. sajandi keskel läks Alu mõis naabruses asuva Sikeldi

mõisa omaniku Otto von Lilienfeldi valdusse, kes lasi lammutada

vanad hooned ning rajada uue härrastemaja.

20. sajandi lõpul omandas Alu mõisa peahoone Kaitseliit,

kes rajas sinna oma õppekeskuse ning lasi hoone restaureerida.

Härrastemaja juures asub maaliline park koos tiigiga. Vähestest

säilinud kõrvalhoonetest on silmapaistvam uusgooti

stiilis ait. Kogu arhitektuur on mõjutatud keskaegsest linnusearhitektuurist.

Hoones tegutseb Kaitseliidu kool. Külastussoovi

korral saab ette tellida eestikeelse giidi tuuri korraldamiseks.

Lastega peredele

– papagoid ja veerevad pallid

Märjamaa vallas Konuvere külas tegutseb omapärane Papagoi

Keskus – vaba aja- ja õppekeskus inimestele, kelle harrastus

on seotud papagoidega. Keskuses planeeritakse avada Eesti

esimene ja ainus papagoide hotell. Kõikidel linnuhuvilistel

on võimalus osaleda keskuses korraldatavatel teemaüritustel

ning saada abi ja nõustamist. Samuti kuulub teenuste valikusse

ürituste ja õppeseminaride korraldamine lastele ja kooliõpilastele,

mille põhiteemadeks papagoide uurimine, kaitse,

heaolu edendamine ja tutvustamine.

Pakutavate teenuste hulgas on Papagoiteater, kestusega 45

minutit. See on huvitav õppeprogramm erilises džunglis koos

piraadiga, kes näitab pea kõiki papagoiliike, andes õpetliku

mängulise etteaste koos rääkivate papagoidega.

Etendus on mõeldud peredele, lastegruppidele (lasteaiad,

koolid), firmadele, pensionäridele ja linnuhuvilistele. Välijalanõudega

keskusesse sisse ei pääse! Papagoi Keskuse elamuslikud

külastused peab eelnevalt broneerima!

Lisainfo: www.papagoi.ee

Põnev uuendatud bowlingusaal GoBowl Raplas kutsub kõiki

aktiivselt lõõgastuma.

Esindatud on uus maailmatasemel bowling’u radade- ja

tulemuste haldamise süsteem – SYNC, mida leidub vaid üksikutes

Eesti bowlingusaalides.

Siin jätkub rõõmsaid emotsioone igale vanuseastmele.

Laste jaoks on kõikidel radadel automaatsed rennipiirded.

Seega ei pea kõige pisimgi muretsema, et tema visatud kuul

renni kukuks. Ekraanidel ilutsevad uhiuued lahedad animatsioonid,

mis ei jäta kedagi külmaks.

Suurematele on reedeti ja laupäeviti alates kella seitsmest

tavalise bowling’u asemel öö-bowling. Radadel kumab lisaks

neoonvalgusele „diskovalgus“. Baaris saab süüa ja juua. Privaatruumis

võib pidu- või seminari pidada kuni 20-pealine seltskond.

Olgu siis tegemist sünnipäeva, firmapeo, koolituse või

muu üritusega. Tellida saab nii täielikku kui osalist toitlustust.

Lisainfo: www.gobowl.ee


– vesiroosid ja ujuvmajad

Eidapere lähedal laiuvasse Mukri rabasse viib laudtee. Rabas

asuv Mukre järv on saarekeste ja vesiroosidega 2,2 hektari

suurune veesilm, kus saab ujuda. Mukri raba on üks väheseid

märgalasid, mida saab läbida kuiva jalaga. Rabas asub 14 m

kõrgune vaatetorn.

Nelja kuninga tee tähistab jüriöö ülestõusust osa võtnud

50

RAPLAMAA

PARVEMATKAD

Kes otsib meeleolukat kohta sünnipäevaks, kevad- või suvepäevadeks,

meeskonnakoolituseks, tiimi- või kliendiürituseks,

on teretulnud Vigala jõele vahvasse parvekülla, mis koosneb

ujuvatest majadest ja parvedest. Ujuvmajadesse mahub koolitust

pidama kuni 50 inimest. Suures parvemajas annab sooja

kamin ja pakub tegevust suur peo- või koolitusruum, einestamiseks

on köök. Samas on duširuum ja tualetid. Majas on ka

saun, kuhu mahub korraga kuni 12 inimest leili võtma.

Lisainfo: www.parvematkad.ee

Kultuurikatel keeb

– Mahtra malk ja Valgre vaim

eestlastest nelja kuninga teed Padiselt Paidesse. Matkaraja

pikkus on 160 km. Teekond kulgeb läbi 14. sajandi olustikuga

seotud paikade, nagu näiteks muistsed eestlaste linnused ja

vaenlase eest peitu pugemise kohad. Lahedatel radadel on võimalik

aasta ringi liikuda jalgsi, rattaga või autoga. Teele jäävad

toidukauplused ja bensiinijaamad.

Loosalu-Paluküla õpperada (7 km) võimaldab poolepäevast

matka mitmekesisel maastikul. Retk algab Loosalu soosaarelt

ja jõuab välja Paluküla hiiemäele, mis on Loode-Eesti

kõrgeim tipp. Loosalu rabas asuv samanimeline järv on suurim

rabajärv Eestis.

Kuimetsa karstiala (3 km) on Eesti üks suuremaid ja

ainulaadsemaid. Karstilehtreid leidub erineva kujuga ja läbimõõduga.

Huvitavad on karstikoopad ja kanalid. Koopaid on

viis, millest mõnesse inimenegi sisse mahub. Kevadel on karstiala

veega täidetud, suvel liigub vesi sügavamates karstikanalites.

Maantee ääres annab juhatust karstiala skeem.

Velise looduse- ja kultuuri õpperada (70, 40 või 30 km)

algab Sillaotsa Talumuuseumi juurest ja sobib läbimiseks nii

jalgratta kui autoga. Raja kogupikkus on 70 km, moodustades

kaks ringi algpunktiga Velisel. Saab valida kas 30 km või 40

km matka. Pikem kulgeb Veliselt üle Valgu ja Nurtu Jämeda

kaudu tagasi alguspunkti. Lühem aga Veliselt üle Velisemõisa

ja Päärdu Seljamäele ning Kilgi kaudu kõrvalepõikega Sulule

tagasi algusesse. Õpperada on soovitav läbida jalgratastel,

kuna suurem osa vaatepunkte jääb maanteede lähedusse. Valdavalt

eramaal asuvate objektidega tutvumisel tuleb kinni pidada

igaüheõigusest.

Lisainfo: www.velise.ee

Juurus asuva Mahtra Talurahvamuseumi püsinäitus tutvustab

peamiselt maarahva elu 19. sajandil ning tolle aja tuntuimat

talurahva vastuhakku baltisaksa mõisnike ülemvõimule

Eestis – Mahtra sõda.

Muuseumile kuulub Eeru kõrts, mis on ainus Eestis säilinud

ehe talupojakõrts, kus muuseum korraldab üritusi.

Korraldatakse kultuuri- ja teadusüritusi ning gruppidele

saab tellida lasteprogramme ja täiskasvanutele mõeldud muuseumiprogramme.

Muuseumist 4,5 km kaugusele Mahtra sõjaväljale on 1933.

aastal püstitatud ausammas.

Muuseumi ja tema partnerite koostöös sünnivad vahvad

ekskursioonid ja üritused Juuru ja Hageri kihelkondades ning

Raplamaal mujalgi.

Lisainfo: www.mahtramuuseum.ee

Järvakandi Klaasimuuseum kogub ja tutvustab Eesti klaasitööstuse

ajalugu. Lisaks klaasi käsitsi valmistamise ja masinatega

tootmise tutvustamisele on avatud väike klaasikäsitöökoda.

Täielik ülevaade püsiekspositsioonist on võimalik vaid

giidi juhendusel. Tutvustus kestab 45–60 min.

Lisainfo:www.klaasimuuseum.ee

Rapla Kultuurikeskus hoolitseb entusiastlikult kohaliku kultuurielu

eest ja hoiab traditsioone. Väärikas vanuses olevas

endises seltsimajas toimuvad arvukad sündmused ja edeneb

isetegevus. Kultuurset eneseteostust saavad praktiseerida eri

vanusegrupid paljudel aladel. Kultuurikeskuses saab vaadata

kino, teatrit ja kuulata kontserte. Omaette elamust pakub

Raimond Valgre teematuba, kus armastatud heliloojaga saab

koos mõtelda ja vaikust kuulatada. Eesti muusika suurmehe

lapsepõlveaastate tihe side Raplaga ongi teematoa sünni aluseks.

Kultuurimajas tagab toitlustuse hubane kohvik. Keskuse

kodulehelt leiab infot tulevaste sündmuste kohta.

Lisainfo: www.raplakultuur.ee

51

27.06

XXVII RAPLA

27.06-14.07

2019

KIRIKUMUUSIKA

FESTIVAL

Rapla kirik

FESTIVALI AVAKONTSERT

TALLINNA KAMMERORKESTER

Eesti Filharmoonia Kammerkoor

dirigent Risto Joost

Kontserdile eelneb kell 18.00 vestlus-kohtumine

helilooja Tõnu Kõrvitsaga

28.06 Kehtna kirik TROMPETI-PARAAD Neeme Ots,

Aarne Ots, Villem Endel Tiits, Mattis Johan Mere

30.06 Käru kirik PALVERÄND Oliver Kuusik tenor,

Virgo Veldi saksofon, Tiia Tenno orel

02.07 Järvakandi kirik AVE MARIA Kristina Vähi sopran,

Tiina Kärblane klaver, luule Margus Prangel

03.07 Rapla kirik KIITUS LOOJALE Ott Indermitte bariton,

Liis-Helena Väljamäe viiul, Hille Poroson orel

09.07 Vahastu kirik ÕHTU ARGENTIINA VÄRVIDES

Massimiliano Viapiano bariton, Itaalia ja

kammeransambel

11.07 Rapla kirik EUROOPA GALA

J. Morton viiul, UK, F. de Damas vioola, Norra,

E. Wehse tšello, Saksamaa ja NOORED TALENDID

12.07 Velise kirik MAA JA MERI KIIDAVAD

Ansambel TRISKELE

13.07 Vigala kirik ORATOORIUMI- JA OOPERIGALA

Pille Lill sopran, Massimiliano Viapiano bariton, Itaalia,

Suvekooli lauljad, kontsertmeister Tiina Kärblane

14.07 Rapla kirik JA MA KUULSIN HÄÄLE

VOX CLAMANTIS, dirigent Jaan-Eik Tulve

Kontserdile eelneb kell 18.00 vestlus-kohtumine

festivali patrooni EELK peapiiskop Urmas Viilmaga

RAPLA RAHVUSVAHELINE SUVEKOOL

LAULJATELE JA KEELPILLIMÄNGIJATELE

8.07-13.07

Registreerimine avatud 6. juunini

WWW.RAPLAFESTIVAL.EE

Piletid

5-15€

52

Rapla vald Märjamaa vald Türi vald

RAPLAMAA

tla Mõisas on taastatud viinatootmise

traditsioonid. Lisaks keraamikale

valmistame nüüd Atlas ka kangeid

õunanapse. Ettetellimisel korraldame mõisaekskursioone

ja degusteerimisi.

Atla Mõisa Kooli ruumes on avatud kauplus

ja piparkoogitöökoda, kus valmistatakse

keskaegses stiilis vormidega piparkooke ja

küpsiseid. Ettetellimisel korraldame töötubasid,

mis on põnevad ja väga mängulised.

Töötuba lõpeb alati parima piparkoogivalmistaja

kroonimisega.

Meil on veel palju muudki huvitavat.

Tere tulemast!

Atla Mõis

Rapla vald, Raplamaa

www.keraamika.ee • Raivi Juks, +372 504 0563

WiFi

VALTU SPORDIMAJA

Pakume majutust. Majutame ka laagrigruppe. WiFi Lisaks on olemas 3 rannavolle väljakut,

jalgpalliväljakud, miniarena, staadion, valgustatud suusarada, valgustatud

liuväli, bassein 4x25m, WiFi massaažibassein, solaarium, juuksur, toitlustamine, tenniseväljak,

võimla (sulgpall, võrkpall, korvpall, lauatennis, tennis), jõusaal, saunad,

infrapunasaun, massaažitool. Läheduses WiFi raudteejaam.

Saare 11, Kaerepere alevik, Kehtna vald. GPS: 58°57’45’’N 24°50’12’’E

+372 489 2490; www.valtuspordimaja.kehtna.ee WiFi

Каноэ

WiFi

53

54

Läänemaa

Lääne maakond asub Lääne-Eestis, jäädes

tervenisti Lääne-Eesti madalikule.

415 km pikkust rannajoont liigestavad

Haapsalu, Matsalu ja Rame laht ning

Noarootsi ja Puise poolsaar. Suuremad

saared on Vormsi ja Osmussaar. Läänemaal

kuuled Matsalu lahe kaldal kuninglike

lindude hääli, tutvud Puise, Kiideva

ja Haeska kaluriküladega, armud

Haapsalu promenaadi ja spaade tervisepakettidesse

ning saad osa Valge Daami

süngest saatusest. Leiad õige hingamisrütmi

joogafestivalil ja saad sinasõbraks

võluvate saarte ja randadega.

äänemaa on ajalooline maakond, mille materiaalses kultuuris

peegelduvad kontaktid Rootsi alaga. Omanäoline

kultuuripiirkond kujunes arheoloogiliste leidude põhjal

välja rahvaste rännu ajal.

13. sajandi algul kirjutatud “Ynglingite saaga” kohaselt

tungis 600. aasta paiku Rootsi kuningas Ingvar oma sõjaväega

Adalsyslasse ja rüüstas kohas nimega Stein.

Kindlam on Läänemaa samastamine skandinaavlaste seas

kasutusel olnud kohanimega Vik, mis tähendab lahte, merekääru

või abajat.

13. sajandil oli Läänemaal seitse muinaskihelkonda, millest

suuremad ja mõjukamad Ridala (Rotalia) kihelkond loodeosas

ja Soontagana (Sontagana) lõunaosas.

Läänemaa on olnud Saare-Lääne piiskopi ja Liivi ordu valitsemise

all ning kujunes maakonnaks (Haapsalu kreisiks) 17.

sajandiks.

Maakond oma ajaloolistes piirides likvideeriti 1950. aastal

ning jagati rajoonideks.

Praegune Lääne maakond loodi 1990. aastal, seoses maakondade

taastamisega.

Nüüdisaegne Läänemaa hõlmab oma ajaloolisest territooriumist

vaid keskmise osa.

Läänemaa on üks Eesti soostunumaid piirkondi.

Siin laiutab muinasjutuline Matsalu

rahvuspark. Suurima jõena voolab Ka-

Läänemaa

– saladuslikud saared

ja põhjamaade

Veneetsia

sari jõgi (127,3 km) koos lisajõgedega. Suurima järvena sillerdab

Sutlepa meri (203,3 ha).

Matsalu lahe põhjakalda Haeska linnutorni peetakse parimaks

omataoliseks Põhja-Euroopas. Torni ümbruse rannaniidud

ja madalaveeline laht on eriti kevadel üks rändlindude

eelistatuim peatuspaik. Mais näeb siin toitumas tuhandeid

valgepõsk-laglesid ja hanesid.

SAARTE JA RANDADE VÕLUMAA

Noarootsi ja Nõva säilitavad puutumatut loodust. Mõlemad

on ideaalsed surfamiseks, purjetamiseks, marjakorjamiseks,

kalastamiseks ning lihtsalt vaikuse nautimiseks. Mööda rannikut

reisides on see asendamatu peatuspaik.

Noarootsi pärl on tema loodus koos nelja riikliku kaitsealaga:

Nõva ja Osmussaare maastikukaitsealad ning Silma ja

Leidissoo looduskaitsealad.

Turismiinfokeskus Haapsalus: Karja 15, Haapsalu. +372 473 3248

55

Noarootsi – see on mereäärsed liivaluited, männimetsad,

rannaroostik ja kaunid liivarannad. Tõeline mereliste maa!

Nõva piirkond esindab soolaamasid, väikejärvi ning

marja- ja seenerikkad metsamassiive. Kilomeetrite pikkune

laulvate liivadega rannik on Eesti üks parimaid supelrandu.

Siinse linnuriigi uhkusena poseerivad sookured, luiged, tedred,

metsised ja kotkad. Lindude rändeperioodil lendab siit

läbi tuhandeid arktilisi veelinde. Nõva rändavate suudmetega

liivamaa jõgedel on kohati läbi luidete kaevatud kanjonilaadsed

sängid. Nõva Püha Olevi kirik on üks vähestest säilinud

puukirikutest ja üks väiksemaid Eestis. Kiriku omapäraks on

erineva kujundusega puupingid naistele ja meestele.


Vormsi on suuruselt Eesti neljas saar, mis legendi kohaselt

sai nime Islandi viikingi Orm (ehk madu) järgi. Kirjalikes allikates

mainitakse Vormsit esimest korda 1391. aastal.

1944. aastani olid Vormsi asukateks rannarootslased, kelle

esivanemad saabusid saarele 13.–14. sajandil Lõuna-Soomest

ja Ida-Rootsist. Enamik Vormsi rootslastest lahkus II maailmasõja

ajal Rootsi.

Värskuse ja puhtuse otsijatele mõjub palsamina saare mitmekülgne

liigirikas loodus.

Vormsil saab ringi sõita bussi ja autoga, kuid parimat kogemust

pakub matk jalgrattal.

Vormsi tunnusmärkideks on romantiline kadakane Rumpo

maasäär, rootsikeelsed kohanimed ja 14. sajandil ehitatud

Püha Olavi kirik, mille juurde kuulub maailma suurima,

enam kui 330 pae- ja liivakivist rõngasristi kogumiga kalmistu.

Siin rännates kohtad traditsioonilist rannarootsi taluarhitektuuri,

kohtud Saxby kliburannaga ning saad osa salapäraste

järvede ja allikate ilust. Mereäärsed aasad, rändrahnud ja

majakad haaravad sind lennult oma võluriiki.

Puutumatu loodusega Vormsi sobib puhkusepaigaks rahu

armastajatele ning rannarootsi ajaloo huvilistele. Kunagisest

paiksest elulaadist annab ülevaate Sviby talumuuseum, mis

on fotode ja põgenenute mälestuste põhjal terviklikult taastatud

rannarootsi talu.

Paralepa rand Haapsalus on üks soojema mereveega liivarandasid

Eestis.

Supelranna läheduses on võimalus kasutada tasulist dušši

ja WC-d Thalasso spaahotell Fra Mares. Rannas on välitualetid,

riietuskabiinid, laste mänguväljak ja võrkpalliplats.

Kohapeal müüakse suupisteid, jäätist ja karastusjooke. Ametlik

rannahooaeg kestab 01.06–31.08. Iga päev töötab rannavalve

kl 10–22. Vajalik jälgida hoiatuslippude värve!

Lääne-Nigula vallas Elbiku külas Roosta puhkeküla juures

asuv liivarand on üks parimaid Loode-Eestis. Rannas on

80 kohaga parkla, laudteed ratastoolis inimestele ja riietuskabiinid.

Müüakse suupisteid ja jooke. Kõrval asuvas puhkekülas

leidub aktiivse puhkuse võimalusi: minigolf, tennisemäng,

seikluspark ja bowling. Samas on ka majutus- ja toitlustusvõimalus.

Suvel saab Roostal õppida lohe- ja purjelauasurfi, sõita aerupaadiga

või aerusurfi- ehk SUP-lauaga.

H aapsalu

– ravimuda kullasoon

Haapsalu linn Haapsalu lahe lõunakaldal on Tallinnast vaid

ühe sõidutunni kaugusel asuv romantiliselt kumav „Põhjamaade

Veneetsia“, nagu seda rohkem kui 730-aastast linna

hüütakse.

Haapsalu kuursaal. foto: Ivar Leidus

56

LÄÄNEMAA

13. sajandil asutatud linn on läbi aegade võõrustanud kuninglikke

kõrgusi ja vaimuhiiglasi, olnud suveparadiisiks külalistele

igast ilmakaarest.

Seda Saare-Lääne piiskopkonna sajanditevanust keskust

meenutavad iidsed lossivaremed ja toomkirik, kus augusti

täiskuuöödel kohtutakse salapärase Valge Daamiga. Oma jäljed

linna ajaloo- ja kultuurimaastikule on jätnud nii rootsi kui

vene aadelkond.

Hindamatu väärtusega meremuda ja selle raviva toime tõttu

on ahvatlevate puhkusepakettidega Haapsalu õitsvaks suvituskeskuseks,

hoides ajalooliselt populaarsust nii vene tsaariperekonna

kui ka baltisaksa aadlike seas. Eestis ainus algsel

kujul säilinud puitpitsiline kuursaal, vanad mudaravihooned,

romantilised puumajad, kaldapromenaad koos allikapaviljoni,

paadisildade ja merre ankurdatava jääkaru-skulptuuriga

on linna silmapaistvad aarded.

Sisenema meelitavad meeldejäävad muuseumid, galantsed

galeriid ja magusalt lõhnavad kohvikud. Üle lugemist

paluvad piiskopilinnuse kellatorni trepiastmed ja kokku

rehkendamist raudteejaama perrooni meetrid. Lapsepõlve

meenutuseks passib suurepäraselt teemakeskus Iloni Imedemaa.

Nimelt üle maailma armastatud lastekirjaniku Astrid

Lindgreni raamatute illustraator Ilon Wikland veetis lapsepõlve

Haapsalus, elades 1930ndatel vanavanemate juures,

Linda ja Rüütli tänava nurgal. Haapsalu aeg tõi tema joonistustesse

väikelinna motiive, mistõttu leiab tema loomingust

Haapsalu puitmajade, lossimüüri ja raudteejaama kujutisi.

Eestist pärit kuulsa rootsi kunstniku lapsepõlvekodu on vaadeldav

ainult väljast.

Haapsalus on linnatuurist puhates mõnus torgata varbad

merevette ja loomulikult ei saa üle ega ümber kuninglikust

kohtlemisest, mida pakuvad spaade tervistavad protseduurid.

Kuulsus siinsete mudavannide taevalikust toimest ulatub üle

maailma. Haapsalu linna ja selle tervendavatesse andidesse on

lihtne armuda.

Unustamatud mõisad

– iidsed leiud ja põlised

pärnad

Saare mõis (Lyckholmi mõis) oli varem rüütlimõis Noarootsi

kihelkonnas, praeguse asukohaga Lääne-Nigula vallas Saare

külas. Selle ostis pärast Põhjasõda Friedrich Adolf von Rosen,

misjärel anti mõis edasi isalt pojale kuue põlvkonna jooksul.

1919. aasta maareformiga eraldati mõisast 9 uut asunikukohta.

Mõisa keskosa haris Friedrich von Rosen koos abikaasa

Hedwigiga kuni ümberasumiseni 1939. aastal.

Praegune Saare mõisa kompleks sai taastatud 21. sajandi

alguseks. Taastatud on muu hulgas 18. sajandi hobusetalli varemed

esialgses stiilis, kus praegu asub Lyckholmi muuseum.

Lyckholmi atmosfäär annab ülevaate Noarootsi ajaloost,

pearõhuga Eesti Vabariigile aastatel 1918.–1940. Eksponaatidena

kõnelevad ajastute keeles majapidamistarbed ja tööriistad,

mida kasutati omal ajal põllutöödel ja mis rõhutavad

head põllumajandusalast koostööd Lyckholmis elavate eestlaste,

rootslaste, sakslaste ja soomlaste vahel.

Kõik, kes te soovite näha siluri ajastusse (443–419 miljoni

aasta eest) kuuluvaid kivistisi ja fossiile ning muid ajalooväärtusi,

tulge aga kaema!

Liivi jõe väikesel saarel (Koluvere külas Kullamaa vallas)

särab atraktiivse arhitektuuripärlina 13. sajandist pärit Koluvere

mõis (loss). Eesti mõisate ühendus valis 2018. aastal

pompoosse Koluvere lossi ka Eesti parimate mõisate hulka.

Silmapaistva ajalooga Koluvere loss on ainus eraomanduses

olev kastell-linnus Eestis. Sajandite jooksul rüüstatud, põletatud

ja ülesehitatud kuninglik kants pakub pärast pikka

restaureerimist suurepärast võimalust nii eriliste sündmuste,

ametlike vastuvõttude ja seminaride-koolituste läbiviimiseks

kui ka töisteks ja privaatseteks koosviibimisteks.

Kristall-lühtritega valgustatud, maalidega kaetud ja kaminaleegist

soojendatud restoran mahutab korraga kuni 40 inimest.

Alumise korruse võlvkaarte vahelt leiavad suitsusõbrad

sigariruumi. Esinduslik ballisaal passib hästi nii ametlikeks

üritusteks kui ka kuninglikeks lossipulmadeks.

Rahuliku puhkuse tagavad paksude seintega, erineva suuruse

ja värvilahendusega toad. Võlvkaartega saunakompleksi

lõõgastavad võimalused peletavad eemale viimasedki pinged

ja mured. Valikus on Soome saun, aurusaun, mullitünn ja

puhkenurk. Saunakompleksi saab tellida suupisteid ja jooke.

Tule ja lülita end argisekeldustest välja ning tee seda lummava

lossi kaitsvate võlvide all!

Lisainfo: www.koluvereloss.com

57

Lastega peredele

– turnime terviseks ja

kallistame klassikuga

Lääne-Nigula vallas Elbiku külas rõkkab Roosta Seikluspark,

pakkudes põnevust, seiklust ja tõelist eneseületust. Seikluspark

erineb enamikest teistest erakordse elamusliku projekti

poolest. Elementide kinnitusel on kasutatud puid säästvaid

paigaldusmeetodeid, mitte naelu.

Roosta rõõmumaa pakub lõbusat ajaviidet peredele,

põnevat võistlust meeskonnamängudeks, vahvat elamust

koolilastele ja eneseületust kõigile, kes kardavad kõrgust,

sest just nende jaoks korraldatakse ka öiseid ronimisretki.

Seikluspargis on kolm erineva raskusastmega rada: sinine,

punane ja must. Soovitatav on tulla kohale sportlikus rõivastuses.

Ronimiselamused on tagatud iga ilmaga, välja arvatud

äikesega. Pakutakse toitlustus- ja majutusteenust. Pakkumisel

erinevad teemapaketid: lõõgastav puhkus looduses, perepakett,

rannaromantika, lastele ja koolile, ränduri pakett.

Särtsu jagub kõigile!

Lisainfo: www.roosta.ee

KÄTELDES MAAILMAKLASSIKUGA

Haapsalus Lääne maakonna keskraamatukogu lasteosakonna

majas jutustavad oma armsat lugu Iloni toad.

Lugemistoas ja küünlasaalis leiavad aset kirjanduslikud ja

muusikalised lasteüritused.

Ülakorruse mängutoas kutsuvad oma seltsi lasteraamatud,

videofilmid ja muinasjutuplaadid.

Valge Daami aeg. foto: Arvo Tarmula

Raamatukogu sisehoovis lisab lusti laste mänguväljak Iloni

aed koos atraktsioonidega. Väiksemate laste mänguvajadused

katavad siin vedrukiiged, liivakast, pink, liurenniga Ronja

loss koos lavaga ja kiiged.

Iloni aed sai nime Haapsalus elanud Ilon Wiklandi järgi,

kes on kuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraator.

Haapsalu Kooli tänava Iloni Imedemaa on lastele ja

peredele suunatud teemakeskus, mis põhineb armastatud

illustraatori joonistustel. Elamusi pakuvad galerii, kino- ja

näitusesaal, Karlssoni tuba, Iloni köök ning mängutuba, kus

toimuvad meisterdamised ja teemapäevad.


– libedad laukad ja kummaline

korallriff

58

Roosta seikluspark. foto: Indrek Raag

Lääne-Nigula vallas Rõuma külas innustab teele asuma Marimetsa

rabamatkarada (9 km).

Raja algusosas olev pinnastee kulgeb mööda metsasihti,

hiljem heinamaal, seejärel kuusikus piki Marimetsa oja kallast

ning jõuab üle Kureselja mäe rabaservale. Sealt algav laudtee

viib läbi madal-, siirde- ja kõrgsoo laugasteni välja. Teed juhatavad

suunaviidad.

Marimetsa rabas näeb mitmekesist linnustikku ja tai-

LÄÄNEMAA

Kultuurikatel keeb

– “OM”, daam ja aurav kohv

Iga-aastane Joogafestival – see on jooga, muusika, tants ja

veganite elustiil. Tegevused nii teadjatele kui ka kõigile, kes

sellest seni on vaid mõelnud. Tutvustatakse ja proovitakse erinevaid

joogastiile ning nauditakse pidulikku suminat alkoholita.

Gurmaaniminutid mööduvad tervistava taimse menüüga.

Vabaõhuprogramm tõmbab energiad käima Haapsalu piiskopilinnuse

hoovis. Tervisekaupade turg, loengud ja töötoad

valdavad meeli siseruumides. 2012. aastal hoo sisse saanud

idamaise hõnguga holistilisel suursündmusel on osalejate arv

olnud aukartust äratav. Festivalil esinevad parimad joogaõpetajad

Eestist ja välismaalt. Kavas on tegevused meestele,

naistele, lastele, noortele ja eakatele, algajatele ning kogenud

joogatajatele. Tule sinagi ja saa osa väest ning rahust!

2019. aastal hingavad kõik kokkutulijad ühes rammestavas

rütmis 27.–28. juulil.

Lisainfo: www.joogafestival.ee

mestikku. 9 km rajast 5 km kulgeb laudteena. Rada on

kohati märg, mistõttu võta kindlasti kaasa kummikud!

Jalgrattaga liikumine on sel rajal võimatu! Matkaraja alguses

on infotahvel Marimetsa looduskaitseala kaardi ja raja

skeemiga. Laudrajal leidub kolm puhkekohta. Raja lõpus

asub puitplatvormil 7,6 meetri kõrgune vaatetorn. Mitmete

sootüüpide ja laugaste kõrval väärivad vaatamist kindlasti

ka Marimetsa oja ja Kuresilma mägi. Uljal ekslejal on vajalik

teada igaüheõigust!


Vormsi vallas Fällarna külas hüüab läbi karge meretuule

enda seltsi Huitbergi matkarada (3 km), mis laiub Vormsi

maastikukaitsealal. Viimase põhiväärtuseks on piirkonnale

iseloomulikud pärandkultuurmaastikud, haruldaste liikide

elupaigad ning kasvukohad. Vormsi saare keskel kuusemetsas

seisab Huitbergi paekühm. Üle 400 miljoni aasta vanune jää

poolt siledaks lihvitud korallriff on tekkinud Ordoviitsiumi

ajastul troopilises madalmeres elanud loomakeste lubikodadest.

Lubjakivipaljandil samblavaibast vabadel kohtadel on

näha kivistisi ja lubjakiviõnarustel endale kasvupaiga leidnud

kaitsealuseid sõnajalgu.

Ringikujuliselt läbitaval rajal toetavad teekäijaid puidust

suunaviidad, infotahvel, pink ja laud. Sõidutee ääres on parkimisvõimalus.

Kindlasti tutvuge kaitseala eeskirjaga ja igaüheõigusega!


Valge Daami aeg on juba kolmkümmend aastat olnud

Haapsalu suve üks tähtsündmusi. Augustis täiskuule kõige

lähemal oleval nädalalõpul muutub Haapsalu vanalinn

sumisevaks laadaplatsiks. Kirev kultuuriprogramm kestab

hommikust õhtuni ning pimeduse saabudes mängitakse

piiskopilinnuses Valge Daami vabaõhuetendusi. Toomkiriku

ristimiskabeli aknal võib neil täiskuuöödel silmata salapärase

naisterahva kuju. See ongi legendaarne Valge Daam, keda

pärimuse põhjal karistati ammustel aegadel üleastumise eest

ja müüriti elusalt poolelioleva ristimiskabeli seina sisse. Sealt

tuleb ta juba sajandeid ennast ilmarahvale ilmutama ja hapras

vaikuses oma saatust kurtma.

2019. aastal mähib traditsiooniline Valge Daami aeg

Haapsalu oma müstilisse loori 16.–18. augustil. Tule ja tunnista

legendide linna salapära!

Lisainfo: www.valgedaam.ee

Vormsi hoovikohvikute päeval on Vormsi saarel paljud hoovid

avatud kõigile huvilistele. Seda selleks, et aidata uudistada

Vormsi inimeste eluolu. Näidatakse päikesepaneelide abil

toimivat elamist; loomi, linde ja palju muud põnevat. Igas

kohvikus pakutakse omatehtud jooki, sööki, kala ja isetehtud

asju. Täistuuridel töötavad ka täikad. Usinamad saavad „suure

mängu“ abil kõik kohad läbi kammida ning koguda punkte

ülesandeid lahendades või küsimustele vastates. Auhinnaks

on ehe Vormsi omatoodang.

2019. aastal virgutab Vormsi hoovikohvikute päev kõiki

uudistajaid 20. juulil.

Lisainfo: www.vormsi.ee

59

HAAPSALU KUURSAAL

Haapsalu kuursaal on ainus algsel kujul säilinud kuursaal Eestis. Kuursaali suverestoran pakub

maitsvaid kohapeal valmistatud küpsetisi, a la carte menüüd, grupi- ja lastemenüüd,

WiFi

laia jookide valikut. Suvel toimuvad kontserdid ja teatrietendused, õhtuti on elav muusika.

Avatud on merevaatega rõdu, ilusa ilma korral töötab jäätisekohvik. Kuursaal on ka sobiv

paik sündmuste tähistamiseks ja pulmade pidamiseks.

Avatud: P-N 12-22 / R-L 12-23

Promenaadi 1, Haapsalu. GPS: 58° 57' 1" N, 23° 32' 15" E

+372 5646 2466; info@kuursaal.ee;

WiFi

www.kuursaal.ee

WiFi

WiFi

Каноэ

60

Каноэ

MÜÜRIÄÄRE KOHVIK

Romantiline kohvik Haapsalu vanalinnas!

Müüriääre kohvikust on saanud üks Haapsalu tuntumaid söögikohti.

Eriliseks teeb selle koha sümbioos kõigest heast, milleks on suurepärane

toit, omanäoline interjöör, hea aura, lilleline tagahoov, „miljoni

dollari vaade“ linnusele

Каноэ

ja kellatornile,

WiFi

imelised koogid, kohvilõhn, muusika,

tuttavad-sõbrad, keda juhuse tahtel kohtad just Müüriääres. Soovitame kindlasti maitsta

meie kohviku hitt-toodet – vaarika-beseerulli. Olete

Каноэ

oodatud iga päev!

WiFi

Karja 7, Haapsalu. GPS: 58° 56’ 52” N, 23° 32’ 12” E

+372 473 7527; kohvik@muuriaare.ee; www.muuriaare.ee

LÄÄNEMAA

KASSIMAJA KODUMAJUTUS HAAPSALUS

Majutus on kahes eraldi sissepääsudega korteris, 1920-ndatel ehitatud

puumaja teisel korrusel. Mõlemas korteris on suur tuba kahe eraldi voodiga

(lisavoodi võimalus), söögituba, köök (kõige vajaminevaga söömiseks

ja söögi tegemiseks), pesemisruum ja WC koos.

Sisehoovis on ruumi 3 autole,

väliterrassil grillimise võimalus.

Metsa 58, Haapsalu linn.

GPS: 58° 56’ 24” N, 23° 33’ 7” E

+372 554 3827; +372 553 2442

jyrikasper@kassimaja.eu; www.kassimaja.eu

刀漀漀猀琀愀倀甀栀欀攀欀 ئج 氀愀漀渀愀瘀愀琀甀搀

アパート㘀㔀瀀攀瘀愀愀愀猀琀愀猀

刀伀伀匀吀䄀

䠀䄀䄀倀匀䄀䰀唀

㈀㔀瘀漀漀搀椀欀漀栀琀愀簀アパート㈀瀀甀栀欀攀洀愀樀愀簀㈀猀愀愀氀椀簀㜀猀愀甀渀愀

眀眀眀 ⸀ 爀漀漀猀琀愀 ⸀ 攀攀簀爀漀漀猀琀愀䀀爀漀漀猀琀愀 ⸀ 攀攀簀㔀㈀㔀㘀㘀㤀㤀

61

62

Hiiumaa

Hiiu maakond ehk Hiiumaa asub Loode-Eestis,

hõlmates Hiiumaa saare, Kassari

saare, seda ümbritsevad väikesaared

ja laiud. Laidudest suurim on Vohilaid.

Hiiumaal kasvad kokku mühisevate metsade,

kohiseva mere, kuldsete liivade ja

soojendava päikesega. Su viibimist õnnistavad

allikavesi ja naeratavad hiidlased,

Orjaku linnuparved ja Kärdla supelrand.

Sind võõrustavad Kõrgessaare viinaköök

ja ergutavad hõrgud kohvikutepäevad.

iiu maakonna ainus omavalitsusüksus on Hiiumaa

vald, ainus linn Kärdla linn. Pärast taasiseseisvumist

on maakonnas olnud Emmaste, Käina, Pühalepa, Kõrgessaare

vald ja Kärdla.

Maakonna kõrgeim punkt on Tornimägi (68 m merepinnast),

pikim jõgi Luguse jõgi (21 km), suurim järv Tihu Suurjärv

(85 ha) ja suurim soo Pihla raba (3050 ha). Rannajoone

kogupikkus on umbes 326 km.

Esimesed Hiiumaa asukad olid hülgekütid, kelle laager asus

Kõpu poolsaarel 5000 aastat eKr. Muinasaja lõpus oli Hiiumaa

Saaremaa hõredalt asustatud tagamaa. Keskajal jagati see Mõõgavendade,

seejärel Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna

vahel. Saare idapoolne kolmandik kuulus ordule, ülejäänu piiskopile.

Hiiumaa saare ajalooline saksakeelne nimi Dagö (ladina

Dageida) tuleb rootsi keelest ja tähendas algselt päevasaart.

Ordu alade keskus pani aluse hilisemale Pühalepa kirikukihelkonnale

ja Hiiu-Suuremõisa mõisale. Piiskopkonna

aladel tekkis Keina kihelkond. 1627 eraldus Reigi kirikukihelkond

Pühalepa kihelkonnast ja 1866 Emmaste oma Keina

kihelkonnast.

17.–20. sajandini kuulus praegune Hiiu maakonna ala

Läänemaa ehk Haapsalu kreisi koosseisu. Maakonnakeskus

Kärdla kujunes 1564. aastal rannarootslaste külast, mis kasvas

kiiresti pärast kalevivabriku ületoomist Suuremõisast Kärdlasse

1820.–1830. aastatel. 1941. aastal põletasid taganevad

punaarmeelased Kärdla kalevivabriku maha ja selle varemed

lammutati. Kuigi Kärdla sai 1938. aastal linnaks, jäi Hiiumaa

ka teise maailmasõja eelse Eesti Vabariigi

ajal Läänemaa osaks.

Hiiumaa

– rannad, laiud ja

kohvilähkrid

Hiiu maakond loodi omaette üksusena 1946. aastal, kui

ala eraldati Läänemaast. 1950. aastal moodustati sellest Hiiumaa

rajoon. 1990 taastati Hiiumaa maakond, mis 1991. aastal

nimetati ümber Hiiu maakonnaks. Hiiumaa vald moodustus

2017. aasta haldusreformiga.

Hiiumaa saar Läänemeres on mitmekülgse, ilusa ja puutumatu

looduse ning toredate inimeste keskus, kuhu on alati

põhjust tagasi tulla.

455 miljonit aastat tagasi tekkis praeguse Kärdla linna

lähistel meteoriidiplahvatuse tagajärjel 10 kilomeetrise läbimõõduga

rõngassaarestik. Need olid esimesed saared Hiiumaa

praegusel kohal ja need sajad miljonid aastad teevad

Hiiumaast maailma ühe vanima saare.

Hiiu saar on Eestis looduslikult üks ainulaadsemaid paiku,

kus maastikutüübid vahelduvad peadpööritava kiirusega, põimudes

kaunite ja miniatuursetena omavahel kokku.

Turismiinfokeskus Hiiumaal: Hiiu 1, Kärdla. +372 504 5393

63

Suviti meelitavad külastajaid kilomeetritepikkused liivarannad

Tahkuna ja Kõpu poolsaarel.

Hiiumaad ümbritsevad väikesaared muudavad piirkonna

eriti värvikirevaks. Üle kahesaja saare ja saarekese hulka

kuulub hiljuti merest tõusnud, veel taimestumata suuremaid

metsaseid saari.

Ümbritseva mere tõttu erineb Hiiumaa kliima Mandri-Eesti

omast, pakkudes rohkem päikest ja vähem vihma.

Nalja armastav, looduslapse hingega hiidlane seisab loodusele

lähedal ning arvestab temaga. Siin viibides oled omaks

võetud looduse lemmiklaps.

Hiiumaa majandust kujundavad eelkõige saareline asend

ja väike territoorium. Saare suurimaks majandusharuks on

tööstus, millest ühe suurema osa moodustab plasti- ja koostetööstus.

Teisteks olulisemateks majandusharudeks on ehitus,

kaubandus, turism ja transport. Suvehooajal on enamik saare

elanikest seotud turismisektoriga. Tegeletakse ka kalanduse ja

põllumajandusega. Suurim kalandusettevõte on AS Hiiu Kalur

ja suurim põllumajandusettevõte Hiiumaa Agro OÜ.

Hiiumaa hästiliigendatud rannajoon pakub toredaid puhkevõimalusi.

Päevitamiseks ja supluseks sobivad liivarannad

asetsevad enamasti saare põhjaküljel.

Kõpu poolsaare läänetipus asuvad Eesti parimad surfirannad,

kus selle populaarse spordiala harrastajad on pidevateks

külalisteks.

Tähelepanuväärne on Eestis ainulaadne Ristna neeme

lõunakülje järsu kallakuga rand, kus pind on kaetud jämedakoelise

liivaga ning meri läheb sügavaks mõne sammu kaugusel

veepiirist.

Tuntumad rannad on Kärdla, Tõrvanina, Lehtma, Tahkuna,

Mangu, Luidja, Pallinina, Ristna ja Kaleste.

KÕNELUS KIVIGA JA VESTLUS VEELINNUGA

Kõpu Ojaküla Põrgukivi asub Kõpu asulast 1,6 km edela

poole, Ojaküla metsavahimajast 250 meetrit. See on nelinurkse

põhiplaaniga rabakivigraniidist rahn, millel on näha

lainjas rõhtne lõhepind, mille kohalt kagunurgast on eraldunud

tükke. Teelt nähtav, saarepuu kõrval külitav samblikuga

kaetud rahn on looduskaitse all. Ümbruskonnas laiub osalt

võsastunud karjamaa männipuudega. Rahnust lõuna pool

metsas ja metsaservas on suurte rahnude külv. Kivi saanud

oma nime huvitaval viisil. 1939. aastal Vene sõjaväebaaside

rajamise aegu kavatsetud rahn lõhata, milleks puuriti laele

kolm auku. Nende ümber esinevad vaondid, mis meenutavat

Kuradi sõrmejälgi. Siit ka nimi: Põrgukivi. Rahnu pikkus 7,

laius 6,2, kõrgus 3,4 ja ümbermõõt 19,6 meetrit.

Orjaku linnuvaatlustorn Hiiumaa vallas Orjaku külas

on Eesti üks suurimaid omalaadseid. Kevadel ja sügisel näeb

tornist tuhandeid rändlinde peatumas puhkuseks Käina lahel.

1254. aasta Hiiumaa jagamise dokumendis mainitud Orjaku

on väike, kuid elujõuline küla oma turismiettevõtluse,

sadama, loodusraja ja linnuvaatlustorniga. Torni roninute silme

ette kangastub kaunis maastik, mis on osa Kassari maastikukaitsealast,

koosnedes maismaast ja merealast. Peamiselt

hakkab silma Käina laht, mis eraldab Hiiumaad Kassarist.

