12.03.2021 Views

Rein Raamat 90

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Käsitööline sureb lõpuks ja käsi peab talle piduliku matuseteenistuse.<br />

„Kritiseerisite poliitilise võimu silmakirjalikkust ja nüri vägivalda,”<br />

ütlesid tsensorid. „Ei iial,” vastas Trnka. „Taunisin katoliku kiriku patte!”<br />

Moskvast inspireeritud valitsused olid kirikuvastased.<br />

Kui läbinägelikkus on nõrkade tugevus, siis kehtis reegel, et loovinimesed<br />

on alati nõrgad. Suurmehi nagu Miroslaw Kijowiczit või<br />

Gyorgyi Kovásznaid kiusati mitmel moel. Tsensuur ja vabadus<br />

maadlesid omavahel kolmkümmend viis aastat. 1970.–1980. aastail<br />

oli kogu maailmas autorianimatsiooni kõrgaeg. Kahe kaeviku<br />

eurooplased olid ühel meelel stiiliuuenduste või õigemini autorifilmi<br />

osas. Oli vaid üks reegel: tee oma asja, tee film, mis peegeldab sind.<br />

Ühel hetkel kaotasid Nõukogude Liidu juhid haarde. Algul valisid<br />

Vene Föderatsiooni liidetud riigid ja hiljem ka Venemaa ise valjema<br />

kunsti. Andrei Hržanovski lavastas „Klaasharmooniumi”, mis<br />

mõistis geniaalselt ja armutult hukka intellektuaalse rõhumise. Juri<br />

Noršteini melanhoolne, ja nostalgiline „Lugude lugu” pärjati 1980.<br />

aasta Zagrebi festivalil peaauhinnaga. See tegi lõpu sotsialistlikule<br />

realismile ja monoliitsele lastele pühendumisele.<br />

Need olid <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>u parimate filmide aastad. <strong>Raamat</strong> oli režissöör<br />

mitte animaator ja tal polnud selgelt määratletavat visuaalset<br />

stiili, kuid tema värve, montaaži ja süžeesid ühendas iseloomulik<br />

tugevus. „Suur Tõll” on mõnes mõttes animatsiooni vaste Eugène<br />

Delacroix’ maalile „Vabadus viib rahva barrikaadidele” (1830).<br />

Giannalberto Bendazzi on praegu sõltumatu teadlane, aga oli<br />

varem animatsiooni ajaloo professor Milano ülikoolis ja külalisprofessor<br />

Singapuri Nanyangi tehnikaülikoolis. Bendazzi alustas karjääri<br />

ajakirjanikuna ja oli alati sõltumatu teadlane. Ta jätkas täiskohaga<br />

õppejõuna 19<strong>90</strong>. aastate lõpus ja on pidanud ulatuslikke loenguid<br />

kõigil mandritel.<br />

Bendazzi on sünnilt itaallane, aga pühendub rahvusvahelistele<br />

projektidele. Ta on oma alal tunnustatud autor, tema tuntuim raamat<br />

on „Cartoons: 100 Years of Cinema Animation” (Bloomington,<br />

Indiana: Indiana University Press, 1994). <strong>Raamat</strong> animatsiooni<br />

50

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!