12.03.2021 Views

Rein Raamat 90

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

#ANIMALIIT<br />

ANIMALIIT.EE<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />

<strong>90</strong><br />

15.-21.03.2021<br />

1


<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />

20. märtsil <strong>90</strong>. juubelit tähistav filmikunstnik ja režissöör<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> on Elbert Tuganovi ja Heino Parsi<br />

kõrval üks kolmest hingestajast, kes eesti professionaalse<br />

animafilmi hälli, „Peetrikese unenäo“ (1958),<br />

juures andsid elustava käepuudutuse filmimaailmas<br />

iselaadse ning silmapaistva vaimuga traditsiooni<br />

sünniks.<br />

Kuid olulisim on, et eesti kultuslike mängufilmide<br />

„Põrgupõhja uus vanapagan“(1964), „Viini Postmark“<br />

(1968) ja „Viimne Reliikvia“ (1969) kunstnik-lavastaja<br />

<strong>Raamat</strong> pööras 1971. aastal uue lehekülje eesti ja<br />

maailma filmikunstis. Tema Tallinnfilmi esimesest<br />

joonisfilmist „Veekandja“ (1972) on alguse saanud katkematu<br />

elavate piltide voog, mis järgneva 50. aasta<br />

jooksul on kustutanud nõudlike kunstinautlejate janu<br />

kinosaalides üle ilma ning pannud aluse silmapaistvale<br />

Joonisfilmi stuudiole.<br />

Rahvusvaheliselt tuntud ja pärjatud <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>ut<br />

teatakse maailmas kui filmilavastajat, kes ühendab<br />

filmides maalikunsti animatsiooni maagiaga, mille<br />

säsiks on eesti folkloor ja inimlikkust võimustavad<br />

metafoorsed lood. Ülendades eesti kultuuri, liidab<br />

<strong>Raamat</strong> harmooniat tajuva loojana eesti pildi- ja<br />

helikunsti võimsaks tervikuks sõnatus animafilmis.<br />

Parima võimalikkuse piiril balansseeriva ning<br />

2


nõudliku lavastajana kaasab ta oma ideede teostamiseks<br />

eesti mängleva pop-kunsti avangardi<br />

kunstniku Leonhard Lapini ja helilooja <strong>Rein</strong> Rannapi<br />

„Värvilinnus“ (1974), aga ka kunstile tõsimeelsusega<br />

pühendunud suurkujud Lepo Sumera ja Jüri Arraku<br />

eestlase südamesoppi kuuluvas „Suures Tõllus“ (1980).<br />

Hingestatud piltide keeles maailmale sisemist tasakaalu<br />

ja rahu kuulutades annab meister <strong>Raamat</strong><br />

oma lugudes võimaluse särada ka tulevikul – kujundlikult<br />

mõtlevatel karikaturistidel Avo Paistikul „Vari.<br />

Tee“ (1972) ja Priit Pärnal „Kilplased“(1974).<br />

Mõtisklev looja <strong>Raamat</strong>us ei tunnista maiseid piire –<br />

nii ärkavad ellu Eduard Viiralti hing ja tegelaskujud<br />

deemonlik-masinliku ilma lõppu kuulutavas prohvetlikus<br />

„Põrgus“(1983).<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>u filmides, mis on saanud filmikunsti<br />

kustumatuks klassikaks kinolinadel, peegeldub ka<br />

tänases maailmas oodatud kompromissitu kunstnikust<br />

misjonär, kelle moto on usk kunsti, mis päästab<br />

maailma. Tõsimeelselt ja vahetult. Jäägitu pühendumisega.<br />

Kunsti sees ja kunstist, kunstnikest ja kunstile,<br />

aga alati näoga inimese poole. Ajatult inspireerivalt.<br />

Ja tema filme tuleb vaadata, et kogeda. Au meistrile<br />

ja pikka loovat iga, <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>!<br />

Mait Laas<br />

3


<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>, a film artist and director celebrating his<br />

