Rein Raamat 90
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Käsitööline sureb lõpuks ja käsi peab talle piduliku matuseteenistuse.<br />
„Kritiseerisite poliitilise võimu silmakirjalikkust ja nüri vägivalda,”<br />
ütlesid tsensorid. „Ei iial,” vastas Trnka. „Taunisin katoliku kiriku patte!”<br />
Moskvast inspireeritud valitsused olid kirikuvastased.<br />
Kui läbinägelikkus on nõrkade tugevus, siis kehtis reegel, et loovinimesed<br />
on alati nõrgad. Suurmehi nagu Miroslaw Kijowiczit või<br />
Gyorgyi Kovásznaid kiusati mitmel moel. Tsensuur ja vabadus<br />
maadlesid omavahel kolmkümmend viis aastat. 1970.–1980. aastail<br />
oli kogu maailmas autorianimatsiooni kõrgaeg. Kahe kaeviku<br />
eurooplased olid ühel meelel stiiliuuenduste või õigemini autorifilmi<br />
osas. Oli vaid üks reegel: tee oma asja, tee film, mis peegeldab sind.<br />
Ühel hetkel kaotasid Nõukogude Liidu juhid haarde. Algul valisid<br />
Vene Föderatsiooni liidetud riigid ja hiljem ka Venemaa ise valjema<br />
kunsti. Andrei Hržanovski lavastas „Klaasharmooniumi”, mis<br />
mõistis geniaalselt ja armutult hukka intellektuaalse rõhumise. Juri<br />
Noršteini melanhoolne, ja nostalgiline „Lugude lugu” pärjati 1980.<br />
aasta Zagrebi festivalil peaauhinnaga. See tegi lõpu sotsialistlikule<br />
realismile ja monoliitsele lastele pühendumisele.<br />
Need olid <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>u parimate filmide aastad. <strong>Raamat</strong> oli režissöör<br />
mitte animaator ja tal polnud selgelt määratletavat visuaalset<br />
stiili, kuid tema värve, montaaži ja süžeesid ühendas iseloomulik<br />
tugevus. „Suur Tõll” on mõnes mõttes animatsiooni vaste Eugène<br />
Delacroix’ maalile „Vabadus viib rahva barrikaadidele” (1830).<br />
Giannalberto Bendazzi on praegu sõltumatu teadlane, aga oli<br />
varem animatsiooni ajaloo professor Milano ülikoolis ja külalisprofessor<br />
Singapuri Nanyangi tehnikaülikoolis. Bendazzi alustas karjääri<br />
ajakirjanikuna ja oli alati sõltumatu teadlane. Ta jätkas täiskohaga<br />
õppejõuna 19<strong>90</strong>. aastate lõpus ja on pidanud ulatuslikke loenguid<br />
kõigil mandritel.<br />
Bendazzi on sünnilt itaallane, aga pühendub rahvusvahelistele<br />
projektidele. Ta on oma alal tunnustatud autor, tema tuntuim raamat<br />
on „Cartoons: 100 Years of Cinema Animation” (Bloomington,<br />
Indiana: Indiana University Press, 1994). <strong>Raamat</strong> animatsiooni<br />
50