Laht pälvis 1998. aastal rahvusvahelise tähtsusega märgala

nimetuse. See meenutab juba rohkem rannikujärve, mille

muudavad maaliliseks 23 pisikest saarekest.

Siin pesitseb koos metsalinnustikuga umbes sada linnuliiki

ning läbirändel peatub lahel kuni paarkümmend tuhat

64

uju- ja sukelparti. Huvitavamad pesitsejad on kormoran,

naaskelnokk, roohabekas, hüüp ja merikotkas. Laht on madal,

kuid mudarohke ning muda omadused võrdväärsed Haapsalu

ravimudaga.

Teisel pool paistab kätte Jausa laht, kuid silm haarab rohkem

külamaastikku väikesadama ja tuletornidega. Vaatlustorni

esimese korruse väljapanek seletab ülevalt nähtut lahti.

K ärdla

– kohvilähkrite kodulinn

Kärdla (rootsi keeles Kärrdal) on Hiiu maakonna halduskeskus

ja Hiiumaa valla sisene linn, millest voolavad läbi Nuutri

ja Lumumba jõgi ning Kärdla oja. Kärdla asub Tareste lahe

(Kärdla lahe) lõunakaldal. Põhiosas jääb rannikumadalikule,

kuid linna idaosa ulatub aluspõhjalisele Põllumäele. Linna

lääneosas pärlendavad arteesia allikad. Kärdla on olemuselt

parklinn, kus on palju kõrghaljastust, aedu ja valdavalt väikesed

hooned.

Keeleteadlane Paul Ariste on Kärdla rootsikeelset nime

Kärrdal tõlkinud kui Võsaoru.

450 miljonit aastat tagasi langes Kärdla lähedale meteoriit,

mille tagajärjel tekkis 4 kilomeetrise läbimõõduga ja 400–500

HIIUMAA

meetri sügavune Kärdla kraater. Meteoriidikraater on mattunud

ja praeguses reljeefis vähemärgatav.

Kärdlat on esimest korda mainitud 1564. aastal, kui siin

asus rootslaste asundus. Aastaks 1810 oli enamik Rootsi peresid

lahkunud ja Partsi mõis rajas sinna karjamõisa. Kärdla

küla hakkas kasvama 1830. aastal sinna Suuremõisast üle toodud

Hiiu-Kärdla kalevivabriku tõttu. 1847–1890 moodustas

piirkond vabrikuvalla. Kärdla kirik valmis 1863. aastal peamiselt

annetuste toel. 1920 sai Kärdla alevikuks, kolmanda astme

linnaks aga 1938. 1946. aastal sai Kärdla maakonnalinnaks,

1950 rajoonikeskuseks. Alates 1990. aastast on Kärdla taas

maakonnalinn.

Kärdla rahvast nimetatakse kohvilähkriteks, kuna pärimuse

järgi olevat Kärdla alevi mehed vabrikusse tööle minnes

lähkriga kohvi kaasa võtnud.

2011. aastal valiti Kärdla Eesti laulupealinnaks. 2013 ühines

linn Kõrgessaare vallaga Hiiu vallaks ning Kärdlast sai vallasisene

linn. 2017. aasta haldusreformiga moodustati kogu

Hiiumaad hõlmav Hiiumaa vald, misjärel sai Kärdla osavalla

staatuse. Kärdla osavallal on oma osavallakogu, osavallavanem

ning oma lipp ja vapp.

1863. aastal valminud Kärdla kiriku ehituseks andsid lähipiirkondade

parunid 2000 rubla. Ülejäänud annetused laekusid

vabatahtlikelt. Kodakiriku tüüpi pühakoja läänefassaadi

kattis Eestis ainulaadne lahtine kellatorn. Askeetliku arhitektuuriga

vaimutempel on stiilne kultuurimälestis ning üks unikaalsemaid

meie tööliskirikute hulgas.

Kärdla supelrand on madal ja lauge, pinnakate osaliselt

rohune, kuid merepõhi liivane. Vette minekut kergendab puidust

sild. Vaatlemiseks on puuskulptuurid, lastele mänguplats

ja kiiged. Rannas asub kauni merevaatega kohvik/ööklubi

Rannapaargu. Vaatamisväärsusena asub siin merepiiril suur

Kärdla rannakivi/rändrahn. Sellesse on raiutud kaks joont

aastaarvudega 1893 ja 1967, mis näitavad, kui kõrgele vesi neil

aastail võimsa tormiga küündis.

Rannapargis asub kultuurimälestisena hiiurootslaste kalmistu,

kus maa peal on näha vaid ühe maetu (surnud 1848)

haual olev raudrist.

Loodushuvilistele saab Kärdla sadamast kevadest sügiseni

alguse seiklusrikas väikeste laevadega mereretk, mille käigus

vaadeldakse hülgekolooniat. Retk viib ka laidudele, tutvuma

imelise loodusega. Programm on mõeldud rühmadele.

Linnapark katab linna alast 5,2 hektarit. Esimene osa pargist

rajati 19. sajandil, kiriku valmimise järel Kirikupõllu-nimelisele

kohale. Suurem puude istutamine toimus 20. sajandi

algul, millega hiljem jätkati. Linnapargis on Kärdla lauluväljak.

Hiiumaa esimene üldlaulupidu peeti siin 1926. aastal,

mida juhatas hiljem üldlaulupidude üheks juhiks saanud helilooja

ja koorijuht Tuudur Vettik.

Kohaliku spordielu pärusmaa on Kärdla staadion, mis

ühtlasi on ainus täismõõtmetes staadion Hiiu maakonnas. See

jalgpalliväljak on Kärdla Linnameeskonna koduväljak.

Hiiumaa käsitöömeistrite pood kaupleb ajaloolises kalevi-

65

vabriku hoovis, kus on müügil unikaalsed käsitöötooted, kohalikud

kehahooldustooted ja kodukaunistuseks sobivad kaubad.

Selle katuse all hoomad Hiiumaa eheda käsitöö olemust.

Kui soovid Hiiumaa lähedalt värskelt püütud kala mekkida,

siis külasta kauplus-kohvikut Kala ja võrk, mis asub linna

sissesõidu ääres. Kalapüügi hooajal saad koos kaluritega minna

merele saaki nõudma ja lasta asjatundjal kala kohapeal ära

fileerida. Kaupluses on müügil ka kalastustarbed.

Unustamatud mõisad

– salajane aed ja põlenud lubi

Hiiumaa vallas Suuremõisa külas asub barokkstiilis Suuremõisa

loss/mõis, mille ehitas 18. sajandil krahvinna

Ebba-Margaretha von Stenbock. Krahv Jacob Pontus Stenbock,

kes päris mõisa oma emalt, loobus sellest võlgade tõttu

ning 1796. aastal vahetas Suuremõisa omanikku. 1920. aastal

mõis riigistati ja peahoones hakkas tegutsema kool.

Lossi muuseumituba tutvustab mõisa ajalugu, kehakinnitust

pakub kohvik-restoran ja meeneid müüb suveniiripood.

Kauni interjööri, hoonete ja põneva ajaloo kõrval saab tutvuda

Hiiumaa ametikooli aiaga ja inglise stiilis pargiga. Imekaunis

“salaaias” aga segunevad kevadlillede lõhnad õuna-, ploomi-

ja kirsiõite aroomidega. Lossis, mis on avatud septembrist

maini, toimuvad kultuuriüritused ja harivad loengud. Giidiekskursioonid

toimuvad eelneval kokkuleppel.

Lisainfo: www.suuremoisa-loss.eu

Kohvikute päev

Kõrgessaares asunud Kõrgessaare mõis oli 17. sajandil Jacob

de la Gardie kesksemaid Eesti valdusi, kust peeti laevaühendust

Stockholmiga. Pärast Põhjasõda vahetas mõis mitu korda

omanikke. Peahoone on hävinud. Täna domineerib mõisasüdames

suur maakivist viinavabrik, kus asub söögikoht ja

majutuskeskus. See on 1881. aastal ehitatud suurejooneline

historitsistlik hoone, mille ees on väike vana tiik jahutusvee

tarbeks ja kaldal 1989. aastal avatud mälestuskivi 1941. aastal

põhja lastud tulelaevale Hiiumadal. Viinavabrik on säilitanud

oma ajaloolise väliskuju. Säilinud on veel ait, valitsejamaja ja

kaks lubjapõletusahju. Viinaköögi külalistemajas on 19 tuba.

Kõigis neis TV ja WIFI. Dušid ja tualetid koridoris. Kasutuses

suur saun. Gruppide toitlustamine tellimisel. Kompleks koos

restoraniga on külastajatele avatud suvehooajal 25.06.–18.08.

Lisainfo: www.viinakook.com

Lastega peredele

– madal seiklus ja ürgne

tareke

66

Kärdla rannas, kohvik Rannapaargu lähedal möllab muhe

madalseikluspark, kus on tegevust suurtele ja väikestele. Pargis

on kaks rada, millest üks noorukitele ja täiskasvanutele ja

teine väikelastele. Suurematele mõeldud rada on maapinnast

ühe meetri kõrgusel, väikelaste oma poole meetri kõrgusel.

Mõlemal neist on omad väljakutsed nende läbimisel. Siin

tallad võrk- ja laudsildadel, vuhised õhus erinevatel kiikedel

ja laskud trossidega oma valitud kõrguselt. Iga ilmaga avatud

seiklusrada, kus paraku turvavarustus puudub, on kasutusel

omal vastutusel!

Hiiumaa vallas Sarve külas paikneb Pähkli ürgtareke. Eriline,

ürgne, omanäoline, jämedatest palkidest ja paksu mätaskatusega

saun-tareke sobib suurepäraselt lõõgastavaks puhkuseks.

Majas on kööginurk ja saun. Pähkli ürgtareke sobib hästi

lastega peredele, sest siin saavad lapsed seigelda enda loodud

muinasjutus ja vanematelgi on kõik võimalused mõnusaks

puhkuseks. Õuel on lõkkease ja püsiva elukoha on siin leidnud

kolm imearmsat alpakat.

Ehtsa ürgse elamuse annab puhas maalähedane kuivkäimla.

Pähkli taluke – see on maailm Hiiumaa metsade vahel.

Pakume majutusteenust, võimalust tutvuda seebikoja tööga,

uudistada käsitööpoe väljapanekut ja siinset ürgset mööblit.

Osaleme toitlustusüritustel.

Väike Pähkli lahke pere ootab kõiki suurtele elamustele!

Lisainfo: www.farmerkalle.com


– lehvita lindudele ja tõuse torni!

Hiiumaa vallas Orjaku külas vonklev Orjaku õpperada kulgeb

põhiliselt Käina lahe kaldal. Käina laht on liigirikka linnustikuga,

kuhu kuulub umbes 190 liiki. Sügisel peatub siin kuni

HIIUMAA

15 tuhat vee- ja rannikulindu. Rada koosneb pikemast Orjaku

(2 km) ja lühemast Roostiku (0,7 km) ringist. Marsruudil on

linnuvaatlustorn koos vaatealustega, mudasild, katusealusega

puhkekoht ja osaliselt laudtee roostikus. Õpperada sobib

hästi ka lastega peredele, sest väiksem ring on jõukohane ka

päris tillukestele. Vaatlustornist veelindude jälgimine on põnev

elamus nii suurtele kui väikestele. Lühike roostikuring

viib mööda laudteed läbi kõrge roostiku Silmakarele. Rada on

tähistatud nooltega.

Hiiumaa vallas Hiiumaa puhkealal asub Rebastemäe õpperada

(1,5 km), paiknedes Lääne-Eesti vanimas ja kõrgeimas

osas, Kõpu poolsaarel Kaplimäel, mis on Hiiumaa kõrguselt

teine mägi (63,5 m) ja Rebastemäe vaatetornidest avanevad

ilusad vaated üle metsa ja mere. Jalgsi läbitav ringikujuline

rada on tähistatud nooleviitade ja rajalintidega ning selle alguses

asub kaitseala tutvustav infotahvel. Teekonda ilmestavad

luitepealne palumännik, astangualune liigirikas salumets, looduslik

vana kuusik tormimurruga. Kuusikus võluvad vaadet

igihaljas kääbuspõõsas ja harilik harakkuljus.


Kultuurikatel keeb

– kalla kohvi ja köida salmikut!

Augusti esimesel nädalavahetusel muutub Hiiumaa lõhnavaks

kohvikute saareks, kuna siis pakub traditsiooniline üritus

Hiiumaa kohvikutepäevad unustamatut maitse- ja seltskonnaelamust.

Hiiumaalt kodumaine kohvikutepäevade traditsioon

just alguse saigi, kuna toimusid need ju esmakordselt

2007. aastal Kärdlas. Pealegi tuntakse Kärdla rahvast juba

alates 19. sajandist kohvilähkrite nime all. 2019. aastal saavad

kõik huvilised osa aromaatsest ja maitseküllasest saarepärasest

kohvikutepeost, kus 1.–4. augustini on avatud ühepäevakohvikud

üle terve Hiiumaa: 1. augustil Kassari saarel ning 2.–4.

augustini kõikjal mujal Hiiumaal. Löö kampa ja tunne end

tõelise kohvilähkrina!

Kärdla linnas, endises kalevivabriku direktorite elamus asub

Hiiumaa Muuseumi peahoone Pikk Maja. 19. sajandil ehitatud

pikk hoone on tänaseni säilinud pikim puumaja Kärdlas.

Püsiekspositsioon tutvustab lisaks kalevivabriku arenguloole

vabrikusakste ja tööliste igapäevaelu ning nähtaval on

tööstushoone esinduslik makett. Väljapanekut ilmestavad

Kärdla Vanaparuni Robert Eginhard von Ungern–Sternbergi

(1813–1898) ning tema abikaasa elusuuruses kujud.

Avatud meene- ja raamatupood, kus laias valikus Hiiumaa käsitööd

ja suveniire.

Pikas Majas toimuvad ka töötoad, mis suveajal on jagatud

mitmete muuseumide vahel. Töötubades saab valmistada pulmatutte

ja köita salmikuid. Need aktiivsed meisterdamised on

mõeldud 6–22 liikmelistele gruppidele, alates 12. eluaastast.

Lisainfo: www.muuseum.hiiumaa.ee

67

Kalana puhkeküla

Ootame teid puhkama Hiiumaa läänetippu, Eesti päikesepaistelisemasse

ja sademetevaesemasse paika. Parim koht, kus puhkust veeta!

Puhkeküla on ideaalne paik peredele ja väiksematele sõpruskondadele, kes hindavad privaatsust, aktiivset

tegevust ning puhkust looduses. Suvehooajal avatud kämpingumajad ja Kaluri külalistemaja asuvad Kalana

sadama vahetus läheduses. Hooned on ehitatud Skandinaavia stiilis ja asuvad kauni männimetsa veerel.

Aastaringselt avatud Vanaõue puhkemaja on valminud 2015. aastal. Puhkemaja asub merest 500 m kaugusel

männimetsas. Võimalus korraldada firmaüritusi ja suvepäevi. Magamiskohti on kokku 100.

Vanaõue puhkemaja. Vanaõue puhkemaja asub

Kalana külas, Kalana sadamast 500 m kaugusel. Puhkemajas

on 2 magamistuba, milles kokku 6 magamiskohta. Beebivoodi

võimalus.Lisaks täisvarustusega avatud köök/elutuba ja saun.

• internet • elektrikerisega saun • väliterrass • grillinurk

• laste mänguväljak

Kaluri külalistemaja. Külalistemajas on 6 tuba kuni

12 inimesele, lisavoodi võimalus. Kõikides tubades on dušš

ja tualett. Maja teisel korrusel asub rõduga suurem tuba, kust

avaneb kaunis vaade merele.

• täisvarustusega köök • avar kaminasaal • väliterrass

• laste mänguväljak (100 m)

16 kämpingumaja. Kämpingumajad paiknevad Kalana sadama vahetus läheduses kõrvuti Kaluri külalistemajaga. Igal majal on

privaatne väike rõdu laua ja toolidega. Maja juures on võimalus grillida ja kasutada välikööki. Dušid ja tualetid asuvad eraldi hoones.

Laste mänguväljak (100 m)

Kalana küla, Hiiumaa vald. +372 538 21844 • info@kalana.ee • www.kalana.ee

PIHLA TURISMITALU

HIIUMAA

Asume Hiiumaal Kõpu poolsaarel, Kõpu tuletornist 1 km kaugusel lõuna suunas.

WiFi

Majutamiseks on Pihla talus 2 puhkemaja, kokku 10 tuba. Voodikohti on kokku 40, vajadusel

lisavoodite võimalus. Oodatud on telkijad ja karavaniautod. Toitlustame hooajal

WiFi

(juuni-august) 40-kohalises toidutares a´la carte menüü alusel, muul ajal ettetellimisel.

Pakume koolituste ja seminaride läbiviimiseks konverentsisaali (40 kohta). Hobid: marjakasvatus,

käsitöö. Ootatud on ka tublid töökäed!

Kõpu küla, Hiiumaa vald. GPS: 58°54’22”N, 22°12’58”E

Каноэ

+372 5647 0091; +372 5698 2123; pihla@hot.ee; www.hot.ee/pihla

WiFi

XV Hiiumaa

Pärimusmuusikafestival

18.–21. juuli 2019

MÄNNILIIVA PUHKEMAJAD

Каноэ

Asume Hiiumaal Sääre külas. Majad paiknevad mändide ja kadakate vahel, üksteisest eemal,

et nautida privaatsust ja kaunist Каноэ loodust. WiFi

WiFi

Majutuseks kolm maja, kokku 14 kohta (+7 lisakohta).

Majades köök, dušš, wc, kamin, saun. Suur telkimisala WiFi ja telgi kohta broneerima ei pea.

Lõkkeplats ja grillimise võimalus.

Lastele kiik, ronimispuu, liivakast, WiFi batuut ja palju ruumi jooksmiseks-mängimiseks.

Каноэ

WiFi

HIIU

FOLK

15

www.hiiufolk.ee

Sääre küla, Hiiumaa vald. GPS: 58° 57’ 37” N, 22° 54’ 42” E

+372 513 7865, +372 513 9865 (rus); info@manniliiva.ee; www.manniliiva.ee

Каноэ

WiFi

WiFi

WiFi

Каноэ

Каноэ

WiFi

Каноэ

WiFi

WiFi Каноэ

Каноэ

Каноэ

Каноэ

WiFi

Daniel

Каноэ

Каноэ

КаноэWiFi

Wikslund(Rootsi)

WiFi

Curly Strings &

April Verch Band (Kanada)

– The Heritage Projekt

Johansonid

Tõnis Mägi

Madingma(Belgia)

Naised Köögis

Untsakad

Cätlin Mägi

Nedsaja küla bänd

Mari Jürjens

Каноэ

Õpitoad

Lastepesad

Loodusmatkad

jpm

Каноэ

Marek Sadam ja Sadamasild

Laikrete pereansambel

Robirohi

jpt

69

70

Saaremaa

Lääne-Eestis asuv Saare maakond ehk

Saaremaa on Eesti läänepoolseim maakond,

kuhu kuuluvad Saaremaa, Muhu,

Abruka, Ruhnu, Vilsandi ning väiksemad

saared ja laiud. Saare maakonnas

kohtud kange rannarahvaga, koged taeva

puudutust Kaali meteoriidikraatri

serval ja vaatled Vilsandil lesivaid hülgeid.

Hingad sisse tervist Muhu kadakatest

ja sulad meloodiatesse Saaremaa

Ooperipäevadel Kuressaares.

estikeelne nimi Sarma esineb ajalooallikas esimest korda

aastal 1490. Ajalooliselt jaotub maakond paljudeks kihelkondadeks,

mille hulgas Kaarma, Muhu, Pöide ja Ruhnu.

Esimesed märgid inimasustusest pärinevad 8000. aasta tagusest

ajast. Muinasaja lõpus oli siinne rahvas tuntud meresõitjate

ja mereröövlitena. Nende alistamine eestlaste muistses vabadusvõitluses

oli ristisõdijatele kõige keerukam, see saavutati

1227. aastal. Siis jagati Saaremaa Liivi ordu, Riia linna ja Saare-Lääne

piiskopi vahel. Ordule kuulus Muhu saar, Ida-Saaremaa

ja Kihelkonna kihelkond, piiskopile ülejäänu.

16. sajandi Liivi sõja alguses langes Saaremaa Taani võimu

alla. 1560–1572 valitses hertsog Magnus. 1645. aastal läks Saaremaa

Brömsebro rahuga Rootsile. 1710. aastal vallutasid Saaremaa

venelased. Ametlikult liituti Venemaaga Uusikaupunki

rahulepingu alusel 1721. aastal.

19. sajandi lõpuni oli Saaremaal eristaatus. Taani ajal oli ta

eraldi provints, Rootsi ajal kuninganna Kristiina isiklik valdus

ja hiljem eraldi maakond (kreis). Peeter I tunnustas osaliselt

Saaremaa eristaatust, jättes alles Saaremaa rüütelkonna ja superintendendi.

19. sajandil sai Saaremaast Liivimaa kubermangu

kuuluv maakond. Superintendendi koht kaotati, kuid rüütelkond

säilis. Saaremaa strateegiliselt tähtsa kohana oli lahingutandriks

nii I kui ka II maailmasõjas. Muhus ja Saaremaal,

eriti Sõrves peetud lahingud (Muhu väina dessant, Tehumardi

lahing, Sõrve lahingud) olid Eesti alade raskeimad ja pikimad.

Saare maakond eksisteeris kuni 1950. aastani, mil see nimetati

Kuressaare rajooniks. 1952. aastast kandis see

nime Kingissepa rajoon. Hiljem moo-

Saaremaa

– Läänemere

särav saladus

dustati Orissaare rajoon, mis hõlmas endise maakonna idaosa,

kuid 1959. aastal liideti see Kingissepa rajooniga. 1990. aastal

Saare maakond taastati.

Merelise kliimaga Saaremaal on liigirohke taimestik, millest

haruldasemad on jugapuu, luuderohi, tuhkpihlakas, saaremaa

robirohi, alpi võipätakas, lõhnav käoraamat, soohiilakas ja

kärbesõis. Suurim kaitseala on Vilsandi rahvuspark. Saaremaal

koos Muhuga on veel 15 maastikukaitseala, 17 looduskaitseala

ning 31 muud kaitseala. Kaitstavaid looduse üksikobjekte on 82.

Maakonna loodus pakub palju rohkemat kui vaid kadakaid

ja mererandu. Elamuslikeks retkedeks sobivad Saaremaad

ümbritsevad väikesed saared. Abrukal lõhnab laialeheline

mets, Vahasel ehivad maastikku rändrahnud, Vilsandi võlub

100 aasta vanuse rahvuspargi ja rändlindude tiivasahinaga.

Ruhnu kutsub oma laulvate liivadega, Kesselaid põneva pankrannikuga.

Kõinastu on tuntud läbi mere viiva jalutuskäigu

Turismiinfokeskus Kuressaares: Tallinna 2, Kuressaare. +372 453 3120

71

poolest. Viidumäe looduskaitseala ja kogu Saaremaa kõige

kõrgem koht on Raunamägi (54 m üle merepinna). Samas on

saare kõrgeim vaatetorn (30 m), mille otsast avanevad oivalised

vaated üle metsamassiivide.

Maakonda saabudes tasub kindlasti ära vaadata Maasi ordulinnuse

varemed, Angla tuulikumägi, Panga pank, Odalätsi

allikad ja Sõrve poolsaar.

Enamik regiooni ettevõtetest tegelevad põllumajanduse,

metsanduse ja kalandusega. Ülejäänud esindavad mitmesuguseid

valdkondi. Laevandusega on seotud AS Saaremaa Laevakompanii

ja AS Saarte Liinid. Elektroonikatööstuse esirinnas

opereerib Enerpoint Saare OÜ. Puidutöötlusega tegelevad

OÜ Sandla Puit ja OÜ E-Laube.

Saared võluvad oma salapära ja kättesaamatusega. Saarele

jõudmine on nagu maadeavastaja meretee, mis muudab sihtkoha

magnetiks. Saartele toovad parvlaevad ja lennukid. Kättesaamatuse

tunne aga jääb, sest ööpimeduses transport ei liigu.

Saare maakonna paigad on kinkinud Eestile kangeid poegi,

kelle hulgas Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel, vaimulik

Jaan Tammsalu ja pedagoog Lauri Leesi.

TAEVAKIVI, VAIMUVÄGI JA LUUDEROHI

Saaremaa vallas Kaali külas kõneleb kosmilises keeles Kaali

meteoriidikraatrite väli. Umbes 7600 aastat tagasi kukkus

siia meteoriit, tekitades suuri purustusi ja mille lööki on võrreldud

väikese tuumapommi plahvatusega. Õhus lagunenud

meteoriit sadas maha tükkidena, millest suurim tekitas 110

m läbimõõduga 22 m sügavuse kraatri ja 8 väiksemat kraatrit.

Maailma noorimate tuntud hiidkraatrite hulgas on Kaali kaheksandal

kohal. Kaali meteoriidikraatrite väli on Eesti haruldasim

ja Euraasia efektseim loodusmälestis ning kõige paremini

ligipääsetav ja säilinud kraatriväli Euroopas. Unikaalne

paik sümboliseerib universumi jõudu ja planeedi haavatavust.

Külastajatele on siin avatud Kaali külastuskeskus, milles asub

meteoriitika- ja paekivimuuseum, konverentsisaal, hotell,

saun ja kauplus. Tule tunnistama taevaliku saadiku kohalolu

väikese planeedi väljavalitud maalapil!

Lisainfo: www.kaali.kylastuskeskus.ee

Vilsandi rahvuspargis väljendub looduse ilu kaunite orhideede,

rändavate linnuparvede ja hülgevaatluse kaudu. Vilsandi

on Eesti läänepoolseim saar, kus asub Eesti üks suuremaid

hallhüljeste lesilaid ja peatub tuhandeid veelinde.

Metsade haruldaste taimeliikide hulka kuuluvad endeemne

saaremaa robirohi ja luuderohi.

Paekivipaljandites leidub fossiile ja kivistunud koralle.

Pargi koosseisu kuuluvalt Harilaiu poolsaarelt leiad liivaluited,

mille muutuv kuju on Eestis ainulaadne. Rahvuspargi keskus

asub Loona mõisas, kus on vaatamiseks püsiekspositsioon,

filmid mereelustikust ja loodusest. Rahvuspark on hästi avastatav

ka jalgrattal. Eesmärgiks on kaitsta Lääne-Eesti saarestiku

mere- ja rannikumaastikke ning kultuuripärandit. Rahvuspargi

ala jääb Natura 2000 võrgustikku ning on kantud rahvusvahelise

tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimistusse.

Lisainfo: www.kaitsealad.ee

K uressaare

– muutlike tuulte pesa

Saaremaa lõunarannikul asub maakonnalinn ja halduskeskus

Kuressaare, olles Eesti läänepoolseim linn. Ajalooliselt on Kuressaare

tuntud saksakeelse nimega Arensburg, mille kõrval

on kasutusel olnud eestikeelne kohanimi Kuresaar (aastast

1933 Kuressaare).

13.–14. sajandil paiknes Kuressaares sadamakoht, kuhu

koondusid kõik ümbruskonna tähtsamad teed. Kuressaare

alev sai 1563. aastal linnaõiguse Saare-Lääne piiskopilt hertsog

Magnuselt. Mitmetel 18. sajandi Vene kaartidel kasutati

Kuressaaret kui Venemaa läänepoolseima linna meridiaani.

19. sajandil asutati siin mudaravila, millega Kuressaare sai

Muhu Katariina kirik on varagooti stiilis kaunis ehitis, mille

interjööris on kõrged mõigasroietega domikaalvõlvid ja ristvõlvid.

Kooriruumi seintel on säilinud 1330. aastatest seinamaalide

fragmendid. Trepile viiva ukse kohal on kirikuseina

müüritud 12.–13. sajandist pärinev haruldane trapetsikujuline

hauaplaat. Muhu kirik on üks kaunimate proportsioonidega

maakirikuid Eestis, mille kantsel on üks vanimaid Saare

maakonnas. Kirikut on kasutatud kaitserajatisena ja kroonikas

mainitud aastast 1267.

Lisainfo: www.eelk.ee/muhu

Kuressaare loss

72

SAAREMAA

kuurortlinnaks. 1878. aastal avati Wildenbergi nahavabrik,

mille sisseseade viidi I maailmasõja ajal Venemaale. Nõukogude

ajal kandis linn nime Kingissepa, Saaremaalt pärinenud

enamliku revolutsionääri Viktor Kingissepa järgi.

Kuressaarel oli omavalitsuse staatus 1990–2017, kuni haldusreformini,

millega kõik Saaremaa kohalikud omavalitsused

ühinesid Saaremaa vallaks. Suur osa linnast on orienteeritud

turismile, mistõttu kuuldub siin soome, rootsi, saksa ja muid

keeli. 2017. aastast kannab Kuressaare päikesepealinna tiitlit.

Vanalinnas on säilinud Püha Nikolai kirik ja Laurentiuse

kirik, kaubahoov, vana veski, sadamaait ja vanaaegseid elamuid.

Samuti rootsiaegsed baroksed raekoda ja vaekoda.

17. sajandil ehitatud raekoja initsiaator oli krahv Magnus

Gabriel De la Gardie. Suursugune raekoda esindab põhjamaade

barokki, kandes ehtena raidportaali dateeringuga 1670.

Teise korruse saali lage kaunistab Eesti kõigi aegade suurim

laemaal. Esimesel korrusel on raegalerii ja turismiinfokeskus.

Kuressaare piiskopilinnus ehk Kuressaare loss vahendab

Saaremaa möödanikku. Linnus on rajatud 14. sajandil ja

selles asub Saaremaa Muuseum püsiekspositsiooni ja ajutiste

näitustega. Piiskopilinnuse konvendihoone on ainuke oluliste

ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Baltikumis.

Esteetilise elamuse kõrval annab stiilne arhitektuur külastamisel

mitmekülgseid ajalooteadmisi, aidates saavutada kontakti

keskajaga.

Suviti seavad laskurmeistrid linnuse hoovis üles märgilehed,

vibud, ammud ja nooled, proovides silma teravust ja käe kindlust.

Kõik külalised võivad kaasa lüüa. Võhikutele loetakse õpetussõnad

peale ja igaüks vinnastab nööri vastavalt oma võimetele.

Kuressaare Kuursaali hoone avati 1889. aastal. Keskosas

ehk valges saalis oli restoran, paremas tiivas suveteater, kus

esinesid peamiselt Saksamaalt saabunud trupid. Pärast I

maailmasõda esinesid Eesti näitlejad. Kuursaalis on avatud

restoran, toimuvad kontserdid ja töötab vabaõhukino. Teisel

korrusel asuvad külalistetoad.

Kuressaare supelrand on üks soojema mereveega liivarandasid

Eestis, mis madala vee ja sooja lahe tõttu sobib lastega

peredele. Rannas on riietuskabiinid, lastele atraktsioonidega

mänguväljak, kus saab ronimist, kiikumist ja liivas hullamist

harrastada. Ametlik rannahooaeg 01.06–31.08. Vahti peab

rannavalve. See on mõnus linnasuvituse koht, kus noortele

pakub tegevusi Kuressaare noortekeskus ja kostitab kohvik.

Georg Ots Spaa hotell rõõmustab külastajaid igast ilmakaarest

oma saunade ja basseinidega.

Suplusbasseinis loovad meeleolu vägevad värvilahendused

maheda valgusega. Aasta ringi avatud välibassein muudab suveaja

kevade ja sügise arvelt pikemaks. Minibasseinis on veealune

massaaž. Mullivannis haihtuvad stress ja väsimus. Sooja

ja külma vee kontrastbasseinid hoolitsevad väsinud jalgade

eest. Saunadest on olemas aurusaun, leilisaunad ja sanaarium.

Kuressaare Spordikeskuses asub kolm korvpalliväljakut.

Lisaks korvpallile on pallimängusaalides võimalus võrkpalliks,

saalihokiks ja saalijalgpalliks. Spordikeskuses asub veel

kergejõustikuhall kahe tenniseväljaku, jõusaali, tõstenurga,

maadlus-, judo ja aeroobikasaaliga. Samuti on olemas sulgpalli

ja lauatennise mängimise tingimused. Keskuses on kohvik,

õppeklass ja saunad.

Kultuurikeskusena on tuntuim Kuressaare Linnateater. 19.

sajandi algul ehitatud hoone on varem olnud nii Eesti Seltsi

maja kui ka Peterburi salanõuniku suvila, mis ärkas uuele elule

1990ndate algul.

Saarerahva turvatunnet hoiab sümboolselt Tauno Kangro

valmistatud skulptuur, mis kujutleb Saaremaa vägilast Suurt

Tõllu koos tema naise Piretiga.

Kiigu sinagi üle lainete Kuressaarde ja tunne vabastavat

mereõhku!

Unustamatud mõisad

– Vilsandi võlu ja Muhu müstika

Saaremaa vallas Loona külas keskajast pärinev Loona mõis

kuulus 16. sajandil perekond Lode’le, kes ehitasid selle välja

kivist kindluselamuna ja mida on esmamainitud 1506. aastal.

Keskaegse vasallilinnuse keldriruumidele püstitatud kivist

mõisahoone on ehitatud 17.–18. sajandil. Praeguseni säilinud

klassitsistliku välimuse sai hoone 19. sajandi algul. Hoonete

ümbrust ilmestab meeleolukas pargiala. 1990ndatel renoveeritud

mõisahoones on külalistemaja ja restoran. Korrastatud

pargis tõllakuur, tiigi ääres ait-kuivati, aednikumaja ja näitusemaja.

Viimases asub Vilsandi rahvuspargi teabepunkt, püsinäitus

rahvuspargi ajaloost ja piimakelder.

Lisainfo: www.loonamanor.ee/et/mois

73

Muhu saarel Pädaste külas sädeleb kultuuripärlina Pädaste

mõis, mille varasem ajalugu ulatub 16. sajandisse. 17. sajandi

lõpus õitses Pädastes härrastemaja ja kõrvalhoonete

rõõmuks viljapuuaed. Hoone esist muruväljakut raamistavad

kahes reas aukartust äratavad maakivist kõrvalhooned,

millest esimesena ehitati hobusetall ja tõllakuur. Peahoone

tähtsamates ruumides on osaliselt säilinud iidsed seinad.

Siin viibides liigud kujutlustes tagasi kaugesse minevikku.

Mõisas on luksuslik spaahotell, majutus, toitlustus ja elamuspaketid.

Pädaste mõis – see on rahulik luksus eksootilisel

kadakalõhnalisel Muhu saarel.

Lisainfo: www.padaste.ee

Lastega peredele

– keeda teed ja silita sebrat!

Saaremaa vallas Kihelkonna alevikus Loona mõisa lähedal tegutseb

Miku Metsapark, kuhu on aasta ringi kõik oodatud.

Siin on võimalik kätt proovida endiseaegsete metsatöödega,

harida end metsasaaduste kasutamise küsimustes või tutvuda

niisama uidates kohaliku taimestikuga. Lõkketulel saab keeta

taimeteed. Käeharjutamiseks võid puud voolida ja vibuga

märki lasta. Kasutusel vanaaegne ronimisrada. Eriti oodatud

on lasterühmad ja pered, kuid ka suurtele jätkub tegevust küllaga.

Sissepääs metsaparki tasuta. Lisaks saad siin teavet retkede,

ökomatkade ja muude vahvate tegemiste kohta Vilsandi

rahvuspargis ja kogu Saaremaal. Soovijad viiakse ka Vilsandile.

Võta seltskond kokku ja tule vaatama-kogema!

Lisainfo: www.saaremaanaturetourism.eu

Pädaste mõis

Muhu saarel Nautse külas Muhu Jaanalinnufarmis leevendab

igavust lahe loomapark, kus saad oma käega toita jaanalinde,

lugeda sebra triipusid ja otsida kukrust välja piiluvat

kängurupoega. Pargis elutsevad veel wallaby’d, alpakad,

emud, ponid ja jänesed. Loomakeste kohta kuuleb põnevaid

fakte ja saab end nende seltsis pildistada ning filmida. Muinasjutulise

Muhu kadakate vahel on ainus võimalus kodumaal

kohtuda Aafrika sebra ja Austraalia punakänguruga.

Suveniiripood müüb kaasa meeneid ja kosmeetikatooteid.

Loomapark avatud käesoleval hooajal 15. 05.–15. 09. 2019.

Lisainfo: www.jaanalind.ee


– tuletorn ja madal soo

74

Muhu Jaanalinnufarm

Saaremaa vallas Vilsandi rahvuspargis ootab avastamist Vilsandi

matkarada (6 km ja 8 km). Matkarajad algavad Vilsandi

saare keskelt vaatetorni alt bioloogiajaama lähedusest. Teelistele

on abiks infotahvel, vaatetorn, skeemid ja viidad. Telkida saab

Kulpri telkimisalal ja Vikati lõkkekohas. Vaatamisväärsused on

saare floora ja fauna, ajaloolised ja geoloogilised objektid, Vaika

saar ja Vilsandi tuletorn. Parkimisvõimalused Papissaare sadamas.

Matkaradade alguses oleva vaatetorni platvormi kasutusel

tutvu ohutusjuhendiga torni jalamil!


SAAREMAA

Muhu saarel Koguva külas meenutab läinud aegu Muhu Muuseum.

Koguva küla on tuntud eelkõige kirjanik Juhan Smuuli

sünnikohana, mis sai populaarseks reisisihiks juba tema eluajal.

Esimene ekspositsioon avati kirjaniku sünnikodus kohe

pärast tema surma 1971. aastal. Muuseum on kümnendite

jooksul oma nime muutnud. Alates 1990. aastast kannab see

nime Muhu Muuseum.

Kompleksis väärivad uudistamist taluarhitektuur, Muhu

rahvariided, vana külakool, näitused Muhu ajaloost, kunstinäitused

ja muuseumipood. Väljapanekud asuvad neljas talus.

Piletid ja külaplaani saab Tooma talust. Lisaks püsiväärtustele

on muuseum kogunud Muhumaal ja Saaremaal käinute mälestusi

ja kogemusi piirkonna kohta. Kohapeal tähistatakse

rahvalikke tähtpäevi ja korraldatakse muid ühisüritusi. Gruppidele

ettetellimisel muuseumitunnid, mis sisaldavad loenguid

huvitavatel ja harivatel teemadel.

Lisainfo: www.muhumuuseum.ee

Saaremaa Ooperipäevad on Baltimaade populaarseim ooperifestival,

mis toimub suvel Kuressaare ajaloolises lossihoovis.

Selleks püstitatakse 2000 istekohaga ooperimaja. Suursündmus

on Kuressaare linna jaoks omamoodi ärkamine, mil tänavakohvikute

terrassid on hilisõhtuni avatud ja rahvas ülevas

peomeeleolus. Saaremaa ooperipäevad on võõrustanud

tuntud teatreid, mille hulgas näiteks Moskva Helikon Opera

ja Black American Opera Broadway’lt. Selle suve festivali peakülaline

on Moskva Helikon-Opera, tuues külakostiks kaasa

Tšaikovski ooperi “Padaemand”, Verdi armastatud ooperi

“Nabucco”, Poulenci “Karmeliitide dialoogid” ning Kurt Weilli

kammerooperi “Seitse surmapattu”.

Ülipopulaarsel galakontserdil esitatakse tuntud ooperiaariaid.

2019. aastal kajavad kuninglikud ooperitämbrid 23.–27.

juulini, mille raames esietendub kontsertetendus “Mr Georg

Ots”. See on Moskva Helikon-Opera lugupidamisavaldus suure

kunstniku elutööle.

Lisainfo: www.saaremaaopera.com

Saaremaa vallas Viidu külas Viidumäe looduskaitsealal

asub Lääne-Saaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu

ümbruses Audaku matkarada (2,8 km). Tegu on Saaremaa

vanima ja kõrgeima osaga, mille tipp on 59 meetri kõrgusel

merepinnast. Rada kulgeb valdavalt laudteena, mille läbimist

hõlbustab suur infotahvel. Teele jäävad huvitavad, piirkonnale

iseloomulikud metsatüübid, liigirikas madalsoo ja taastatud

puisniidud. Matkarada algab ja lõpeb parklas Viidumäe looduskaitseala

kontori lähedal.


Kultuurikatel keeb

– Muhu vaim ja kandvad hääled

OÜ ISLANDER

– MEREREISID VILSANDI RAHVUSPARGIS

Pakume võimalust tutvuda kaunite Lääne-Eesti meresaartega

ning osaleda linnu- ja hülgevaatlusreisidel.

Paadireise Vilsandi saarele ning mere- ja sukeldumisreise

viime läbi kahe 7 m pikkuse merekaatriga. Mõlemad

kaatrid mahutavad kuni 10 reisijat. Organiseerime ka

sukeldumisreise korallidele ja vrakkidele. Korraldame

loodusmatku ja pakume majutust Vilsandi saarel.

Sõidud algavad Papisaare sadamast, Saaremaa vallast.

GPS: 58°21’37” N, 21°59’14” E

+372 515 5100; +372 5667 1555

marko@islander.ee; www.islander.eе

75

Tere tulemast meie sadamatesse!

www.slmarinas.ee

SAAREMAA

TULE MEITELE!

NÄE, SII OO KÖIK KIRJAS VISITSAAREMAA.EE

#VisitSaaremaa

Luscher & Matiesen

Muhu Veinitalu

Tule veeda oma veinipuhkus Muhu saarel, nautides

viinamarjapõldude rohulisust, maitsvaid roogasid,

Muhu selget tähistaevast ja Eesti oma veini.

VEINITALU PAKUB

• Viinamarjakasvatusega tutvumine

• Veinidegusteerimised • Veinikoolitused

• Veiniõhtusöögid • Majutus

• Veinitalu saunaspa

• Workshopid veinisõpradele

• Ratsutamine • Jahindus

• Firma suvepäevad /talveüritused

• Pulmad jm.

Lõo talu, Muhu vald, Saare maakond

+372 5330 9912

www.veinitalu.ee

77

78

Pärnumaa

Siin kutsuvad külla Kihnu kultuuriruum,

lapsemeelne Lottemaa, luitemetsad,

liivarannad, spaad, promenaadid ja

pargid. Eesti suvepealinn Pärnu annab

elule õige jume.

dela-Eestis asuv Pärnu maakond hõlmab enamiku

ajaloolise Pärnumaa alasid ning osa vanast Läänemaast.

See ajalooline maakond tekkis 16. – 18. sajandi jooksul

Sakalamaale ja Läänemaale (Saare-Lääne piiskopkonnale)

kuulunud aladel.

Pärnumaa on Eesti suurim maakond, mille merepiir on

ligikaudu 220 km. Esimest korda astus inimjalg siia 10 000

aastat tagasi.

Vanimad luu- ja sarvriistade leiud Pärnumaal on pärit

Reiu jõe suudmest. Esimesed asukad, kalur-kütid elasid Pärnu

jõe suudmealal juba VIII aastatuhandel eKr.

Liivimaa ordu valitsemise ajal kuulus Põhja-Pärnumaa

Pärnu ja Navesti jõeni Saare-Lääne piiskopkonda, Lõuna-Pärnumaa

ordule, mis rajas sinna Pärnu ja Karksi ordulinnuse.

1562. aastal moodustasid rootslased Pärnu lossilääni, mis

haaras mõlemal pool Pärnu jõge paiknevad Pärnu lahe ümbruse

maad. Aastatel 1565–1575 oli Pärnu Poola valduses.