<strong>90</strong>th birthday on March 20, is one of three animators<br />

alongside Elbert Tuganov and Heino Pars, who created<br />

the first Estonian professional animation “Little<br />

Peter’s Dream” (1958) and thus paved the way for a<br />

unique and striking new tradition in the film world.<br />

But most importantly <strong>Raamat</strong> who was the art director<br />

of Estonian cult classics like Devil on Earth (1964),<br />

Postmark from Vienna (1968) and The Last Relic (1969)<br />

turned a new page in Estonian and world cinema in<br />

1971. His first drawn animation “Veekandja” (1972) from<br />

Tallinnfilm marked the beginning of a continuous flow<br />

of living images, which over the next 50 years have<br />

quenched the thirst of demanding art lovers in cinemas<br />

all over the world and laid the foundation for the<br />

outstanding Joonisfilm studio.<br />

Internationally acclaimed <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> is known in<br />

the world as a film director who combines classical<br />

painting with the magic of animation in his films, that<br />

hold Estonian folklore and empowering metaphorical<br />

stories in their core. <strong>Raamat</strong> elevates Estonian culture<br />

and harmoniously unites Estonian visual and sound<br />

art into a powerful combination in a wordless animated<br />

film.<br />

4


As a demanding director aiming for the best possible<br />

outcome, he realizes his ideas with the playful<br />

avant-garde pop artist Leonhard Lapin and composer<br />

<strong>Rein</strong> Rannap in “Firebird” (1974) as well as serious<br />

artists Lepo Sumera and Jüri Arrak in the deeply<br />

Estonian “Big Tyll” (1980). Grandmaster <strong>Raamat</strong>’s soulful<br />

images proclaim inner balance and peace to the<br />

world and his stories showcase future creators – the<br />

figuratively thinking cartoonists Avo Paistik “Vari. Tee”<br />

(1972) and Priit Pärn “The Simpletons” (1974).<br />

The contemplative creator <strong>Raamat</strong> does not recognize<br />

earthly boundaries – this is how the soul and<br />

characters of the deceased Eduard Viiralt come to<br />

life in the prophetic “Hell” (1983), which declares the<br />

end of the demonic mechanical world.<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>’s films have become indelible classics<br />

of cinematography and reflect the uncompromising<br />

artist missionary, whose motto is faith in art that<br />

saves the world. Earnestly and candidly. With unwavering<br />

commitment. Inside art and of art, artists<br />

and for art, but always reaching humans. Timelessly<br />

inspiring. And his films have to be seen to be experienced.<br />

Cheers to the master and long creative life to<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>!<br />

Mait Laas<br />

5


<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> „Värvilind“<br />

6


7


Filmiprogramm<br />

Film program<br />

8


Esmaspäev 15. märts<br />

20.00<br />

Animailma maestro<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> <strong>90</strong><br />

Juubeli nädala avab <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>u animaprogramm,<br />

mille juhatab sisse Mait Laas.<br />

Põld<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />

1978 Tallinnfilm 9 min<br />

Film põllumehe raskest tööst ja vaevanägemisest maaharimisel<br />

on samas ka metafoorne lugu motivatsiooni kaotamisest ja<br />

taasleidmisest.<br />

Lend<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />

1973 Tallinnfilm 8 min<br />

Abstraktne ja suure üldistava jõuga film inimese lennuunistusest<br />

ning selle unistuse teostumisest. Joonisfilm tõi 1974. aastal esimese<br />

rahvusvahelise tunnustuse Tallinnfilmi noorele joonisfilmi grupile.<br />

Režissöör <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> kaasas filmi tegemisse stsenaristiks kirjanik<br />

Paul-Eerik Rummo, foonikunstnikuks maalikunstnik Aili Vindi ja heliloojaks<br />

ansambel Ruja asutaja <strong>Rein</strong> Rannapi.<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> „Värvilind“<br />

9


10


Monday March 15<br />

20:00<br />

Animation Master<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> <strong>90</strong><br />

The jubilee week will kick off with an animation program<br />

dedicated to <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> and introduced by<br />

Mait Laas.<br />

The Field<br />

Original title: Põld<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />

1978 Tallinnfilm 9 min<br />

A film about a farmer’s hard work and toil in cultivating the land is<br />

also a metaphorical story about losing and regaining motivation.<br />

Taking Off<br />

Original title: Lend<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />

1973 Tallinnfilm 8 min<br />

An abstract film with a high level of generalization about a man’s<br />

dream of flying and the realization of this dream. In 1974, the drawn<br />

animation brought the first international recognition to a group<br />

of young animators at Tallinnfilm. Director <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> employed<br />

writer Paul-Eerik Rummo as the screenwriter, painter Aili Vint as the<br />

background artist and <strong>Rein</strong> Rannap, who was the founding member<br />

of the rock group Ruja, as the composer.<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> „Põld“<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> „Lend“<br />

11


Kolmapäev 17. märts<br />

21.00<br />

Balti naabrid<br />

Kuigi läti ja leedu professionaalse animatsiooni<br />

juured on 1960ndate lõpus, loetakse selle algusajaks<br />

1970.-1980. aastaid. Siis loodi oluliste autorite (Roze<br />

Stiebra, Ansis Bērziņš, Antanas Janauska, Zenona<br />

Šteinys, Nijole Valadkeviciute) esimesed filmid ja<br />

pandi alus Balti animatööstuse arengule 19<strong>90</strong>ndatel<br />

stuudiotega nagu Dauka. Sel ajal õpiti ja katsetati<br />

animatsioonitehnikaid. Animatsioon valmis tihedas<br />

koostöös teiste kunstidega, inspiratsiooni otsiti<br />

kohalikust kirjandusest ja rahvaluulest, kasutati<br />

visuaalkunsti säravate talentide ideid ja ka kohalike<br />

heliloojate loomingut. See oli aeg, mil animatsioon,<br />

nagu ka ülejäänud nõukogude perioodi kunst, keskendus<br />

Aisopose keelt kasutades sageli poliitilisele ja<br />

sotsiaalsele kriitikale. Tihti mindi süvitsi eksistentsiaalsetesse<br />

teemadesse, kasutades animatsiooni võimet<br />

rääkida sümbolites.<br />

Viis kassi<br />

Originaalpealkiri: Pieci kaķi<br />

Roze Stiebra<br />

1973 Telefilma-Rīga 7 min<br />

„Viis kassi” tõlgendab Läti rahvajuttu moodsas keskkonnas. Kasside<br />

ja hiirte suhe sümboliseerib põlvkondade ja erinevate maailmavaadete<br />

kokkupõrget.<br />

12


Needus<br />

Originaalpealkiri: Lāsts<br />

Ansis Bērziņš<br />

1979 Telefilma-Rīga 9 min<br />

Film ühendab animatsiooni, laulusõnu ja videot, et kajastada alati<br />

olulist alkoholismi teemat.<br />

Initsiatiiv<br />

Originaalpealkiri: Iniciatyva<br />

Antanas Janauskas<br />

1970 Lietuvos kino studija 4 min<br />

Viide 1968. aastale ja Praha kevadele, kui Vene tankid liikusid<br />

Prahasse.<br />

Roheline lugu<br />

Originaalpealkiri: Zaļā Pasaka<br />

Roze Stiebra<br />

1977 Telefilma-Rīga 14 min<br />

Film põhineb Imants Ziedonise „Rohelisel lool” (1973). Inimese ja<br />

looduse suhte ökoloogia oli 1970.-1980. aastatel Lätis oluline teema.<br />

Tasku<br />

Originaalpealkiri: Kabata<br />

Roze Stiebra<br />

1983 Telefilma-Rīga 10 min<br />

Animafilm põhineb 1983. aastal surnud suure Läti luuletaja Ojārs<br />

Vācieša luulemotiividel. See on esimene joonisfilm, mille lavastas<br />

Roze Stiebra. Helilooja on Imants Kalniņš.<br />

13


Kilpkonnad<br />

Originaalpealkiri: Bruņurupuči<br />

Ansis Bērziņš<br />

1987 Telefilma-Rīga 10 min<br />

Filmi „Kilpkonnad” rütm peegeldab kilpkonna aeglast nägemist -<br />