Aastatel 1575–1582 oli Pärnumaa Moskva tsaaririigi

valitseda ning Liivi sõja lõpuosas läks Rzecpospolita haldusesse,

kui moodustati Koiva jõeni ja Võrtsjärveni ulatuv

Rzeczpospolita haldusüksus Pärnu presidentkond.

17. sajandi algusest kuulus Pärnumaa Rootsi kuningriigile.

1630. aastal moodustati Pärnu kreis (maakond), mille

koosseisu kuulus ka endine Viljandi staarostkond ja osa Loode-Läti

alasid.

1710. aastal toimus Põhjasõda ja Vene tsaaririik vallutas

Pärnumaa.

Pärnu kreisis asus 20. sajandi alguses 11 kihelkonda.

Ajalooline Pärnumaa likvideeriti aastal 1950, kui Eesti

NSV-s moodustati maarajoonid.

Pärnumaal on sündinud ja elanud riigijuhid, olümpiavõitjad,

rahvakirjanikud, tantsuloojad, luuletajad ja maailmakuulsad

dirigendid.

Sealkandis toimuvad Eestis ja maailmas tuntud meistrikursused,

näitused, filmi-, muusika- ja

Pärnumaa

– luite- ja

rannamaa

toidufestivalid, kontserdid, teatrietendused, traditsioonilised

laulu- ja tantsupeod ning rahvarohked spordivõistlused.

PEATU JA VAATA!

Ühelööviline gooti stiilis Pärnu-Jaagupi kirik on ehitatud

1534. aastal. Kaks kaarvõlvi jagavad ruumi kolme ossa. Hoone

on raudkivist, torniosa paekivist ja kaetud lubikrohviga.

Kiriku interjööri vanim ja kauneim ese on 1660. aastal valmistatud

evangelistide kujudega barokk-kantsel, mille autoriks

Taanist pärit Elert Thiele. Ants Laikmaa loodud altarimaal

valmis 1901. aastal ja on koopia Tallinna Toomkiriku von

Gebhardti altaripildist “Kristus ristil”. Orel valmistati Walckeri

töökojas Riias 1895. aastal. Pühakojas korraldatakse kontserte

laiemale publikule. Kirik on pühitsetud palverändurite kaitsepühakule

apostel Jaakobus Vanemale. Seetõttu on kogudus

korraldanud aastaid Jaakobitee palverändurite kokkutulekuid.

Turismiinfokeskus Pärnus: Uus 4, Pärnu. +372 5330 4134

79

Kurese muinasküla Lääneranna vallas tutvustab mahajäetud

ning muinasaegse struktuuriga legendaarset Kurese sumbküla,

kust on leitud Pärnumaa vanim kalme. Leiu vanust arvestades

asustati küla üle 1000 aasta tagasi. Ümbruskonnas

avanevad võluvad vaated igasse suunda. Kurese küla on kui

elav raamat - küla varemed justkui ise räägiksid endisaegsetest

sündmustest, mida nad on näinud ja üle elanud. Hästi on

näha erinevat tüüpi külaehitised – majad, kaevud, keldrid ja

kiviaiad. Kõikjal on ehitusmaterjaliks kasutatud paekivi.

RANNAÕHK TEEB VABAKS

Häädemeeste vallas Kabli külas laiub merekohinast paitatud

liivane Kabli rand. See on suvitajate lemmikpaik Pärnumaa

lõunaosas Liivi lahe kaldal. Madala ja sooja temperatuuriga

merevee tõttu on Kabli armastatud puhkepaik eriti lastega perede

hulgas. Rannaliival ja -niidul lookleb promenaad, mida

mööda kõndides ja ringi vaadates paistavad kätte piknikupaigad,

laste mänguväljak ja suvekohvik.

Liivase ja merelõhnalise puhkuse kõrval pakub Kabli vaheldust

ka loodushuvilistele. Rannast vaid mõnesaja meetri

kaugusel asub Kabli Linnujaam, Kabli looduse õpperada ja

külastuskeskus. Läheduses on telkimisalad.

Pärnu linna lähedal, Valgeranna külas peibutab looduskaunis

liivane Valgeranna. Suurest parklast viib läbi metsatuka

randa valgustatud promenaad. Rannas on vaatetorn,

laste mänguväljak, vahva seikluspark ning vesijalgrataste ja

purjeka laenutus. Ujumise ja päevitamise vahepeal saab osta

jahutavat jäätist ja toekamat kõhutäitki. Pikal rannaribal, promenaadist

eemal, leiad vaiksema ja privaatsema äraolemise.

Valgeranna metsatukk ja rand on populaarne jalutamise koht

igal aastaajal!

P ärnu

– rõõmurohke rannalinn

Pärnu linna asutamise ajaks loetakse 1251. aastat. Keskajal oli

Pärnu Liivimaa ordu komtuurkonna keskus ja hansalinn. 17.

sajandi lõpul triivis majanduselu tõusujoones. Tihedad olid

sidemed Madalmaadega. 18. sajandil rekonstrueeriti Pärnu sadam,

mis sajandi lõpul ületas Tallinna sadama ekspordimahud.

19. sajandi lõpul rajati raudteeühendus Valga kaudu Riiaga ja

Viljandi kaudu Tallinnaga. Aastatel 1899–1915 tegutses Pärnus

Euroopa suurim tselluloosivabrik Waldhof. 23.veebruaril 1918

loeti Pärnus Endla teatri rõdul ette „Manifest kõigile Eestimaa

rahvastele“ ehk kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik.

Nõukogude Eestis oli Pärnu samanimelise rajooni keskus,

lühikest aega (1952–1953) ka Pärnu oblasti keskus.

Sadamalinn Pärnu on Eesti suuruselt neljas linn, hõlmates

oma maa-alal 20% parke, haljasalasid ja kolme kaitseala. Pärnu

on Edela-Eesti põhiline tööstuslinn ja Lääne-Eesti tähtsaim

logistiline sõlmpunkt.

1930. aastatel muutus Pärnu armastatud Läänemere-äärseks

kuurortlinnaks ja on tänapäevani Eesti tuntuim suvitusparadiis.

Aastast 1996 omistatakse igal aastal Pärnule tiitel Eesti

suvepealinn. 2006. aastal uuendati tsaariajal rajatud rannaala

ning ehitati välja kuurordi ilmet kujundav rannapromenaad.

Tõstamaa mõisa park

80

PÄRNUMAA

Moodne ostukeskus Pärnu Keskus pulseerib otse Pärnu

südames. Lisaks moe- ja vaba aja kaupade valikule asub keskuses

kaasaegne kobarkino Apollo. Keskus koosneb kahest

hoonest, mis on omavahel ühendatud üle Aida tänava kulgevate

õhuliste galeriidega.

Pärnu südalinnas asuv kaubanduskeskus Port Artur on

populaarne ostukoht, mille kahes majas pakuvad oma soliidset

kaubavalikut ja teenuseid kokku üle 80 ettevõtte.

Ostukeskus Kaubamajakas sisaldab 21 000 m² ihaldatud

moodi, ilu, kodusisustust, tehnikat, sööki, jooki ja teenuseid

tuntud kaubamärkidelt. Siin on Pärnu lahe suurim valik!

Kaubamajaka restoranide korrus Gurmaania on parim

koht einestamiseks, sest seal on koos viis eriilmelist toidukohta.

Pärnu kõrgeimalt hinnatud restoran on Rannahotelli restoran

(White Guide Nordic). Lastesõbralikud söögikohad on

teiste hulgas Pärnu Jahtklubi restoran, Trahter Postipoiss ja

Kalamajaka kohvik, millest viimasesse võib ka lemmiklooma

kaasa võtta.

KERGEL SAMMUL HANSALINNAS

Giidiekskursioonil tutvustatakse linna peamisi vaatamisväärsusi,

vahendatakse põnevaid fakte Pärnu ajaloost ja vastatakse

küsimustele muistse hansalinna ning kaasaja inimeste eluolu

teemadel. Lisaks viiakse läbi temaatilisi ringkäike. Levinud on

kummitustuur, aga ka Pärnu kuurordi ajalugu ning siinseid

kirikuid ja religiooni tutvustavad ringkäigud. Jalgsi giidituur

Pärnu kesklinnas vältab ühe tunni ringis, kuurordi ajalooga

tutvumine ja rannapiirkonna detailide avamine võib kesta

kolm tundi.

Pärnu kütkestab vingete vaatamisväärsuste, ajaloolise

puitarhitektuuri ja kaasahaarava linnameluga. Jalutades mööda

alleesid linna südamest mere poole, läbid Eesti suurima

puitvillade rajooni. Linna uhkuseks on Vallikäär koos ajaloolise

Tallinna väravaga.

Eesti väärtarhitektuuri esindavad Pärnu Rannahoone,

Mudaravila ja Rannahotell. Kultuurielu keskmeks on Endla

teater, Eliisabeti kirik, Pärnu Kontserdimaja ning rohked

muuseumid ja galeriid.

Sulni suvepealinna siginal-saginal hoiavad silma peal

mälestusmärgid – maailmaklassi malemeister Paul Keres,

isamaaline kirjaneitsi Lydia Koidula, eestikeelse ajakirjanduse

isa Johann Voldemar Jannsen ja hingeline helilooja Raimond

Valgre.

Unustamatud mõisad

– vana tamm ja lamavad lõvid

Pärnu linna maadel paikneb kaunilt restaureeritud ja värvika

ajalooga Tõstamaa mõis, mis on piirkonna tuntumaid

vaatamisväärsusi, pakkudes ekskursioone mõisahoones ja

Tõstamaa vallas, aga ka erinevaid puhkusepakette. Keskajast

pärineva järelklassitsistliku ilmega mõisa juures tegutseb

2014. aastast huvikool. Majesteetlik kompleks pakub ülevaadet

siinsest elust minevikus ja tänapäeval. Ekskursiooni

käigus tutvustatakse mõisa ajalugu ja ruume. Eriliste ehetena

uhkeldavad seina- ja laemaalingud, esinduslik paraadtrepp ja

mantelkorstna alune ruum.

Mõisapargi krooniks on läbimõõdult 23 meetrise võraga

tammepuu, mis mäletab ammuseid aegu.

Viimaseks mõisa omanikuks oli kuulus baltisaksa orientalist

Alexander Stael von Holstein (1877–1937).

Kohapeal toimuvad kultuuriüritused, kontserdid, kino- ja

teatriõhtud.

Mõisahoones tegutseb Tõstamaa muuseum, mis kajastab

siinsete inimeste eluolu läbi esemete ja fotode. Muuseumi

keldrikorruse ruumid jagunevad vastavalt temaatikale: Tootsi

tuba, Forseliuse kabinet, Nõuka-nurk, Merekaru tuba.

Korstnasaalis asuvad täieliku uuenduskuuri läbinud omaaegsed

mõisakapid. Kolmanda korruse saalis räägivad enda

eest uhke mantelkorsten ja korraldatakse näitusi.

Majutusteenust pakutakse vanas tallihoones, mis on ümber

ehitatud õpilaskoduks. Majutatakse peamiselt suvel ning

võimalusel ka talvekuudel, sõltuvalt grupi suurusest ja ajast

(kas koolivaheajal või puhkepäevadel).

Lisainfo: mois.tostamaa.ee

81

Saarde vallas Tihemetsa alevikus on huvitav vaatamisväärsus

Tihemetsa Voltveti mõisahoone, mille kohta esimesed teated

pärinevad 1563. aastast ja mille omanikud on sajandite tuultes

vahetunud. Hilisklassitsistlikus stiilis härrastemaja valmis

1830. aastal ja seda ilmestab nelja toskaana sambaga portikus,

lamavad lõvikujud ja lai trepp. Mõisahoonele on peale ehitatud

kolmas korrus ning lisatud külg- ja tagatiib. Säilinud on

mitmed kõrvalhooned, mis on ümber ehitatud. Maantee ääres

paikneb mõisale kuulunud Eesti pikim kõrtsihoone.

1925. aastal alustas majas tegevust Voltveti metsakool, praegune

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Tihemetsa õppekoht. Ehitis

oli omal ajal üks Pärnumaa esinduslikumaid ja tasub kindlasti

üle vaadata! Mõisa ümbritseb park, kus on 150 eri liiki puid, nende

hulgas palju haruldasi liike. Mõisasüdamest kaks kilomeetrit

edelas, Punapargile viiva tee ääres ning künka otsas paikneb

mõisaomanike von Strykide perekonnakalmistu, millest säilinud

vaid graniidist väravapostid ning paar purustatud hauatähist.

82

Lastega peredele

– lõbusad leiutajad ja lahe

loomapere

Häädemeeste vallas Reiu külas rõkkab lustist lapsemeelne

Lottemaa – Pärnust vaid 6 km kaugusele jääv Baltimaade

suurim kogupere teemapark. See on kaunis rannametsas rahmeldav

Leiutajateküla, mis on laiemale üldsusele tuttav koeratüdruk

Lotte filmidest, muusikalidest ja raamatutest. Lottemaa

on külastajatele avatud suvel, aga ka talvel – jõuluajal.

Külas rahmeldavad ringi selle aktiivsed elanikud. Nad teevad

seda mängides, meisterdades, sportides ning suheldes küllatulnud

laste ja nende vanematega. Siin kohtud Lotte, Bruno,

Alberti ja teiste lõbusate semudega, kellega koos mängida ja

leiutada. Lottemaal ootavad avastamist üle saja atraktsiooni,

temaatilised majad, seiklusrada, meeldivad toiduelamused,

suveniiripoed ja päris oma supelrand. Mängitakse maha toredaid

teatrietendusi. Hoogsat avastamist, lahedat leiutamist ja

peadpööritavaid seiklusi jätkub terveks päevaks kogu perele!

Lisainfo: www.lottemaa.ee

Audru vallas Jõõpre külas Teispere talus asub armas Teispere

talu looma- ja linnupark.

Värske õhu, veesulina ja kodulindude laulu taustal avanebn

Teispere talu elav parkaed, mis on koduks jänestele ja

erinevatele linnuliikidele. Siin resideeruvad kanad, tuvid, faasanid,

pardid ja haned. Muu hulgas ootavad laste seltsi ja pehmet

paitust kääbuskits, pesukaru ja lontkõrv-jänkud. Aega

aitavad seikluslikult sisustada taluhoovi saar, mägirada, metsarada,

keldrirada ja arteesia kaev. Teispere talu on külastatav

ettetellimisel pere, sõprade või suurema seltskonnaga.

Talu territooriumil saab pidada piknikku, korraldada

Lottemaa

koosolekuid ja koolitusi. Õuemajakesse mahub istuma kuni

40 inimest. Talu perenaine valmistab linnusulgedest ning

taaskasutusmaterjalidest aksessuaare, mida võib meenetena

kaasa osta. Võta aeg maha, tule hinga maaõhku ja vajuta

nunnumeeter põhja!

Lisainfo: www.teisperetalu.ee


– luiteretk ja võluvaated

Häädemeeste vallas meelitab matkaselle Rannametsa-Tolkuse

looduse õpperada (2,2 km). Rannametsa luited on alati

olnud populaarseks matkamispaigaks. Luitemaa looduskaitsealale

rajatud ringikujuline ja osaliselt laudteel kulgev looduse

õpperada koos infotahvlitega esitleb luitemännikut,

Tolkuse raba ning viib raba suurima laukani. Teele jääb palju

huvipunkte, rabajärv ja puhkekohad. Raja lähedal Eesti kõrgeima

luite Tornimäe harjal seisab 18 m kõrgune vaatetorn,

mille tipust avaneb hunnitu vaade Häädemeeste rannaniidule,

Tolkuse rabale ja Pärnu lahele. Teekond on läbitav jalgsi ja selleks

kulub 1,5–2 tundi. Vajalik teada igaüheõigust! Nauditaval

loodusrajal on tore matkata kogu perega.


Lääneranna vallas Matsalu rahvuspargis aitab matkahuviliste

aktiivset puhkust vürtsitada Penijõe matkarada (3,2–7 km).

Matsalu rahvuspargile iseloomulikud maastikud (roostik, kevadeti

üleujutatud jõeluht ja niidud) pakuvad erinevaid läbimisvõimalusi.

See on suurepärane koht muinasjutulise keskkonna

elustiku tundmaõppimiseks. Rajale jääb roostiku servas asuv

PÄRNUMAA

on kasutuses juhtmevaba internet. Siinset elu hoiavad erksana

kokkutulekud, laagrid ja suvepäevad. Telkijate käsutusse jääb

lõkkeplats. Juulikuu viimasel laupäeval korraldavad C. R.

Jakobsoni Talumuuseum ja jooksuklubi Mispo „Sakala tee

metsajooksu“. Marsruut kulgeb Kurgjalt Vanaõueni, mida

mööda rahvavalgustajast põllumees käis Viljandis Sakalat

toimetamas. Kurgjal tunned meeleoluka programmi kaudu

Eesti maaelu igikestvat hingust!

Lisainfo: www.kurgja.ee

8 m kõrgune vaatetorn, 2,5 m kõrgune vaateplatvorm Saare mäel

ja purded märjemates kohtades. Matkarada on võimalik läbida

neljal eri distantsil. Raja pikkuseks kujuneb kas 3,2 km (vaatetornini

ja tagasi), 4,7 km, 5 km või 7 km (ringselt läbitavad rajad).

Rada kulgeb osaliselt karjatatavatel aladel, suurem osa kulgeb

pinnaseteena ja on tähistatud suunaviitadega. Vaatamisväärsustena

kuuluvad matkamõnude juurde Matsalu rahvuspargi külastuskeskus,

Penijõe mõisakompleks, eriilmelised kooslused, Penijõe

vaatetorn, Viita puisniit. Kevadisel vesisel ajal on soovitatav

kõndida kummikutega. Vajalik teada igaüheõigust!


Kultuurikatel keeb

– odrakakk ja ooperigala

Põhja-Pärnumaa vallas Kurgja külas Linnutaja talus hoiab väärikalt

Eesti maaelu traditsiooni C.R. Jakobsoni Talumuuseum.

Legendaarse edu- ja uuendusmeelse peremehe koduvaldustes

kohtuvad vana ja uus. Ekskursioonil on võimalik peahoone

ekspositsiooniga tutvuda iseseisvalt. Giidi saatel tehakse hariv

ring peale aidale, kus on vanad tööriistad, ning saunale, kus elas

Jakobson perega. Peale selle vaadatakse vesiveskit ja heidetakse

terasem pilk lauta. C.R. Jakobsoni projekti põhjal ehitatud rehetoas

saavad grupid ettetellimisel einestada.

Võimalusel serveeritakse suvisel ajal ka ainult kergeid

eineid (odrakarask, kohupiimakook, kama) üksikkülastajaile,

järjekorra alusel. Kurgja põllumehe kodu ümbruses korraldatakse

nii pere- kui firmaüritusi. Muuseumis peetavatel

isiklikel konverentsidel või kokkutulekutel saab kasutada tänapäevast

tehnikat sülearvutist projektorini ning laagriplatsil

Tulesäras Pärnu Kontserdimaja Pärnu südalinnas hoiab kohalikku

kultuurielu kõrgel. Saalides, rõdudel ja liikuval laval

kõlavad kammerkontserdid, muusika suurvormid, sõna- ja

muusikateatri etendused. Toimuvad kõnetavad konverentsid,

seminarid ja konkursid. Sumisevad banketid, vastuvõtud ja

tseremooniad. Esimese korruse galeriiruumis eksponeeritakse

näitusi. Toitlustuse eest hoolitseb kohvik, kuhu saab

vaheajaks laua broneerida. Suures saalis asub ainus hispaania

trompetitega orel Eestis, millel on digitaalne ning teisaldatav

mängupult. Unikaalse pillide kuninga valmistas 2003. aastal

Martin ter Haseborgi Oreliehitus. Kontserdimaja ees on publikule

sündmuste toimumise ajaks 30 tasuta parkimiskohta.

Lisainfo: www.concert.ee

KLAARA-MANNI

PUHKE- JA SEMINARIKESKUS

Puhkemaja on oma nime saanud kahe vanaema järgi, kelle

tegemised ja toimetamised on jäänud eelmisesse sajandisse…

Klaara-Manni puhkemaja

WiFi

WiFi

sobib puhkuseks nii peredele kui

gruppidele. Toad liikumisraskustega inimestele. Kohalik toit

ja Eesti saun. Ruumid seminaride ja konverentside läbiviimiseks.

Olete oodatud nautima puhkust KLAARA-MANNIS!

WiFi WiFi

* majutus * seminarid-konverentsid

* firmapeod * tähtpäevad * ürituste korraldamine WiFi

Randivälja küla, Tori vald.

GPS: 58° 28’ 0” N, 24° 47’ 2” E

+372 5645 7745; info@klaaramanni.ee;

www.klaaramanni.ee

Каноэ

WiFi

WiFi

Каноэ Каноэ

Каноэ

Каноэ

83

Eesti Muuseumraudtee

Muuseumi fondis on üle 80

ühiku erinevat veeremit,

sealhulgas 5 auruvedurit

ning rida tehnilisi seadmeid.

Muuseumi välisekspositsioonist võib

näha unikaalset Saksa väliraudteede vedurit,

19. sajandi lõpus ehitatud kaubavaguneid,

20. sajandi 20-30ndatel aastatel ehitatud kaubavaguneid

ning ainsat Eesti unikaalset reisivagunit

aastast 1939. Peaaegu täies mahus on muuseumis

esindatud ka Nõukogude ajastu veerem.

Renoveeritud abihoones, mis asub muuseumi territooriumil,

on 2011. aasta augustist avatud uus

laiendatud siseekspositsioon. Selles on kajastatud

üldajalugu, teemajandus, jaamakontorite sisustus

ja aparatuur, militaarraudteede ajalugu, veeremimajandus

ja tööstusraudteede ajalugu.

Tähelepanu väärivad: raudtee jalgratas, käsituletõrjeprits,

sauaparaadid, esemed ja dokumendid,

tööriistad, vanad signaallaternad, mundrid

ning vanad fotod. Siseekspositsioonis on ka

videosaal, kus korraldatakse videonäitusi.

Muuseumis avaneb teil ainulaadne võimalus

osaleda nostalgilises atraktsioonis ning

kogeda sajanditagust rongisõitu. Juunist sep-

tembrini sõidab igal laupäeval sõiduplaani

järgi retrorong. Vastavalt võimalustele korraldatakse

ka aurupäevi, kus rongi veab Eesti

ainus töötav auruvedur. Info aurupäevade ja

muude eripakkumiste kohta leiab muuseumi

koduleheküljelt.

Rendime ruume sündmuste ja tähtpäevade korraldamiseks.

NB! Muuseumirongid on käigus suviti ka laupäeval

ja pühapäeval.

AVATUD:

mai, oktoober: ETTETELLIMISEL

juuni-august: E-L 11-18.00, P 11-17.00

september: E-R ETTETELLIMISEL

L 11-18.00, P 11-17.00

NB! Laupäeviti giiditeenust ei osutata!

Ülejõe 1, Lavassaare. GPS: 58° 31’ 14” N, 24° 21’ 2” E

+372 527 2584; www.museumrailway.ee

Ajalugu uues kuues

Pärnu Muuseumi püsinäitus

„11 000 aastat ajalugu

Elamusi vanast ajast“.

–

Pärnu Muuseum interaktiivne püsinäitus

avati 2012. a. mais. Kiviajast

tänapäeva kulgeva rännaku käigus

on võimalik tunda möödunud

aastatuhandete hõngu läbi paljude

ehtsate esemete, sisukate teadmiste,

mängude ja elamusnurkade.

Püsinäitus algab esimeste asukate

tulekuga Pärnumaale, kes lõid Jääaja

lõpul esimese teadaoleva Eesti alal

paikneva asula. Selle suvise laagripaiga

leiud ja paari järgneva aastatuhande haruldastest

leiumaterjalidest on esindatud

tulekivilaastud ning varased töö-ja jahiriistad.

Pärnu Muuseumi kogu ulatub ca

130 000 eksponaadini ning muuseumi

üks tähteksponaate on Balti

regiooni vanim inimkujutis, üle

8000 aasta vana „Kiviaja Madonna“.

Keskaja saalis satub külastaja Hansa

liidu kaubanduse ja palverännakute

tulemusel tekkinud uute

võimaluste maailma. Barokiajastu

väljapaneku moodustavad esemed

Pärnu kindluslinna garnisonilt, endistelt

raehärradelt ja Pärnu ülikoolielust.

Suurim osa näitusest on pühendatud

eestlaste rahvuslikule ärkamisele ja

vabariigi rajamisele, mis kuulutati

välja 1918. aastal Pärnus. Tähelepanu

on ka Pärnule iseloomulikul kuurordielul

nii 19. kui 20. sajandil. Näitus

jätkub elamusliku meenutusega

okupatsiooni algusajast

ning kulmineerub nõukogude

argieluga.

Hoone kolmandal korrusel asub

ajutiste näituste saal (531 m 2 ),

kus on 18. juunist kuni 9. septembrini

avatud Itaalia fotograaf

Nicola Bertellotti fotonäitus “Hüljatud

ilu”, mis on pühendatud

lagunemise ja kadumise esteetikale.

Fotograaf toob läbi oma kaamera objektiivi

esile hüljatud kirikute, mõisahoonete

ja avaliku sektori asutuste ilu.

Lisaks ootab külastajat omanäolise valikuga

muuseumipood.

Pärnu Muuseum. T-P 10-18. Aida 3, Pärnu. +372 443 3231 • info@parnumuuseum.ee • www.parnumuuseum.ee

KIHNU MUUSEUM

Endises koolimajas asuv muuseum tutvustab

Kihnu pärimuskultuuri kõiki kaasaja võimalusi

kasutades – tavapärast, esemelist püsiekspositsiooni

täiendab multimeediaekspositsioon,

mis kujutab endast filmilõike, slaidiprogramme ja

helitausta. Eestoas on üldine pilt saarest, selle asustusest ja ehitistest.

Siin saab puhata jalgu, juua tassi teed või kohvi, turisti jaoks on siin

infopunkt ja lastele mängunurk. Siin asub piletilaud ja muuseumipood.

Kihnu muuseumis tantsitakse, lauldakse, mängitakse pilli ja

tehakse väga palju käsitööd: külastaja saab töötubades õppida kihnu

paelu põimima, kangastelgedel kuduma, kalavõrku rakendama, kihnu

saia küpsetama, Kihnu tantse tantsima ja laule laulma. Töötoad

toimuvad ettetellimisel. Juulis ja augustis toimub igal laupäeval algusega

kell 12 muuseumitund folklooriansambliga Kihnumua. Muuseumis

on olemas kaardimakse võimalus.

Olete oodatud!

Avatud: maist kuni augustini iga päev 10-17

septembris T-L 10-14, oktoobrist aprillini T-R 10-14

Linaküla, Kihnu vald.

+372 5818 8094; +372 446 9717; muuseum@kihnu.ee; www.kihnu.ee

VIISNURGA PUHKEMAJAD

Viisnurga puhkemajad

asuvad looduskaunis

kohas keset iidset

männimetsa

Pärnumaal.

• majutus

• looduspuhkus

• perepuhkus

• saunaõhtud

• suvepäevad

• sünnipäevad

• firmaüritused

• seminarid

Köstri tee, Uulu küla, Häädemeeste vald.

+372 5557 5831

info@viisnurgapuhkemajad.ee

www.viisnurgapuhkemajad.ee

GPS: 58° 17’ 17’’ N, 24° 34’ 33’’ E

86

KOSMONAUTIKA PUHKEKESKUS

PÄRNUMAA

WiFi

Tule ja veeda meeldiv puhkus koos pere ja sõpradega või korralda oma firmaüritus, seminar

ja koolitus meie juures - kõige päikesepaistelisemas kohas Eestimaal! Pakume erinevaid

WiFi

puhkemaju, toitlustust vastavalt Teie soovidele, kosmilist sauna mullivanni-basseiniga ja

WiFi

mitmeid ruume ürituste läbiviimiseks.

Ja seda kõike otse mere kaldal!

Penu küla, Häädemeeste vald. GPS: 58° 2’ 5” N, 24° 27’ 29” E

+372 503 4829; info@kosmonautika.ee; www.kosmonautika.ee

WiFi

MARKNA TURISMITALU

Turismitalu asub Pärnu WiFijõe kaldal, Pärnu kesklinnast kõigest 10 sõiduminuti kaugusel.

WiFi

Каноэ

See on ideaalne paik puhkuseks 2–4 perekonnale. Beebivoodi võimalus. Majutuseks pakume

kahte maja. Mõlemas on 2 magamistuba, köök, saun, suur terrass ja wifi ühendus.

Olemas grillimise koht, võrkpalliplats ja kalastamisvõimalus.

Tammiste küla, Sauga vald. GPS: 58° Каноэ 22’ 24” N, 24° WiFi 35’ 43” E

+372 5345 6053. info@marknatalu.ee; www.marknatalu.ee

WiFi

WiFi

Каноэ

Каноэ

WiFi

WiFi

Каноэ

Каноэ

WiFi

GREEN VILLA

WiFi Каноэ

WiFi

Каноэ

Каноэ

Каноэ

WiFi

WiFi

WiFi

Каноэ

Каноэ

Каноэ

Green Villa – Vee 21, Pärnu

Aare House – Tallinna mnt. 11, Pärnu

Majutuseks avarad ja mugavad, äsja remonditud

apartemendid, peretoad, pehme mööbliga puhketoad.

Green Каноэ Villa – TV, WiFi, WC, dušš, konditsioneer,

hommikusöök. Ilusalong.

Каноэ Aare House – TV, WiFi, WC, dušš, konditsioneer.

Konverentsisaal, ilusalong.

Каноэ Ootame kõiki, kes peavad lugu mugavast ja

taskukohasest majutusest Pärnu kesklinna

lähedal!

+372 443 6040; +372 5566 2706

www.greenvilla.ee; nznou@hot.ee

87

88

Viljandimaa

Viljandimaa on Eesti lõunaosa ajalooline

maakond, mis eksisteeris Sakala näol

juba muinasajal. Tollal kuulusid Viljandimaale

muistsed maakonnad Sakala,

Mõhu ja Nurmekund.

änapäevane maakond hõlmab selle ajaloolisest osast

vaid keskosa.

13. sajandil kuulus piirkond Mõõgavendade ordule ning

jagunes Viljandimaa komtuurkonnaks ja Põltsamaa foogtkonnaks.

15. sajandil need kaks osa liideti.

16. sajandi Liivi sõja ajal läks suurem osa Viljandimaad

Moskva tsaaririigi võimu alla. Pärast sõda kuulus Viljandimaa

ala Poola-Leedu Liivimaa hertsogkonda.

17. sajandil oli Viljandimaa Rootsi valduses, kuuludes Pärnu

kreisi.

18. sajandi Uusikaupunki rahu põhjal ühendati Viljandimaa

Vene keisririigiga.

Sealtmaalt välja kujunenud ajaloolise maakonna piirid jäid

valdavalt kehtima kuni 1950. aasta haldusreformini, mil Eesti

NSV-s moodustati maarajoonid.

Viljandimaa ürgses südames tuksub harmooniliselt minevik,

olevik ja tulevik. Maakonda saabujat haaravad lennult

sajandite pikkune elutegevus, tugev tundeküllane kultuurilugu

ja pikaaegsed traditsioonid.

Maakonna lõunaosa mõnusal Mulgimaal on eriti palju

lugusid pajatada. Omanäolist meelitavat Mulgimaad kutsub

lüürilise sõnastusega avastama ka kirjanik August Kitzberg:

“Tule oh rändaja Karksi mägedele, orgudesse ja metsadesse...”

Põhja-Viljandimaa paelub külastajat mitmekülgsete muusikaliste

rütmide, eestlaste vanema Lembitu vägitükkide ja

moodsa mõisakultuuriga.

Suure-Jaani ümbrus pakatab lugudest Eesti muusika ja

kunsti suurkujude kohta, kes selles kandis sündinud, elanud

või tegutsenud.

Maakonna üheks köitvamaks sillerdavaks uhkuseks ja

turgutavaks puhkepaigaks on Eesti territooriumi suurim siseveekogu

Võrtsjärv, millele avanevad ainukordsed vaated

külastuskeskuse juurest, puhkekohtadest ja vaatetornist. Eestimaa

järvede kuningas kannab enda siledal pinnal nii vaikselt

liuglevaid paate kui ka häälekaid lõbureise kalapurjekatel.

Euroopa kõrgeima rabarinnaku leiate

Viljandimaa

– Sakala sõnumi

kandja

Kuresoo raba serval laiutavalt Soomaalt. Külalislahke Viljandimaa

ootab avasüli kõiki avastama piirkonna ajaloo- ja kultuuripärandit,

seiklema ürgses looduses ja nautima mitmekesiseid

vaba aja veetmise võimalusi.

SAKALA SANGARI JÄLGEDES

Olustvere ja Suure-Jaani vahelisel alal seisab uhkelt muinasaegne

Lõhavere linnamägi, kus elas kuulus eestlaste vanem

Lembitu – esimene eestlane, keda on ajalooürikutes nimepidi

mainitud. Lõhavere on üks põhjalikumalt uuritud linnamägesid

Eestis, mida mainitakse Läti Henriku kroonikas Castrum

Leole nime all. Oma kodukandi autoriteetse liidri ja südika sõjamehe

elupaik avastati 1880. aastal. Leiumaterjalide järgi selgub,

et linnus oli kasutusel 12.–13. sajandil ning see on elanud

üle mitu põlengut. Kangelasliku suurmehe koduvaldustest on

leitud unikaalseid tööriistu, ehteid ja relvi, nii osadena kui

Turismiinfokeskus Viljandis: Vabaduse plats 6, Viljandi. +372 433 0442

89

Viljandi rippsild

Kindlasti on enamus eestlasi kuulnud lahedat laulu: “Puhkused

veedame kõik Viljandis...”

Tõepoolest, tasub veeta aega iidses Viljandi linnas, mis

laiub kõrgel künkal kauni järve kaldal. Seesama kuulus järv,

kus paadimees kord kaunisilmset neidu üle vee viinud. Paadiga

järvel aerutades ja pilku linnale heites näeb suurepärase

siluetina kõrgumas Pauluse ja Jaani kiriku torne ning vana

veetorni. Viimase 30 meetri kõrguselt vaateplatvormilt avanev

vaade on üks võimalusi linnaga laiemalt tutvuda. Rohelised

pargid, vanad puumajad, väikesed kunstigaleriid annavad

põhjuse pikkadeks jalutuskäikudeks mööda hansahõngulisi

uulitsaid. Juba 14. sajandil seadsid siinmail ennast sisse hansakaupmehed,

kes vaimustusid linna soodsast asukohast, mitmekesisest

loodusest ja headest ühendusteedest.

Vanu traditsioone järgides muutub linn iga aasta juunikuus

hansapäevade raames taas selle ajastu hõnguliseks. Kaubeldakse

laadal, riietutakse vastavalt ajastule, korraldatakse

näitusi ning peetakse pidu. Igasuvine Viljandi pärimusmuusika

festival toob linna rahvamuusika sõpru lähedalt ja kaugelt,

mistõttu on Viljandi paljude jaoks folkmuusika särtsuv

pealinn. Neil päevil on õhus tunda eriti tugevaid rõõmsaid

ja nooruslikke võnkeid. Kõikjal kõlavad rütmid – lossivaremetes,

linnaväljakutel, platsidel, kohvikutes ning järve ääres.

All orus peegelduv järv on meeliskoht suvitajatele, kalameestele

ja tervisespordi harrastajatele. Intensiivseid spordirütme

võib kuulda ja tunda 1. mail, kui leiab aset iga-aastane

ümber järve jooks. Rannaalal on palliplatsid, väliujula,

hüppetorn, sõudepaatide ja vesirataste laenutus ning terviseväljak

kiikede, ronimisredelite ja muude atraktsioonidega.

Järvel sõidab katamaraan Rannapiiga.

Talvisel ajal saab rohelisest järveümbrusest maaliliselt

kaunis lumine maastik suusatajatele, kelgutajatele ja niisama

looduse nautlejatele. Ümber järve keerduv matkarada on läbitav

nii jalgsi kui rattaga, kinkides kulgejale kuhjaga kauneid

vaated. Viljandi lossipark ja ordulinnuse varemed vestavad

ühes tükis. Keset metsa kõrguv järskude nõlvadega, võimsalt

mõjuv looduslik linnusemägi räägib saabujatele juttu eestlaste

rajust möödanikust. Sajandite taguseid sõnumeid annab edasi

ka linnuse jalamile püstitatud Madisepäeva lahingut tähistav

graniidist monument, mis ei väsi vestmast liigutavat lugu

meie kaugete esivanemate vabadusvõitlusest.

Mineviku kangete meeste karmil mängumaal korraldatakse

seltskonnamänge ja võistlusi. Sõidukitega saabujatele

on parkla. Lõkketule tegemine on arheoloogiamälestise territooriumil

keelatud!


90

V iljandi

– jumaliku järve valvur

Heimtali mõisa viinaköök. foto: Ivar Leidus

VILJANDIMAA

lakkamatult lugusid meie maa kaugemast minevikust. Sightsmapi

andmetel on Viljandi lossimäed üks Eesti kümnest kõige

enam pildistatud kohast, kust avanevat vaadet on võrreldud

koguni Šveitsi panoraamidega.

Ja selle iidse linna ajalool, olevikuhetkel ja tulevikusuundadel,

käänulistel munakivitänavatel ja hubastel kohvikutel

hoiavad silma peal monumentideks vormitud suurmehed –

Carl Robert Jakobson, maalikunstnik Johann Köler, kindral

Johan Laidoner ja maadleja Martin Klein. Taevalikku kaitset

ja rahu jagavad linnale Viljandi Jaani kirik ja Viljandi Pauluse

kirik.

Lisainfo: www.visitviljandi.ee

Unustamatud mõisad

– koduloo kants

ja põllumehe koda

Raudna ürgoru kaldal, Viljandist Pärnu suunal, Heimtali külas

19. sajandil rajatud Heimtali mõisaansambli moodustavad

klassitsistlik peahoone, valitsejamaja, haruldane ringtall ja

kena nelja korstnatorniga viinaköök. Peahoones asub praegu

Heimtali kool. Huvitava arhitektuuriga ringtall on renoveeritud

modernseks spordihooneks. Välisilmelt Londoni Towerit

meenutav viinaköök, tegelikult mõisaaegne juustukoda, on

eravalduses. Mõisnike von Siversite suguvõsa poolt rajatud

Heimtali metsapark mõisasüdame ümber on allikaterohke ja

liigirikas laialeheline puistu, mis kasvab sügaval sälkoru küljel.

Pargi pindala on 37 hektarit. Mõisa lähedale jääb Heimtali

koduloomuuseum, mida tasuks samuti külastada. Mõisaga

saab tutvuda vaid ettetellimisel. Heimtali mõisas kuulete, milliseid

häid ja halbu jälgi on baltisaksa ja eesti kultuurilukku

jätnud von Siversite suguvõsa. Giidi sõnu toetab rohke pildimaterjal

ja dokumendid. Romantiline park pargipaviljoniga

aitab nautida Eestimaa looduse ilu. Heimtali mõisa on tore

tulla perega, sõpradega, aga ka päris üksi.

Lisainfo: www.heimtali.vil.ee/mois

Põhja-Sakala vallas ootab külalisi oivaline Olustvere mõisakompleks,

pakkudes unustamatuid elamusi. Tegemist on ühe

täiuslikumalt säilinud mõisakompleksiga Eestis. Juugendstiilis

häärberis paitavad pilku põnevad väljapanekud – Voldemar

Luhti puuhobused ja Leonhard Vene mööblikogu. Jalutuskäik

inglise stiilis maastikupargis giidi saatel avardab silmaringi ja

pakub põnevaid lugusid krahvipere eluolust. Avatud on käsitöö-

ja villatuba, sepikoda, savikoda ja viinavabrik. Neis kõigis

tajute selgelt selle lummava paiga minevikukaja oma meeltes.

Kohapeal asub turismikeskus.

Olustvere mail tunnetate möödunud aegade rütmi tänasega

sulandumas. Siin avastate endas tahte kõike oma ja hääd

kaitsta ning tulevastele põlvedele säilitada. Mõisakompleks on

avatud aasta ringi.

Lisainfo: www.olustveremois.ee

Lastega peredele

– mängulised peod ja

järveäärne laagrimelu

Viljandi kesklinnas askeldab agaralt Jakobsoni Mängumaailm.

Meeleolukas meelelahutuskeskuses on siseliikluslinnak

ehk mänguala erinevate atraktsioonidega, 7D kino ning kolm

peotuba pidude pidamiseks. Rõõmu jagavad ronimislinnak

pallimere ja batuudiga, kahekorruseline mängumaja, liumägi,

beebiala, nukunurk, poemäng, legolaud, köök, päästekeskus,

lauamängude ala ja muud ahvatlused.

Lustlik ajaviide hubases, avaras ja põnevas mänguparadiisis

on garanteeritud igas vanuses lastele. Ideaalne koht niisama

mängimiseks, liikluslinnakus elektrisõidukitega liiklemiseks

kui ka eriüritusteks ja laste sünnipäevade pidamiseks. Ka lapsemeelsetele

täiskasvanutele igati soodne aja veetmise võimalus.

Lisainfo: www.mangumaailm.ee

91

Võrtsjärve kaldal, Valma külas toimetav Valma seikluspark

on puhkekompleks, mis on suunatud seiklusturismi ja aktiivse

puhkuse teenustele, suvepäevade, konverentside, koolituste

ja seminaride korraldusele ja muude ürituste läbiviimisele.

Siin saab võtta mõõtu ka spordipäevadel ja lapsed kogevad

laagrielu. Lisaks kliendipäevad, pulmad, sünnipäevad, kokkutulekud.

Kompleksis on üle 100 majutuskoha peamajas ning

kämpingmajakestes. Tiigi kaldal suur saun, mullibasseiniga

katusealune väliterrass, grillkoda, lastele mängupark mereröövlite

laevaga, seiklusrada, lasketiir, külakiik, lõkkeplats,

korvpalliväljak ja minigolf. Adrenaliini aitavad kergitada

trosslaskumise liin ja ronimiskompleks.

Lisainfo: www.valma.ee/


– loodusõpe, rulluisud ja öömatkad

Eesti matkasellide üks meelispaiku Soomaa rahvuspark Põhja-Sakala

vallas haarab oma lõhnavasse rüppe tulijaid lähedalt

ja kaugelt. Mitmekülgne, lühemate ja pikemate distantsidega

looduspark lubab valida erinevate radade vahel. Lemmjõe

keelemetsa õpperada (5,8 km) on vana lammimets, mille taolised

on Eestis haruldased ja mujal Euroopas sootuks kadunud.

Rada algab Kildu-Tõramaa teelt Kuusekäära talu juurest,

jookseb mööda Raudna jõe äärset luhaniitu, siis mööda kallast

läbi lammimetsa kuni Raudna ja Lemmjõe ühinemiskohani,

kus kaunid tammepuud pilku püüavad. Tagasi suundub

matkarada mööda Lemmjõe kallast ja lõpeb taas Kuusekääral.

Rajale jäävad lõkkekoht, puude varjualune, kuivkäimla ja

infotahvlid. Võimalus telkimiseks. Teekond on läbitav jalgsi.

Vajalik teada igameheõigust! Jõed ujutavad Lemmjõe keelemetsa

suurvee perioodil üle. Õpperaja ääres võib kohata kobraste

tegutsemisjälgi.


Kuuraniidu õpperada (1 km) on tõeline ürgmetsa rada,

kus viib laudtee läbi vana kõdusoometsa ja toob ringina alguspunkti

tagasi. Seda rada tallanud teelised teavad rääkida

meeletust energiasööstust, mida metsas kõndimine on andnud.

Vaatamisväärsustena seisavad silme all väärikad suured

ja võimsad haavad.