päevad tulevad ja lähevad, autod sõidavad, inimeste kiire tegutsemine<br />

takistab kilpkonnal uue kodu leidmist.<br />

Lahkus<br />

Originaalpealkiri: Dosnumas<br />

Zenonas Šteinys<br />

1988 Lietuvos kino studija 10 min<br />

Z. Šteinyse animafilm eepilise jutu „Helde õunapuu” ainetel. Ema ja<br />

lapse suhe on kujutatud metafoorilise visuaalse loo kaudu.<br />

Programmi kuraator Anna Zača (s 1984) on animatsiooniteoreetik,<br />

kriitik ja kuraator. Alates 2016. aastast<br />

on ta Läti Animatsiooniliidu juhatuse juht. Ta on pidanud<br />

animatsiooni loenguid EKA animatsiooni magistritele,<br />

Riia Tehnikaülikoolis ja Läti Kultuuriakadeemia<br />

Riiklikus Filmikoolis.<br />

Roze Stiebra „Pieci kaķi“<br />

Antanas Janauskas „Iniciatyva“<br />

14


15


Wednesday March 17<br />

21:00<br />

Baltic Neighbors<br />

With its roots in the late ‘60s, the ‘70s and ‘80s period<br />

is considered the beginning of professional drawn<br />

animation in Latvia and Lithuania. This period marks<br />

the first films from important authors (Roze Stiebra,<br />

Ansis Bērziņš, Antanas Janauska, Zenona Šteinys,<br />

Nijole Valadkeviciute) and lays the foundation for<br />

the further development of the Baltic animation<br />

industry in the ‘<strong>90</strong>s with studios like Dauka. During<br />

this time animation techniques were being mastered<br />

and experimented with. Animation was produced<br />

in close collaboration with other arts and creators<br />

took inspiration from local literature and folklore,<br />

using the visual concepts of talented visual artists, as<br />

well as local composers’ works. It was a time when<br />

animation, like the rest of the arts during the Soviet<br />

period, often focused on political and social criticism<br />

through the use of Aesop’s language, it often delved<br />

into existential themes using the ability of animation<br />

to speak in symbols.<br />

16


Five Cats<br />

Original title: Pieci kaķi<br />

Roze Stiebra<br />

1973 Telefilma-Rīga 7 min<br />

Five Cats interprets a Latvian folk tale, but in a modern setting.<br />

The relationship between cats and mice is a symbol of the clash of<br />

generations and different world views.<br />

The Curse<br />

Original title: Lāsts<br />

Ansis Bērziņš<br />

1979 Telefilma-Rīga 9 min<br />

This film combines animation, lyrics and live-action to reflect on the<br />

ever-important topic of alcoholism.<br />

Initiative<br />

Original title: Iniciatyva<br />

Antanas Janauskas<br />

1970 Lietuvos kino studija 4 min<br />

A reference to 1968 and the Prague spring, when Russian tanks<br />

moved into Prague.<br />

The Green Tale<br />

Original title: Zaļā Pasaka<br />

Roze Stiebra<br />

1977 Telefilma-Rīga 14 min<br />

The film is based on Imants Ziedonis’ “Green Tale” (1973). Ecology of<br />

the human relationship with nature is an important subject in the<br />

‘70s and ‘80s Latvia.<br />

17


Pocket<br />

Original title: Kabata<br />

Roze Stiebra<br />

1983 Telefilma-Rīga 10 min<br />

The animated film is based on poetry motifs by one of the greatest<br />

Latvian poets, Ojārs Vācietis, who passed in 1983. This is the first<br />

fully drawn animation by director Roze Stiebra. The composer is<br />

Imants Kalniņš.<br />

Turtles<br />

Original title: Bruņurupuči<br />

Ansis Bērziņš<br />

1987 Telefilma-Rīga 10 min<br />

The rhythm of the film “Turtles” reflects the tortoise’s slow vision -<br />

the days come and go, cars flow, people’s rapid actions hinder the<br />