Need aegade ja tormide räsitud vägevad vintsked sõbrad

aitavad tuulekohinas kõndijal ühineda looduse väega ja

mõista tema sosinaid. Raja alguses on olemas lõkke- ja telkimisplats.

Kuuraniidu kõdusoomets on tekkinud lodumetsast

kuivenduse tagajärjel.

Ettevaatust! Tugeva tuulega on mets langevate puude tõttu

ohtlik! Kasutada saab vaateplatvormi ja telkimisvõimalust.

Rada on läbitav jalgsi.


Viljandi vallas Viisukülas looklevad Holstre-Polli vabaajakeskuse

matkarajad. Siinne kaunite pinnavormidega Loodi

looduspark hõlmab matkaja suusaradu. Hästi läbitavad rajad

esitlevad matkajale ilmekalt looduse loomulikku elukäiku.

Suusasõbrad ei pea muretsema lumevaese talve pärast, kuna

vajadusel tuuakse radadele lumelisa. Eraldi asfaltkattega teelõigud

rõõmustavad jalgrattureid, rulluisutajaid ja jalutajaid.

Kaunite pinnavormidega Loodi looduspark on ideaalne

paik loodusega seotud tegevusteks ja ürituste korraldamiseks.

Pargis viiakse läbi looduskoolitusi lastele ja täiskasvanutele

ning korraldatakse giidiga matkasid suurematele ja väiksematele

rühmadele.

Palju positiivset tagasisidet on korraldajad saanud oma

põnevate öömatkade kohta.

Lisainfo: www.holstrepolli.ee

Kultuurikatel keeb

– Mulgi mõistatus,

hansa hõng ja folgi võim

Mulgi vallas, Uue-Kariste küla mõisa antvärkide majas eksponeerib

Mulgi külamuuseum külainimeste eluolu esemete,

fotode ja mälestuste kaudu. Koolituba tutvustab Kosksilla

kooli ajalugu. Mõisapargis olev 19. sajandist pärit aidahoone

esitleb tööriistu ja muid esemeid ning mulgikeelne jalutuskäik

vahendab Uue-Kariste mõisahoonete ajalugu. Kompleks on

huvilistele avatud ettetellimisel ja tasu on annetuslik.

Iga-aastane ajalooline suursündmus Viljandi hansapäevad

mähib linnakeskkonna möödunud kuldaja loori. Juuni alguspäevadel

tõmmatakse selga keskaegsed rüüd ja meenu-

92

VILJANDIMAA

on tegusad temaatilised alad lastele, noortele, kunstnikele ja

teatrisõpradele.

Lisainfo: hansa.viljandi.ee

tatakse, kuidas vanadel aegadel kanti siia jõukust ja koguti

eesrindlikke ideid. Tänavatel elustub aga keskaegne kauplemine,

kus käsitööd müüvad nii omad kui võõrad kauplejad.

Hansapäevade kavasse kuulub ka kohvikuöö, kus Tartu tänava

Mulksu veinibaarist saab vorstibaar. Üldises saginas lööb

hansakarnevali melus oma ahvatlustega letid lahti Mulgi

Mess. Omavahel ühendatud hansapäevad ja mess esindavad

korraga nii meelelahutus- kui äriõhustikku, kus boonuseks

Viljandi lossimägede servas sumiseb virga kultuurimesilasena

Viljandi Pärimusmuusika Ait. See on vana aidahoone, mis

kujundati kaasaegseks kultuurikeskuseks ja kontserdimajaks.

Esimese korruse kontsertsaalid mahutavad palju publikut. Samas

tegutseb ka pood, mis müüb pärimusmuusika helikandjaid,

raamatuid ja pille. Keldrikorrusel harjutavad muusikud

ja tegutseb vabahariduskool. Selles vanas vahvas majas toimuvad

aasta läbi kontserdid, seminarid, konverentsid, loengud ja

tähtpäevade tähistamised. Aida kohvik serveerib sooja toitu,

lõunasööki, kohapeal valmistatud kooke, kvaliteetseid veine ja

soojendavaid jooke.

Aida südamena pulseeriv Eesti pärimusmuusika keskus

korraldab koos tegusa meeskonnaga Eesti üht suurimat

iga-aastast kultuuriprogrammi nimega Viljandi pärimusmuusika

festival. See on igasuvine suurüritus, kus kaiguvad

folkmuusika kaasahaaravad meloodiad ning kuhu voolavad

kokku folgisõprade hordid kõikjalt Eestist ja võõrsilt. Need on

elamuslikud päevad, mis panevad folgirütmis pidulikult pärimuskultuuri

pulbitsema ja täidavad linna rõõmust rõkkava

rahvamassiga. Kes osaleb, see ei unusta!

2019. aasta XXVII Viljandi pärimusmuusika festival

mürtsub täistuuridel 25.–28. juulil.

Lisainfo: www.viljandifolk.ee

93

Abja-Paluoja Postimaja A. Kitzbergi monument Mõisaküla muuseum

Mulgi vald

Mulgi vald asub põlistel Halliste ja Karksi kihelkonna

aladel, Mulgimaa südames, vallakeskusega

Abja-Paluojal. Valda läbib Eesti üks põhimaanteedest:

Valga-Uulu maantee. Piisab vaid põgusast kõrvalpõikest,

et kohata looduskauneid paiku ja sealseid vaatamisväärsusi.

Mõisaküla linna muuseumis on peamiselt raudteeteemaline

ekspositsioon. Eesti-Läti Piiripunktilaat toimub 02.06.2019.

Terviseradasid on vallas mitu, 11 km lõik Roheliste

Rööbaste matkaradade võrgustikust läbib Mõisaküla nii Abja-Paluoja

kui ka Läti suunas lõunasse. Rada on läbitav nii

jalgsi kui jalgrattaga.

Suundudes edasi Abja-Paluojale, leiab maantee äärest viida,

mis juhatab Hendrikhansu Põrgu suunas ja näitab teed

Eesti kõige laiema liivakivipaljandi juurde.

Jõudnud Abja-Paluojale, jääb silma keskpargi ääres asuv

arhitektuurimälestis Postimaja, mis valmis 1929. aastal pangahoonena.

Suvel (19.-21.07.2019) külasta vallakeskuses

suvepäevi ja Mulgimaa Pealinna Akordionifesti.

Mulgi vallas asuvatest mõisatest on Abja mõisas peatunud

Venemaa keisrinna Katariina II oma ringsõidul. Teel Abja

mõisa külasta Abja spordi- ja tervisekeskust, kus saab aega

veeta veekeskuses, treeningutel ja terviseradadel ja infot turismiinfopunktist.

Vallas on mitu kirikut, näiteks Halliste Püha Anna kirik ja

kalmistu, mis asub juba 15. sajandist samas asukohas. Kirikus

asub tuntud Eesti kunstniku J. Arraku altarimaal „Kristus“.

Penuja Kõikide Pühakute Kirikust on alles varemed, kalmistule

on maetud Petseri kloostri ülem Nikolai Leisman.

Abja Spordi- ja Tervisekeskus

Õisu maastikukaitsealal asub varaklassitsistlik Õisu mõisa

peahoone, Õisu matkarada ja tegutsev sepikoda.

Lopa oja kaldal asub Lopa paljand e Lopa põrgu, mis on

üks pikemaid ja huvitavamaid looduslikke koopaid Eestis.

Viljandimaa tuntuima kirjaniku, August Kitzbergi elu ja

töö püsiekspositsiooniga saab tutvuda Kitzbergi tubamuuseumis.

Mulgi Muuseumi leiab Uue-Karistest.

Karksi-Nuia uhkus on Karksi ürgorg ja ordulinnuse varemed

13. sajandist. Karksi Peetri kiriku ehitamist alustati 18.

saj endise ordulinnuse varemetesse. Külasta ka Püha Aleksei

Õigeusu kirikut, mis on huvitava ikonostaasiga.

06.-07.09.2019. toimub Meepealinnaks kuulutatud

Karksi-Nuias suur Meefestival, mis pakub kõigile külastajatele

muusika- ja maitseelamusi, osaleda saab ka laadal.

Muri külast leiab Murri häärberi, mis on ainulaadse arhitektuuriga

kahekorruseline Lõuna-Eesti taluniku häärber,

mida võib pidada Eesti iseseisvuse esimeste aastakümnete talukultuuri

näidiseks.

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi

Polli aiandusuuringute keskuses toimub puuviljanduse alane

uurimistöö, müügil on naturaalsed tooted.

Sakala kõrgustiku kõrgeima tipu (147 m) leiab Sudiste külast,

külastada saab ka Lilli Loodusmaja ja õpperada, matkata

Teringi raba matkarajal.

Mulgi vallas on mitmeid toitlustus-ja majutusasutusi, näiteks

Mulgi kõrts koos majutusega, Abja Õpilaskodu Hostel ja

Käbi Puhkemaja.

Lisainfo turismiinfopunktidest ja Mulgi valla kodulehelt

mulgivald.ee

Halliste Püha Anna kirik

94

VILJANDIMAA

PÄRNA PUHKEKÜLA

Pärna puhkeküla asub looduskaunis kohas, endise WiFi Taevere mõisa südames. Puhkeküla on sobiv

koht sünnipäevade, pulmade, kokkutulekute ja ettevõtete suvepäevade pidamiseks aga ka peredele

puhkamiseks. Külastajatele on rajatud peomaja, suitsusaun, soome saun, laululava koos

varjualusega, laste mänguväljak, rannavolle plats, külakiik, lõkkeplats, grillialused ja avar telkimise

plats. Majutuseks on erinevad palkaidad ja kämpingud 45 inimesele.

Taevere küla, Põhja-Sakala vald. GPS: 58° 33' 60" N, 25° 28' 53" E

+372 53 73 9333; ain.arula@mail.ee; www.parnapuhkekyla.ee

WiFi

HOTELL CENTRUM

Каноэ

Valgusküllane ja avarate tubadega hotell asub Viljandi kesklinnas Centrumi ärikeskuse kolmandal

korrusel. Kolme tärni nõuetele WiFivastavas hotellis on 23 kahekohalist tuba ning kaks

sviiti. Võimalik on kasutada WiFi sauna ja solaariumit ning juuksuri, ilusalongi ja massaažiteenuseid.

Hotellis on suurepärased WiFi võimalused konverentside korraldamiseks. Tasuta WiFi

ja suur parkimisala. Ootame teid puhkusele Viljandi Centrumisse!

Каноэ

Tallinna 24, Viljandi. GPS: 58° 22' 5" N, 25° 35' 52" E

+372 435 1100; bron@centrum.ee; www.centrum.ee

WiFi

WiFi

WiFi

WiFi

Каноэ

MÄNNIMÄE KÜLALISTEMAJA

Каноэ

Каноэ

WiFi

Каноэ

Каноэ

Каноэ

Каноэ

Каноэ

WiFi

MAJUTUS · KOHVIK

BOWLING · PILJARD

SAUNAD · PEOSAALID

SEMINARIRUUMID

Riia mnt 52d, Viljandi linn • +372 435 4845 • info@mannimaja.ee • www.mannimaja.ee

95

96

Jõgevamaa

Jõgevamaa asub Ida-Eestis, Mandri-Eesti

keskpunkti ja Peipsi järve vahel, hõlmates

endise Jõgeva rajooni ala. Ajalooliselt

on praegune maakond kuulunud Tartuja

Viljandimaa alla. Maakonna idapiir

Peipsi järves on ühtlasi Eesti riigipiir

Venemaaga. Siinsete loodusobjektidega

seostuvad mitmed Kalevipoja legendid.

Jõgevamaa pakub sulle sooja sõprust ja

jumalikku veinimekki Põltsamaa stiilis.

Siin asuvad Paunvere väljanäitus ja Avinurme

tünnitööstus.

iin on iidsetest aegadest elanud inimesed oma eripäraste

saatustega. Muinasajal kuulus enamik Jõgeva maakonnast

Vaiga väikemaakonda. 13. sajandil murdus Vaiga

vastupanu saksa ja skandinaavia vallutajate vastu. 1224.

aastal läks maade jagamisel valdav osa nüüdsest Jõgevamaast

ordu võimu alla, selle lõunapoolne osa jäi Tartu piiskopile.

Hiljem on maakond koos ülejäänud Eestiga olnud rootslaste,

poolakate ja venelaste valduses. Kohalik rahvas kannatas

vallutajate vastastikustes sõdades ja rüüsteretkedes palju, eriti

Liivi sõjas 16. sajandil ja Põhjasõjas 18. sajandil.

Jõgeva maakonna eelkäija Jõgeva rajoon moodustati 1950.

aastal Jõgevamaa keskosast ning Tartumaa Kudina ja Saadjärve

vallast.

Praegune Jõgevamaa loodi 1990. aastal, mil rajoon nimetati

ümber maakonnaks. Selle piirid kattuvad osalt Jõgeva rajooni

piiridega pärast 1962. aastat.

Maakonna uhkuseks on selle keskosas paiknev kaunite

järvesilmadega Vooremaa – üks omalaadsemaid jääajal tekkinud

pinnavorme kogu Euroopas. See on loode-kagusihiliste

suurvoortega maastikurajoon, mille kõrgeimaks punktiks on

Laiuse mägi (144 m). Vooremaa kirdeserval Sadala ja Torma

ümbruses paiknevad suured voorjad kõrgendikud, kaguserval

Sõõru ümbruses on mõhnastik – Toljase mäed. Maakonna kaguosa

kuulub Kagu-Eesti lavamaasse. Siinses rikkas looduses

vahelduvad metsad ja rabad väiksemate järvedega.

Enamik Jõgevamaa territooriumist jääb

Emajõe jõgikonna piirkonda. Pikima-

Jõgevamaa

– voore- ja

veinimaa

te jõgede hulka kuuluvad Peipsi järve suubuvad Kullavere ja

Mustvee jõgi.

Suured metsaalad paiknevad Jõemõisa-Kaiu järvestikust

lõuna ja ida pool, Peipsiäärsel madalikul, kohati ka maakonna

põhjapiiril.

Jõgeva maakonnas asub viis looduskaitseala: Endla,

Alam-Pedja, Aidu, Tellise ja Mustallika ning kolm maastikukaitseala:

Saarjärve looduspark, Vooremaa ja Kääpa.

Kuninga pärn Laiuse kiriku aias on ainus puu Eestis, mille

kohta ajalooallikad väidavad, et selle on istutanud Rootsi

kuningas. Puu kõrgus on 25 m ja tüve rinnasümbermõõt 429

cm. Vanimad andmed kuningliku pärna ümbermõõdu kohta

pärinevad 1918. aastast. Puu on kasvanud üsna aeglaselt, suurenedes

sajandi jooksul ümbermõõdult umbes pool meetrit.

Maakonna põhiline majandusharu on põllumajandus,

Peipsi rannikul on oluline kalapüük. Põllumajandussaadus-

Turismiinfokeskus Jõgevamaal: Köstri allee, Palamuse alevik. +372 776 8520

Turismiinfopunkt Põltsamaal: Lossi 1b, Põltsamaa. +372 775 1390

97

98

te töötlejatest on tuntud tegijad Põltsamaa Felix, AS Werol

Tehased, E-Piim ja Põltsamaa Meierei. Kalandusettevõtetest

paistavad silma Peipsi Kalatööstus ja OÜ Kalameister.

Jõgevamaa kultuurilooliselt tähtis punkt on Eesti ajakirjanduse

sünnipaik Põltsamaa, millel on ühtlasi Eestimaa veinipealinna

staatus. Jõgevamaal asub Oskar Lutsu teoste sünnikoht

Palamuse. Jõgeva linnast on pärit luuletaja Betti Alver

ja helilooja Alo Mattiisen.

SÕLMI RAHU JA SOBITA SÕPRUST!

Jõgeva vallas Kärde külas kükitav Kärde Rahumajake on pisike

palktare Kärde mõisa pargi serval. Väikesel veidral osmikul

on aga ajalooline väärtus. Pärimuse kohaselt sõlmiti selles

1661. aastal Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel rahuleping, mis

lõpetas Vene-Rootsi sõja (1656–1658).

Rahumajake on avatud aasta ringi ja iga päev.

Tõenäolisem on siiski variant, et lepingut ei sõlmitud

mitte selles tarekeses, vaid mingis suuremas hoones, mille

lagunemise järel (arvatavasti 18. sajandil) püstitati sellest allesjäänud

tervematest palkidest nimetatud tareke. 1661. aastast

võivad pärineda ehk paremal juhul mõned seinapalgid.

Tänapäevases rahutus maailmas liigeldes võta Kärde kandis

tuurid maha ja tunneta kitsukeses kambrikeses madala katuse

all suurt vabastavat rahu!

Põltsamaa Sõpruse park on noorim linna parkidest, kus

on peamiselt Luua puukoolist toodud puid üle 6000. Siia on

istutanud puid nimekad Eesti ja välismaa ühiskonna-, kultuuri-

ja sporditegelased ning paigaldatud kauneid graniitskulptuure.

Näiteks kündva Kalevipoja kuju ja monumentaalskulptuur

“Tee Olümposele”, mille sammastel ilutsevad kõigi Eesti

olümpiamedalistide nimed. Puid on istutanud presidendid,

nõukogude kosmonaut, näitlejad, sportlased ja muud prominendid.

Põltsamaa Sõpruse pargi rajaja Ants Paju eestvedamisel

istutati pargi veerele tammik nende Eesti Ülemnõukogu

liikmete auks, kes 20. augustil 1991. aastal hääletasid Eesti

taasiseseisvumise poolt.

Selles sõbralikus salus haljendavad harilikud ja punaselehised

tammed ning püramiidtammed, aga ka Serbia kuused

ja lehised. 20. Augusti Klubi toimekad liikmed hoiavad tammikul

hoolitsevalt silma peal.

VEINIMEKK JA HIIEPIKNIK

Põltsamaa veinikelder on linna üks turismimagneteid. Uudistajad

saavad kogu veinivalikut kohapeal proovida ja kaasa

osta. Veinikelder pakub naturaalseid puuvilja- ja marjaveine,

millest osad värsked ja reipad, teised jälle pikkamööda laagerdatud

ja väärikad. Kõik veinide valmistamiseks vajalik saadakse

Eestimaa puuvilja- ja marjaaedadest. Vinoteek pakub

kolme ja viie veini degusteerimise pakette. Auväärt veinigurmaanid,

ärge magage maha elu parimaid maitseid, tõtake

Eestimaa veinipealinna!

Jõgeva vallas Patjala küla muistselt helisevas hiies terendab

teelisele Kassinurme linnus, mis on rajatud umbes 1,5

tuhat aastat tagasi. Sulglohkude vahelisel neemikul paiknevat

linnamäge kasutati kuni 13. sajandini. Nii muinaslinnust ennast,

läheduses paiknevaid lohukive kui piirkonna looduslikke

pinnavorme seostatakse Kalevipoja lugudega. Nüüdsel ajal

on Kassinurme mägedest saanud armastatud rahvapidude ja

väljasõitude paik.

Linnamäe kõrval on muinaslinnuse makett ning varjualused

pikniku pidamiseks. Linnusest ida poole rajatud hiies

tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi. Loodusõpperajal avarduvad

teadmised Kassinurme mägede rikkalikest pinnavormidest.

Puurmani mõis

JÕGEVAMAA

J õgeva

– külma ilma kants

Jõgeva linn asub Vooremaa maastikurajoonis kahel loode-kagusuunalisel

voorel ja nendevahelistes nõgudes, 200–300

meetri laiuse Pedja jõe oru kallastel, olles maakonna halduskeskus.

Muinasajal kuulus Jõgeva Valga maakonda. Tõenäoliselt

oli Jõgeva küla olemas juba enne sakslaste tulekut. Küla ja

mõisa mainiti esmakordselt 1601. aastal Poola revisjonikirjas

Hoff Jagiwa kujul. Jõgeva nime etümoloogia kohta on keelemeestel

mitu selgitust. Lauri Kettunen pidas seda v-tuletiseks

sõnast jõgi, Andrus Saareste lühenenud vormiks nimest Jõgedevahe.

Vähemalt 16. sajandi lõpust pole nimi muutunud.

Wiedemanni sõnaraamatus leidub sõna jõgev (omastav jõgeva),

mis tähendab kiirevoolulist.

Põhjasõja ajal 1701. aastal, kui Rootsi kuningas Karl XII

talvitus Laiusel, ehitas Jõgeva mõisa majutatud väeosa väljale

täismõõdulise lumekindluse. Peeti maha suurejooneline sõjamäng,

kindluse kaitsmine ja vallutamine kõigi sõjakunsti

reeglite kohaselt. Tulistati pappkuulidega.

Jõgeva linn tekkis kohale, kus varem asus Jõgeva küla. Linna

tekkimise ajendiks sai kohaliku raudteejaama asutamine

1876. aastal Tapa–Tartu raudtee äärde.

Jõgeva sai aleviks 1919. ja linnaks 1938. Jõgeval mõõdeti

17. jaanuaril 1940. Eesti külmarekord – 43,5 °C. Sellest johtuvalt

toimusid Jõgeval Jääpurika festivalid, millest sai hiljem

Külmalinna talvefestival.

Nõukogude ajal sai Jõgevast rajoonikeskus, põllumajandusrajooni

juhtiv linn, kus Tartu lähedus ja põllumajanduskesksus

peegeldusid ettevõtluses.

Alates 1960ndatest kerkis linna hulgaliselt teenindushooneid

ja suurelamuid (Pae linnaosa ja Tähe-Rohu kvartal).

Jõgeval on ligikaudu 30 ha kõrghaljastusega ja liigirikkaid

haljasalasid, mis vahelduvad rohelusse uppuvate koduaedadega.

Ostlemiseks kannatab sisse põigata Jõgeva kaubahalli, kus

on lai valik kõiksugu kaupa.

Omapärase interjööriga perekeskne kodukohvik nimega

Ateljee kesklinnas pakub hubases õhkkonnas koduseid toite.

Aeg-ajalt kuuleb siin elavat muusikat ning suvehooajal on avatud

välikohviku osa. See on igati mõnus koht koosviibimiseks

pere ja sõprade seltsis.

Estakaadi tänava Laisholm Pub tagab lõõgastuse ja korraliku

kõhutäie värskete rüübetega. Avara saaliga trahter sobib

firma-, tähtpäevade- ja juubelipidustusteks. Saksa stiilis õllerestoran

on kahe rõduga ja rohkete istumiskohtadega. Pubis

on võimalused seminaride ja koolituste läbiviimiseks. Nädalavahetustel

keerutavad plaate DJ-d ning esinevad tuntud

Eesti bändid. Pubi muretus ja meeldejäävas peotuules käivad

käsikäes inspiratsioon ja ajalugu.

Pizzakioski pitsad on vaieldamatult parimad pannipitsad

Jõgeva linnas. Pitsasõber saab portsjoni ette tellida ja kaasa

osta või kohapeal sooja pannipitsat nautida.

Jõgevalt on pärit heliseva sulega poetess Betti Alver ja

laulva revolutsiooni äratav helilooja Alo Mattiisen. Nende

suurkujude mälestuseks toimuvad igal aastal Betti Alveri luulepäevad

ja Alo Mattiiseni muusikapäevad. Kesklinnas asuvat

Jõgeva Muusikakooli hoonet täiendab Alo Mattiiseni mälestuskivi.

Koolimajas on Alo klaveriklass, kus paikneb täielikult

restaureeritud, muusikule kuulunud kabinetklaver ja väljapanek

helilooja isiklikest asjadest. Klassis viiakse läbi väiksemaid

kontserte, koolitusi, konverentse ning muusikatunde.

Jõgeval on peetud lustiküllast Eesti Naiste Tantsupidu, kus

on kaasa löönud tantsulõvid kaugematestki välisriikidest.

Unustamatud mõisad

– buduaarist parki ja järveranda

Põltsamaa vallas Puurmani alevikus olev neo-renessanss stiilis

lossitüüpi Puurmani mõis pakub pilgule puhkust ja vaimule

valgust. Valge peahoonega mõisaansambel ehitati G. J.

von Manteuffeli ajal 1881. aastal. 1918. aastal moodustas Julius

Kuperjanov Puurmani lossis partisanide pataljoni. Praegu

99

tegutseb lossis Puurmani Mõisakool. Kompleksi haldab Puurmani

Mõisa Sihtasutus.

Mõisa ja tema ajalooga saab tutvuda suvistel külastuspäevadel

projekti “Unustatud mõisad” raames. Muul ajal toimuvad

ekskursioonid härrastemajas ja mõisapargis ettetellimisel.

Mõisas liigutakse ringi erinevatel korrustel, kus on vaatamiseks

krahvinna buduaar, torni viiv salauks, krahvi kabinet

ja varakamber. Eritellimusel ööekskursioonid ja toitlustus.

Lisaks laias valikus kultuuriüritusi ja majutusteenus. Leia

muinasjutuline loss Pedja jõe kaldal!

Lisainfo: www.puurmanimois.ee

100

Jõgeva vallas Kuremaa alevikus paikneb klassitsistlik Kuremaa

mõis/loss, mis ehitati 1837–1843 von Oettingenide perekonna

poolt. Pargi projekteeris Tartu arhitekt E. J. Strauss.

Lossis asuv muuseumituba tutvustab piirkonna ja Kuremaa

Põllumajanduskooli ajalugu. Lossiruume kasutatakse

seminaride ja konverentside korraldamiseks.

Liigirikas astmeline park laskub Kuremaa järve suunas,

mis võlub puhkajaid hästikorrastatud supelranna ja puhkamisvõimalustega.

Soovijatele võimaldatakse kaunis pargis või

hoones pidada pulmi ja sünnipäevi.

Lisainfo: www.kuremaaloss.ee

Lastega peredele

– maisimöll ja õhulennud

Põltsamaa vallas Uuevälja külas leiad uudse ajaveetmise võimaluse

Sarapiku talu maisilabürindis.

Sarapiku talu maisilabürint

O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum

Endla laudtee. foto: Liina Laurikainen

Salapärases talus saad lahendada maisirägastikku peidetud

mängu ja osa võtta teistest õuele seatud nutikust ja osavust

nõudvatest tegevustest. Labürindis pead kaardi abil üles leidma

kuus kontrollpunkti. Maisitaimed on täiskasvanud inimesest

kõrgemad, rägastikus palju ristuvaid käike ja lõpuks tuleb

jõuda väljapääsuni. Tule, orienteeru ja pane end proovile! Lisaks

maisilõhnalistele keerdkäikudele olemas veel põõsas- ja

kivilabürint, loomad, mõtlemismängud ja mänguplats.

Arendav põnevus tagatud õpilasgruppidele, lastele ja seiklushimulistele

täiskasvanutele.

Lisainfo: www.toretalu.eu

Mustvee vallas Kääpa külas asuv Kalevipoja Koda hõlmab

endas Kalevipoja muuseumit, rahvamaja ja seiklusparki. Kalevipoja

muuseum avaneb uuesti 2019. aasta lõpus, täiesti uue

sisuga. Seni on võimalik broneerida ette eepose tutvustust

ja tunnistada kodulooekspositsiooni. Seikluspargis saab end

proovile panna maa ja taeva vahel, valides kõrgema või madalama

raja vahel. Madalam sobib hästi lastele. Tuge vajajatele

ulatavad kõikjal oma abistava käe instruktorid. Siin unustavad

igavuse igas eas külastajad. Rahvamajas saab korraldada üritusi.

Suurde saali mahub ligi 100 inimest, väiksemasse kuni

50. Tule kätle koja kange vägimehega ja vuhise läbi õhu!

Lisainfo: www.kalevipojakoda.ee

JÕGEVAMAA

Mustvee vallas Tartu-Jõgeva puhkealal paikneb ka Tammeluha

matkarada (3 km). Suuremate sadude korral võib laudtee olla vee

all (vee sügavus kuni 30 cm). Rajal tutvustatakse 11 huvipunktis

asetsevaid järvi, Eestis võrdlemisi haruldasi järvelamme ja nende

elustikku ning luhtade vahele jäävat kõrgemat maatükki Pedassaart

oma metsakoosluste ja võimsa emamänniga, mis on ümbruskonna

suurim puu. Pedassaarele viib Siberis kasvanud lehise

puidust rajatud 0,6 km pikkune laudtee. Jalavaevale lõõgastavaks

vahelduseks on loodud Tammeluha ja Jõemõisa lõkkekohad.


Kultuurikatel keeb

– Tootsi taskud ja tünnisimman


– järve lumm ja emamänd

Jõgeva vallas, Endla looduskaitsealal laiub Männikjärve matkarada

(2,2 km), millel avanevad ilusad vaated Männikjärvele

ja ümbritsevale rabale. Võimalus on liikuda ümber Männikjärve,

rabas ning salumetsas. Rada on looduses tähistatud

puudel oleva punase märgistusega ning läbimiseks kulub

keskmiselt tund. Retke kergendavad kaks infotahvlit, Tooma

ja Linajärve lõkkekohad. Autoparkla Tooma keskuses.


Mustvee vallas, Tartu-Jõgeva puhkealal kingib Saare järve õpperada

(3,5 km) huvitava hariva jalutuskäigu. Erinevaid metsakooslusi

tutvustavale teekonnale võib suunduda nii raja alguses

asuvast parklast kui ka Sihi ja Papi lõkkekohtadest. Rada rullub

mööda metsasiseseid pinnaseteid, sihte, laudteid ja jalgradu vaheldusrikkal

maastikul ning möödub Manteuffelite perekonna

matmispaigast ja kompleksseirejaamast. Infotahvlid ja viidad

teevad tee selgemaks ja lõkkease kutsub grillima.


Avinurme puiduait

Jõgeva vallas Palamusel hoolitseb südamlikult Eesti kooli ajaloo

säilimise eest Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum.

Ajalooline kihelkonnakoolimaja on külastajatele tervikuna

avatud sellisena, nagu see 1895. aastal võis välja näha. Selles on

“Kevade” filmist tuttav klassiruum ning köstri eluruumid. Värskelt

valminud peamajas toimib õppeklass ja meisterdamisruum.

Peamaja püsinäitus on mõeldud kogu perele, kajastades “Kevade”

abil Eesti kihelkonnakoolide ajalugu. Kogu maja tutvustav tekst

väljendatud tootsilikus võtmes. Saab õppida viiulimängu, püüda

Lati Paci, sorida Tootsi taskutes ja tutvuda „Kevade“ filmi tegemisega

ning selle mõjuga Eesti kultuurile. Muuseumis korraldatakse

programme ja saab broneerida eriüritusi. Tule kohale ja tunne

end tegijana Eesti sajandi filmist tuttavate seinte vahel.

Lisainfo: www.palamusemuuseum.ee

Traditsiooniline Suur Paunvere Väljanäitus ja Laat Palamusel

pakub kõike alates toidust ja taimedest kuni käsitöö ja riieteni välja.

Mitmel laval kuumab kultuuriprogramm ja säriseb grillimisvõistlus.

Lisaks on loomade väljanäitused ning tegevused lastele.

Nunnunäitusel valitakse omanäolisemad suurimad aiasaadused

ning kõigi kostümeeritud laadaliste vahel jagatakse välja auhindu.

Võimalus on nautida Palamuse ja Vooremaa vaateid otse kopteriaknast.

Avatud on Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum,

kirik, apteek, vesiveski ja Jõgevamaa Turismiinfokeskus.

2019. aastal leegitseb traditsiooniline trall 21. septembril, kus üleüldises

melus löövad kaasa Anne Veski ja Lõõtsavägilased.

Mustvee vallas Avinurme alevikus korraldatakse igal aastal

jaanipäeval Avinurme tünnilaata. Tänaseks on sündmusest

kasvanud välja üks suuremaid ja hinnatumaid käsitööga

kauplemise kohti Eestis. Lisaks kohalikele meistritele pakuvad

laadal oma toodangut kaupmehed üle riigi.

Laadapäeval tuleb Avinurme tuhandeid külalisi, kes uudistavad

rikkalikku käsitöövalikut, aiasaadusi ning jälgivad kogu

päeva kestvat kultuuriprogrammi. Traditsiooniliselt annab

laadapäeva lõpus etenduse Avinurme Suveteater, süüdatakse

jaanituli ning tantsujalad tatsuvad simmanil. 2019. aastal süttib

kauplemiskirg ja jaanituli taas 23. juunil.

101

Veski Külalistemaja

Veski külalistemaja on mõnusa atmosfääriga söögikoht, kus menüüs on ennekõike eestimaised

toidud. Soojade ilmadega avatud väliterrass ja laste mänguväljak. Majutusteenust

pakutakse Veski külalistemajas teisel korrusel viies kahekohalises toas. Tubades on kirjutuslaud,

lameekraaniga televiisor ja privaatne vannituba. Külalistemajas on ka neljakümnekohaline seminarisaal,

parkla ja tasuta WiFi-ühendus. Meie juures saab pidada sünnipäevasid ja teemaüritusi

vastavalt kliendi soovile. Veski Külalistemaja asub Jõgeva-Mustvee mnt. ääres.

+372 510 2527 • Kantküla, Jõgeva vald,

veski.kulalistemaja@gmail.com

www.veskikulalistemaja.ee

Kase

Turismitalu

Kõpu küla, Põltsamaa vald,

Jõgeva maakond

+372 514 9900 • kasetalu.eu

Turismitalu asub looduskaunis kohas – Jõgeva maakonnas Kõpu külas. Privaatne ja lõõgastav

atmosfäär pakub puhkuseks ning sündmuste tähistamiseks parimaid võimalusi. Puhkemajas on suur

kaminasaal (40 kohta) ja kõige vajalikuga kööginurk. Majutuseks on 5 tuba 10 inimesele.

Lõõgastust pakub korralik puuküttega saun ja maja kõrval olev tiik.

Tule ja naudi loodust ning mõnusat olemist pere või sõpruskonnaga!

102

JÕGEVAMAA

Jõgeva vald

jõgeva.ee

25.07–28.07 XXVIII Jõgevatreff

(www.jogevamc.ee)

17.08 XII Küüslaugufestival Kuremaa rannas.

(www.küüslaugufestival.ee)

17.08 Palamuse öölaulupidu Palamuse laululaval

23.–25.08 Palamuse esmamainimise 785. aastapäeva

WiFi

tähistamine kontsertide, näituse, ühispalvuste ja

jumalateenistusega (www.jõgeva.ee)

21.09 XXII Suur Paunvere väljanäitus ja laat Palamusel.

Esinevad Anne Veski ja Lõõtsavägilased. (www.jõgeva.ee)

28.09 „Supikross 2019“ Jõgeva lähedal Linnamäe

krossirajal (www.linnamae.ee)

Kuremaa järv

WiFi

KAIU PUHKEMAJAD

Imelise männimetsa all, Kaiu järve kaldal asuv nostalgiline endine kalastajate puhkekoht on

sobiv nii peredele puhkamiseks kui ka firmadele suvepäevadeks. Rentida saab lisaks sauna

ning peo-söögimaja. Olemas grillimiskohad. Võimalus laenutada paate, kala püüda, ujuda.

Paadiga saab sõita kolmel jõgedega ühendatud puhta veega järvel.

Tulge julgesti tutvuma ja linnakärast puhkama! Küsige lisa e-maili või telefoni teel!

Pedassaare küla, Mustvee vald. GPS: 58° 38’ 45” N, 26° 50’ 52” E

+372 5646 3616; +372 5664 3520; marelaur@gmail.com; www.kaiupuhkemajad.ee

Каноэ

UDU TALU

Asume Jõgevamaal, Kuremaa järve ääres, looduskaunis kohas. Pererahvas on Teile mõnusa

puhkuse veetmiseks või peo pidamiseks püsti mannud 3 katusealust. Samuti on siin

suvine peomaja, kööginurgaga saunamaja ja 12 kämpingmajakest, avar telkimisplats, lastenurk,

võimalus kasutada kilesauna, WiFi ujuda ja kalastada.

Udu talu – see on mõnus puhkepaik WiFi Kuremaa järve kaldal.

Каноэ

WiFi

Änkküla, Jõgeva vald. GPS: 58° 42’ 18” N, 26° 33’ 45” E

+372 5563 6434; +372 5563 6433. udutalu@udutalu.ee; www.udutalu.ee

WiFi

WiFi

WiFi

WiFi

WiFi

KUNINGAMÄE KARDIRADA

Asume Põltsamaa külje all ja tegemist on võistluskardirajaga. Hobikardiga on rajal

võimalik sõita võistlustest vabal ajal. Erinevalt

Каноэ WiFi paljudest teistest radadest ei toimu sõit

kummivallide vahel, vaid vormelirada meenutaval rajal, mis on 850 meetrit pikk ja

hobikartide Каноэ

WiFi

keskmine kiirus küündib üle 60 km/h.

Каноэ

Pakume majutust majas, aga on võimalik ka telkida ja karavani parkida. Avatud kohvik

ja võimalus WiFi Каноэ kasutada WiFisauna.

Каноэ

Gruppidele toitlustus ettetellimisel.

WiFi Каноэ

Kuningamäe küla, Põltsamaa vald. GPS: 58°39’11” N, 25°56’52” E

+372 507 8188; sadukkart@hot.ee; www.kuningamae.ee


WiFi

103

104

Tartumaa

Ida- ja Lõuna-Eesti piiril, Peipsi järve ja

Võrtsjärve vahel paiknev Tartumaa tunneb

ajastute torme ja teab tarkusi. Siin

võrgutab Emajõgi oma veetlevate voogudega

ja kiikavad taevasügavustesse

Eestimaa kõrgeimad puud. Lõuna-Eesti

tõmbekeskuses Tartus vibreerivad suurlinna

rütmid läbi aegumatu akadeemilise

õhustiku. Tartumaa mäletab, hoiab

ja mürtsub.

raeguse Tartumaa territooriumile asusid inimesed elama

umbes 5000 aastat tagasi. Selle ajalooliseks eelkäijaks

on Ugandi muinasmaakond, mis 13. sajandi algul

hõlmas kogu Emajõest lõuna poole jääva maa-ala kuni latgalite

asualani ja Pihkva vürstiriigini. 13. sajandil kujunes Tartu

linn piirkonna tähtsaimaks keskuseks, kuna astus Hansa Liitu

ja linna kaudu toimus suur osa läänepoolsete kaupmeeste

kaubavahetusest Pihkvaga. 13.–15. sajandil hakkasid tekkima

hilisema ajaloolise Tartumaa kirikukihelkonnad.

Liivi sõja käigus 16. sajandil läks Tartumaa piirkond

Moskva tsaaririigi võimu alla, pärast seda jäi aga Poola valitseda.

1620. aastatest alates kuulus Tartumaa Rootsi kuningriigi

alluvusse. 18. sajandi Põhjasõja tulemusena liideti see koos

ülejäänud Eesti aladega Venemaa keisririigi koosseisu.

1950. aastal moodustati Tartu rajoon, mis 1990. aastal nimetati

ümber Tartu maakonnaks. Kolm aastat hiljem arvati

sellesse ka Tartu linn, mis nõukogude ajal oli omaette haldusüksus.

Tartumaa ajaloos on oluline osa Hansa Liidul, mille koosseisus

sai Tartust Läänemere piirkonnas oluline kaubanduskeskus.

19. sajandi teisel poolel rajati Tartu raudteeühendus

Tallinna, Riia ja Peterburiga, mis tähistas olulist hüpet transpordi

arengus.

Enamik Tartu maakonna territooriumist asub Kagu-Eesti

lavamaal, mida läbivad mitmes suunas ürgorud, neist suurim

on Emajõe ürgorg.

Pikim jõgi on Emajõgi (100 km), mis voolab läbi Tartu linna

ja poolitab maakonna.

Tartumaa

Heade

mõtete

keskus

Kastre vallas Järvseljal asuv ürgmets on Eesti vanim metsakaitseala,

kus kasvavad Eesti kõige kõrgemad puud.

Looduskaitsealad võtavad enda alla üle kümnendiku maakonna

territooriumist. Suurimad neist on Alam-Pedja, Järvselja,

Kärevere, Padakõrve ja Peipsiveere.

EMAJÕE VOOGUDE VÕLU

Eesti suurimate jõgede hulgas olev Emajõgi on läbi aegade

olnud Lõuna-Eestis oluliseks transpordirajaks. Muusikalegi

inspiratsiooni andnud rahuliku vooluga siseveekogu hõlmab

lisajõgesid ja soiste kallaste tõttu on olnud sildade ehitamine

keerukas. Suur Emajõgi on Eesti ainus kogu ulatuses laevatatav

jõgi. Keskajal oli see tähtis kaubatee, mille kaudu hoiti

ühendust läänepoolsete hansalinnadega.

Suviti toimuvad huvireisid laevaga Emajõel ja Peipsi järvele

Piirissaarde.

Tartu külastuskeskus: Raekoda 1a, Tartu. +372 744 2111

105

KÕRGETE PUUDE KÕNETUSED

Kastre valla Järvselja ürgmets on vaid ühe kvartali suurune,

kuid see-eest üks Eesti vanimaid looduskaitsealasid.

Puutumatu metsaosa on Eesti looduse üks musternäidiseid,

mida hoolega säilitatakse. Järvseljal leidub väikesel alal liigirikas

põlismets. Kõige võimsamaid puid võib näha ürgmetsa

kaguosas. Seal kohtad 360 aasta vanust kuningamändi ning

üle 40 m kõrgeid, 200-aastaseid kuuski, mis kuuluvad Eestimaa

kõrgeimate puude hulka. Imetleda saab ka võimsaid

kaski, haabasid, pärnasid, saari ja vahtraid. Raskelt läbitavas

ürgmetsakvartalis aitab õpperajal liikuda laudtee. Järvseljal

töötab metsandusüliõpilaste õppebaas ning ürgne mets on

tähistatud National Geographic’u kollase aknaga.

Lisainfo: www.jarvselja.ee

Emajõe veevoolus harrastatakse huvireise ka keskaegse

lodjaga. Lodi oli vanasti spetsiaalselt Peipsi ja Emajõe piirkonna

tingimustele kohandatud keskaegne kaubapurjekas. Kuna

keskajast pole säilinud ühtegi lotja, on vanade jooniste põhjal

ehitatud Lodjakojas lodi nimega Jõmmu – esimene omasugune.

Tartu ümbruses „künnavad“ jõevoogusid suviti väikesed

lõbusõidulaevad. Tartu linna piires ja lähemas ümbruses tegeldakse

mingil määral veemotospordiga. Suur jõgi kannab

suuri saladusi ja seiklusi.

Emajõe äärde jääb 5 km pikkune Jänese matkarada, mis

algab Tartu linna piirilt. Rada on looduslikult vaheldusrikas ja

selle lõpuosas on Jänese kõrtsi varemed.

T artu

– tarkuse toitja

Ülikooli- ja heade mõtete linn Tartu on Eesti suuruselt teine

linn ja Lõuna-Eesti mõjukaim tõmbekeskus. Siin jätkub kõigile

kõike külluses. Tartu tagab elamused kultuuris, meelelahutuses,

ostlemises ja hõrkudes maitsetes.

Kohaliku kultuuri arengut on eriliselt mõjutanud 1632.

aastal asutatud Tartu Ülikool, eeskätt oma peahoonega.

Tartu Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistliku

arhitektuuri näiteid Eestis. Hoones asub klassitsistlik

aula ning endisaegne kartser, kus istusid avalikku korda ja

ülikooli käitumisreegleid rikkunud üliõpilased.

Ülikooli haldusalasse kuuluvad oma ajaloomuuseum,

Alam-Pedja looduskaitseala on ulatuslik loodusmaastik

Tartust loodes. Lodud, madalsood ja rabad moodustavad

suurema osa pindalast. Vaheldust pakuvad põlismetsadega

kaetud soosaared. Ala on suuresti piiratud jõgedest ja ojadest

ning selle ligipääsmatust on veelgi suurendanud siin 50 aasta

jooksul asunud nõukogude armee pommituspolügoon. Jõgede

väikese languse tõttu ujutab tulvavesi kevaditi üle suuri

alasid. Huvitavad on Suur-Emajõe 55 vanajõge, kuhu tulevad

kudema paljud Võrtsjärve ja isegi Peipsi kalad. Rände ajal on

Emajõe luht täis uju- ja sukelparte ning luiki. Meri- ja kalakotkaidki

näeb sel ajal sageli. Luhaäärsetes metsades pesitseb

rohkesti konnakotkaid ja rabade kohal võib kohata kaljukotkast.