turtle’s search for a new home.<br />

Generosity<br />

Original title: Dosnumas<br />

Zenonas Šteinys<br />

1988 Lietuvos kino studija 10 min<br />

Animated film by Z. Šteinys based on the epic tale “Generous Apple<br />

Tree”. The relationship of a mother and child is depicted through<br />

metaphorical visual storytelling.<br />

The program is curated by Anna Zača (b. 1984) who<br />

is an animation theoretician, critic and curator. Since<br />

2016 she is the head of the board at the Latvian<br />

Animation Association, has given lectures on animation<br />

at EKA Animation Masters, Riga Technical<br />

University and The National Film School of Latvian<br />

Culture Academy.<br />

Roze Stiebra „Kabata“<br />

Zenonas Šteinys „Dosnumas“<br />

18


19


Neljapäev 18. märts<br />

20.00<br />

Retrospektiiv: Andrei<br />

Hržanovski<br />

Andrei Hržanovski on hinnatud režissöör, stsenarist,<br />

produtsent ja õpetaja. Ta sündis 30. novembril<br />

1939. aastal Moskvas. 1962. aastal lõpetas ta VGIK-i<br />

(L. Kulešovi õpikoja). 1964. aastal läks Hržanovski<br />

Soyuzmultfilmi filmistuudiosse, kus ta võttis üles<br />

oma debüütfilmi „Kord oli Kozjavin”. Režissööri tööd<br />

iseloomustab pidev huvi vene ja maailmakultuuri<br />

ajaloo vastu, samuti plastiliste vormide peenus ja<br />

väljendusrikkus. Erilise koha Hržanovski loomingus<br />

hõivab Puškini teema. Sarja „Puškiniana” viis filmi<br />

avasid täiesti uued animatsiooni võimalused klassikalise<br />

kirjanduse kujutamises. Hržanovski on Vene<br />

Föderatsiooni auväärne kunstnik (1992), kahekordne<br />

Venemaa riikliku preemia laureaat ja ka paljude<br />

rahvusvaheliste festivalide võitja. Alates 1982. aastast<br />

on ta õpetanud stsenaristide ja režissööride<br />

kõrgematel kursustel animafilmide lavastamist. 1993.<br />

aastal asutas ta koos E. Nazarovi, J. Noršteini ja F.<br />

Kitrukiga SHARi kooli ja stuudio. Ta on asutajate nõukogu<br />

esimees ja kunstiline juht. Samuti kuulub ta Nika<br />

Kinokunsti Akadeemiasse.<br />

20


Kunstikoolis<br />

Originaalpealkiri: В школе изящных искусств<br />

Dokumentaalfilm tsüklist „Jutud ja tegelikkus”<br />

Natalja Lukinõh<br />

2004 Stuudio Masterfilm 26 min<br />

Film on pühendatud vene animatsiooni suurmeistrile Andrei<br />

Hržanovskile, kes leidis 1960ndate alguses Nõukogude animatsiooni<br />

jaoks uue stiili ja teemad ning jätkab iseseisvalt loodud meetodiga<br />

ka tänapäeval.<br />

Kord oli Kozjavin<br />

Originaalpealkiri: Жил-был Козявин<br />

Andrei Hržanovski<br />

1966 Sojuzmultfilm 10 min<br />

Lagini satiirilise muinasjutu „Kozjavini elu” filmitöötlus formalistlikust<br />

ametnikust, kes ülemuste käsul „minna selles suunas ja otsida<br />

Sidorovit” kõndis jalgsi ümber maakera.<br />

Klaasharmoonium<br />

Originaalpealkiri: Стеклянная Гармоника<br />

Andrei Hržanovski<br />

1968 Sojuzmultfilm 21 min<br />

Film täiskasvanutele Lazar Lagini muinasjutu järgi. Sellest, kuidas<br />

võim ja ahnus rikuvad inimesi ja kunst toob vaimse taassünni. Filmis<br />

kasutatakse vanameistrite Boschi, Pinturicchio, Magritte’i, Düreri ja<br />

teiste loomingut.<br />

Muinasjuttude maailmas<br />

Originaalpealkiri: В Мире Басен<br />

Andrei Hržanovski<br />

1973 Sojuzmultfilm 11 min<br />

Põhineb Krõlovi valmidel „Uudishimulikud”, „Eesel ja ööbik” ning<br />

„Kägu ja kukk”. Filmis kasutati Puškini joonistusi ja G. Tšernetsovi<br />

maali „Paraad Marsi väljal”. Filmi tegemisel osales ka kammeransambel<br />

Madrigal, mida dirigeeris Lev Marquis.<br />

21


Pikk teekond<br />