Jõeluhtades pesitseb palju rohuneppe. Kaks õpperada

annavad põgusa ettekujutuse siinsetest elupaikadest. Alaga

saab tutvuda ka paadiga mööda jõgesid matkates.


Emajõgi. foto: Jaak Nilson

106

TARTUMAA

geoloogiamuuseum, zooloogiamuuseum, kunstimuuseum

ning botaanikaaed, kus kasvab 6500 taimeliiki. Botaanikaaia

palmihoone on Baltimaade suurim ning liigirikkaim.

Tartu kultuurielu üks alustalasid on teater Vanemuine, kus

on esindatud draama, tants ja muusika. Kuid linnas tegutseb

ka väiksemaid teatreid. Näiteks Tartu Uus Teater, mis üllatab

loomingulise julgusega ning Teatri Kodu, mis on orienteeritud

laste meelelahutusele.

14. sajandil rajatud Tartu Jaani kirik on ainulaadne gooti

arhitektuuri näide kogu Euroopas ligi tuhande säilinud terrakotafiguuri

tõttu. Keskaegne telliskirik on pühendatud Ristija

Johannesele.

Tartu ajaloolises linnasüdames Jaani kvartalis asub Antoniuse

õu kolme maja ja hubase hooviga. Antoniuse õu ja gild on

professionaalseid tarbekunstnikke, kunstnikke ja käsitöölisi

ühendav organisatsioon. Gildi eesmärgiks on edendada Eesti

kunsti ja käsitööd kunstnike ja käsitööliste loomingulise tegevuse

ning enesetäienduse toetamise kaudu. Siin töötavad käsitöömeistrid,

kelle töid ja tegemisi saab jälgida. Õuel toimuvad

kontserdid, etendused, näitused ja spetsiifilised kunstiüritused.

Emajõe ürgoru paremal kaldal toretsev Toomemägi oli Venemaa

keiser Paul I kingitus ülikoolile. Seda ala kasutati

varem karjamaana, kuid muudeti 19. sajandil avalikuks pargiks,

kuhu rajati romantiline kividest küngas Musumägi ning

haljastati endine liivakarjäär Kassitoome. Toomemäel leidub

ohtralt skulptuure ning arhitektuurilise väärtusega hooneid:

endine Toomkirik, Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus,

Ingli- ja Kuradisild.

Tartu linnas ostlemiskohtadest puudu ei tule. Ostukeskustest

ja butiikidest leiab nii kohalikku käsitööd ja ökotooteid

kui ka maailmakuulsate ja kohalike rõivatootjate loomingut.

Mitu ostukeskust pakub lisaks ostlemisvõimalusele toitlustus-,

ilu- ja meelelahutusteenuseid.

Suurimad ostukeskused Tartus on Lõunakeskus, Kvartal,

Tartu kaubamaja ja Tasku. Kohaliku tooraine hindajatel

kannatab külastada Lõunakeskuses asuvat taluturgu. Disainihuvilistele

võiks soovitada Disainimaja või Aparaaditehase

loomelinnakut.

Väsimatult pulseeriva Taaralinna (Tartu sünonüüm) ilu

silitavad skulptuuridesse tahutud pilguga teiste hulgas ajastute

suurvaimud – helilooja Eduard Tubin, keeleteadlane Jakob

Hurt ning kirjanikud Kristjan Jaak Peterson ja Oskar Luts.

Nemad ja paljud teised ärksad hinged hoiavad oma alatise

kohalolekuga au sees hoogsa “Tartu marsi” sõnu: “Kauneim

linn on Eestis Tartu, Emajõe kalda peal...”

Unustamatud mõisad

– rüütlid, majandivili ja

pügatud puud

Ülenurme rüütlimõis esineb allikates esimest korda aastal

1646, mil sõjaväelane Bernhard Bousselberg sai mõisa Rootsi

kuningriigilt vahetuskaubana kivimaja vastu Tartus. Pargi ja

härrastemaja rajaja võis olla krahv Cancrin, Ülenurme mõisa

omanik aastail 1856 –1883. Mõis on käinud käest-kätte ja peamiseks

sissetulekuallikaks on olnud teraviljakasvatus. Pärast

sõda muudeti Ülenurme omaette sovhoosiks, mis haritud direktorite

juhtimisel saavutas tööviljakuses suurt edu. Nõukogude

ajal tegutses ka katsemajandina. 1970. aastate algul eraldati endise

Ülenurme mõisakeskuse hooned varem asutatud Eesti Põllumajandusmuuseumile,

mis aastast 1981 on avatud külalistele.

Luke mõis on koht, kuhu võid jätta oma südame. Varaseimad

teated mõisa olemasolust pärinevad 1557. aastast.

Puidust peahoone pärines lõplikul kujul 19.–20. sajandi vahetusest,

iseloomulikke jooni oli neobarokist ja heimatstiilist.

Mõisahoone hävines II maailmasõjas. Luke mõisa uhkuseks

on kaunis neobarokkpark erinevatel kõrgustel paiknevate terrasside

ja kunagi pügatud puudega, mis nüüd on väga omapärase

kujuga. Üht terrasside vahelist trepikäiku ääristavad

betoonist lõvikujud. Vaatamisväärne on ka stiilne historitsistlik

kaasajal restaureeritud aednikumaja ning taastatud tiikide

süsteem. Väga hästi säilinud algse planeeringuga park on

Lõuna-Eestis mõisaansambli üks väärtuslikumaid elemente.

Luke mõisakompleks pargiga on kõigile avalikuks kasutamiseks.

Suveperioodil avatud kohvik. Tere tulemast kogu perega!

Lisainfo: www.lukemois.ee

107

Lastega peredele

– lelud, loomad ja veesulin

Perega tasub sammud seada UNICEFi hinnatud Tartu Mänguasjamuuseumisse,

mis asub Tartu kesklinna südames,

ülikooli ja Toomemäe lähedal, kenades vanades puumajades.

Muuseum pakub äratundmisrõõmu ka vanematele külalistele,

sest seal on välja pandud mänguasju erinevatest maadest ja

aegadest. Saab näha nukke, nukumaju, kaisuloomi ja mänguautosid,

haruldasi Eesti filminukke, suveniir- ja kunstnikunukke,

töötavat mudelraudteed, üleskeeratavaid vidinaid

ja muid nostalgilisi lelusid. Mängutuba asub muuseumi teisel

korrusel, kuhu pääseb tavalise muuseumipiletiga. Mänguasjamuuseum

on mõnus paik nii laste kui täiskasvanute

sünnipäevade ning teiste pidulike või asjalike koosviibimiste

pidamiseks. Üritusteks saab kasutada nii mängutuba kui ka

lastestuudiot. Sünnipäevalised võtavad ise toidu kaasa.

Lisainfo: www.mm.ee

Endises Elistvere mõisapargis elutseb Elistvere Loomapark,

kus looduslähedastes tingimustes elavad kodumaised metsloomad:

rebased, kitsed, hirved, karu, ilvesed, põdrad, metssead,

piisonid ja rohkemgi veel. Eraldi osakonnana on avatud

pisinäriliste keskus. Looduse õpperajad tutvustavad siltide

abil erinevaid taimeliike. Laudtee viib Elistvere järve äärde

vaateplatvormi juurde, millelt võib imetleda järve rikkalikku

linnuriiki. Võtke aega ja veetke lennukas päev lõbusas loomapargis

koos sõpradega, perega või kolleegidega ja haarake

kaasa unustamatud elamused!


Tartu vanalinn. foto: Jaak Nilson

Kena Kaiavere järve ääres vigurdab Vudila Mängumaa, kus

ootavad suur väliveepark kolmetasandilise liumäe ja -toruga,

torusaunad, kiiged, turnimisatraktsioonid, batuudid, skyjump,

elektriautod, ATV-d, lasketiir, aerupaadid, vesirattad,

suur mängutuba, loomapere, hobusõidud ja muud toredad

võimalused. Lisaks toitlustus ja forelli püüdmise võimalus.

Mängumaale on oodatud kõik lapsed koos vanemate, vanavanematega

ning sõpradega, sest tegevust jätkub kõigile ja

terveks päevaks.

Lisainfo: www.vudila.ee


– loss, järved ja truuduse punkt

Alatskivi matkarada (4,5 km) vonkleb Peipsiääre vallas kuulsa

Alatskivi lossi läheduses, kulgedes ümber Lossijärve. Algab

Alatskivi alevikust, kalmistu vastas asuva infotahvli juurest.

Rõõmuküllase elamuseretke tagavad igal aastaajal vahelduvad

reljeefid, huviväärsused ja mitmekesine elustik.

Kõndijat kannavad laudteelõigud, kaks silda ja Kalevipoja

sängis asuv palktrepp. Puhkehetki aitavad veeta laud, pingid,

lõkkekoht ning lusti lisab külakiik. Rajale jäävad hirveaed,

Alatskivi lossipark, Veskijärv ja Lossijärv, Punane allikas

ja Truuduse tamm. Liikujal on vajalik teada igameheõiguse

kohta! Telkimine pole lubatud! Raja alguses olevasse Alatski-

108

TARTUMAA

inimestest. Näitus „Uurali kaja“ näitab soomeugrilaste ja samojeedide

traditsioonilist argikultuuri. Peale näituste osa on

majas kino- ja konverentsisaal, black-box teater, kohvik, restoran

ja muuseumipood.

Uue muuseumihoone üle 6000 ruutmeetrine näituseala on

Eesti suurim.

Lisaks näitustele toimuvad regulaarselt kontserdid, loengusarjad

ja teatrietendused.

Valminud on täiendavad sisukad haridus- ja vaba aja programmid.

Lisainfo: www.erm.ee

vi parklasse mahub 6 autot, Kalevipoja sängi juures asuvasse

parklasse 4 autot.

Kambja vallas köidab matkajate meeli varjuline Pikksaare

matkarada (1 km), mis lookleb Pangodi parkmetsas ning

sobib meeleolukaks jalutuskäiguks. Tore teekond algab ja lõpeb

Pangodi järve ääres asuva infotahvli juures. Rajal aitavad

orienteeruda viidad ning tee läheb mööda Pangodi telkimisalast

ja lõkkekohast, kus on mõnus aega maha võtta. Vaatamisväärsustest

jääb rajale Vabadussõja mälestussammas. Pikksaare

matkateed tallates kinnita pilk ilusateks vaadeteks Pangodi

järvele! Tee on läbitav jalgsi. Parkimine telkimisala parklas ja

maantee ääres (kuni 30 autot).

Kultuurikatel keeb

– rahva lugu, mammut

ja vinge vaksal

Tartus esindab mitmepalgelist Eesti ajalugu, kultuuri ja traditsioone

Eesti Rahva Muuseum (ERM). Rahvusmuuseum

mõtestab eestlust, kannab rahva põhiväärtusi ja hoiab järjepidevust.

Külastajale avaneb nii esemeline kui virtuaalne avastusterohke

maailm. Muuseumis on kaks püsinäitust. „Kohtumised“

on näitus Eestimaal kõikidel aegadel elanud tavalistest

Kauni Saadjärve kaldal, Vooremaa keskmes asuv Jääaja Keskus

on ainulaadne terves Baltikumis ning suunatud kogu perele.

Siin kutsuvad ennast imetlema elusuuruses eelajaloolised

loomad ning avaneb ülevaade Eesti ja maailma looduse kujunemisest

läbi aastatuhandete.

Saab teada meie universumi kujunemisloost ja inimkonna

tuleviku väljavaadetest. Leiab vastused küsimustele: Kas

mammut on karvane elevant? Millal tekkis Eestisse inimasustus?

Kuidas muutub rannajoon ajas? Kas kliima soojeneb või

hoopis külmeneb?

Lapsi peibutab põnev mängukoobas, kus saab teha arheoloogilisi

väljakaevamisi, täiendada koopajooniseid, mängida

jääaja loomadega ja vaadata multifilmi “Välek Vibulane”.

Ruumides on võimalus korraldada konverentse, sünnipäevi

ja muid sündmusi. Keskus on avatud aastaringselt. Ettetellimised

gruppidele (alates 12 inimesest). Liikuda saab lapsevankriga.

Äksis Saadjärve Looduskeskuse majas asuvad Jääaja Keskuse

kontor, Saadjärve looduskooli õppeklass, Soomepoiste

tubamuuseum, Äksi raamatukogu ja Äksi kauplus.

Lisainfo: www.jaaaeg.ee

Elva südalinnas tukslev Elva Matkakeskus asub enam kui

120-aasta vanuses vaksalihoones. Renoveeritud, vaba aja- ja

matkakeskuseks kujundatud jaamahoone täidab ka kultuurilist

rolli. Ateljees korraldatakse näitusi, koolitusi ja seminare

ning toimuvad erinevad huviringid. Põnev puhkepiirkonda

tutvustav interaktiivne püsiekspositsioon on Tartu maakonnas

ainus omataoline, esitledes ümbruskonna loodust ja

kultuuri. Ühtlasi informeerib ekspositsioon külastajaid Elva

puhkepiirkonna sportimis- ja matkamisvõimalustest. Kõige

põnevam osa ekspositsioonist on interaktiivne matk, kus

külastaja saab simulaatorite abil tutvuda piirkonna matkaradadega.

Ruumist väljumata saab teha tiiru rattaga või kanuuga,

sulandudes kohalikku loodusesse Ekspositsioon jutustab

veel asustuse tekkimisest ja kujunemisest ning tutvustab Elva

tähtsamaid kultuuri- ja spordisündmusi. Külastajale antakse

kogu informatsioon erinevate interaktiivsete esitlusviiside

abil, et pakkuda vahetu kogemuse kaudu võimalikult meeldejääv

elamus.

Lisainfo: matkakeskus.elva.ee

109

TARTUMAA

EESTI PÕLLUMAJANDUSMUUSEUM ÜLENURMEL

Muuseum asub Ülenurme ajaloolises kompleksis, Tartu

südalinnast 7 km Võru suunas. Püsinäitused kajastavad mesinduseja

linnukasvatuse-, rukki- ja linakasvatuse ajalugu.

Avatud T-P 10-18 • Pargi 4, Ülenurme, Tartumaa

+372 5373 7124 • www.epm.ee

SÜNDMUSED 2019

08.06 Üleriigiline masinapäev „Mehed ja masinad –

hetk Jüri Kusminiga“. Ansambel „Heino Tartes ja sõbrad“

21.06 Jaanipäev Ülenurmel.

Jaaniõhtu muusika ansamblilt FIX

28.06 Viss 2019. Eesti holsteini- ja eesti punast tõugu

veiste näitus-konkurss. Ülenurme mõisa- ja talupäev

20-21.07 Viies üle-eestiline avatud talude päev

20.07 Kogupere etendus „Piip ja Tuut lähevad kosja“

10.08 Rukkimaarjapäev. Rukkitoidud ja laat.

Kontsert tütrelt ja isalt – Sissi ja Dave Bentonilt

07.09 Tõuloom & Tartu Sügisnäitus 2019.

Suur Sügislaat! Kontsert Koit Toome ja bänd

12.10 Perepäev lõikuspüha ja sügislaat.

Meeleoluks ansambel „Sada ja seened“

C.R. JAKOBSONI TALUMUUSEUM

KURGJAL

Eesti 19. sajandi ärkamisaja suurmehe Carl

Robert Jakobsoni elu ja töö ülevaade, tema

poolt rajatud tänaseni karjakasvatuse ja

põlluharimisega tegelev talumuuseum.

Kurgja küla, Pärnu maakond

+372 5860 0025 • www.kurgja.ee

SÜNDMUSED 2019

23.06 Rahvusliku jaanipäeva tähistamine

03.08 Lambapäev

18.08 Eesti hobuse päev

24.08 Talupäev

TORI HOBUSEKASVANDUS

Aastaringsed individuaal- või grupi ratsatreeningud,

hobusõidud kasvanduses,

maastikul (pikniku võimalus).

Pärnu mnt. 10, Tori alevik, Pärnu maakond

+372 5322 9786 • www.epm.ee

SÜNDMUSED 2019

10.06 Tori kihelkonna laulupidu

20.08 Tori tõugu noorhobuste üleriigilised

jõudluskatsed

Lange küla, Kastre vald.

GPS: 58° 17' 17" N, 26° 45' 51" E; +372 502 6712

info@lennundusmuuseum.ee; www.lennundusmuuseum.ee

EESTI LENNUNDUSMUUSEUM

Eesti Lennundusmuuseum (ELM) on asutatud aastal 2000. Ekspositsiooni

kuulub 26 lennukit ja 5 helikopterit. Lennukid on pärit

Poolast, Ukrainast, Rootsist, Šveitsist, Eestist, Tšehhist, Inglismaalt,

Soomest ja Venemaalt. Kollektsioonis on rida haruldusi, mida harva

kohtab lennundusmuuseumides (Viggen-37, Draken-35, Su-24,

Jak-28, MiG-25RBS, Harrier GR3, Panavia Tornado F3, jne.).

Oluline koht on suurel mudelite kogul.

Eesti Lennupäevad 2019 toimuvad 8.-9. juunil.

Teenused: giid (ettetellimisel), tasulised atraktsioonid (dünaamiline

lennusimulaator, katapult, langevarjuhüppe imitatsioon, jne.)

Avatud iga päev 27. aprillist kuni 3. novembrini.

113

EESTI SPORDI- JA OLÜMPIAMUUSEUM

SPORDIELAMUS KOGU PERELE!

Tartu kesklinnas asuvas Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis on kõikidel spordisõpradel

võimalus ise käed külge panna ja end võitjana tunda. Tänu interaktiivsetele ja

põnevatele lahendustele saab veeta lõbusalt aega koos pere või sõpradega, muuhulgas:

• Panna end sporditähtede vastu proovile • Anda intervjuud koos Kalev Kruusiga

• Proovida mehaanikuametit • Kihutada rallisimulaatoril!

Avatud: K-P 11-18. Giidiga ekskursioonid ettetellimisel

Rüütli 15, Tartu. GPS: 58° 22’ 56” N, 26° 43’ 16” E

+372 730 0750; info@spordimuuseum.ee; www.spordimuuseum.ee

DOMUS DORPATENSIS WiFi KÜLALISKORTERID

Pakume privaatset ja WiFi turvalist majutust Tartu südalinnas Raekoja kõrval.

Meie kümnes hubases külaliskorteris on olemas kõik vajalik, et saaksite

tunda end nagu kodus. Majas asub restoran Umbroht.

Parim asukoht Tartu vanalinna ning põnevaimate vaatamisväärsuste avastajaile,

perega puhkajaile ning kultuurihuvilistele!

Raekoja plats 1/Ülikooli 7, Tartu. GPS: 58° 22’ 47” N, 26° 43’ 20” E

+372 5333 3031; +372 733 1345; dorpatensis@dorpatensis.ee; www.dorpatensis.ee

Каноэ

WiFi

Каноэ

AURA VEEKESKUS

Tartus asuv Aura veekeskus on parim koht lõõgastavaks ja

sportlikuks vaba aja veetmiseks.

Veepargi tõmbenumbriks on kaks liutoru pikkusega 55m ja 38m.

Põnevust loovad veekardinad, mille taga on koopad istepinkide ja veemassaažiga,

purskkaev, langev veejuga, vastuvoolu ujumine ning mullivannid.

Pisemategi unistused täituvad Каноэ väikestel liumägedel liueldes, lastebasseinis

sulistades ning veemänguasjadega mängides.

Terviseklubi pakub lõõgastavat puhkust mõnusas miljöös. Saunamõnusid

saab nautida erineva temperatuuriga leilisaunades ja auru-, aroomi-, soolakivi-,

auru-aroomi- ning iglusaunas. Lõõgastust pakuvad 40°C Jaapani vann,

Emajõe-vaatega mullivann, värviküllane sanaarium, köetav lamamistool ja

värskendav jalavann ehk kneipp. Külma veega karastajatele on jäämasin ja

külmaveeämber. Sõpradega jutuajamiseks sobib suurepäraselt hubane ripptoolidega

puhkeala.

Veekeskuses on võimalik korraldada täpselt enda soovidele vastav privaatüritus,

broneerides WiFi kas terve keskuse või osa sellest.

Aura Keskus on üks vähestest veekeskustest Eestis ja Euroopas, milles viibimise

aeg ei ole piiratud.

WiFi

+372 730 0280 • Turu 10, Tartu • www.aurakeskus.ee

114

Disainhostel

uue ajastu majutus Tartus

Hektor Design Hosteli kontseptsioon on Eestis uudne

ning meelitanud kohale isegi Eesti Vabariigi Presidendi.

See on koht, kus saavad kokku klassikalise hotelli

kvaliteet ja moodsa hosteli lai teenustevalik, mis tähendab

kliendi jaoks hinna ja kvaliteedi paremat tasakaalu.

Hektor paistab Tartu hotellide seast silma oma julge ja

moodsa disaini ning värske suhtumisega, sest sobiva lahenduse

leiab siit nii privaatsust eelistav äriklient kui lastega reisiv

suurpere. „Pidasime silmas erinevate klientide sarnaseid põhivajadusi,“

ütleb Hektor Design Hosteli juht Piret Rosenthal.

„Enamus disainhosteli tube on privaatse vannitoaga ja toas

asuva kööginurgaga. Lisaks veel mugav voodi, kvaliteetne

wifi, esteetiline ümbrus ja soodne hind.“

Kuid Hektori loojate sõnul võib nende kõige olulisemaks

märksõnaks pidada nutikust. „Tõestame, et ka hostel võib

pakkuda hotelli kvaliteediga majutusteenust, kuid samas

luua kordades rohkem valikuvõimalusi,“ ütleb Hektor Design

Hosteli juht Piret Rosenthal. „Näiteks on meil peredele olemas

mugavad kahetoalised korterid eraldi magamistubadega

vanematele ja lastele.“

Üllatusi jätkub Hektoris aga veelgi. Majas tegutseb a la

carte menüüga kohvik Hektor Cafe, mille mugavast raamatukogust

on saanud ettevõtjate lemmik töönurk; moodne jõusaal;

lõõgastav saun, rohkem kui 200 tasuta parkimiskohta ja

kõrvalmajas asub nooruslik Aparaaditehas disainipoodide ja

söögikohtadega.

Kohtumiseni Tartus!

HEKTOR DESIGN HOSTEL

RIIA 26, TARTU

WWW.HEKTORHOSTELS.COM

115

116

Põlvamaa

Kagu-Eestis asuv Põlvamaa hõlmab suurema

osa endise Põlva rajooni alast. Maakonna

kirdepiir Lämmijärves on ühtlasi

riigipiir Venemaaga. Põlvamaale on põhjust

saabuda, kui sulle ei meeldi ülerahvastatud

kohad, ihkad kuulata leelot ja

rabavaikust, hindad kunstikirest kantud

Intsikurmu muusikafestivali ürgses metsapargis

ja soovid silmata salapärase

Taevaskoja liigutavaid liivapaljandeid.

simesed ajaloolised andmed Põlvamaast pärinevad

13. sajandist, kui üks bernhardlaste mungaordu piiskop

asutas siinsesse orgu Maarja kiriku.

Muinasaegse maakondade jaotuse järgi kuulub praegune

Põlvamaa suures osas Ugandi maakonna koosseisu. Kuigi

ajalooliselt võib Põlvamaad pidada nooreks, on tema territooriumiga

seotud üks Eesti haldusloo lahendamata saladusi

– Walgatabalwe maakonna/kihelkonna lugu. See Läti Henriku

kroonikas mainitud haldusüksus on paelunud paljusid uurijaid

ning seda on seostatud kitsalt nii Põlva kihelkonna kui ka

kogu Ugandi muinasmaakonna kaguosaga.

Põlva maakond on oma olemasoluga tekitanud palju poleemikat.

Mõnede arvates tuleks sedalaadi haldusüksus kaotada,

jagada maad Tartu- ja Võrumaa vahel ning setud vaadaku

ise, kuidas saavad. Siiski on ligi poole sajandi jooksul ühtse

haldusüksusena tekkinud oma identiteet ja kultuuriruum,

mille lõhkumine oleks mõttetu. Seega võib Põlvamaa puhul

rääkida aja-, loodus- ja haldusloo suurest mitmekesisusest.

Maakonnas asub Eesti üks tuntumaid looduslikke vaatamisväärsusi

Suur-Taevaskoda – 22,5 meetri kõrgune liivakivipaljand

Ahja jõe ürgorus.

Maakond kuulub tervenisti Peipsi-Pihkva järve vesikonda,

mis tähendab, et selle kõik jõed ja ojad jõuavad Peipsisse

ja Lämmijärve. Samas sillerdab ligi 130 järve, millest enamik

moodustab järvestikke.

Põlvamaa põnevamad loodusobjektid on veel Erastvere

mõisapark, Nohipalu Mustjärv, Tilleoru maastikukaitseala ja

Tsõõrikmäe meteoriidikraater.

Praegune Põlva maakond on olnud

Põlvamaa

– pärandirikas

kultuurikandja

osa endisest Võru-, Tartu- ja Petserimaast ja siin kõneldakse

peale eesti keele veel võru ja seto keelt. Tegemist on kultuuriliselt

väga mitmekesise regiooniga. Paljud põliselanikkonna

tavad, rituaalid, käsitööoskused ja ehituskunst pärinevad vanalt

Võromaalt. Põlvamaa süda on Eesti laulupeotraditsiooni

sünnikoht. Esimesed eestlaste kooride kooslaulmised toimusid

1855. ja 1857. aastal Intsikurmus. Laulupeo- ja pillimängutraditsiooni

kannavad edasi nii Uma Pido kui Harmoonika.

Põlvamaal sündis ja tegutses Eesti rahvusliku liikumise ja

pärimuskultuuri suurkuju Jakob Hurt, kelle vaim hõljub tänagi

kohalikus hariduselus. Väikese Illimari rajad Ahjal kirjutas

kirjandusklassikasse ja rahva südamesse siitkandi sulemees

Friedebert Tuglas.

Spordis on siinmail au sees orienteerumine, suusatamine

ja jalgpall ning kõik on kuulnud kuulsast käsipalliklubist Põlva

Serviti.

Turismiinfokeskus Räpinas: Kooli 1, Räpina. +372 799 5001

117

Kirikus on haruldane vana altarimaal ”Püha õhtusöömaaeg”

(1650) ja kantsli maalitahvlid (1647). Esialgsest ruudukujulise

põhiplaaniga kolmelöövilisest kodakirikust on säilinud

kõrge ja sügava nišiga torn ja läänekülg.

118

REIBAS RÄNDUR, VAIKINUD VESKI JA MÜÜRITUD

MAARJA

Kõlleste vallas Ihamaru külas tõmbab kulgejaid ligi Rändaja

kuju, tähistades väärika ajalooga Postitee lugu. Postitee oli

kauba- ja sõjatee, mis on sajandeid ühendanud Tartut Vastseliina

ja Venemaaga. Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid

sel teel veerema postivankrid ning loodi postijaamade

võrgustik. Sellest ka tee nimetus. Rändaja kuju Postiteel on

esimene maanteele ja rändamisele pühendatud skulptuur

Eestis, mis kujutab reipalt tõttavat meest, õlal postipaun ja

käes rännukepp. Kolme meetri kõrgune skulptuur koosneb

metallplaatidest ning selle autor on kunstnik Mati Karmin.

Tule sinagi, seisata korraks ja puuduta Postitee pärandit.

Põlva vallas Kiidjärve külas küünitab puude seltsis taeva

poole Kiidjärve vesiveski. Võimas, igavikulist meeleolu edasi

andev kivihoone ehitati 1914. aastal. Veski oli Eesti suurimaid

ja võimsamaid, kuuludes ajaloolise Kiidjärve mõisa (Kiddijerw)

juurde ning töötas kuni 1979. aastani. 1987–1988 ehitati

veskile uus pais ja hiljem alustas see uuesti tööd. Veski seiskus

taas 1990-ndate aastate keskel.

Ehitis kuulub eraomandisse ja on vaadeldav väljastpoolt.

Jumalaema Maarjale pühendatud Põlva Püha Neitsi

Maarja kirik ehitati 1240. aasta paiku bernhardlaste mungaordu

poolt algselt Maarja kirikuna. Legendi järgi käinud

Vanapagan seda igal ööl lõhkumas. Küsiti nõu targalt, kes

käskinud kedagi müüri sisse müürida. Järgmisel päeval küsitud,

kes soovib hoida kiriku võtmeid. Keegi Maarja-nimeline

tüdruk nõustunud. Pistetudki temale võtmekimp pihku ning

müüritud põlvili müüri sisse. Vanapagan lõpetanud lõhkumise

ning ehitustööd õnnestusid. Noore põlvitava ohvri järgi

said oma nime kirik ja Põlva linn.

P õlva

– põlvitava preili kodulinn

Esimesed kirjalikud ülestähendused Põlvast (Põlwe) pärinevad

1452. aastast, mil Põlva kihelkond kuulus Tartu piiskopkonna

koosseisu.

Liivi sõjaga läks Põlva kihelkond Vene võimu alla kuni

1582. aastani, kui kogu Lõuna-Eesti võttis üle Poola. Rootsi-Poola

sõdade tulemusena sai Põlva kihelkonnast Tartumaa

osa Liivimaa kubermangus. Pärast Põhjasõda sõlmitud Uusikaupungi

rahulepinguga läks kogu Eesti- ja Liivimaa üle Venemaale.

1783. aastal ühendati Põlva kihelkond Võrumaaga.

Tsaariajal oli Põlva tagasihoidlik kirikuküla. 1907. aastal asutati

Põlvas haridusselts ja 1910. aastal valmis seltsimaja.

Eesti Vabariigi ajal kasvas Põlva jõudsalt. 1931. aastal

valmis Tartu-Petseri raudtee, mis elavdas majandustegevust.

Suuremad ehitised on Põlva Ühispank (1929), majandusühisuse

(1932) ja apteegi (1936) hooned ning Pikka Villavabrik

ja Tanningu riide- ja värvimistöökoda. Põlva rajooni moodustamine

1961. aastal kiirendas Põlva arengut, kuna kerkisid

uued ettevõtted, elamud ning elanike arv kasvas. 1993. aastal

sai Põlva linna staatuse.

Kiidjärve vesiveski. foto: Ivar Leidus

PÕLVAMAA

Maakonnalinn Põlva oli omaette omavalitsusüksus aastani

2013, mil ta ühines Põlva vallaga.

Põlva järv oma rannaga pakub võimalusi aktiivse puhkuse

veetmiseks, vee- ja rannamõnude nautimiseks. Olemas on

rannavalvega supluskoht. Järve ääres on mänguväljakud, rulaja

rulluisuplats ning jalutusrajad, välijõusaal, rannavõrkpalli

plats ning läheduses Põlva skatepark. Omapärane on järve

saarel olev valgusinstallatsioon, kus pimeduse saabudes särab

ja peegeldab 150 erivärvilist laternat.

Järve rannas pakutakse üksikisikule ja seltskonnale ettetellimisel

sõudepaadilaenutust.

Hubase linnakese talupoes asuv pisike Tillu kodukohvik

ootab kõiki gurmaaniminutitele.

Tillu oma pagarikoda küpsetab päev läbi saiakesi ja pirukaid,

nii et pidevalt hea lõhnaga täidetud kohvik vastvalminud

saiakestega ja hullutavalt maitsvate kookidega muudab päeva

magusamaks.

Pubi Hull Lehm toitlustab Põlva Edu Keskuse ruumides.

Menüüs praed, burgerid, vrapid ja pitsad. Pubis teenindus

mõnusa atmosfääriga siseruumis, suviti avatud väliala.

Järve ääres looduskaunis kohas ahvatleb külalisi hubase

interjööriga kohvik Aal. Suviti avatud klubi väliterrass viib

pilgu järvele ekslema. Hoone esimesel korrusel asub kohvik

ja ülemisel kaks suuremat saali ürituste korraldamiseks. Aal

pakub ka catering teenust, mille käigus kaetakse laud kliendi

väljavalitud peokohta. Ettetellimisel on kohvik avatud ka nädalavahetusel.

Rohelise võtme Pesa hotellis saab mõnuleda hotelli külaline

ja muu huviline. Broneeringud seltskondadele. Hotelli

minispaa Sõstar mahutab kuni 12 inimest ja külastusajaks on

arvestatud 2 tundi. Minispaas on leilisaun, auru-aroomisaun,

mullivann, jäämasin ja tsirkulaardušš. Turgutuseks saab valgusteraapia

toas (Bioptron lampide all) nautida mustsõstrateed.

Minispaasse saab tellida suupisteid ja jooke. Tõhusamaks

toidukorraks on soovitatav suunduda Pesa restorani,

kus pakutavad toidud loovad maitseelamuse nii puhkajale kui

ärireisijale.

Kesklinnas, endises kinomajas müdistab ööklubi Kino,

kus asub avar tantsusaal koos rõdu, suure lava ja pika baariletiga.

Seltskonnaga saab mõnusalt õhtut sisustada Viru Valge

võtteplatsil ning piljardisaalis, ööklubi Kino – see on elu nagu

filmis!

Unustamatud mõisad

– tegusad kojad ja paradiisi

moodi park

Põlva vallas, Mooste järve kaldal asub Mooste mõis, mis läbi

paljude omanike jõudis 19. sajandil pikemaks ajaks Nolckenite

suguvõsa valitsemise alla. Mooste on üks Eesti terviklikumalt

säilinud mõisaansambleid esindusliku häärberi ja uhkete

kõrvalhoonetega. Peahoones tegutseb kool, renoveeritud puutöökojas

Mooste Mõisa külalistemaja, endises tööhobusetallis

Restauraatorite koda, valitsejamajas kunsti ja sotsiaalpraktika

keskus ning endisest karjalaudast on saanud konverentsi-ja

kontserdisaal Folgikoda.

Külalised on oodatud esmalt infokojas. Gruppidele ringkäigud

ettetellimisel. Infokojas on territooriumi kaardid, reisijuhid

mõisas liikumiseks ja müügilett. Mooste mõis on tore

koht pulmade, firmaürituste ja väga suurte ürituste korraldamiseks

(siseruumides kuni 600 inimest). Mugavust lisavad

majutuskohad, kohvik, restoran ja väike poeke. Iga päev on

avatud Villakoda.

Lisainfo: www.moostemois.ee

Räpina mõisa härrastemaja ehk Sillapää loss Räpinas kerkis

mitu inimpõlve ja valmis 19. sajandi keskel. Silmapaistva arhitektuuriansambliga

loss on riikliku kaitse all. Majesteetliku

hoone esimesel korrusel hoiavad eluvaimu Räpina koduloo

ja aiandusmuuseum ning Räpina Vabahariduse Ühenduse

Räpina rahvakool. Teisel korrusel musitseerib Räpina Muusikakool.

Muuseumi väljapanekud tutvustavad Räpina mõisa

ja kihelkonda, aiandusharidust ning Euroopa üht vanimat

paberivabrikut. Lossi ümbritseb liigirikas dendropark, milles

leidub üle 600 liigi puid ja põõsaid. Seda Räpina ajaloolist

südant tuntakse ka kui üht Lõuna-Eesti avastamisväärsemat

paika, mida soovitatakse avastada „Elu kahe maailma piiril“

projekti raames, läbi National Geographic’u kollaste akende.

Lisainfo: muuseum.rapina.ee/hoone

119

120

Lastega peredele

– pokud, autod ja salamaa

Põlvamaa ja Võrumaa piiril pakub põnev päikseline Pokumaa

armsaid avastusi ja aktiivset ajaviidet. Osa kompleksist (Pokukoja

talu) jääb Põlvamaale Kanepi valda ja osa (Pokumaa

teemapark) Võrumaale Antsla valda.

Pokumaa on loodud Edgar Valteri “Pokuraamatu” ja selle

väljamõeldud nimitegelaste – pokude – ainetel. Pokude looduslikud

prototüübid on tarnamättad. Selles imetabases maailmas

juhatab külastajaid välimuselt kaksikpokut meenutav

külastuskeskus.

Pokukoda on Eesti unikaalseim palkehitis, üllatuslike

treppide, käikude ja sisekujundusdetailidega. Koda esitleb

lastekirjaniku ja kunstniku originaalillustratsioone ja õlimaale.

Giidiretkel Pokukojas tutvustatakse Pokumaa teemapargi

loomist, Pokukoja ehitust ja sisustust, antakse ülevaade Edgar

Valteri elust ja loomingust. Saad ise pokusid meisterdada, õpperadadel

loodust õppida, külakiigele hoo sisse kütta ja töötubades

osaleda. Väljaspool kevad-suvist hooaega on Pokumaa

igapäevasteks külastusteks suletud, kuid avatud gruppidele ja

ettetellimisel muudeks üritusteks (laste sünnipäevad jm).

Padasoomäe ja Hauka talukoht ning matkarajad kutsuvad

metsaradu tallama. Matkamiseks on neli erinevat matkarada:

matkamängurada, suur ja väike taimerada ning kratirada.

Pokumaa koos oma kojaga on koht kõigile suurtele ja väikestele,

kes armastavad loodust ning austavad Edgar Valteri

loomingut.

Lisainfo: www.pokumaa.ee

Pikajärve külas, muinasjutulise Cantervilla lossi kõrvalhoonetes

ja välialadel on suur mõisaajastut kajastav teemapark-mängumaa,

kus jätkub pikaks päevaks lõbusaid tegevusi

nii lastele kui vanematele. Teemapargis näed, millega vanasti

mõisnikud liiklesid, millest elatusid, milliseid riideid kandsid,

mida sõid ning millised olid nende lauakombed. Mängumaal

meelitavad külastajaid enda seltsi veepark, autod, ronimisväljak,

batuudid, labürint, kostüümituba ja muud tõmbenumbrid.

Mängumaale võib kaasa võtta oma piknikukorvi, einestada

kohapealses kohvikus või lossi restoranis.

Lisainfo: cantervilla.ee/mangumaa

Põlva vallas, Eesti ühes kaunimas paigas Taevaskojas asub

Taevaskoja salamaa. Kuninglikest liivakivipaljanditest vaid

veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel, üle 150 aasta vanusest

okasmetsast ümbritsetud saladuslikus oaasis on ööbimiskohad,

põnevad teematoad, müramängumaa, grilli- ja lõkkekohad,

maalava, saunad, telkimise ja autokaravani kohad.

Salamaal viibijad saavad avastada muinasjutulist loodust

tõukekelkudel või tõukeratastel, metsas matkates ja mängides.

Läbi mitmekülgsete tegevuste tunnevad siin end hästi pere

Pokukoda. foto: Nele Hendrikson

kõige suuremad ja pisimadki. Keskusest saab alguse ka salarada,

mis viib Taevaskodadesse. Suvel sõidab Taevaskojas jõelaev

Lonny. Suurepärane koguperepuhkus on garanteeritud!

Lisainfo: www.salamaa.eu/perepuhkus


– rabamättalt sipelgapessa

Põlva vallas, Kiidjärve-Kärsa tee läheduses vallutab rabamatkajate

meeled Valgesoo õpperada (1,9 km). Retk sobib soode

arengu ja taimestikuga tutvumiseks ning männikultuuride

vaatluseks. Ringikujuline õpperada, millest 1 km on laudteed,

keerleb ümber Valgesoo raba.

Ringi vaadates tulevad hästi esile rabataimestik, vanad

metsakultuurid ja n-ö parunimännikud. Liikumist lihtsustavad

rajaskeem ja värvimärgid puudel. Puhkuseks passib hästi

grillrestiga lõkkekoht. Valgesoo raba esindab ühte Lõuna-Eesti

21 avastamisväärsest paigast, mis on tähistatud National

Geographic’u kollase aknaga ning soovitatud loodushuvilistele.

Vajalik tunda igaüheõigust! Soovijatele juhendatud retked

kokkuleppel.


Kiidjärve kuklasterada (1,5 km) Kiidjärve-Kooraste puhkeala

tutvustab sipelgate elukorraldust spetsiaalselt selleks

ehitatud õpperajal. 20 hektaril paikneb 200 pesa, neist suurim

1,7 m kõrgune. Samas asub uhke imetlusobjektina rekordkõr-

PÕLVAMAA

Intsikurmu laululava Põlva linnas on tuntud kontserdi- ja

peopaik ürgses metsapargis. Laululava alla mahub ligi 3500

lauljat, murule tantsima ja hõiskama aga kõik huvilised. Selles

kaunis inspireerivas metsapargis särtsub iga-aastane Intsikurmu

Muusikafestival.

Festivalil kohtuvad loovus, hoolivus ja kunstikirg. Siin kajab

sisemine kutse pöörduda tagasi metsapõue, leidmaks sealt

ennast ja meie esivanemaid muusika kaudu. Üldises melus

suureneb kultuuriarmastus ning looduslikus ilus tunnetatakse

uut hingamist. Videoinstallatsioonid, rahvusvahelised esinejad

ning mõttega muusika on festivali pärisosa.

Intsikurmu Muusikafestival 2019 hoiab tuurid peal 2.–3.

augustini. Esinevad üle 30 artisti meilt ja mujalt. Väiksematele

külalistele toimub kolmandat aastat järjest oma Lastekurmu.

Lisainfo: www.intsikurmu.com

ge kuusk (42 m). Ekskursioonide kõrgperioodil on Kiidjärve

kuklaste kuningriik jagatud kahe võrdväärse õpperaja vahel,

millest mõlemad on varustatud viitade, infotahvlite ja sipelgate

kiirteid ületavate sillakestega. Väsimatult sibliv sipelgate

tsivilisatsioon pakub elamust nii lastele kui ka täiskasvanutele

ja hiiglase tunnet imetillukeste kuklaste maailmas. Soovijatele

pakutakse kokkuleppel ka juhendatud retki.


Mooste folgikojas etendub 2019. aasta augustis (2.–4. augustini)

järjekordselt muusikaline lavastus “Suidsusannasümfoonia”.

Osalevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Riiklik

Sümfooniaorkester, näitlejad ja pärimusmuusikud. Erilaadse

programmi kaudu tõstetakse muu hulgas esile Vana-Võromaa

suitsusaunakultuur ning tutvustatakse Lõuna-Eestit ja eriti

Mooste kanti kogu Eestile ja väliskülalistele.

Lisainfo: www.savvusann.ee/et/suidsusannasumfoonia

Kultuurikatel keeb

– talutarest metsaparki

ja suitsusauna

Põlva Talurahvamuuseum Kanepi vallas Karilatsi külas on

omanäoline vabaõhumuuseum, mis kujutab 19. sajandi lõpukümnendite

ja 20. sajandi alguse kooli- ja taluelu ning kohaliku

omavalitsuse tekkelugu. Tüüpiline vallakeskuse hoonestus

kujunes siin välja 19. sajandi lõpul. Muuseumi territooriumil

on kooli-, kohtu- ja vaestemaja koos kõrvalhoonetega, magasiait,

rehielamu, popsitalu ja tuulik. Eksponeeritakse põllutöömasinaid

ja sõidukeid. Ajas sajandi jagu tagasi viivas

kultuurikeskuses jätkub lahedat harivat olemist kogu päevaks.

Lisaks toetab toimekas talukompleks erinevate programmide

ja ettevõtmiste teostamisel, tagab lahedad piknikud ja sünnipäevad,

lasteaia- ja kooliaasta lõpupeod ning pruutpaaridele

pulmarongkäigu vahepeatused.

Lisainfo: www.polvatalurahvamuuseum.ee

ELMARI TALU

Külaliste päralt on külalismaja, seminarihoone ja suitsusaun.

60-kohalise kaminasaali ja 10 majutuskohaga seminarimaja

sobib kokkutulekuteks ja pidulikeks sündmusteks.

Piljardilauaga külalismaja majutab kuni 15 inimest. Lisaks

saab nautida elektri-, infrapunasauna ja 10-kohalist kümblustünni.

Tiik pakub võimalusi ujumiseks, parvega sõitmiseks

ja kalastamiseks, Jõksi järv paadi ja vesiratta renti. Varjualuses

saab kasutada suitsuahju, barbeque- ja gaasigrilli.

Weizenbergi 38, Kanepi alevik, Kanepi vald.

GPS: 57° 59’ 24” N, 26° 44’ 50” E

+372 507 7533; gunnarkaljuvee@gmail.com;

www.elmaritalu.ee

WiFi

WiFi

WiFi

121

122

Valgamaa

Valgamaa asub Eesti lõunaosas, kuuludes

majandusgeograafiliselt ja regionaalpoliitiliselt

Kagu-Eesti, ajalooliste sidemete

ja maastikulise omapära poolest

aga Lõuna-Eesti regiooni. Maakonnal

on riigipiir Läti Vabariigiga (102,4 km).

Valgamaal kerkivad vaatevälja kenad

kuppelmaastikud ning ilumeeli puudutavad

pühitsetud Pühajärv ja vinged Sangaste

lossi tornid. Siinmail saab treenida

riigi uhkeimas talispordikeskuses, anda

au sinimustvalge riigilipu sünnikohale

Otepää kirikus ja heldida klassikaliste

helide lummuses Leigo järvede kallastel.

Valgamaa

– kuplite ja pühade

vete kodu

algamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa

kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt

lätikeelne. Tänane maakond hõlmab enamiku endise

Valga rajooni territooriumist.

Muinasajal kuulus Valgamaa läänepoolne osa Sakala ja

idapoolne osa Ugandi muinasmaakonda. 13. sajandil toimunud

ristisõdade ja muistse vabadusvõitluse järgselt kujunes

piirkond ajaloolise Vana-Liivimaa keskuseks, mida läbisid

strateegiliselt tähtsad liiklemisteed põhjast, lõunast ja idast.

Pärast orduaega, Liivi sõda, Poola ja Rootsi aega ning Põhjasõda

läks Valga Vene riigi koosseisu. Valga maakond (Valga

kreis) moodustati 1783. aastal Katariina II otsusega Riia ja

Võnnu kreisi osadest.

Eesti ja Läti iseseisvumise järel 1920. aastal, kahe rahvusriigi

vahelise piiri kinnitamisega, loodi Eesti poolele uus Valga

maakond, mis kaotati 1950. aastal rajoonide tekkega.

1939. aasta haldusreformiga ühendati paljud väikesed vallad

elujõulisemateks. 1952. aastal moodustati ENSV koosseisus

Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast, millega Valga lülitati Tartu

oblasti koosseisu. 1990. aastal muudeti Valga Rajooni Täitevkomitee

taas Valga maakonnavalitsuseks.

Mitmekesise pinnaehitusega lääneosa jääb Sakala kõrgustiku

kaguossa, milles tuleb esile ürgorgudest

liigestatud lainjas moreentasandik siin-

seal kerkivate kuplite ning seljakutega. Põhja suunal ilmestavad

maastikku väikevoored ning madalamatel niiskematel

aladel puisniidud ja metsad. Lõuna pool leidub kuplistikke.

Lõunaosas ehk Läti Vabariigi piiril esineb laialdane liivaala

suurte metsade, nõmmede ja soodega. Maakonna keskosa

hõlmavad Väike-Emajõe orund ning Valga nõgu. Vahelduva

reljeefiga kõrgeim osa maakonnast on Otepää ümbruses.

Kõrgeimad tipud on Kuutsemägi (217 m), Meegaste mägi

(214 m), Harimägi (212 m). Otepää ümbruses valitseb vahelduv

kupliline moreenmaastik suurte kuppelmägede ja

rohkete järvedega, millest tuntuim on Pühajärv.

Järvi on rohkelt Otepää kõrgustikul, Karula kuplistiku alal

ning Õhne jõe valgalal. Suurim järv on Pühajärv (286 ha),

millele järgneb Aheru (234 ha). Maakonna piiridesse kuulub

Võrtsjärve lõunaosa (300 ha). Tuntuim jõgi on Väike-Emajõgi,

mis algab Pühajärvest ning suubub Võrtsjärve.

Külastuskeskus Valgas: Kesk 11, Valga. +372 766 1699

123

124

Looduskaitsealune territoorium moodustab maakonna

kogupindalast umbes 20%. Suurimateks looduskaitseobjektideks

on Otepää looduspark, Karula rahvuspark ja Koiva-Mustjõe

maastikukaitseala. Üksikobjektidena on kaitse

all 28 põlispuud ja 5 rändrahnu. Kõrgeim kaitsealune puu,

Tsuura kuusk, on jämedaim harilik kuusk Eestis, kõrgusega

29 meetrit ja ümbermõõduga 4,32 meetrit. Kõige jämedam

puu, Pühajärve sõjatamm on 6,98-meetrise ümbermõõduga.

Valgamaal asub Lõuna-Eesti suurim rändrahn Helgikivi, ümbermõõduga

30,2 m.

Väikese ehk Otepää Munamäe kõrgus on 207,5 meetrit

ning selle tippu ronimise vaev tasub end ära, sest vaade ulatub

üle 50 km. Väikese Munamäe kirdenõlva allikat peetakse Väikese

Emajõe alguseks. Esimese tasandiku serva rändrahn (2500

kg) on ümbruskonna suurim. Populaarne Väike-Munamäe

Suusakeskus ehk Munakas asub Otepäält 2 km kaugusel. Nõlvad

pakuvad sõidurõõmu ja väljakutset sportlastele ja algajatele

ning on raskusastmelt võrreldavad Alpide punasega. Kasutusel

kaks ankurtõstukiga mäge, pikim laskumisnõlv on 450 meetrit.

Maakonna tuntuim ning külastatuim turismisihtkoht on

Otepää linn, mis kannab igal talvel talvepealinna tiitlit ning

on spordikeskusena tuntuim treeninglaagrite ja talispordiürituste

paik.

Otepää on sinimustvalge lipu sünnipaik, kus 1884. aastal

pühitseti ja õnnistati tänane Eesti riigilipp.

Valgamaalt on pärit kuulsad kirjanikud Hella Wuolijoki,

Henrik Visnapuu ja Mats Traat, kellest viimane oma teostes

Valgamaad jäädvustanud. Siin kandis on sündinud maailameistrist

maadleja August Englas, maalikunstnik Konrad

Mägi ja legendaarne teleajakirjanik Urmas Ott.

Tule kohale ja veendu Valgamaa võrratus vägevuses!

PÜHA JÄRV JA NÄGUS NIIT

Otepää kõrgustikul sillerdav Pühajärv on kauni käärulise

kaldajoone ning viie saarega piirkonna suurim järv, mille

tekkelugu on seotud paljude rahvajuttudega. Selle põhjatipus

on suvitusrand, rannahoone, palliplatsid, laste mänguväljak,

kohvikud ja paadisadam. Järve lõunatipus asub Kooliranna

puhkeala, kust algab Väike Emajõgi. Järves leidub rohkesti

allikaid, millest tuntuim on Armuallikas Poslovitsa rannakäärus.

Veesõidukite laenutusest saad suvel laenutada aerupaate,

kanuusid, vesijalgrattaid ja veesuuski. Naabruses asub Pühajärve

rand koos rannamõnudega.

Pühajärve rannapargi ja järvevee õnnistas 1991. aastal kauge

külaline dalai-laama Tendzin Gjatso. Sündmuse tähistamiseks

püstitati järve pargipoolsele kaldale puuskuptuur. Taju pargis jalutades

või vees ujudes pühalikkust, millesse siinkandis usutakse.

Koiva jõe ääres Eesti-Läti piiril laiub üks Eesti kauneimaid

lammipuisniite – Koiva puisniit. Kaitsealune territoorium

koosneb põhjapoolsest Vaitka ja lõunapoolsest Koiva puisniidust.

Silma hakkavad paljud vanad puud, mille hulgas

liikidena domineerivad tamm, pärn ja haab. Koiva puisniidul

on omapärane ja mitmekesine elustik koos haruldaste linnu-,

looma- ja seeneliikidega. Need niidud on mitmete liikide

esmaleiukohaks Eestis või Baltikumis. Huvitavamatest mardikalistest

on Koiva kallastel levinud näiteks karus-lühitiib,

sarviksitikas, suur-nukitssitikas, eremiitpõrnikas ja piklik

rädiürask. Huvitavamad seened on kastanpäkk, keskmine

ebavesinutt, tuviheinik, valge limaloorik ja papagoi-limavesinutt.

Soontaimedest on tähelepanuväärivaim harilik kik-

Taagepera loss

VALGAMAA

kapuu. Linnuriigist esindatud peoleo, valgeselg-kirjurähn ja

must-toonekurg. Koiva jõgi on populaarne paadimatkajate

seas, kuna siit allavoolu, Lätis, ootavad vapraid seiklejaid suured

kärestikud ja liivakivikaljud.

V alga

– jäätis ja saldejums

Valgamaa suurim asula Valga on Eesti kõige lõunapoolsem

linn, mis paikneb Eesti-Läti piiril, olles ühtlasi maakonna ja

Valga valla halduskeskus. Linn moodustab ühtse terviku kaksiklinn

Valkaga. Mõlemat läbib Pedeli jõgi, ühine raudteejaam

jääb Eesti poolele.

Valgat on esmakordselt mainitud 13. sajandil nimega

Walk Liivimaa ordu dokumentides.

1536. aastal nimetati Valgat väikeseks asulaks, millest pool

kuulus Liivi ordule ja pool Tartu piiskopkonnale. 1626. aastal

läks Valga rootslaste valdusse. 1584. aastal andis Poola kuningas

Stefan Bathory Valgale asutamiskirja ja Riia õiguse, mida

peetakse Valga linna sünnipäevaks. 1710. aastal läks Valga

Põhjasõja käigus Venemaa alluvusse. 1783. aastal loodi Katariina

II ukaasiga Balti provintsidele uus halduskord, millega

Riia ja Võnnu maakonna kirdeosadest moodustati Liivimaa

kubermangu Valga kreis ning linnast sai kreisilinn ehk maakonnakeskus.

1903. aastaks sai Valgast tähtis raudteede keskus, tänu millele

kasvas kiirelt linna elanikkond. 1950. aastal loodi Valga

rajoon. 1993 asus tööle Valga linnavolikogu.

Valga linna mõjuala ulatub kahe riigi kakskeelsesse kultuuriruumi,

kus Konnaoja poolitab kaksiklinna Valga-Valka,

avades värava Lõuna-Eestisse.

Tänapäeval on Valga-Valka nagu üks linn, mis ei mahu

ühe riigi piiridesse. Sellest ka tunnuslause “Valga-Valka, üks

linn, kaks riiki”. Kurikuulsate piiripostide taustal pildistamine

on külaliste hulgas levinud. Milline elamus seista nii, et viibid

ühe jalaga Eestis ja teisega Lätis, ühes käes jäätis ja teises

saldejums!

19. sajandist pärinev linna raekoda katuseakende ja tornikesega

on historitsistliku puitarhitektuuri silmapaistvamaid

näiteid Eestis. Raekoja fuajees asub mälestustahvel endisele

teenekale linnapeale Johannes Märtsonile. Esimesel korrusel

teenindab külastajaid Valga külastuskeskus.

1816. aastal valminud Jaani kirik kesklinnas on ainus

ovaalse põhiplaaniga kirik Eestis. Unikaalne originaalkujul

Eestis säilinud Friedrich Ladegasti ehitatud orel kuulub Euroopa

200 parema hulka.

Omaette vaatamisväärsus on Valga raudteejaama torniga

jaamahoone, mille avarates ruumides saab pidada seminare,

konverentse ja muid üritusi. Ajalooliselt olulise sõlmjaamani

jõuad kesklinnast kõndides umbes 7 minutiga.

Vabaduse tänava kodukohvik Johanna sai alguse kodukohvikute

päevade traditsioonist. Siin meelitavad maiasmokki

hommikukohv koos hõrgutava küpsetisega, mille valikus linna

parim rullbiskviit, tuuletaskud, ekleerid ja suurepärased

Pavlova koogid. Kohvikust saab toeka lõunasöögi ning osta

kaasa maitsvaid pagaritooteid.

Mammi köök kesklinnas pakub taskukohaseid ja koduseid

lõunaid.

Julius Kuperjanovi tänava Voorimehe pubi kesklinnas on

mõnus ajaveetmise koht, kus on kaks omavahel lükandseinaga

eraldatavat saali, mis mahutab palju inimesi, lisaks väliterrass.

Valikus suupisted õlle kõrvale ja toekad praed, kiireks

lõunasöögiks päevasupp ja päevapraad. Reedeti tantsuõhtud

ansambli saatel, laupäeviti tõmbavad möllu käima retrodiskorid.

Mõnel kesknädalal võid sattuda pubile kohaselt ühise

jalgpallimatši kaasaelamisele.

Kiirsöögikoht Hesburger kostitab soodsa ja korraliku

kõhutäiega Valga-Valka kesklinna poolitava riigipiiri äärses

Rimi keskuses.

Säde pargis kergitab möödujatele uljalt kaabut Eesti kirjandusklassika

rändav suurkuju Nipernaadi, kelle tõstetud saapa

talla alt peegelduvad vastupandamatud lõputud rännuteed.

Vaata väsimatu teekäija silmadesse ja unistused mässivad su

mänglevalt enda võrku. Silmsidemest A. Gailiti romaani ”Toomas

Nipernaadi” peategelase pronksskulptuuriga saab sinu tulevikureiside

inspiratsioon.

Valga linna avastades toidad endas rõõmsameelset rännukirge!

125

Unustamatud mõisad

– tornide tervitus ja hellitatud ihu

Otepää vallas võlub omasid ja võõraid Sangaste mõis/loss,

mis kuulub Lõuna-Eesti 21. tähtsaima avastamisväärsuse

hulka, olles tähistatud National Geographicu kollase aknaga.

Tornitippudega kuningliku kantsi külastamine sobib

just eriti kultuuri- ja ajaloohuvilistele. Lossi arhitektuur,

saalid ja ajalugu võimaldavad pidada pulmi, suuremaid

koosviibimisi või ööbida kuninglikult ehtsas lossitoas. Lossi

restoran Vidrik pakub kohalikku toitu ja jooki, mille hulgas

on Sangaste rukkist valmistatud rukkiviin, Sangaste õlu ja

rukkikama. Keldris asub lastele mõeldud Hiirtemaa, lossi

taga õilmitseb ajalooline dendropark. Siinses õhustikus tunnevad

end tõeliste õukonnaliikmetena pered, sõpruskonnad

ja muud grupid.

Lisainfo: www.sangasteloss.ee

126

Tõrva vallas kõrguv Taagepera mõis/loss on eriline paik,

kus põimuvad elegants, maamiljöö, möödanik ja olevik.

Võimsa juugendstiilis lossi lasi ehitada parun Hugo von

Stryk üle saja aasta tagasi. Uuenenud lossikompleksi miljöö

on unikaalne, kuhu kuulub loss, à la carte restoran, luksuslik

lossispaa, 1930ndate stiilis hotell, sportimis- ja vaba aja veetmise

võimalused. Lummav atmosfäär, rahu, massaažid, restoran,

saun, värske õhk ja muud elamused kingivad täieliku

meelerahu nii üksikkülastajale, peredele kui ka gruppidele.

Pakkumisel spetsiifilised eripaketid. Tule ja heida endast argielu

ajaraamid eemale!

Lisainfo: www.wagenkull.ee

Leigo järvemuusika. foto: Jaak Jõepera

Lastega peredele

– vuhisev lend ja pallimeri

Otepää Seikluspark aitab aktiivselt ja elamuslikult sisustada

vaba aega. Ronimine kõrgustes ühendab endas füüsilise pingutuse,

ekstreemsuse tunnetuse ja mängulise tegevuse.

Pargis on võimalik sisustada terve päev, seigeldes maa ja

taeva vahel. Mõõduka adrenaliini tagavad erineva raskusastmega

ronimisrajad, ligi 350 m pikkune õhulend Linnamäe

oru kohal või katapuldiga õhkutõus kuni 20 meetri kõrgusele.

Pere pisikestele on mõeldud turvaline lasterada. Ronijaid

ja lendlejaid toetab professionaalne meeskond, kelle seltsis

ületatakse kõik takistused. Tule, seikle ja saada tuulde kõik

olmemured!

Lisainfo: www.seikluspark.ee

Valga linnas Valga Bowling Center keskuses lustiv laste

mängumaa on mõeldud eeskätt koolieelikutele, kuid rakendust

leiavad ka pisut vanemad lapsed. Mängumaal saab hullata

pallimeres, vaadata multikaid, mängida legodega suures

mängumajas, libiseda liumäel, sõita võidu ratastega ja muud

põnevat. Saab pidada laste sünnipäevi ja korraldada lõbusaid

koosviibimisi.

VALGAMAA

1586. aastal asutatud talukohast ning noorema rauaaja asustusjälgedega

Linnamäest. Vahelduseks saad ronida kohalikule Araratile

(103,1 meetrit merepinnast), kiigata külma veega Raudjärve

ning imetleda Karula kõrgustiku üht suurimat uhtorgu, mis eriti

ilus kevadel. Siin hellitavad sõõrmeid õidepuhkenud ülaste kevadised

aroomid. Raja läbimine on kergem tugevamate jalanõudega.

Vihmaga on rada kohati porine ning laudteed libedad. Kuna

tee läbib karjakopleid, võib kohtuda uudishimulike, kuid reeglina

sõbralike lihaveistega. Matkajatele toeks eesti- ja ingliskeelsed

infotahvlid, suunaviidad, purded, värvimärgid puudel, vaateplatvorm

ja karjaväravad. Olemas on grillrestiga lõkkease.

Matkarajalt tulles võid vaadata parkla lähedal paistvat

maakivist Rebäse rehte.


Kultuurikatel keeb

– magav marssal ja helisev

järv

Sünnipäeva ajal jätkub tegevust ka täiskasvanutele, kes saavad

mängida bowling’ut või piljardit.

Bowlingukeskus ei osuta lapsehoiuteenust ega laste järelevalvet!

Mõnikord võib mängumaa olla reserveeritud. Kohapeal

müüakse karastusjooke. Tule mürgeldama ja keelt kastma

koos sõpradega või pereringis!

Lisainfo: www.valgabowling.ee


– Kekkose kutse ja Ararati

vallutamine

Otepää vallas Kääriku külas kutsub aastaringselt kasutatav Kekkose

matkarada (15 km) suvel jalgsimatkajaid, harrastus- ja

tippsportlasi ja jalgrattureid, talvel suusatajaid. Rada sai oma

nime Soome presidendi U.K. Kekkose Kääriku visiidi auks. See

algab Kääriku suusastaadionilt ja läbib üles-alla kulgedes looduskauneid

paiku. Nende hulgas on üks Otepää kõrgustiku suuremaid

lavamägesid Harimägi (211 m üle mere pinna) koos oma 26

meetri kõrguse vaatetorniga. Harimäel võimalik teha täiendav 5

km pikkune ring. Valga vallas Rebasemõisa külas Karula rahvuspargis

lookleb Rebäse maastikurada (7 km) vanadel talumaastikel.

Õpperajal sammudes möödud ümbruskonna vanimast,

Tõrva vallas Jõgeveste külas paiknev Barclay de Tolly mausoleum

on üks Lõuna-Eesti 21 avastamisväärt paigast, mis on tähistatud

National Geographicu kollase aknaga. Kindralfeldmarssal

on Balti aadelkonnast põlvnev Šoti juurtega Vene väejuht, kes

on Eestiga seotud ja kelle põrm veedab siin oma igavest puhkust.

Ta etendas olulist rolli 1812–1814 võitluses Napoleoni vägede

vastu. 1791. aastal abiellus Barclay de Tolly Helene Auguste

Eleanore von Smitteniga, saades Jõgeveste mõisa omanikuks. Turistide

hulgas tuntud matmiskabel ehitati 1823. aastal. Rohkete

skulptuuride ja uhkete fassaadide tõttu pälviski ehitis mausoleumi

staatuse. Esinduslik rahutempel on läbi elanud rüüstamise,

kuid toimib tänaseni piirkondliku kultuurilise tõmbekeskusena.

Otepää vallas Lutike külas Leigo talus peetakse igal suvel

Euroopa unikaalseimat festivali, millel nimeks Leigo järvemuusika

festival. Siin loob esinejale ja publikule erilise emotsionaalse

õhkkonna kaunis loodus koos elava tulega, kus kõik

sulandub eksootiliselt ja meditatiivselt kokku.

Festival imepärases keskkonnas annab klassikalisele muusikale

uued mõõtmed, mis on suurepärane vaheldus kontsertsaalidele

ja inspiratsioon loomeinimestele. Leigo on koht

liigutavate meloodiate kuulamiseks, näiteks vabas õhus tekil

pikutades. Festivali põhieesmärk on klassikalise muusika populariseerimine.

Meeliülendav vabaõhuüritus sobib nii vanadele kui noortele

muusikasõpradele. Lapsed kuni 10. eluaastani saavad sisse

ilma piletita. Külalisi ootab tervitusamps ning vahuvein.

Parkimine on Leigol tasuta. Lähimad ööbimisvõimalused

on Otepääl, Elvas ja Tartus.

2019. aastal helisevad vaimustavad klassikalise muusika

pärlid Leigo järvede peegelpinnal 1.–3. augustini. Tule kuulama

ja vaatama ning lahkud siit uue inimesena!

Lisainfo: www.leigo.ee/festival

127

LEIGO JÄRVEMUUSIKA FESTIVAL

1.–3. AUGUST 2019

TULE NAUDI HEAD MUUSIKAT JA MAITSVAT

KOLMEKÄIGULIST ÕHTUSÖÖKI IMELISES

LÕUNA-EESTI LOODUSES!

FESTIVALILE SÕIDAVAD KA ERIBUSSID

TALLINNAST JA TARTUST.

WWW.LEIGO.EE/FESTIVAL/

WWW.FACEBOOK.COM/LEIGOLAKEMUSIC/

128

VALGAMAA

PÜHAJÄRVE SPA & PUHKEKESKUS

WiFi

Eesti kauneima järve kaldal paiknev puhkekeskus pakub külastajaile hubast majutust, spaa-

WiFi

ning konverentsiteenuseid. Pühajärve on ideaalne sihtkoht nii tervisekliendile kui ka luksuslikuma

spaapuhkuse sõbrale. Maitsvaid roogi saab nautida nii pubis, restoranis kui ka imelise

WiFi

vaatega tornikohvikus. Tegevust jätkub Pühajärvel alati – majas asuvad bowling, jõusaal, ujula,

olemas on tenniseväljakud ning rohkesti liikumisradu ümbruses.

WiFi

Pühajärve küla, Otepää vald. GPS: 58° 2' 50" N, 26° 27' 47" E

+372 504 4238; pjpk@pjpk.ee; WiFi www.pyhajarve.com

WiFi

WiFi

ANNIMATSI KÄMPING

Каноэ

Каноэ

Kämping asub Otepää kesklinnast vaid 6 km kaugusel ja sobib oma soodsa hinna-

WiFi WiFi

Каноэ

klassi poolest perepuhkuseks, laste- ja spordilaagrite korraldamiseks ning erinevateks firma-

ja pereüritusteks. Annimatsi kämpingus on majutuskohti suvel 115 ja talvel 40-80.

Каноэ

Majutuseks pakume 2 suuremat maja kokku 9 magamistoaga, 10 viiekohalist ja 6 kahekohalist

kämpingumaja. Suvel on võimalik saunalistel ööbida ka sauna 2. korrusel, kus on 11

Каноэ

WiFi WiFi

voodikohta.

Annimatsi, Otepää vald. GPS: 58° 2' 20" N, 26° 25' 37" E

WiFi

Каноэ

+372 511 0317, annimatsi.camp@mail.ee, www.annimatsi.ee

КаноэWiFi

Каноэ

Каноэ

WiFi

WiFi

Каноэ

WiFi

WiFi

Каноэ


• suur telkimisplats

• vabaõhulava

• katusealune (50 kohta)

väliköögiga

• lõkkeplatsid, grillid

• tünnisaun

• sportmängud

• ujumine, kalapüük

• lastele mänguväljak

+372 5350 5056

Lauküla, Otepää vald

GPS: 57° 53' 1" N, 26° 21' 2" E

www.kakulaane.eu

WiFi

WiFi

KAKULAANE Каноэ Каноэ TURISMITALU

Asume privaatses looduslikult kaunis kohas ja pakume suurepäraseid võimalusi

mõnusaks puhkuseks, suve- ja talvepäevade, firmapidude ja sünni-

WiFi Каноэ Каноэ

päevade korraldamiseks. Majutuseks on tiigi lähedal asuv saunaga palkmaja

(10 kohta) ning jõe kaldal asuv kämping (5 kohta) ja väike palkmaja

(10 kohta). Tiigi kaldal ootab saunalisi Lõuna-Eesti Каноэ suurim suitsusaun.

Ootame Teid külla!

Каноэ

129

130

Võrumaa

Kagu-Eestis asuv Võrumaa hõlmab ajaloolist

Võrumaa lõunaosa ning Eesti

piires olevat tükki Setumaast. Võrumaa

loodusväärtuste mitmekesisuse ja vaheldusrikkuse

tõttu siin juba igav ei hakka.

Võid kikitada kõrvu helisevas ürgses

ööbikuorus, tõusta müraka Munamäe

kukile, kobada Piusa koobaste sügavuses

ja kuulatada 700-aastase tamme sosinaid.

Võrumaal kätled kange Kalevipojaga

ja tunnetad laulumaia seto hinge.

õrumaa (võru keeles Võromaa) asustuse hälliks on

Võhandu jõe kaldad. Esimesed asulakohad Võrumaal

olid Kääpal, Villal ja Tamula järve kaldal. Neist

vanim on Kääpa, kus elati juba 5000 aastat tagasi. Keskmise

rauaaja lõpuperioodil, slaavi hõimude saabumisega, hakkas

kujunema huvitav etniline grupp – setud, kelle materiaalse ja

vaimse kultuuri kujunemises esineb tugevaid slaavi mõjusid.

13. sajandil vallutas Mõõgavendade ordu Ugandi, kus

moodustati Tartu piiskopkond. Vallutajad ehitasid Võrumaa

alale piiri kaitseks venelaste vastu Kirumpää ja Vastseliina linnuse.

16. sajandi Liivi sõja ajal oli Võrumaa territoorium Moskva

suurvürstiriigi võimu all, kuni läks 1582. aasta rahulepinguga

Poola valdusesse.

17. sajandi Vene-Rootsi sõja tulemusel jäi Võrumaa Vene

võimu alla, kuni 1661. aastal taastati Kärde rahulepinguga

Rootsi võim.

Põhjasõjaga lülitus Võrumaa 1704. aastal Moskva tsaaririigi

koosseisu. 1783. aastal moodustati Tartumaa lõunaosast

koos Võru linna asutamisega Võru kreis.

1939. aastal moodustati Võrumaal uued vallad, mis püsisid

kuni 1950. aastani.

Lisaks võrukeste maakondlikule identiteedile on Võrumaal

siiani tugevad kihelkondlikud ja muud regionaalsed

identiteedid, näiteks haanja identiteet Haanjamaal.

Maakonna tähtsaimad majandusharud on tööstus, põllumajandus

ja turism. Peamine tööstusharu

on puidu- ja mööblitööstus.

Võrumaa

– kui siit

pilvepiirilt...

Võrumaa eristub ülejäänud Eestist oma vaheldusrikka

pinnamoe, mitmekesise maastiku ja kiirelt vahelduvate looduskoosluste

poolest. Kaitsealused alad võtavad enda alla üle

36 000 hektari. 51 kaitstavat loodusobjekti kuulub Natura

2000 linnu- ja loodusalade võrgustikku, millest suurimad

on Karula rahvuspark ja Haanja looduspark. Kaitstavate

looduse üksikobjektidena on Võrumaal väärtustatud 37 põlispuud,

mille seas Eesti tammede kuningas – 700-aastane

Tamme-Lauri tamm.

Rõuge ürgoru Ööbikuorus kajab kevadeti oivalise looduse

sümfooniana mitmehäälne ööbikulaul.

Urvaste Püha Urbanuse kirik Uhtjärve kaldal on üks vanimaid

ja ainulaadsemaid maakirikuid, millest esimesed kirjalikud

teated pärinevad aastast 1413.

Urvaste kirikule ja Uhtjärve ürgorule avaneb lummav vaade

läbi Uhtjärve kaldale püstitatud National Geographicu kol-

Turismiinfokeskus Võrus: Jüri 12, Võru. +372 782 1881

Turismiinfopunkt Värskas: Pikk 12, Värska alevik, Setomaa vald. +372 5682 1268

131

lase akna, tähistamaks ühte Lõuna-Eesti 28 avastamist väärt

paigast, mida külastada soovitatakse.

Luhasoo maastikukaitseala Eesti-Läti piiri ääres Pärlijõe

lammil on Lõuna-Eesti suurim ja ainuke peaaegu

inimtegevusest puutumatuna säilinud soo, mille erilisteks

pärliteks kolm rabajärve. Luhasoos on jälgitavad pea kõik

soo arenguastmed, kasvab palju kaitsealuseid taimi ning pesitseb

sookurg.

TAEVAKÕRGUS, KOOPASÜGAVUS JA ELUVESI

Suur Munamägi Haanja kõrgustikul on Eesti ja Baltimaade

kõrgeim tipp (317,6 m merepinnast) ning oma kõrguse tõttu

Eesti üks olulisemaid rahvuslikke sümboleid. Legendi järgi

tahtnud väsinud Kalevipoeg pikali visata, kuid peaalune jäänud

madalaks. Nii tõmmanud vägilane kahelt poolt kätega ja

tekkinudki Munamägi.

Suure Munamäe ehteks on võimas vaatetorn, millest avanevad

vaated võtavad ahhetama. Ajalugu teab, et 19. sajandil

ehitatud esimene torn eksitanud oma kõrguse tõttu merelaevu

ja seetõttu lammutatud. Kuid tänane esinduslik vaatetorn

on avatud kõigile ja siit nähtud vaated Eestimaa ilule jäävad

igaveseks silmamällu. Torni saab minna jalgsi või liftiga ja

selge ilmaga näeb 346,7 meetri kõrguselt kuni 70 km kaugusele.

Ja need Haanjamaa hiiglase turjalt tunnistatud kirevad

kaugused annavad kinnitust tuntud laulusõnadele: „Võromaa,

Võromaa, kõge ilosamp sa...“

Lisainfo: www.suurmunamagi.ee

V õru

– üts ummamuudu liin

Võru (võru keeles Võro) on maakonna haldus- ja majanduskeskus,

kus räägitakse peamiselt eesti ja võru keelt.

Vanim arheoloogiline leid praeguse Võru linna territooriumilt

on naise kolju, mis kuulub keskmisesse kiviaega

ja on umbes 6000 aastat vana. Võru linn asutati 1784. aastal.

Aasta varem oli moodustatud Võru kreis. 1790. aastal valiti

Võrus esimene kolmeliikmeline magistraat ja linnanõukogu.

Võru kaotas 1796. aastal ajutiselt maakonnalinna õigused

ning moodustati ühine Tartu-Võru kaksikmaakond. 1797.

aastast aga pöörduti tagasi vana haldus- ja valitsemiskorra

juurde. 1888. aastal taastati Võru maakonnalinna õigused.

19. ja 20. sajandil arenes Võru majanduselu. 1889. aastal valmis

raudteeühendus Riia ja Pihkvaga, 1899. aastal saavutati

telefoniside Tartuga. Nõukogude ajal rajati siia mõjukad suurettevõtted

ja elanikkond kasvas hüppeliselt.

Kuulsaim võrulane läbi aegade on Fr. R. Kreutzwald

(1803–1882), kes töötas linnaarstina 1833–1877 ning pani

Võrus kirja rahvuseepose “Kalevipoeg”.

Võru on üks Eesti kaunimatest linnadest, kus isevärki tänavavõrguga

ning armsate madalate puumajadega linnasüda

Heledasse liivakivisse kaevatud tunnelid Piusa koopad

Võru vallas on üks Kagu-Eesti tuntuim turismimagnet, kus

külastajaid võõrustab vahva nahkhiirekujuline külastuskeskus.

Keskuses on seminari- ja meisterdamisruum, kinosaal ja

ohtralt eksponaate. Kinosaalis näidatakse filmi koobaste tähtsaimatest

elanikest – nahkhiirtest – ning seejärel on võimalus

suunduda koos keskuse giidiga muuseumikoopa vaateplatvormile.

Suvel koobastes nahkhiiri pole, nad tulevad sinna vaid

talvituma. Muuseumikoopa taga haigutab Piusa liivakarjäär,

n-ö Eesti suurim liivakast.

Rohkete atraktsioonide, mitme basseini ja saunadega

Värska Veekeskus Setomaa vallas on ideaalne lõõgastuskoht

igas eas külastajale. Tegu on Eesti ainsa veepargiga, kus osaliselt

kasutusel otse maapõuest tulev looduslik mineraalvesi.

Survekosed ja tugevad veejoad teevad mõnusat massaaži,

lastebassein ja liumägi on pisipere vaieldamatud lemmikud.

Olgu ilmaprognoos milline tahes – veepargis on õhk alati

28 ning vesi 32 kraadi soe.

Veekeskuses turgutavad sind survekosed, vastuvoolukanal,

troopiline vihm, mineraalvee kontrastmullivannid 26 °C

ja 34 °C, mineraalvee lesila, veemägi, kivikliburada, ujumisbassein,

lastebassein, saunad ja veebaar.

Lisainfo: www.spavarska.ee

Tamula järve promenaad. foto: Ago Pelisaar

132

VÕRUMAA

võlub igal sammul. Ajaloolises linnakeskuses seisab Võru vanim

ja kauneim hoone (endine mõisahoone), milles tegutseb

riigigümnaasium. Linnamiljöös tunned kõikjal positiivset

südamlikku hõngu, mida kannavad kohalikud sõbralikud

inimesed. Muljet avaldavad piirkondlik murdekeel, huvitav

puitarhitektuur ning rahva aupaklik suhtumine kõigesse

umasse ja häässe.

Võru on parim paik puhkuse veetmiseks nii suvel kui talvel.

Linnasüdamest vaid 8 minuti autosõidu kaugusel asuvad

Kubija valgustatud suusa- ja jooksurajad ja välijõusaal ning 20

minuti sõidu kaugusel on Haanja valgustatud suusarajad.

Linna pärliks on Tamula järv koos rannapromenaadiga,

mida ühendab ajaloolise keskusega kaunis Katariina allee. Siia

leiavad tee kõik suvitajad. Mugavas Tamula rannas on riietuskabiinid,

mänguväljakud väikelastele, palliväljakud ja väli-fitness

ala. Ranna muruoaas laseb muretult päevitada neil, kes

liivarannast vaheldust vajavad. Rannas ahvatleb patseerima

800 meetrine rannapromenaad, mis algab Tamula hotelli ning

lõppeb Roosisaare silla juures. Viimaselt avaneb võrratu vaade

linnale ning järvele. Tamula järve rand on tähistatud National

Geographicu kollase aknaga.

Rannapromenaad pälvis Eesti Maastikuarhitektide Liidu

tiitli: 2009. aasta maastikuarhitektuuri tegu.

Vaiksemat rannapuhkust saab nautida Kubija hotell-loodusspaa

vahetus läheduses, pisikese Kubija järve kaldal.

Suvitajate ja linnarahva rõõmuks toimub suvel ridamisi

üritusi ja festivale ning linnapäevad.

Tamula järve kaldal, kenas pargis kõrgub Dr. Fr. R.

Kreutzwaldi monument, mille autoriks on Amandus Adamson.

Sellelt kõrgelt mälestuskivilt hoiab õpetlikus poosis Viru

laulik ja Võru linnaarst muutuvate aegade keerises igavesti

rahva meeltes Eesti kultuuri sügavust.

Kultuurihuvilistele on avatud Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum

ja Võrumaa kultuurikoda, milles asub muuseum

ja galerii. Huvitavat programmi viljeleb Võru Kultuurimaja

Kannel, kus on kino, teater ja kontserdisaalid ning

linnagalerii. Öistele pidulistele sobivad klubid Tartu ja Capital,

Stedingu kelder ning Taevas ja Põrgu.

Võrus tunned end tõesti ummamuudu!

Unustamatud mõisad

– taevatee ja veinihurm

Rõuge vallas Sänna külas asuva Sänna mõisa (Senna Hof)

esmamainimine kajastub Liivimaa maarevisjonis 1638. aastal.

Praegune Sänna kultuurimõis aitab luua ja hoida kultuuri-

ja loometegevuseks soodsat keskkonda ning pakub peredele

vaba aja tegevusi. Südant sütitavad kunstilised stuudiod,

galeriid ja mitmekülgsed eriüritused. Võimalus on tellida ekskursioone,

rentida seminariruume, rattaid ja osaleda puutöökoja

õpitubades. Rohkelt rõõmu leiavad lapsed, kuna mõisas

tegutsevad Leiutajate külakool, Leiutajate merekool ja Leiutajate

tsirkusekool. Teenusekeskuses asub raamatukogu, pood,

noortetuba, kontoripinnad, dušš ja pesupesemise võimalus.

Mõisa juurest leiab matkaraja nimega Sänna taevarada, kuhu

on paigutatud päikesesüsteemi mudel mõõtkavas 1:1 miljard

(1 mm = 1000 km või 1 m = 1 mld km). Päike ja neli esimest

planeeti paiknevad mõisa vahetus läheduses, järgmised

planeedid Pärlijõe orus, Sänna ja Hurda külade vahel. Tule ja

sulandu universumisse!

Lisainfo: www.kultuurimois.ee

Haanja vallas Ruusmäe külas tutvustab Rogosi Mõisa muuseum

külalistele mõisa, seal asunud kooli ja aset leidnud

sündmuste ajalugu, tänapäeva, tulevikuplaane, käsitöönurka

ja näitusi. Külalisele tutvustatakse lisaks peamajale ja mõisa

pargile ka muuseumikeldreid, sealhulgas veinikeldrit. Veinikeldris

on säilinud vana, arvatavasti keskaegne veiniseinastik.

Esimesed teated Rogosi mõisast pärinevad 1591. aastast, kui

selle omanik oli Poola päritolu vürst Stanislaw Rogosinsky.

Sellest tuletatud ka mõisa nimi. Hiljem vahetusid omanikud

mitmel korral, kuni mõisa riigistamiseni 1919. aastal.

1930ndatel kolis mõisahoonesse kool. Rogosi mõisas viibides

peatub aeg, puhkab hing ja vibreerib positiivne energia!

Lisainfo: www.rogosi.ee

133

Lastega peredele

– liiklusmöll ja karujõmmid

Urvaste vallas, Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis udjab uhketel tuuridel

Liikluslinn, kus ainulaadses siseliikluslinnakus vilguvad

valgusfoorid ja säravad suurlinnatuled. Siin õpivad ohutult

liiklema, tutvuvad liikluseeskirjadega ja veedavad lõbusalt

aega suured ja väikesed. Vuravad nii mitut masti masinad kui

ka jalgrattad. Lisaks on võimalik korraldada seminare ja koolitusi.

Tegevusi leidub laias valikus igale maitsele nii sees kui

väljas. Õhtusööki, majutust ja saunamõnusid pakub Uhtjärve

Ürgoru Nõiariik. Meelelahutuseks tümpsub disko. Liikluslinn

tervikuna on gruppidele avatud ettetellimisel maist oktoobrini.

Liikluslinna tuubimäele saab tulla iga ilmaga. Lustakas Liikluslinnas

omandad mänguliselt liikluskultuuri!

Lisainfo: www.liikluslinn.ee

Rõuge vallas Saru külas Alaveski Loomapargis saab vaadelda

loomi looduslikus keskkonnas. Loomapargi elanikkond on

mitmekesine – siin elab 90 eri looma, lisaks 28 faasanit.

Talus näitavad ennast külalistele karupreili Mõmsik ja karupoiss

Harry, väikesed karupojad, ilvesed, oravad, rebased,

hirved ja kõige vanemad asukad – metssead.

Pargis püütakse võimalikult looduslähedastes tingimustes

näidata eelkõige meie metsade elanikke. Siia tasuks lastega

Lõuna-Eestisse sattudes kindlasti sisse põigata. Alaveskis

käik ei ole pelgalt loomade vaikne vaatlemine, vaid perenaine

või perepoeg käib külalistega kaasas ja räägib iga looma

kohta lugu tema päritolust ja eluviisist. Kõik küsimused saavad

vastuse.

Võrumaa ja Põlvamaa piiril podiseb Eesti üks ägedamaid

maid Pokumaa oma kahe osakonnaga (Pokumaa teemapark

ja Pokukoda), kus peategelasteks on veidrad pokud. Sellest

kummalisest kuningriigist loe pikemalt Põlvamaa peatükis!


– ürgne org ja vaigu lõhn

Rõuge vallas Vastse-Roosa külas Haanja-Karula puhkealal

lookleb Mõisamõtsa loodusrada (5 km). See Eesti kõige lõunapoolsem

matkarada jääb Mõisamõtsa looduskaitsealale.

Auto saab parkida Metsavenna talu parklasse, kust tuleb minna

650 m mäest üles Mehka poole. Rajal on neli huvipunkti,

mis tutvustavad Vaidva jõe äärset vahelduvat reljeefi ja erinevaid

metsakooslusi. Rajal saab liikuda vaid jalgsi ja see on

kohati raskesti läbitav!


Võru vallas Haanja looduspargis kulgev vaheldusrikas Kütioru

matkarada (9,6 km) algab Kütioru mäesuusakeskuse

lähedal olevast parklast ning on varustatud suunaviitadega.

Raja maastik on küllaltki järsk ja raske, mistõttu tuleks selle

läbimiseks varuda neli-viis tundi.

Teekonnal saab matkaja hea ülevaate Eesti suurimast ja

võimsamast ürgorust – Kütiorust, tutvub vanade veskikohtadega,

töötava jahuveskiga ja muistse ohverduspaigaga. Loodust

ja kultuuripärandit aitavad paremini mõista infotahvlid.

Kütioru metsastel nõlvadel kohavad enam kui sajandivanused

kuusikud ning haruldaselt jämedad ja kõrged haavapuud. Autodele

on parkimisvõimalus Kütioru mäesuusakeskuse juures

või matkaradade alguspunktis (ruumi kuni 8 autole). Rada on

läbitav jalgsi ja jalgrattaga.


Antsla vallas Karula rahvuspargis põnevust pakkuv Peräjärve

metsarada (4 km) viib matkalise läbi erinevate metsatüüpide:

laanemetsa, palumetsa, nõmme-, lodu- ja rabametsa. Saab

ülevaate pärandikultuurist ning metsade erinevast kasutamisest

läbi aegade, mille elavaks näiteks on matkaraja ligiduses

kasvavad vaigutatud puud. Huvitav õpperada avab saabujale

oma saladused aastaringselt.

Kevadel rõkkab mets linnulaulust ja raja alguses õitseb

näsiniin. Suvel ja sügisel on mets täis marju ja seeni. Talvel

aga jutustavad lume peale jäetud jäljed metsaasukate kohta

nii mõndagi. Rada on varustatud infotahvlite, suunaviitade ja

värvimärkidega puudel. Peräjärve lõkkekohas ootab tulukese

süütamist lahtine lõkkease.


134

VÕRUMAA

Vana-Võromaa kultuurikoda – Võrumaa Muuseum Võru

linnas annab infoküllase püsiväljapanekuga ülevaate Võrumaa

asustamise aja algusest kuni 20. sajandi keskpaigani. Põnevalt

on kujundatud arheoloogiliste leidude väljapanek, talutare,

rätsepa ja kingsepa töönurk ning metsavenna punker.

Kultuurikoja galeriis korraldatakse näitusi. Õpilastele

muuseumitunnid.

Piletivabad päevad on lastekaitsepäev 1. juunil ja rahvusvaheline

muuseumipäev 18. mail.

Lisainfo: www.vorumuuseum.ee

Kultuurikatel keeb

– eepos, aeg ja seto hing

Võru linna ühes vanimas majas (1793) Dr. Fr. R. Kreutzwaldi

Memoriaalmuuseumis tutvud Võru linnaarsti ja Eesti rahvuseepose

“Kalevipoeg” koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi

(1803–1882) elu ja loominguga.

Elumajas on säilinud oma ajastu interjöör, õuemajas saab

vaadata kirjanduslikku ekspositsiooni. Aidas asuvad Kreutzwaldi

loomingust inspireeritud kunstiteosed, fotod, raamatute kordustrükid

ja tõlked. Tallis on sõiduvahendid ning muinasjuttudest

tuttavad etnograafilised esemed. Muuseumi territooriumil

asuvad veel kelder, saun, kaev, aed ja lehtla. Tegevustoas saab

meisterdada, joonistada ja teha käsitööd.

Lisainfo: www.lauluisa.ee

Setomaa vallas Obinitsa külas Obinitsa Muuseumis elab oma

ärgast elu Setomaa omapärane kultuur ja ajalugu. Külalistel on

võimalus osa saada erinevatest õpitubadest ja üritustest. Muuseumitunnis

vaadatakse sügavamalt sisse mõnda seto kultuuri

valdkonda – näiteks seto laulu või rahvarõivaste teemasse.

Enamik muuseumikogu esemeid on pärit ümbruskonna küladest,

millest eriti väärtustatakse seto naiste peent käsitööd.

Muuseumi turismiinfopunktist saab teavet Setomaa, Põlvamaa

ja Võrumaa kohta, muuseumis olemas WiFi ühendus.

Müüginurk müütab kaasa käsitööd, setokeelseid ja -meelseid

raamatuid ning temaatilisi CD- ja DVD-plaate.

Lisainfo: www.obinitsamuuseum.ee

Seto Folk on külapeo vaimus kaikuv festival, kus muusika

ja looduse koosmõjust sünnivad elamused ja tärkab inspiratsioon.

Üritus toob kokku matkaja muusikahuvilised üle

Eesti. Peo käigus müüvad meistrid laadaplatsil kohalikku käsitööd.

Toiduks on tõelised seto road, joogiks koduõlu ja hinge

toidab seto soe külalislahkus.

Tule, puhka, naudi rõõmsat seltskonda, head muusikat ja

kaunist loodust tõelisel seto kirmaseplatsil. 2019. aastal löövad

meloodilised kired lõkkele 28.–29. juunil Värskas.

Lisainfo: www.setofolk.ee

RÄNDURI KÜLALISTEMAJA PUBI

Ränduri külalistemaja asub Võru kesklinnas ning on

mõnus ja hubane peatuspaik. Külalistemaja luksuslikud WiFi

toad on kujundatud eri maade stiilis, et luua põnevat ja

mitmekülgset atmosfääri. Toad on renoveeritud WiFi 2012.

– 2013. aastal. Kogu majas on tasuta WiFi. Maja ees on

suur parkla. Hinnatud sisekujundusega pubis saab mõnusa

hommikusöögi juba varavalges ning pubi on avatud

hilisööni.

Jüri 36, Võru linn. GPS: 57° 50’ 40” N, 27° 0’ 6” E

+372 786 8050; info@randur.ee; www.randur.ee

WiFi

Каноэ

Каноэ

135

Vana-Võromaa

Ajalooline Võrumaa ehk Vana-Võromaa on Võrumaa neis piires, mis oli ametlik haldusüksus alates moodustamisest 1783. aastal

kuni 1920. aastani. Toonane Võru maakond moodustati 8 ajaloolise kihelkonna baasil. Neis kihelkondades räägitakse võru keelt.

Vana-Võromaa hõlmab praeguste Võru, Põlva ja Valga maakondade alasid, kuid teadmine ajaloolistest kihelkondadest ja võru

keel on siin ikka igal pool alles püsinud.

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi

memoriaalmuuseum

Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja kodu Võrus.

Fr. R. Kreutzwaldi tn 31, Võru linn.

GPS: 57°50’38” N, 26°59’49”E; Tel: +372 782 1798

info@lauluisa.ee; www.lauluisa.ee

Avatud:apr-sept K-P 10-18; okt-märts K-P 10-17

E-T ettetellimisel

Mõniste talurahvamuuseum

Vanim vabaõhumuuseum Eestis

Kuutsi küla, Rõuge vald, Võrumaa.

GPS: 57°35’39’’N 26°32’58”E

Tel: +372 789 0622

ja +372 525 7027

monistemuuseum@wi.ee

www.monistemuuseum.ee

Avatud:mai-sept E-P 10-17, okt-apr E-R 10-14

Põlva talurahvamuuseum

Suurim vabaõhumuuseum Lõuna-Eestis.

Karilatsi küla, Kanepi vald, Põlvamaa.

GPS: 58°59’23” N, 26°42’28”E

Tel: +372 797 0310; +372 521 0671

polvamaa@wi.ee

www.polvatalurahvamuuseum.ee

Avatud: mai-sept E-P 9-18

okt-apr E-R 9-15 ettetellimisel

Vana-Võromaa kultuurikoda

5000 aastat Võrumaa ajalugu ühe katuse all.

Katariina allee 11, Võru linn.

GPS: 57°50’46’’N 26°59’32”E

Tel: +372 782 1939

info@vorumuuseum.ee

www.vorumuuseum.ee

Avatud: apr-sept K-P 10-18; okt-märts K-P 10-17

E-T gruppidele ettetellimisel

WiFi

VÕRUMAA

TAMULA HOTELL

Tamula järve kaldal, mõni samm veepiirist ja 300 meetrit Võru kesklinnast, on avatud

heatasemeline hotell. Renoveeritud 2014. a. Suured õhuküllased toad, vaatega maalilisele

Tamula järvele, on mugavad ja kaasaegse sisustusega. Hotell majutab kokku 48 külalist.

Kõikides tubades on dušš ja WC, televiisor (SAT TV) ja telefon. Luksuslikes kahetoalistes

sviitides on ka saun. Hotellis on 40-kohaline nõupidamiste saal ja saun.

Vee 4, Võru linn. GPS: 50° 50’ 36” N, 26° 59’ 33” E

+372 783 0430; hotell@tamula.ee; www.tamula.ee

WiFi

TAMME PUHKEMAJA

Vanast talukohast renoveeritud stiilne ja terviklik puhkekompleks asub Haanja looduspargi

metsade, järvede ja küngaste vahel. WiFi Aastaringseid voodikohti on 25 ja suvel 36. Teie

käsutuses on mistahes ürituse tarvis peotares kaminasaal 25, peosaal 50 ja suvel lahtine

grillimaja kuni 27 inimesele. Väiksematele seltskondadele on meil pakkuda hubane saunamaja.

Talvel on Kurgjärve – Haanja suusarajad meist vaid 2 km kaugusel. Võimalus kasutada

kööki või toitlustusteenust Каноэ ettetellimisel. WiFi

Vadsa küla, Rõuge vald. GPS: 57° 44’ 3” N, 26° 59’ 51” E

+372 786 0835; +372 506 4465; info@tammepuhkemajad.ee; Каноэ

www.tammepuhkemajad.ee

WiFi

TERVIS PUHTAST

LOODUSEST!

WiFi

WiFi

Каноэ

Каноэ

WiFi

WiFi

Puhkusepakett

49 €

alates

WiFi

Каноэ

WiFi

Каноэ

Каноэ

WiFi

WiFi

WiFi

Каноэ

• Hotell

• Spaa- ja saunakeskus

• Spaahoolitsused

• Restoran

• Nõupidamine Каноэ

• Haanjamehe Talu

Каноэ

• Unekliinik

Männiku 43A, Võru 65526, Tel +372 50 45 745 • info@kubija.ee • www.kubija.ee

Каноэ

Каноэ

137

Piusa koobaste külastuskeskus

Külastuskeskuses asuvad muuseum, meisterdamistuba, 50-kohaline seminariruum

ja kohvik. Giidiga on võimalus külastada muuseumikoobast

ning läbida õpperada, kus saab tutvuda nõmmemetsakooslusega. Korraldame

loodusretki, mille pikkuseks 1,5 tundi ja viime läbi õpitubasid.

Korraldame bussiekskursioone looduskaunitesse kohtadesse piirkonnas.

Piusale saab tulla 1.maist ka rongiga.

Oleme avatud: 15. mai - 15. september IGA PÄEV, 16. september - 14.mai L, P. Teistel aegadel ettetellimisel.

Piusa küla, Võru vald • +372 5304 4120 • piusainfo@gmail.com • www.piusa.ee

VÕRUMAA

SUURE MUNAMÄE VAATETORN

Suur Munamägi on Batimaade kõrgeim tipp, kõrgus merepinnast 317,6 m. Suure Munamäe

vaatetornist avaneb 50 km raadiuses suurepärane vaade Eestimaa loodusele. Praegune

torn on arvult kuues, valmis 1939. a ning kõrgus pärast 1969. a. rekonstrueerimist on

29,1 meetrit. 2005.a renoveeriti torn taas ning torni tagaküljele ehitati juurde lift. Binokli

laenutus. Avatud Kohvik 318.

01.11-31.03 L-P 12-15, 01.04-31.08 E-P 10-20, 01.09-31.10 E-P 10-17

NB! Vaatetorn on avatud talvistel ja kevadistel koolivaheaegadel iga päev 12-15.

Haanja küla, Rõuge vald. GPS: 57° 42' 55" N, 27° 3' 19" E

+372 787 8847; +372 514 4675

139

Laulu- ja

tantsupeo

juubeliaasta

140

Eestlane on laulu- ja tantsurahvas. Juba 19. sajandi keskpaigast

on laulupidude traditsioon toonud iga viie aasta

tagant kokku laulukoore üle kogu Eestimaa. Selline

komme kinnistus veelgi 1980ndate aastate lõpus laulva

revolutsiooni ajal, mil kümned tuhanded inimesed kogunesid

Eestimaa iseseisvuse taastamiseks Tallinna lauluväljakule,

et laulda isamaalisi laule. Olenemata sellest, et 19. sajandil ei

pööratud tantsule veel niivõrd palju tähelepanu kui laulule ja

pillimängule, kasvas oluline huvi selle vastu 20. sajandi alguses.

Seda tänu traditsiooniks kasvanud laulupidudele.

Möödunud aegade lugu…

Eesti laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu

18.–20. juunil 1869. aastal Tartus, mis oli ka üheks rahvusliku

ärkamise meeleavalduseks. Laulupeo idee algatajaks ja

läbiviijaks oli lauluselts „Vanemuine“, kelle eesotsas tegutses

ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhtidest

Johann Voldemar Jannsen. Olenemata sellest, et kavas oli

vaid kaks Eesti algupärast laulu – Aleksander Kunileidi „Mu

isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“ (mõlemad Lydia Koidula

tekstiga) – oli laulude tähenduslikkus seda suurem.

Side laulu- ja tantsupidude vahel loodi 1928. aastal IX üldlaulupeo

„Ilopüha“ ja 1933. aastal X üldlaulupeoga „Jaaniõhtu“,

kui lavastuses lõid kaasa rahvatantsurühmad. Siiski võib

tantsupidude aluspanijaks pidada 1934. aastal aset leidnud

I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu.

Osa maailma vaimsest kultuuripärandist

On suur au tõdeda, et 7. novembril 2003. aastal kanti Eesti laulu-

ja tantsupidude traditsioon UNESCO inimkonna suulise

ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja, 2008. aastal liideti

see aga inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.

Oleme uhked ja õnnelikud, et meie rahva kauaaegset traditsiooni

on märgatud ja tunnustatud.

Foto: Jaanus Ree

Foto: Kaarel Mikkin

Foto: Aivar Pihelgas

Juubeliaasta juhtmõte ja pealkiri –

„Minu arm“

Käesoleval aastal möödub esimesest laulupeost 150. aastat –

kätte on jõudnud laulurahva juubeliaasta.

XXVII laulu- ja XX tantsupeo juhtmõte „Minu arm“ on

pärit armastatud luuletaja Lydia Koidula sulest. Need on sõnad,

mis puudutavad meid kõiki, sest kes meist ei tunneks armastust

oma isamaa vastu. Isamaaarmastusest pajatavad värsid

on eestlasi rasketel aegadel lohutanud ja helgetel aegadel

rõõmustanud.

Selle aasta laulupeo peadirigent Peeter Perens on öelnud:

„Nii nagu meile on kallid meie emad ja isad, on meile kallid

ka meie isamaa ja emakeel. Eesti laulupidu on sündinud armastusest

meie maa ja keele vastu. Selle armastuse kaudu sai

maarahvast eesti rahvas ja maast Eesti riik. Pühitsedes laulupidu

pühitseme me oma emakeelt ja isamaad, et võiksime neid

pärandada oma lastele ja kesta igaviku tuultes igavesti.“ Kaunis,

hingestav ja lootusrikas …

Käesoleval aastal toimub laulu- ja tantsupidu 4.–7. juulil

Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil, millele eelneb

üle-eestiline tuletulemine.

* Esimest korda toodi laulupeo tuli Tartust Tallinnasse 1969. aasta juubelilaulupeo eel. I üldlaulupeo mälestuskivi juures süttinud tuli liikus kahe

nädala jooksul läbi kõigi toonaste rajoonikeskuste Tallinnasse. Tuletulemine ehk laulu- ja tantsupeo tuleteekond on ettevõtmine, mille käigus

tuuakse laulu- ja tantsupeo tuli I laulupeo hällist, Tartust, Tallinnasse. AJalooliselt süüdati laulupeo tuli Tartus Narva mäel I laulupeo mälestuskivi

juures, alates 2014. aastast aga ühiselt tantsupeolistega ERM-i mõisapargis Raadil. Tuleteekonda on aastate jooksul korraldatud väga erinevalt –

hobustega, autodega ja ka laevade-paatide-haabjatega mööda vett.

141

PATAREI VANGLA –

kommunistliku terrori sümbol Tallinna südames

142

Soome lahe kaldal Tallinna kesklinnas asub sünge ajalooga

Patarei merekindlus ja endine vangla. See on Euroopa

üks enimohustatud mälestisi ning kommunistliku terrori

üks sümboleid. XX sajandi vältel kasutasid Patareid süütute

inimeste vangistamiseks nii Nõukogude Liidu kui Saksamaa

totalitaarsed režiimid. Hoone idatiivas on avatud näituseala

„Kommunism on vangla“, mis kõneleb kommunismi ideoloogiast

ja kuritegudest Eestis ja maailmas.

Lennusadam ja Noblessneri laevatehas ühel, kruiisisadam

teisel pool, asub Patarei populaarsel Tallinna mereäärsel kultuurikilomeetril.

Aastaid tühjalt seisnud Patarei koos naabrite

Lennusadama, PROTO avastusehase ja Kai kunstikeskusega

moodustavad kiirelt areneva ning põneva kultuuri- ja vabaajaveetmiskeskuse

Põhja-Tallinnas, mis on vaid 15-minutilise jalutuskäigu

kaugusel Tallinna tõmbenumbritest – vanalinnast

ja Telliskivi loomelinnakust Kalamajas.

Patarei on Eestis ja lähipiirkonnas üks suurimaid terviklikult

säilinud klassitsistliku arhitektuuriga hooneansambleid.

Kompleks rajati 1840. aastal osana Venemaa pealinna Peterburi

kaitsesüsteemist (1710 – 1918 kuulus Eesti Vene Keisririigi

koosseisu). 1918. aastal loodud iseseisev Eesti Vabariik

võttis senise kasarmu 1920. aastal kasutusse riigi keskvanglana

ning sellena oli ta kasutusel katkematult kuni 1940. aastani,

mil Eesti okupeeriti Nõukogude Liidu poolt. Patareid kasutati

vanglana ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist (1991) kuni

aastani 2002. Kogu Patarei kompleks on ehitismälestisena riigi

muinsuskaitse all.

Aastatel 1940 - 1991 kasutas Patarei kompleksi kinnipidamisasutusena

põhiliselt Nõukogude Liidu okupatsioonirežiim

(vahepealsel Saksa okupatsiooni ajal 1941 – 1944 kasutas

Patareid samadel eesmärkidel natsionaalsotsialistlik

Saksa režiim). Kriminaalkurjategijate kõrval hoiti ning hukati

seal režiimi poliitilisi vastaseid. Kokku vangistati Nõukogude

okupatsiooni ajal poliitilistel põhjustel hinnanguliselt

KOMMUNISM

ON VANGLA

Totalitaarse terrori sümbol

Tallinna südames

patareiprison.org

45 000 Eesti kodanikku ja elanikku. Neist suurem osa käis

läbi ka Patareist ning just sel põhjusel on Patarei eestimaalastele

nõukogude poliitilise terrori suurimaid sümboleid.

Patarei ligikaudu 1200 ruutmeetril paiknev näituseala

„Kommunism on vangla“ on säilitanud eheda vanglasisemuse

ning tutvustab kommunistliku ideoloogia olemust ja selle

rakendajate kuritegusid nii Eestis kui teistes maades, samuti

kommunismi ja natsismi ohvrite lugusid ning Patarei sündmusrohket

ajalugu alates selle rajamisest merekindlusena

XIX sajandil.

Näituseala koosneb hoovis säilinud vangide jalutusboksidest,

üksikkambrite majast, peamaja kambritest, kuhu suruti

kümneid inimesi, pesuruumist ja koridoridest, haldusruumidest,

sh ruumid vangide fotografeerimiseks, ülevaatamiseks

ja vanglapersonali jaoks, mahalaskmiskambrist koos

eesruumiga, kus ohvrile loeti ette surmaotsus, ning teistest

ruumidest.

Sõltumata elukohast, päritolust ja emakeelest, kõnetab Patarei

omal moel igaüht. Ta hoiatab totalitaarsete ideede ohtlikkuse

eest ning tuletab meelde inimväärikuse ja vabaduse

väärtust. Patareis saab õppida, kogeda, mälestada, mõtiskleda.

Tulevikus on Patareisse plaanis rajada Rahvusvaheline Kommunismiohvrite

Mälestusmuuseum.

Näituseala külastusaegade, piletite, ekskursioonide jm

kohta loe lähemalt siit: www.patareiprison.org

Eheda vanglasisemusega Patarei

näituseala tutvustab kommunismi

ideoloogiat ja kuritegusid,

totalitarismi ohvrite lugusid ja

Patarei kindluse ajalugu alates

19. sajandist.

Juuni-august avatud iga päev 10-18

septembris avatud T-P 10-18

Pilet: 5 €

Kontakt: info@patareiprison.org

Aadress: Kalaranna 28, Tallinn

15-minutilise jalutuskäigu kaugusel vanalinnast ja Kalamajast

143

Suvesündmused

2019

J UUNI

28.05-11.07.2019 Hilisõhtused ekskursioonid

Tallinna Loomaaias. Öine loomaaed kutsub taas! Tahad

saada ainulaadset kogemust – tule keskööni või kauemgi

kestvale ekskursioonile ja uudista, mida teevad loomad

öises loomaaias. Loomaaia hilisõhtused ekskursioonid toimuvad

teisipäeviti ja neljapäeviti, loomi tutvustavad ja nende

käitumist mõtestavad lahti staažikad loomaaiatöötajad

ja oma ala suured entusiastid. Tallinna Loomaaed, Tallinn.

www.tallinnzoo.ee

12.06.2019 STING - My Songs Tour. Maailma üks silmapaistvamaid

meesartiste Sting naaseb taas Eestisse, seekord

oma uue turnee “My Songs” raames. Kontserdi kavas

on armastatuimad palad nii ansambli The Police kui ka

Stingi soolokarjääri repertuaarist. Saku Suurhall, Tallinn.

www.piletilevi.ee

13.06.2019 Tartu Jaanipidu 2019 - Terminaator & Hellad

Velled & 5 Miinust. Tegemist on kogupereüritusega – vanusepiirang

puudub! Tartu Laululava, Tartu. www.piletilevi.ee

13.06.2019 ALICE IN CHAINS - Rainier Fog Tour. Teile

esineb läbi aegade üks mõjukamaid Ameerika rokkbände,

grungemuusika ikoon ALICE IN CHAINS. Rock Cafe, Tallinn.

www.piletilevi.ee

13.06-16.06.2019 Sõru Jazz 2019. Eesti jazzmuusika suvepidu,

Sõru Jazz kutsub juba 12. korda Hiiumaale, et pakkuda

puhkust hingele ja kehale – parimat muusikat, sõbralikku

seltskonda, kauneid loodusvaateid. Esinejad tulevad Sõrule

nii kodumaalt kui ka mujalt – Venemaalt, Lätist, Soomest,

Rootsist, USA-st. Hiiumaa. www.kaunismuusika.ee

14.06-15.06.2019 Võnge 2019. Rändav kultuurifestival.

Eesti ainus rändav kultuurifestival võngub oma 5. sünnipäeval

esmakordselt Lääne-Virumaale, täpsemalt Altja

kalurikülla. Kahe pika päeva jooksul astuvad otse looduse

rüppe istutatud poeetilistel lavadel üles artistid Eestist

ja mujalt. Festivalil ootab külastajaid ka Maitseaed, Põnniplats,

Joogavälu ning hulgaliselt kunsti- ja kultuurielamusi.

Altja, Lääne-Virumaa. www.vonge.ee

14.06-16.06.2019 Bushcraft Festival Estland 2019. Loodustegevuste,

ajaloolise käsitöö ja pärandkultuuri festival, mille

eesmärk on tutvustada ja edendada looduslähedast eluviisi

ning kaduma hakkavaid kaugeid teadmisi ning oskusi, pakkudes

võimalikult palju erinevaid teemakohaseid koolitusi,

õpitube ja loenguid. Avatud on müügikohad ning osa saab

mõnusast meelelahutusest. Seda kõike imeilusa looduse keskel

Põhja-Eestis Lahemaal Raudsilla puhkekeskuses. Raudsilla

puhkekeskus, Kuusalu vald. www.bushcraftfestival.ee

15.06-16.06.2019 XXV Maarahva laat. Maarahva laat

Vastseliina alevikus pakub meelelahutust, erinevaid atraktsioone,

kauplemislusti ja mitmekülgset kultuuriprogrammi

nii suurtele kui väikestele. Vastseliina laat on parim kogupereüritus

Kagu-Eestis enne jaanipäeva! Vastseliina, Võrumaa.

www.vastseliina.ee

16.06.2019 Luke mõisa suvekontserdid 2019 – Karl-Erik

Taukar Band. Esitlusele tulevad Karl-Erik Taukar Band laulud

Luke mõisasse sobivas akustilises esitluses. Luke Mõis,

Tartumaa. www.lukemois.ee

16.06.2019 Võru maakonna laulu- ja tantsupidu “Võru

vere värinal”. Maakonna laulu- ja tantsupeol astuvad lavale

sealsed koorid, rahvatantsukollektiivid ja orkestrid. Kubija

laululava, Võru. www.kultuur.info

20.06-22.06.2019 Tartu laulupidu 2019 – laulupeo 150.

sünnipäev. Laulupeo sünnikodus Tartus toimub laulupidu.

Tartu laulupeo peakontsert kannab oma südames laule, mis

meile kõigile armsad ja sügavale hinge pugenud. Enam kui

8500 laulja poolt, kelle seas nii vanaisasid kui lasteaedade

mudilasi, tuleb 22. juunil 2019 ettekandmisele palju kullaprooviga

koorimuusikat. Üles astuvad puhkpilliorkestrid

nagu päris esimeselgi laulupeol 150 aastat tagasi. Kaastege-

145

146

vad on Vanemuise Sümfooniaorkester ning solistid Tõnis

Mägi, Ivo Linna, Jarek Kasar, Reigo Tamm (Rahvusooper

Estonia) jt. Peakontserdi lõppedes jätkub laulupeo sünnipäeva

tähistamine Tartu lauluväljakul koos ansambliga

Curly Strings. Tartu Laululava, Tartu. www.piletilevi.ee

16.06-23.06.2019 Suure-Jaani muusikafestival 2019.

Klassikalise ja eesti muusika ning muusikutekeskne festival,

mis pakub midagi pea igale maitsele. Viljandimaa.

www.kultuur.info

19.06-23.06.2019 Muhu Festival ‘’Juu Jääb 2019’’. Muusikuid

on oodata pea kõikjalt maailmast. Loomulikult on kohal

Eesti artistide paremik. Lisaks muusikutele leiavad tee

Muhu Muusikatallu sel aastal ka teiste žanrite esindajad –

oma uusi ideid ja loomingut esitlevad kunstnikud, disainerid,

valgus- ja videokunstnikud jpt. Nelja päeva jooksul saab

nautida kontserte Muhu Katariina kirikus, Pädaste mõisas,

Kuressaares ja loomulikult festivali põhilises toimumiskohas

– Muhu Muusikatalu vabaõhulaval ning jämmitelgis.

Muhu saar. www.juujaab.ee

16.06-19.07.2019 Ivo Linna juubelikontserdid – Iff 70.

Ivo Linna kahetunnine juubelikontsert on justkui hittide

paraad, sekka ka mõni uuem laul. Ta on oma lihtsa ja tagasihoidliku

suhtumisega paljude eestlaste lemmik ja eeskuju

ja olnud laval juba tervelt 52 aastat, mis on omamoodi

rekord ja näitab tema vägevat sisu artistina. Üle Eesti.

www.piletilevi.ee

21.06.2019 MJ Young FEST 2019. Lavale astub erinevaid

artiste: T-Fest, Lesha Svik, Zomb, Maruv, Rasa, Arturio,

Alisha. Tondiraba jäähall, Tallinn. www.piletilevi.ee

21.06.2019 Rapla Jaanituli. Karl-Erik Taukar, Anne Veski,

5 Miinust. Rapla värskelt renoveeritud lauluväljakul saavad

kokku pered, sõbrad ja tuttavad, et pidutseda ning tähistada

pühi. Õhtu jooksul korraldatakse mitmeid mänge ning

tegevusi nii suurematele kui väiksematele, kus parimad saavad

auhinnatud. Jaanilõkke süütavad Jaanikad ning Jaanid ja

toimub traditsiooniline köietõmbamine. Kohal on toitlustaja,

avatud on baar ning lastele on mitmeid meelelahutuslikke tegevusi!

Rapla Lauluväljak, Rapla. www.piletilevi.ee

21.06-09.07.2019 Marko Matvere & Väikeste Lõõtspillide

Ühing 30 juubelituur. Ansambel kutsub kõiki enda seniseid

ja loomulikult ka uusi kuulajaid juubelikontsertidele,

kus tulevad esitusele parimad palad, mida bänd selle aja

jooksul on esitanud ja sadadele tuhandetele tantsujalgadele

mänginud. Üle Eesti. www.piletilevi.ee

22.06.2019 Pärnu jaanipidu 2019 – 5 Miinust, Hellad Velled,

Nancy, Jüri Homenja. Taaskord tähistame Pärnus eelseisvat

Jaanipäeva! Tegemist on kogupereüritusega, kus puudub

vanusepiirang. Pärnu Vallikäär, Pärnu. www.piletilevi.ee

22.06.2019 Metsavenna Jaanituli 2019. Metsavenna talu,

Võrumaa. www.suvepeod.ee

22.06-23.06.2019 Pühajärve jaanituli 2019. Eesti suurim jaanipidu

toimub tänavu kolmeteistkümnendat korda ja pakub

traditsiooniliselt jaanipühadel vabariigi parimat meelelahutusprogrammi.

Pühajärve 2019 väliskülalisteks on hetke üks

tähelepanuväärsemaid EDM artiste Salvatore Ganacci (SWE),

Inglismaalt pärit DJ ja produtsent Macky Gee ning Eesti populaarseim

artist Nublu. Pühajärve park, Otepää. www.jaanituli.ee

23.06.2019 Jaanipäev 2019 „Uued algused”. Teeme Eesti

Vabaõhumuuseumi Jaanipäeval ajahüppe kolme murrangulisesse

ning uut algust kuulutavasse aastasse. Nii saab

osa 1869. a külapeost, kus valla meeskoor valmistub sõitma

Tartusse I üldlaulupeole, 1919. aasta heategevuslikust

jaanikust, mis on korraldatud Vabadussõjas vigastatud sõjameeste

toetuseks, ning 1995. aasta suvealguse peost, kus

lääne eeskujul on kõik müügiks! Esinevad Untsakad, The

Tuberkuloited, Nancy, Lüü-Türr, Pritsu Brass ja Leigarid!

Rocca al Mare Vabaõhumuuseum, Tallinn. www.piletilevi.ee

23.06.2019 Mulgimaa Jaanituli. Esinevad Marju Länik,

Hellad Velled, Lõõtsavägilased. Karksi Ordulinnus. Karksi-Nuia.

www.piletilevi.ee

23.06.2019 Juminda Jaanituli. Jaanitule raames toimub

Marko Matvere & VLÜ 30 juubelikontsert. Tantsukingadele

ja lauluhäälele annab valu legendaarne Koit Toome oma

bändiga. Jaaniõhtut juhib õhtujuht Raul Kivi koos põnevate

jaanimängude- ja tegevustega nii väikestele kui suurtele.

Kohal on Tamme Ratsutalu miniloomakesed, ponid ning

eesel. Toimub ka uhke korvpalliturniir nii lastele, naistele

kui meestele. Avatud on lasteala koos batuudi ja kuradirattaga

ning parimaid jaanitoite- ja jooke pakub Kutsu Kokk

Koju catering. Kolga-Aabla, Harjumaa. www.piletilevi.ee

26.06-30.06.2019 VI Peipsimaa orelifestival. Viie päeva

jooksul toimub Illukast Räpinani üheksa kontserti.

Esinejaid jätkub nii kodusest Eestist kui põhjamaadest.

Kontserdid on publikule tasuta, annetusi saab teha kohalikele

kirikutele orelite korras hoidmise heaks. Üle Eesti.

www.facebook.com/peipsimaaorelifest

27.06-30.06.2019 Haapsalu Tšaikovski festival 2019. Sel

suvel toimub festival juba kolmandat korda! Nagu kahel

eelnevalgi aastal, kui põhikontserdid toimusid ajaloolises

piiskopilinnuse hoovis, avatakse piiskopilinnus taas pärast

põhjalikku restaureerimist festivaliga samal nädalal.

Seekord toimetab aga festival väiksemates, samas õdusates

kontserdipaikades. Seega, põhjuseid Haapsallu tulla on

mitu! Haapsalu. www.tchaikovskyfestival.ee

27.06-03.07.2019 ESTO 2019. XII ülemaailmsed eestlaste

kultuuripäevad ehk ESTO 2019 festival jõuab eeloleval

suvel üle Soome silla Eestisse. EV100 juubeliprogrammi

kuuluva festivali teema on “Meie tulevik” ning sündmuste

fookuses on noored. Esmakordselt ESTO-de ajaloos algab

festival Soomest ning Helsingis toimuvaid avasündmusi

korraldavad soome-eestlased. Helsinki, Tartu, Tallinn.

www.estofestival.com

27.06-14.07.2019 XVII Rapla kirikumuusika festival.

Oliver Kuusik, Virgo Veldi, Tiia Tenno. Avakontsert toimub

27. juunil kell 19.00 Rapla Maarja-Magdaleena kirikus,

kaastegev Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Risto

Joost. Rapla. www.raplafestival.ee

28.06-29.06.2019 Sweet Spot Festival. Sweet Spot’l astub üles

Lykke Li, Rootsi päritolu lauljatar, keda huvilised on Eestisse

oodanud pikkisilmi. Festival pole pelgalt muusikafestival, vaid

täiuslik linnafestival kombineerides endas parimaid esinejaid,

head sööki-jooki ning ka iga päeva lõppedes toimuvaid järelpidusid.

Kultuurikatla park, Tallinn. www.sweetspot.ee

28.06-29.06.2019 Hard Rock Laager 2019. Tuhandete raskemuusika

austajate aasta tippsündmus toimub Vana-Vigala

müstiliselt kaunis jõekäärus juba 18. korda. Kahe päeva

jooksul astub kahel laval üles 22 artisti. Lisaks Eesti metalbändide

paremikule saab kuulda ja näha ka arvukalt välisartiste.

Vana-Vigala, Vigala vald. www.piletilevi.ee

28.06-29.06.2019 Seto Folk ‘’Päri musi!’’ Värska Laululaval,

Seto Talumuuseumi karjakoplis ja vanas sööklas esinevad

kahel päeval mitmed mõnusad artistid meilt ja mujalt.

Tõelise elamuse kindlustab Seto Folgi raames toimuv XV

Seto Leelopäev, kuhu tulevad kokku pea kõik aktiivsed seto

koorid! Värska laululava ja Seto Talumuuseum, Setomaa.

www.setofolk.ee

28.06-30.06.2019 Retrobest Festival 2019. Juunikuu viimasel

nädalavahetusel toimub looduskauni Pühajärve kaldal

juba neljas ajastufestival Retrobest. Artistid, kes publiku

ajas tagasi viivad on Belinda Carlisle, Smokie ning Thomas

Anders, lisaks vahvad üllatajad kodumaalt. Pühajärve park,

Otepää. www.piletilevi.ee

28.06-30.06.2019 XIX Pärnu Hansapäevad. Rikkalik kontserdiprogramm,

kolmel päeval, viiel laval trubaduurid meilt

ja mujalt. Keskaja kombed ja tavad, linnud ja loomad, rüütli-,

ammu- ja vibuturniirid, keskaja turg, käsitöömeistrite laat,

lasteküla ja atraktsioonid, erinevad õpitoad nii suurtele kui

väikestele. Vallikääru park, Pärnu. www.laadakalender.ee

28.06-30.06.2019 Rahvakunsti laat. Rahvakunsti laadal

pakutakse kohalike meistrite väärt käsitööd, toimuvad

meistrikojad ja esinevad väikesed muusikud. Laupäeval

liituvad meistritega lapsed, et pakkuda enda valmistatud

käsitööd. Raekoja plats, Tallinn. www.folkart.ee

29.06.2019 XV Seto leelopäev. Leelopäev on kõikide seto

leelokooride ja leelotajate suur kokkutulek. Esinevad seto

koorid kõikjalt Eestist ning kaasa löövad tantsurühmad, pillimehed

ja külalisesinejad. Värska, Põlvamaa. www.kultuur.info

29.06-30.06.2019 Festival “Mägede Hääl” 2019. Rappuv

räpp, raju rokk ja ragistav tehno - see on «Mägede Hääl».

Korra aastas Ida-Virumaalt kajav helikompott tõuseb sel

aastal juuni viimasel nädalavahetusel. Eesti Kaevandusmuuseum,

Ida-Virumaa. www.magedehaal.ee

29.06-03.08.2019 Kabli Päikeseloojangu festival 2019.

Suve südames toimuv mitmenädalane festival meelitab

Kablisse puhkust veetma Eesti parima muusikavaliku, põnevate

kohtumiste, lummava päikeseloojangu ja mõnusa

atmosfääriga. Pea igasse suvepäeva jätkub Kabli kandis

kontserte džässist folgini, õdusaid salongiõhtuid, kirjandus-

ja filmisündmusi, ekskursioone jpm. Festivalipaikadeks

on kõige kaunimad kohad päikeseloojangurannikul

Läti piiri ääres. Kabli, Pärnumaa. www.kablifest.com

30.06.2019 Delfi rallipäev Ott Tänakuga. Saa osa võimalusest

veeta oma päev rallimaailma absoluutse tipuga

- kõikide eestlaste kangelase Ott Tänakuga. Ürituse vältel

leiab tegevust ja põnevust kogu perele. Kindlasti ei puudu

ka muusikaline vahepala. Tallinna Lauluväljak, Tallinn.

www.lauluvaljak.ee

J UULI

03.07.2019 LP ‘’Heart To Mouth Tour’’. Ameerika

lauljatar LP ehk Laura Pergolizzi “Heart To Mouth”

on seni tema kõige otsekohesem väljaütlemine. Ei mingeid

filtreid ega tsensuuri. Haapsalu Piiskopilinnus, Haapsalu.

www.piletilevi.ee

03.07.2019 Luke mõisa suvekontserdid 2019 - Marko Matvere

ja Väikeste Lõõtspillide Ühing 30. Tule tähista Väikeste

Lõõtspillide Ühingu 30-ndat tegutsemisaastat Luke mõisapargis.

Kontserdi ajal avatud Luke mõisa kohvik ja müügil

Luke mõisa käsitöö. Luke Mõis, Tartumaa. www.lukemois.ee

04.07-07.07.2019 XXVII ja XX laulu- ja tantsupidu

„Minu arm”. Käesoleval aastal möödub esimesest laulupeost

150 aastat ning 85. aastane tantsupidu toimub kahekümnendat

korda – on Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta.

XXVII laulu- ja XX tantsupeo juhtmõte on „Minu arm“.

Need Lydia Koidula sulest päritud sõnad puudutavad meid

kõiki - igaühte isiklikult, natuke ühtemoodi ja samas ka

pisut erinevalt. Need sõnad on hümn isamaa-armastusele,

mis on rahvast rasketel aegadel ühendanud ja headel aegadel

rõõmustanud. Tallinn. www.piletilevi.ee

147

05.07-07.07.2019 Festival KÕU. Esindatud on "Undergeound"-muusika,

tänavakunst, performatiivne etenduskunst,

installatsioonikunst, stringart. Kuuendat aastat

toimuval elektroonilise muusika festivalil KÕU on sel aastal

6 lava ja üle 70 DJ. Artistid Eestist, Lätist ja Soomest

mängivad house’i, tech-house’i, techno’t, drum and bass’i,

jungle’it, psytrance’i, ambient’i ja elektrodћässi. Mäeotsa

talu, Võrumaa. www.kõu.ee

08.07-14.07.2019 IV Peipsi järvefestival 2019. Juba neljandat

korda toimub maismaad ja järve ühendav festival,

kus saate tutvuda kohaliku eluolu, traditsioonide ja maitsetega.

Samuti on võimalus laevatada erinevate veesõidukitega,

osaleda põnevates töötubades ning nautida kontserti.

Peipsimaa, Jõgevamaa. www.kultuur.info

11.07-14.07.2019 Keskaja päevad. Keskaja päevade ajal

võib Tallinna vanalinnas kohata õitsva hansaaja hõngu.

Raekoja platsil toimub keskaja turg kauplejate ja meistrikodadega.

Üles astuvad muusikud ja tantsijad lähedalt

ja kaugelt. Toimub keskaegne rongkäik. Niguliste mäelt

leiate meistrite küla ning lasteala õpitubade, rüütlikooli

ja palju muu põnevaga. Lisaks ekskursioonid, õpikojad ja

teatrietendused. Tallinna vanalinn, Tallinn. www.folkart.ee

11.07-14.07.2019 I Land Sound 2019. Kolmandat järjestikust

suve maandub maaliliselt ilusal Illiku laiul elamusfestival

I Land Sound. Toome kaunis looduses ja vabas õhus

kokku parima, mis muusikal, kunstil, ühisel koosviibimisel

ja Eestimaa suvel anda on. Orissaare Illiku laid, Saare maakond.

www.ilandsound.ee

11.07-15.07.2019 Pärnu Harmonica festival ja konkurss

“Baltic-Nordic Open” 2019. Suurim muusikafestival

Ida-Euroopas, kus peamiseks instrumendiks on suupill,

toimub 2019. aastal kaheksateistkümnendat korda. Pärnu,

Tallinn. www.piccolo.ee

11.07-16.07.2019 Festival “Klaaspärlimäng 2019”. Festivali

nimi on inspireeritud Hermann Hesse samanimelise

romaani ainestikust. See annab märku, et «Klaaspärlimängule»

on kutsutud muusikud, kes tõlgendavad heliloomingut

tavatust vaatenurgast. Selle maineka festivali huviorbiidis

on erilised instrumendid, ebatavalised kooslused

ning seosed teiste kunstialade ning filosoofiaga. Tartu.

www.erpmusic.com

12.07-13.07.2019 Keskaja Päevad Viljandi Ordulinnuses.

Keskaegne turg, pidusööming, vaatemängud, muusika, viikingilaev,

ajaloorännakud, veinikelder, laste mängud ja palju

muud. Viljandi Lossimäed, Viljandi. www.bonifatiusegild.ee

12.07-13.07.2019 Festival “Punk & Rock 2019”. Kahepäevane

festival toob külastajateni muusikagurmee Eesti

punk- ja rokkansamblitest. Raadi mõisapark, Tartu.

www.kultuur.info

12.07-14.07.2019 American Beauty Car Show 2019.

Haapsalu Piiskopilinnus, Haapsalu. www.american.ee

12.07-14.07.2019 Tallinna Merepäevad 2019. Eesti suurim

mere- ja perepidu, mis ühendab endas merenduse ja sadamaga

seotud sündmusi. Tule naudi kontserte, laevasõite, veega

seotud atraktsioone, etendusi ja muud merelist meelelahutust.

Port Noblessner, Tallinn. www.tallinnamerepaevad.ee

12.07-14.07.2019 Kihnu mere pidu 2019. Festival lähtub

vanast heast kaluritepäeva traditsioonist, kuid hõlmab laiemalt

kõike, mis Kihnu elu-olu puudutab: käsitöö, kunst,

laulud, tantsud, pillimäng ja traditsioonilised toidud. Kihnu

mere pidu toimub 2019. a juba kümnendat korda. Kihnu

sadam, Pärnumaa. www.kultuuriruum.ee

13.07.2019 Suveõhtu staarid - Hellad Velled, 5Miinust,

Haddaway (GER). Tule veeda üks tore suveõhtu! Toila Laululava,

Toila. www.piletilevi.ee

15.07-21.07.2019 Pärnu Muusikafestival 2019/Järvi

Akadeemia Sinfonietta kontsert. Pärnu Kontserdimaja,

Pärnu Jaani Kirik, Tallinn. www.parnumusicfestival.ee

17.07.2019 Luke mõisa suvekontserdid 2019 - Curly Strings

& The April Verch Band. Kontsert kannab nime The Heritage

Projekt ning ühendab teine teisel pool maailma asuvate

ansamblite talente. Luke Mõis, Tartumaa. www.lukemois.ee

18.07.2019 Metallica - WorldWired Tour 2019. Tartus

Raadi lennuväljal esineb maailma üks mõjukamaid ja edukamaid

rokkbände Metallica. Ameerika ansambli ainus

välishow Baltikumis leiab aset maailmaturnee “WorldWired

Tour” raames. Erikülalistena astuvad üles Rootsi bänd

Ghost ja Norra punt Bokassa. Massiivne lava paigutatakse

Eesti Rahva Muuseumi hoone taha näoga lennuraja poole.

Raadi lennuväli, Tartu. www.piletilevi.ee

18.07-21.07.2019 XXV Võru pärimustantsu festival. Alates

1995. aastat kogunevad juulis Võrumaale kokku sajad

tantsijad, pillimehed ja lauljad nii Eestist kui laiast maailmast

ning pakuvad ainulaadse võimaluse osa saada erinevate

maade rahvakunstist. Festival, see on värvikirevad

kontserdid ja tantsuõhtud, võistumängimine Teppo tüüpi

lõõtsadel, tantsutoad, suur tänavatants, festivalilaat ja palju

muud. Võru. www.vorufolkloor.ee

18.07-21.07.2019 Hiiu Folk 2019. XV Hiiumaa Pärimusmuusikafestivalil

esinevad: Daniel Wikslund (Rootsi),

Curly Strings & April Verch Band (Kanada) - The Heritage

148

Projekt, Johansonid, Tõnis Mägi, Madingma (Belgia), Naised

Köögis, Untsakad, Cätlin Mägi, Nedsaja küla bänd, Mari

Jürjens, Marek Sadam ja Sadamasild, Laikrete pereansambel,

Robirohi, Tuli Taevast jpt. Lisaks õpitoad, lastepesad,

loodusmatkad jpm. Hiiumaa. www.hiiufolk.ee

19.07-20.07.2019 Rock in Haapsalu 2019. Haapsalu lossihoovis

kolmandat korda toimuv Rock in Haapsalu toob

Eestisse jazzpopi maailmastaari Katie Melua ja romantikakuninga

Chris de Burghi. Haapsalu Lossihoov, Haapsalu.

www.rockinhaapsalu.ee

19.07-20.07.2019 Ostrova Festival 2019. Muusikat on

igale maitsele, folgist rockini, lavale astuvad Eesti tippartistide

kõrval ka muusikuteed alustavad Setomaa noored.

Külalistel on võimalus kuulata hingematvalt kaunis kohas,

kus tavaliselt aeg jääb seisma, head muusikat, maitsta õdusates

kodukohvikutes kohalikke hõrgutisi. Tegevusi leidub

ka kõige pisematele, seega tule koos perega. Ostrova küla,

Setomaa. www.ostrova.ee

19.07-20.07.2019 Peipsi Romantika. Peipsi Romantika paneb

muusikast helisema suvise Peipsi. Kahel õhtul toimuvad

mõnusad vabaõhukontserdid Jõgevamaal Kasepää laululaval

Peipsi kaldal, kus astuvad üles Ivo Linna, Tanel Padar, Maarja-Liis

Ilus, Antti Kammiste ja Supernova, Robert Linna, Eneseimetlejate

Klubi, Uudo Sepp ja Dagö oma parimate paladega.

Kasepää laululava, Jõgevamaa. www.piletilevi.ee

19.07-20.07.2019 Muusikafestival «Baltic Sun». Narva,

Ida-Viru maakond. www.balticsun.ee

19.07-20.07.2019 Mustjala festival 2019. Kirjanik Jüri Tuulik:

“Saaremaa ei ole vaid geograafiline punkt Läänemeres – Saaremaa

on ka hingeline seisund, mis ei jäta neid, kes seda tundnud,

kunagi.” Et selles veenduda, tuleb kohale sõita ja nautida

rikkaliku programmiga nädalalõppu maalilisel Saaremaa põhjarannikul.

Mustjala küla, Saare maakond. www.kultuur.info

19.07-21.07.2019 Mustlasfestival «Bah(t) amari». Festivali

raames toimub 19. juulil suur kontsert Tartus Vanemuise

väikeses majas, 20. juulil väiksemad kontserdid Tartus

Hansapäevade raames ja esinemine Võrus Võru folkloorifestivalil.

21. juulil toimuvad Natalja Kulishenko mustlastantsu

meistriklassid. Rahvusvahelisel mustlasfestivalil

astuvad üles järgmised kollektiivid: tantsukool Dance Hayat

Kiievist, mustlastantsu- ja lauluteater Šatritsa Peterburist,

show-teater Jagory Tallinnast, Lehti Kostabi mustlastantsugrupp

Airoso, Tartu Romaška ja festivali peakorraldaja,

mustlastantsu- ja lauluansambel Maljarka. Tartu, Võru.

www.kultuur.info

19.07-21.07.2019 Kundalini Jooga Festival 2019. Festivali

kandvaks teemaks on „Valguses elamise rõõm”. See on hinge

ja valguse pühitsemise festival. Oodatud on kõik kundalini

jooga sõbrad, nii kogemustega praktiseerijad kui uued huvilised.

Festival on kogu pere sündmus. Hatu Mõisapark,

Harjumaa. www.kundaliniyogafestival.ee

20.07.2019 Lõõtspillipidu ‘’Harmoonika’’. Tänavusel lõõtspillipeol

Harmoonika näitame oma ilusat rahvuslikku lõõtspilli

kogu Euroopale. 20. juulil Põlva Intsikurmus toimuval

rahvusvahelisel lõõtspillipeol Harmoonika on publiku seas

delegatsioonid 28st Euroopa riigist, kes on Põlvasse sõitnud

Euroopa Maapiirkondade Harta aastakohtumisele ja teevad

lähemat tutvust ka meie rahvakultuuriga. Eesti laulu- ja

tantsupeo aastal saavad külalised koos publikuga kaasa laulda

tuntud-teada laule, näha rahvatantsijate kauneid mustreid

ning osa saada eestlaste ühislaulmisest. Intsikurmu lauluväljak,

Põlva. www.piletilevi.ee

20.07.2019 Tallinn Truck Show 2019. Tallinn Truck Show

on Baltimaade suurim kunstiliselt kujundatud ja tuunitud

raskeveokite näitus. Lisaks ainukordsele võimalusele näha

maailmatasemel rekkasid on kavas palju muud põnevat:

ekstreemsed etteasted, driftijad, trikitajad, kontserdid,

maitseelamusi pakkuvad toitlustajad ning fantastiline lasteala.

Ürituse peaesinejaks on Soome power-metal ansambel

Stratovarius. Lisaks esinevad veel: Shanon, Metsatöll, Up

the Sky. Tallinna Lauluväljak, Tallinn. www.truckshow.ee

20.07.2019 Rõõmsate laste festival 2019. Pärnu rannapark,

Pärnu. www.lastefestival.ee

20.07-21.07.2019 Tartu Hansapäevad 2019. Hansapäevade

ajal saavad igas vanuses külastajad osa kirevast laadamelust

ja kultuuriprogrammist. Tule koos kogu perega!

Kesklinn, Tartu. www.hansapaevad.ee

21.07.2019 Motonostalgia 2019. LaitseRallyPark, Kernu

vald. www.motonostalgia.eu

21.07.2019 Avatud talude päev. Viiendal üle-eestilisel avatud

talude päeval ootavad Teid külla paljud talupidamised

ja põllumajandustootjad. Avatud talude päev annab hea võimaluse

näha, kuidas kasvab kodumaine toit ja mida kujutab

endast üks tänapäevane talupidamine või põllumajandusettevõte.

Üle Eesti. www.avatudtalud.ee

25.07-27.07.2019 XIV muusikafestival “Hiiumaa

Homecoming”. Hiiumaa Homecoming on üks oodatumaid

pika traditsiooniga kammermuusika sündmuseid

Hiiumaal. Festivalil kuuleb maailma suurkujude muusikat,

sealhulgas Eesti heliloojate loomingut. Hiiumaa.

www.hiiumaahomecoming.com

25.07-28.07.2019 Viljandi pärimusmuusika festival

2019. Iga aasta juulis Viljandi lossimägedes ja südalinnas

peetav pärimusmuusika festival on ühe erilise, 1990. aastate

algul levima hakanud mõtteviisi tugevaim väljendus. See

149

150

on: 4 päeva pärimuspidu, 9 lava, 800 artisti, 110 kontserti,

26 000 külastajat, tasuta kontserdid Rohelisel laval, pillimängu,

laulu ja tantsude õpitoad, ööülikool, regilaulutuba,

muinasjututoad, käsitööhoov ja näitused, kontserdid maakonnas.

Viljandi. www.viljandifolk.ee

25.07-28.07.2019 Kalana Saund 2019. Kolmel laval Sõru

sadamas kuuleb elektroonilist, poolelektroonilist, hullu,

pehmet, ilusat, tempokat, hüpnootilist, klassikalist muusikat.

Sõru sadam, Hiiumaa. www.kultuur.info

25.07-28.07.2019 XXVIII Jõgevatreff. Bändid kolmel

õhtul, võistlused iga päev, auhinnad. Reedel valikulised

ekskursioonid Eestimaa huvitavatesse paikadesse (oma ratastel,

ekskursioonijuhid korraldajate poolt). Oled oodatud!

Kuremaa, Jõgevamaa. www.jogevamc.ee

25.07-28.07.2019 XXVI Haapsalu vanamuusikafestival.

Lääne-Eesti kaunimas kuurortlinnas 1994. a. sündinud

Haapsalu Vanamuusikafestivali hinnatakse omas žanris

üheks kaalukamaks Eestis ning see on köitnud paljude

nimekate muusikute tähelepanu kogu Euroopas. Festivali

kontserdid toovad kokku Eesti muusikute koorekihi ja oma

ala suurimaid meistreid kogu Euroopast – koostöös elustatakse

paljude sajandite muusika, et pakkuda publikule

unustamatuid elamusi. Haapsalu. www.studiovocale.ee

26.07-28.07.2019 Võsu Rannafestival Non.Stop.Music.

Kahel päeval astuvad rannalavale mitmed tuntud artistid nii

Eestist kui mujalt maailmast. Peaesinejad on sel aastal Briti

produtsentide duo SIGMA ning Amsterdamist pärit DJ ja

produtsent BURAK YETER. Võsu rand, Lääne-Virumaa.

www.piletilevi.ee

26.07-04.08.2019 Tallinna XXXIII Rahvusvaheline Orelifestival

2019. Üle Eesti. www.festivals.ee

27.07.2019 Uulu Lamba Vest 2019. Ettevõtja/taluniku, käsitöö

ja toidu laat. Uulu, Pärnumaa. www.laadakalender.ee

27.07-28.07.2019 Jäneda XXVIII Talupäevad. Talupäevad

on mõeldud põllumajandusega kokkupuutuvatele

inimestele. Ühe pikema traditsiooniga ja samas paigas toimuval

suurüritusel pakutakse kultuuriprogrammi, osaleda

saab nii konkurssidel kui võistlustel ja palju muud. Jäneda

mõis, Lääne-Virumaa. www.laadakalender.ee

27.07-28.07.2019 Võru lastefestival “Rõkkab rõõmust

maakera”. Võru linn ootab suvel külla, muutudes suureks ja

lõbusaks kogu pere mängumaaks. Tegevusi jagub igas vanuses

külastajatele: tehakse koos sporti ja muusikat; toimuvad

teaterietendused, kontserdid ja töötoad; kohtutakse kuulsate

inimestega; põnevust pakuvad mustkunstietendused, teadus-

ja seikluspark. Lisaks ootab teid tore kinoprogramm ja

veel palju muudki. Võru. www.vorulastefestival.ee

27.07-28.07.2019 Joogafestival 2019. Haapsalu Lossihoov,

Haapsalu. www.joogafestival.ee

30.07-03.08.2019 XXV Kuressaare kammermuusika

päevad. Eesti vanim ja tuntuim rahvusvaheline kammermuusikafestival

on publiku hulgas populaarne ja oodatud

muusikasündmus ning kaunistab oma põnevate ja eriilmeliste

kontsertidega Saaremaa kultuurisuve aastast 1995. Kuressaare,

Saare maakond. www.kammerfest.ee

A UGUST

01.08-03.08.2019 Keskkonna- ja kultuurifestival

«PurFest». Festivali eesmärk on tõsta fookusesse

erinevaid Ida-Virumaa keskkonnaga seotud teemasid ning

tuua inimesi läbi põnevate tegevuspaikade ja kontserdikohtade

nautima Ida-Virumaa looduse eripärasid. Lüganuse,

Ida-Virumaa. www.kultuur.info

02.08-03.08.2019 Kukemuru Ambient festival 2019.

Seitsmendat korda aset leidev Kukemuru Ambient festival

toimub Pärnu jõe ääres asuvas Laupa mõisas ning mõisapargis.

Kahe festivalipäeva jooksul kuuleb ja näeb sügavama

elektroonilise muusika esindajaid üle maailma. Laupa mõis,

Järva maakond. www.kukemuru.ee

02.08-03.08.2019 Leigo Järvemuusika 2019. Kontserdid

algavad mõlemal päeval umbes kell 18.00 ning viimaseid

kontserte saadab mõlema päeva südaöö paiku elava tule

installatsioon järvel ja kallastel. Lisaks kontserdile on võimalik

nautida ka maitsvat kolmekäigulist õhtusööki. Täpsem

info menüü kohta leiab Leigo Järvemuusika kodulehelt.

Leigo talu, Valgamaa. www.leigo.ee

02.08-03.08.2019 Intsikurmu festival 2019. Intsikurmu

festival on head muusikat, kunsti, loodust ja inimesi koondav

sündmus, mis toob igal suvel Põlvasse Intsikurmu metsaparki

kokku kvaliteetset ilu ja olu hindava publiku. Intsikurmu

metsapark, Põlvamaa. www.intsikurmu.com

02.08-04.08.2019 Pärnu Merepäevad. Juba teist aastat

toimuvatel merepäevadel pakutakse teemakohast meelelahutusprogrammi,

sadamate vahel sõidab veetakso, turg ja

kalalaat, laevasõidud, kalapüügivõistlus ja tegevused lastele.

Tule ja saa osa suvepealinna merepäevadest. Pärnu Jahtklubi

ja Pärnumaa sadamad. www.fishingwillage.ee

02.08-04.08.2019 Pühalepa muusikafestival 2019. Tänavune

VIII Pühalepa muusikafestival on eriline selle poolest,

et sel korral kõlab kõikidel kontsertidel Hiiumaa helilooja

Erkki-Sven Tüüri looming. Kuna tegemist on ühtlasi Erkki-Sven

Tüüri 60. sünnipäeva-aastaga, siis mis saab veel

toredam olla, kui tähistada seda helilooja kodusaarel tema

enda muusikaga. Üks sünnipäevalaps on meil sellel festivalil

veel - Tõnu Kõrvits, kes tähistab 2019 oma esimest juubelit

– 50! Pühalepa, Hiiumaa. www.piletilevi.ee

02.08-04.08.2019 VII Eivere klaverifestival. Festival sai

alguse 2013. aasta suvel tihedas koostöös Eivere mõisaga.

Eivere mõis, Järva maakond. www.kultuur.info

02.08-04.08.2019 Augustibluus 2019. 3-päevane festival

toob kuulajateni üle kolmekümne kontserdi. Lisaks kodumaisele

bluusiparemikule ning bluusi sünnimaalt USAst

saabuvatele peaesinejatele astuvad Augustibluusil üles

muusikud Austraaliast, Inglismaalt, Itaaliast, Soomest,

Rootsist, Lätist ja Venemaalt. Haapsalu. www.piletilevi.ee

3.08.2019 Al Bano & Romina Power Kordumatu ühiskontsert.

Tallinna Lauluväljak, Tallinn. www.lauluvaljak.ee

4.08.2019 Luke mõisa suvekontserdid 2019 – Dagö. Kõlavad

tuntud Dagö laulud läbi aegade. Kontserdi ajal on avatud

Luke mõisa kohvik ja müügil Luke mõisa käsitöö. Luke

Mõis, Tartumaa. www.lukemois.ee

06.08-11.08.2019 Rahvusvaheline vaimuliku muusika

festival “VM FEST Mustvee”. Mustvee, Jõgeva maakond.

www.kultuur.info

09.08-10.08.2019 Kuressaare Merepäevad 2019. 23.

Kuressaare merepäevad toimuvad Raiekivi säärel ja Kuressaare

supelrannas. Territooriumil on laat, mess, melu,

Haakriku laat, lasteala, tühja kõhu sõbrad, tänavatoit ja

laevad. Raiekivi poolsaar ja Kuressaare supelrand Saaremaa.

www.merepaevad.ee

09.08-10.08.2019 Eesti hiphop festival 2019. Elva.

www.eestihiphopfestival.ee

09.08-11.08.2019 Viru Folk 2019. Koguperefestival Viru

Folk võtab seekord tutvustada iiri kultuuri. Käsmu, Lääne-Virumaa.

www.virufolk.ee

09.08-18.08.2019 Birgitta Festival 2019. Birgitta festival

on alguse saanud Eri Klasi ideest ja käesoleval aastal tähistame

sellega maestro 80. sünniaastapäeva. Pirita kloostri

varemed, Tallinn. www.piletilevi.ee

10.08.2019 Maheda Muusika festival 2019. Kose lauluväljak,

Kose. www.mahemuusika.ee

10.08-11.08.2019 Rahvusvaheline Suveöö balletigala /

Summer Night’s International Ballet Gala. Rahvusooper

Estonia, Tallinn. www.opera.ee

11.08.2019 IX Lihula lillkirja festival. Lillkirjafestival on

traditsiooniline tikkimispidu, kus toimuvad töötoad, seminar,

võistutikkimine ja kultuuriprogramm. Lihula mõis,

Pärnu maakond. www.lihulalilltikand.ee

12.08-18.08.2019 Juuniorite maailmameistrivõistlused

maadluses 2019. Tondiraba jäähall, Tallinn.

www.maadlusliit.ee

14.08-29.08.2019 Ekskursioon Kreenholmi manufaktuuris

etenduse “Kremli ööbikud”. Narva Muuseum

teeb Kremli ööbikute etenduste päevadel eriekskursioone

Kreenholmi manufaktuuri, et reisida tekstiilihiiglase

160-aastasesse ajalukku ja imetleda monumentaalset tööstuskompleksi.

Ekskursioonid viivad külastaja neisse kohtadesse

ja soppidesse, kuhu õhtusel etendusel ei pääse. Ekskursioonid

algavad Kreenholmi vana värava juurest Joala

32 vastas ja kestavad orienteeruvalt 1,5 tundi. Kreenholmi

Manufaktuur, Narva. www.piletilevi.ee

15.08.2019 Luke mõisa suvekontserdid 2019 – Öösorr. Kas

tead, et selle aasta lind on Öösorr? Kuidas siis teisiti kui teha

selle puhul üks mõnus Öösorri kontsert. Luke Mõis, Tartumaa.

www.lukemois.ee

15.08-20.08.2019 E. Tamme nimeline Võru puhkpillifestival

2019. Võrumaalt sirgunud puhkpillimängijatest

professionaalid jagavad oma kogemusi ja oskusi noortele

puhkpillimängijatele Tamme-festivalil Võrus, kaasates selleks

oma õpilasi-kolleege-sõpru Eestist ja välismaalt. Võru.

www.tammefestival.com

16.08-17.08.2019 Urissaare Kantrifestival 2019. Urissaare

talu, Univere küla, Mulgi vald. www.piletilevi.ee

16.08-18.08.2019 Ökofestival 2019. Ökofestival kutsub

augustikuus keskkonnasäästlikust eluviisist ja kodumaisest

toodangust lugupidavaid inimesi Põlvamaale. 18. augustil

toimub Karilatsis Põlva Talurahvamuuseumi õuealal omamaise

toodangu turg, mille juurde kuuluvad ka erinevad

töötoad, teabetelgid ja meeleolukas kultuuriprogramm.

Põlva Talurahvamuuseum, Põlvamaa. www.ecofest.ee

17.08.2019 XII Küüslaugufestival 2019. Erinevates variatsioonides

küüslauk, tihe kultuuriprogramm ning

õpitoad. Tegevust jagub kõigile. Kuremaa, Jõgevamaa.

www.küüslaugufestival.ee

17.08.2019 Vaba Rahva Laul 10. Sel aastal tähistame Vaba

Rahva Lauluga juba 10. korda Eesti taasiseseisvumispäeva.

Üle tuhande koorilaulja Eestimaalt ja Soomest moodustavad

suure ühendkoori. Pärnu rahvakultuuriseltsi Kirmas

rahvatantsijad esitavad Raivo Ermi juhendamisel särtsakaid

rahvatantse. Laulupeol kõlavad isamaalised ja lihtsalt

kaunid laulud ilusas eesti keeles. Elagu Vaba Eesti! Pärnu

Vallikäär, Pärnu. www.piletilevi.ee

151

17.08.2019 Vanamõisa Käsitöölaat. Eesti üks suurimaid

laatasid, kus peategelaseks on ehe ja aus kraam eestlaste

käsitöötubadest, pisikestest kodutootmistest, kuhu süda ja

hing on sisse pandud. Laada peaesinejaks on 2 Quick Start

ja „Rahvabänd 2018” võitja Nedsaja Küla Bändd. Vanamõisa

vabaõhukeskus, Harjumaa. www.käsitöölaat.ee

17.08.2019 Alphaville. Alphaville on Saksamaa ansambel,

mis kogus populaarsust 1980-ndatel. Alphaville on ka varem

Eestit külastanud, saades suure publikumenu osaliseks.

Show tõmbab käima ansambel Shanon! Kasepää laululava,

Jõgevamaa. www.piletilevi.ee

20.08.2019 ANDREA BOCELLI - WORLD TOUR 2019.

20. augusti õhtul esineb Tallinna lauluväljakul maailma armastatuim

tenor Andrea Bocelli. Tenori etteaste saab olema

suurejooneline, sest kavas on nii klassikalise muusika pärlid

kui ka Bocelli kõige populaarsemad lood. Tegemist on tema

ainsa välikontserdiga Baltimaades. Tallinna Lauluväljak,

Tallinn. www.piletilevi.ee

21.08-24.08.2019 Linnafestival “UIT” 2019. Linnafestival

“UIT” on Tartus toimuv rahvusvaheline interdistsiplinaarne

festival. Esindatud on nii Eesti kui väliskunstnike

kohaspetsiifilised teosed: etendused, installatsioonid,

kontserdid, linnatuurid ja -mängud, aga ka üritused lastele.

Tartu. www.uit.ee

21.08-31.08.2019 XV Tallinna kammermuusika festival

2019. Festivalist on saanud traditsioon ja see kuulub Eesti

klassikalise muusika tippsündmuste hulka. Festivali on pärjatud

Euroopa Festivalide Liidu EFFE kvaliteedimärgisega

aastatel 2015-2018. Tallinn. www.plmf.ee

23.08-25.08.2019 RuhnuRahu festival. Eesti väikseim

festival sõbralikele inimestele. Viiendat korda toimuv suvelõpufestivali

kavas on filmid, peened muusikud ja plaadikeerajad,

teater, kunstinäitused, kohalik toit ning kange

kohv, loodus- ja kultuurikõnnid, töötoad, arutelu ning muu

inspireeriv. Ruhnu saar, Saare maakond. www.ruhnurahu.ee

25.08.2019 Jäätisepidu 2019. Tallinna Lauluväljaku Mere

alal toimub juba traditsiooniks saanud Jäätisepidu. Laval

esinevad laulu- ja tantsukollektiivid Eestist ja mujalt. Kogu

päev lõbustavad lapsi ja täiskasvanuid esinejad firmast

‘Wonder Planet’. Kohapeal on paljud erinevad jäätised,

suur Tivoli park, Lottemaa kangelased, erinevad huviringid,

spordiklubid ja paljud teised. Kogu päeva laulavad ja

tantsivad laval tantsu- ja laulukollektiivid. Saab olema lõbus!

Tallinna Lauluväljak, Tallinn. www.piletilevi.ee

28.08-31.08.2019 Festival «Tallinna tornid». Keskaegsed

linnamüüritornid, kirikud, moodsad pilvelõhkujad - kogu

Tallinn täitub vastavalt torni ajastule muusikaga, keskajast

ja barokist rahvalike viiside, džässi ja nüüdismuusikani.

Tallinn. www.corelli.ee

28.08-12.09.2019 Narva ooperipäevad 2019 ja Kreenholmi

ekskursioon. Narva muuseum kutsub ekskursioonile

Kreenholmi Narva Ooperipäevade etenduse päevadel.

Narva. www.piletilevi.ee

30.08-31.08.2019 Aparaaditehase festival 2019. Festival

avab kõigile huvilistele ka muidu suletuks jäävad uksed ning

voolates põneva programmiga ka tehasepargist välja, haarab

festivalimelusse terve ümbritseva piirkonna. Aparaaditehas,

Tartu. www.aparaaditehas.ee

S EPTEMBER

07.09.2019 Tõuloom ja Sügisnäitus 2019.

Loomatõugude parimad esindajad. Ülenurme, Tartu.

www.epm.ee

07.09.2019 Tartu Maarjalaat 2019. 1999. aastal alguse saanud

laadal müüakse sügisande (juur- ja puuvilju), istikuid,

lillemugulaid. Samuti on esindatud Eesti käsitöömeistrid

ning toiduainete pakkujad. Maarjalaadalt ei puudu ka meelelahutusprogramm.

Tartu kesklinn. www.tartu.ee

07.09.2019 Lüganuse Maarahvalaat 2019. Rikkalik kultuuriprogramm,

käsitöö, istikud, loomad-linnud, tarbekaubad

ja toiduained. Õhtul simman ansambliga Detail. Lüganuse,

Ida-Virumaa. www.laadakalender.ee

21.09.2019 Suur Paunvere Väljanäitus ja Laat. Traditsiooniline

Paunvere Laat pakub kõike alates toidust ja taimedest

kuni käsitöö ja riieteni välja. Mitmel laval on kultuuriprogramm,

toimub grillimisvõistlus, loomade väljanäitusi

ning lastele erinevaid tegevusi. Palamuse, Jõgevamaa.

www.jogevamaa.com

Tähelepanu!

Ülaltoodud suviste sündmuste ülevaade ei ole lõplik ja on koostatud 15.05.2019 seisuga. Puhkus Eestis meeskond ei vastuta sündmuste toimu mise

eest. Soovitame täiendava info saamiseks pöörduda kohalike turismiinfopunktide poole või otsida lisain formatsiooni omavalitsuste kodulehekülgedelt!

152

Maitsemeeli

ergutavad üritused

Kohvikutepäevad on Eestis muutumas iga aastaga üha

populaarsemaks. Lisaks kohvikupäevadele pakuvad

maitseelamusi ja naudingut ka tänavatoidufestivalid,

gurmeeõhtud, veinipeod jpt. Mida põnevat toimub 2019. aasta

suvekuudel ja varasügisel?

VEINIPEOD NAUTLEJATELE

NING VEINIARMASTAJATELE!

Korralikul veinipeol on esindatud nii rikkalik veinivalik kui

ka mõnus õhkkond.

Augustikuu esimesel nädalavahetusel (02.08–04.08.2019)

toimuval Tartu toidu- ja veinifestivalil ei pakuta üksnes ehedaid

Eesti maitseid Lõuna-Eesti väiketootjatelt ja pop-up restoranidelt

koos rikkaliku veinivalikuga, vaid ka mitmekülgset

meelelahutusprogrammi.

Toidu- ja veininaudingutele lisavad värvi linnaosade kodukohvikud,

ööpromenaad Emajõe ääres ja palju muud. See

on kogupereüritus, kus tegevust jagub nii suurtele kui ka väikestele.

TÄNAVATOIDUFESTIVALID JA

KOHVIKUTEPÄEVAD

Isemoodi suupisted, ahvatlevad hõrgutised, kohalikust toorainest

hüva toit… Kõike seda ja palju muudki pakuvad meile

tänavatoidufestivalid ja kohvikutepäevad.

Kindlasti on üks taolisi tähelepanuväärsemaid üritusi II

Peipsi Toidu Tänav 175 km, mille raames avatakse augustikuu

viimasel nädalavahetusel (24.08–25.08.2019) 175 km

ulatuses pop-up restoranid Vasknarvast Saaboldani, pakkudes

roogasid ja jooke vaid Peipsimaa puhtast toorainest.

Samas ei jää Peipsi inimestele alla ka võrokesed, sest sügiskuul

(14.10–20.10.2019) toimuv UMA MEKK kohvikute ja

restoranide nädal kutsub kokku Võromaa pärandtoidu tootjad,

et pakkuda külalistele Võrumaa maitseid.

Rõõm on tõdeda, et terve suve jooksul toimuvad üle Eesti

toredad kohvikutepäevad, mis kutsuvad rahvast kokku ühistegevusele

ja loovad vundamenti heale läbisaamisele. Rohkem

kõlapinda ja avalikku tähelepanu saanud kohvikutepäevad toimuvad

Valga-Valkas, Elvas, Hiiumaal, Viimsis, Kosel ja Sakus.

Naudi head toitu!

153

JUUNI

15.06-16.06. Tartu tänavatoidufestival 2019. Festivalil

osalevad toitlustajad pakuvad kombinatsiooni kvaliteetsest

«klassikalisest» tänavatoidust ning värsketest, üllatuslikest

ja eksootilistest lähenemistest. Lisaks mõnusatele

toiduelamustele toob festival «TaDaa!» külla kümned

tänavaartistid, kes täidavad festivaliala muusika, tantsu,

tsirkuse, teatri, tuleetenduste, akrobaatiliste numbrite ja

muu kaasahaarava meelelahutusega. Aparaaditehas, Tartu.

www.aparaaditehas.ee

JUULI

13.07. Valga-Valka kohvikutepäev 2019. Juba neljandat korda

täidab soojal juulikuu päeval Valga-Valka kaksiklinna

kohvikute hurm. Valga-Valka kesklinn. www.valgamaa.ee

13.07. Elva kohvikutepäev 2019. Kuuendat korda toimuv

Elva kohvikutepäev on päev, kui Elvasse tulevad need, kes

seal sündinud, kasvanud või koolis käinud, need, kes on

sealt kunagi läbi sõitnud ja need, kes satuvad Elva kohvikutepäevale

esimest korda. Tullakse, et nautida kord aastas

maailma parimaid Pavlova ja Napoleoni kooke, veiseburgereid,

grillitud vutti või kohapeal saviahjus küpsenud pitsasid.

Maitsvate toitude nimekiri on tõesti pikk. Lisaks heale

toidule pakuvad Elva kohvikud ka kõrgetasemelist meelelahutust.

Elva linn. www.kohvikutepäev.elva.ee

20.07. Viimsi kohvikutepäev 2019. Tule naudi Viimsi maitseid!

Viimsi, Harjumaa. www.viimsikohvikutepaev.ee

AUGUST

01.08-04.08. Hiiumaa kohvikutepäev 2019. Augusti esimesel

nädalavahetusel tervitab Hiiumaa kõiki oma külalisi

tõelise kohvikute-saarena ning pakub unustamatu võimaluse

saada osa traditsiooniks kujunenud Hiiumaa kohvikutepäevadest.

Hiiumaa. www.kohvikutepäev.ee

02.08. Tartu Toidu- ja Veinifestival 2019. Tartu toidu- ja

veinifestival pakub ehedaid maitseid Lõuna-Eesti väiketootjatelt

ja pop-up restoranidelt ning rikkalikku veinivalikut.

Kõigil on võimalus osa võtta avatud degustatsioonidest

ja saada nõuandeid Eesti parimatelt sommeljeedelt. Vürtsi

lisavad meelelahutusprogramm kogu perele, kodukohvikud

Tammelinnas, ööpromenaad Emajõe ääres, lasteala ja palju

muud põnevat. Tartu linn. www.kultuuriaken.tartu.ee

03.8.2019 Kose valla IV kodukohvikute päev. Seekord

kohtume Ardu ja selle ümbruse koduaedades, väljakutel ja

õuedes. Kose vald, Harjumaa. www.facebook.com/kosekohvikutepaev

10.08-11.08. Haapsalu Maitsete Promenaad 2019. Viiendat

aastat järjest toimub Haapsalus tänavatoidufestival. Sel

aastal on asetatud rõhk kõige omanäolisemate, isikupärasemate

ja eelkõige naturaalsemate maitsetega kauplejatele.

Haapsalu. www.haapsalu.ee

17.08-18.08. Seto Külävüü kostipäiv. Üheks suviseks nädalavahetuseks

avavad Setomaa talud oma väravad ning perenaised

pakuvad kohalikust toorainest valmistatud setomaiseid

hõrgutisi. Lisaks meeleolukad programmid. Setomaa,

Võrumaa. www.visitsetomaa.ee

154

07.06. Jäneda Sügislaat 2019. Sügislaat on Jäneda külalisi ikka

rõõmustanud suure valikuga kõigest värskest ja värvilisest,

mida sügisene aed meile pakub. Peipsiääre sibulad ja tõeliselt

küüslaugu aroomi levitavad palmikud on vaid üks osa populaarsetest

ja küsituimatest kaupadest. Suitsuliha mitmel erineval

moel, lisaks vutid ja kala on kohustuslik osa korvis, mida koju

kaasa tarida. Jäneda loss, Lääne-Virumaa. www.janedaturism.ee

29.09. Silmufestival. Silmud on väga haruldane kalaliik, kuid

Narva-Jõesuus püütakse silmu juba iidsetest aegadest. Traditsioonilise

silmufestivali ajal on kalurite ja asjaarmastajate

jaoks linnakail avatud kalalaat, kust saab osta nii värsket kui

erineval viisil valmistatud kalatooteid. Saab proovida erinevaid

silmudest valmistatud toite. Soovijatele pakutakse võimalust

minna koos kaluritega jõele ja kaeda oma silmaga,

kuidas käib silmupüük. Narva-Jõesuu. www.narva-joesuu.ee

OKTOOBER

24.08. Saku aleviku kohvikutepäev 2019. Saku alevik, Harjumaa.

www.sakuvald.ee

24.08-25.08. Lüübnitsa sibula- ja kalalaat. Vanade kalurikülade

kõrgetel peenardel kasvanud ja lopsakatesse vanikutesse

põimitud kullakarva sibulad koos sealtsamast Pihkva

järvest püütud kalaga ahvatlevad tuhandeid ehedate maitsete

armastajaid. Lisaks käsitöö ja laadamelu. Lüübnitsa,

Põlvamaa. www.visitsetomaa.ee

24.08-25.08. II Peipsi Toidu Tänav 175 km. „II Peipsi

Toidu Tänav 175 km“ toimub 24.-25.08 Vasknarvast Saaboldani

ning selle raames avatakse 175 km ulatuses pop-up

restorane, mis pakuvad roogasid, jooke Peipsimaa puhtast

toorainest, nii uuemas kui ka vanemas võtmes. On nii kohalike

kogukondade restorane kui ka külalisrestorane üle

Eesti, kes panevad oma ideed lauale kohaliku tooraine osas.

Peipsi Toit on kõik see, mida piirkonnas kasvatatakse, mida

annavad järv, metsad, põllud, rabad, sood. Mitmekülgne

ja erinevaid kultuure kaasav, traditsiooniline ja samas ka

uus. Peamiseks väärtuseks siinsed inimesed, kes vääristoidu

lauale toovad. Mustvee linn, Peipsi rannik Vasknarvast Setomaani.

www.visitpeipsi.com/sundmused-peipsimaal

14.10-20.10. UMA MEKK kohvikute ja restoranide nädal.

Kohvikute ja restoranide nädala eesmärgiks on viia kokku

Võrumaa pärandtoidu tootjad, kes on koondunud võrgustikku

Uma Mekk, toitlustus- ja turismiettevõtjatega. Toimumiskoht:

erinevad toitlustuskohad Vana-Võromaal. Tule ja

saa osa Võrumaa maitsetest! Võrumaa. www.facebook.com/

vorumaakohvikutejarestoranidenädal

Tähelepanu!

Ülaltoodud suviste sündmuste ülevaade ei ole lõplik ja on koostatud

15.05.2019 seisuga. Puhkus Eestis meeskond ei vastuta sündmuste

toimu mise eest. Soovitame täiendava info saamiseks pöörduda kohalike

turismiinfopunktide poole või otsida lisain formatsiooni omavalitsuste

kodulehekülgedelt!

SEPTEMBER

05.09-15.09. Saaremaa Toidufestival. Alates 2014. aastast toimuv

Saaremaa Toidufestival pakub kogu nädala kestvat põnevat

programmi, mille kohta saab öelda vaid üht: hääst sööjast

on ka toidul hää meel. Saaremaa. www.saaremaatoidufestival.ee

155

uvi on aeg, mil veedame meelsasti oma vaba aja väljas

– külastame pere ja sõpradega tihedamini väliüritusi, käime

seenel ja marjul ning matkame ja avastame uusi kohti.

Väljasõite planeerides tuleks kindlasti läbi mõelda võimalikud

ohutegurid, kuigi see on viimane asi, mis meil meeles mõlgub.

Ootamatusi võib aga juhtuda kõikjal.

156

Foto: Renee Altrov

KAS OLEME SUVEKS VALMIS?

M

ida teha, kui saate nõelata?

Mesilase ja herilase piste on harva eluohtlik, aga pistekoht

võib olla valus, punetada ja sügeleda. Esmaabiks

tuleks torkekohale asetada midagi külma, mis võtab ära valu

ja võimaliku turse. Ohtlikum on olukord siis, kui nõelamine

satub hingamisteedesse või kaelapiirkonda või kui inimene on

mürgi suhtes ülitundlik. Sellisel juhul võib tekkida hingamisteede

turse, mis tähendab lämbumisohtu. Esmaabi peab olema

väga kiire, külm tuleb asetada jällegi piste asupaika.

Juhul, kui inimene oma ülitundlikkusest teab, siis peaks ta

endaga alati kaasas kandma perearsti määratud tablette ja/või

ühekordset adrenaliinisüstalt ning teavitama oma terviseseisundist

ka lähedasi. Allergilise reaktsiooni puhul tuleks kindlasti

helistada hädaabi numbril 112! Olukorras, kus meditsiinilise

abi saabumine võtab aega ja selle aja jooksul muutub

kannatanu seisund eluohtlikuks, tuleks kiiresti avada inimese

hingamisteed ja vajadusel alustada elupäästvat esmaabi.

M

uud tüütud putukad

Teiste putukahammustuste vältimiseks on mõistlik

kasutada ennetusmeetodit ehk tõrjuda nad inimeste

juurest mujale toitu otsima. Ruumidest saab tüütuid külalisi

eemal hoida spetsiaalsete ruloode ja aknavõrkude abil. Sääski

on võimalik tõrjuda kasutades sääsespiraale ja eriküünlaid.

Need sisaldavad enamasti kergestisüttivaid aineid, seega ei

maksa neid kasutada lahtise tule läheduses.

Aerosoole pihustatakse tavaliselt otse rõivastele. Laste

riietele pihustage kaitsevahendit enne nende selga panemist.

Beebide ja koduloomade kaitseks tuleb välja mõelda muid lahendusi.

Puukide eemaldamiseks müüakse apteekides pintsette,

mille abil saab putuka kerge vaevaga nahast välja tõmmata.

Oht nakatuda on seda väiksem, mida kiiremini puuk keha

küljest ära võetakse. Soovitav on keha igal õhtul hoolega üle

vaadata. Esimeste haigusnähtude ilmnemisel pöörduge kiiresti

perearsti poole.

M

ürgine roomaja Eesti looduses

Eestis esineb ainukese mürgise maona rästik. Metsas

seenel olles tasub käituda ettevaatlikult ja vaadata

jalge ette. Rästik hammustab üksnes siis, kui talle peale

astuda või teda käega haarata. Ohtlik on ta ka päikesevalguses

peesitades või kui rästikupoegadel on kestumise aeg. Siis nad

näevad halvasti ja reageerivad instinktiivselt.

Rästikuhammustuse puhul tuleks püüda jääda rahulikuks,

võimalusel varjuda ja lamada abi saabumiseni või liikuda aeglaselt

ja püüda mitte astuda salvata saanud jalaga. Varjumine

jahedasse on oluline, sest see aeglustab mürgi imendumist

organismi. Ka lamamine aeglustab inimese elulisi tegevusi

(mürgi imendumine). Rästikuhammustust EI TOHI lõigata

ega sealt üritada mürki välja imeda. Kui kaaslane soovib teie

hammustust „ravida“ mürgi imemise kaudu, kahjustab ta sellega

ennast, sest mürk satub suu kaudu ka tema organismi.

Salvatud kohale võib asetada külma, kuid külmakoti ja

naha vahele tuleb kindlasti panna mingi riideese. Külma

aerosooli ei tohi lasta otse vigastatud kohale. Kannatanule ei

maksa anda juua ega pakkuda alkohoolseid jooke, sest nende

toimel veresooned laienevad ja mürk levib kiiremini.

Salvamiskoha põletamine ei takista mürgi levikut ja põhjustab

lisatrauma. Tuleb meeles pidada, et hammustada saanud

jalga ei tohi tõsta kõrgemale, sest nõnda kiireneb mürgi

imendumine. Tähelepanelikud peaksid olema ka koeraomanikud,

kes metsas koos lemmikuga jalutavad või jooksevad.

Tasub hoolega jälgida rada, mida mööda liigute ja kindlasti

ka oma koera. Rästik on kaval roomaja, ta võib ohu korral

teeselda surnut. Koer võib haarata rästiku hambusse, millele

järgneb ootamatu salvamine. Rästikuhammustuse puhul vajab

kiiret meditsiinilist abi ka koer!

I

gasugune loomahammustus on ohtlik

Loomahammustuse puhul on ohtlikuks tüsistuseks

marutõbi ja vaktsineerimata jätmine võib lõppeda

surmaga. Marutõve viirus on haige looma süljes juba enne

haiguse algnähtude ilmumist, seepärast tuleb ohtlikuks lugeda

igasugune loomahammustus. Esmaabi: tavalise verejooksu

puhul õpetatakse see sulgema käepäraste vahenditega, aga

loomahammustuse korral tuleks lasta mitteeluohtlikul verel

voolata, et loomasülg eemalduks haavast koos verega. Pärast

seda peaks haava pesema puhta veega ja võimalusel desinfitseerima

haavaümbruse kange alkoholiga (soovitavalt viinaga).

Haav tuleb katta võimalikult puhtalt ja seejärel toimetada kannatanu

erakorralise meditsiini osakonda või helistada numbril

112 ja kutsuda abi. Loomahammustuse tagajärjel tekivad

enamasti rebimishaavad ja enamik neist vajavad õmblemist.

Hammustuse tagajärjel tekkinud haavadel on hiljem oht põletiku

tekkeks ja seetõttu tuleb neid hiljem hoolikalt jälgida ning

võimalikult säästvalt siduda. Õigesti puhastatud ning õmmeldud

haavad paranevad paremini.

Õigeaegse vaktsineerimisega õnnestub inimesel saavutada

immuunsus enne, kui lõpeb marutaudi peiteperiood.

Rahulikku suve!

Ellen Sternhof

Eesti Punase Risti esmaabiõpetaja

157

www.ahhaa.ee

Teaduskeskus AHHAA, Sadama 1, Tartu

160

PÄEVITUSEMULSIOON DUO

DEFENCE SPF 15, 30 180ML

Topeltkaitsega kergesti imenduv

päevitusemulsioon sisaldab antioksüdantiderikast

rohelise tee ekstrakti,

mis vähendab keskkonnasaastatuse

ja UV- kiirguse kahjulikku mõju ning

hoiab naha kaunina. UVA- ja UVBkaitsega

emulsioon on 80 minutit

veekindel ja soovitatud Rahvusvahelise

Nahavähi organisatsiooni poolt kui

efektiivne ja ohutu kaitsevahend päikesepõletuse

eest.

PÄEVITUSÕLI ARGAANIA

SPF 6, 15 177 ML

Argaaniaõli sisaldav väga veekindel

kergesti imenduv päevitusõli kaitseb

nahka UVA- ja UVB-kiirte kahjuliku

mõju eest. Rahvusvaheline nahavähi

organisatsioon soovitab toodet kui

ohutut ja efektiivset kaitsevahendit

päikesepõletuse eest (alates SPF 15).

PÄEVITUSÕLI KOOKOS &

MANGO SPF 30 180 ML

Kookosõli ja mangoekstrakti sisaldav

väga veekindel kergesti imenduv päevitusõli

kaitseb nahka UVA- ja UVB-kiirte

kahjuliku mõju eest. Rahvusvaheline

nahavähi organisatsioon soovitab toodet

kui ohutut ja efektiivset kaitsevahendit

päikesepõletuse eest.

Beauty of

Sun Protection

Maaletooja: Tibrette Trading OÜ, www.tibret.ee, +372 639 7044

Jalgrataste kodu juba aastast 1997

facebook.com/Veloplus.Estonia Saku 3, Tallinn; E-R 10-19, L 10-17 Kauplus: 56 488 000 WWW.VELOPLUS.EE

Puhkus Eestis 2019

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?