Originaalpealkiri: Долгое Путешествие<br />

Andrei Hržanovski<br />

1997 Kool-Stuudio SHAR 20 min<br />

Filmi tegelased põhinevad Federico Fellini joonistustel. Maestro<br />

maalide kangelased sõidavad laevaga nõiutud saarele. Kõik lähevad<br />

kaldale peale kahe – Federico Fellini ja Giulietta Masina. Nende<br />

teekond jätkub…<br />

Programmi koostas Natalja Lukinõh (RU).<br />

Andrei Hržanovski „Стеклянная Гармоника“<br />

Andrei Hržanovski „Жил-был Козявин“<br />

22


23


Thursday March 18<br />

20:00<br />

Retrospective: Andrey<br />

Khrzhanovsky<br />

Andrey Khrzhanovsky is a celebrated film director,<br />

screenwriter, producer and also a teacher. He was<br />

born on November 30, 1939 in Moscow. In 1962, he<br />

graduated from the VGIK (workshop of L. Kuleshov).<br />

In 1964, Khrzhanovsky came to the Soyuzmultfilm<br />

film studio, where he shot his debut film “Once Upon<br />

a Time There was Kozyavin”. The director’s work is<br />

characterized by a constant interest in the history of<br />

Russian and world culture, as well as the subtlety and<br />

expressiveness of plastic forms. Khrzhanovsky’s work<br />

has a special place for the Pushkin theme. Five films<br />

of the Pushkiniana series opened up completely new<br />

possibilities of animating classical literature. Honored<br />

art worker of the Russian Federation (1992), two-time<br />

winner of the State Prize of Russia, Khrzhanovsky is<br />

also a laureate of many international festivals. Since<br />

1982, he has taught animation film directing at the<br />

Higher Courses of Screenwriters and Directors. In<br />

1993, he founded the SHAR school-studio together<br />

with E. Nazarov, Yu. Norshtein, and F. Khitruk. He is the<br />

chairman of the founding board and the artistic director.<br />

He is also a member of the Russian Academy<br />

of Cinema Arts “Nika”.<br />

24


In The School Of Fine Arts<br />

Original title: В школе изящных искусств<br />

Documentary from the cycle The Tales and Realities<br />

Natalia Lukinykh<br />

2004 Studio Masterfilm 26 min<br />

The film is dedicated to the great master of Russian animation<br />

Andrey Khrzanovsky, who discovered new styles and subjects for<br />

the Soviet animated screen at the beginning of the ‘60s and continues<br />

on his independently paved way in modern times as well.<br />

Once Upon A Time There Was Kozyavin<br />

Original title: Жил-был Козявин<br />

Andrey Khrzanovsky<br />

1966 Soyuzmultfilm 10 min<br />

The film adaptation of Lagin’s satirical fairy tale “The Life of<br />

Kozyavin” about a formalist official who, following the order of his<br />

superiors, “to go in that direction and look for Sidorov” circled the<br />

globe on foot.<br />

Glass Harmonica<br />

Original title: Стеклянная Гармоника<br />

Andrey Khrzanovsky<br />

1968 Soyuzmultfilm 21 min<br />

The film for adults is based on the fairy tale of Lazar Lagin. It<br />

shows how power and greed corrupt people and how art brings<br />

a spiritual rebirth. The film features the work of the old masters<br />

Bosch, Pinturicchio, Magritte, Dürer, etc.<br />

In The World Of Fables<br />

Original title: В Мире Басен<br />

Andrey Khrzanovsky<br />

1973 Soyuzmultfilm 11 min<br />

Based on Krylov’s fables “The Curious”, “The Donkey and the<br />

Nightingale” and “The Cuckoo and the Rooster”. Pushkin’s drawings<br />

and G. Chernetsov’s painting Parade on the Field of Mars were<br />

25


used. The film was completed with the participation of the chamber<br />

ensemble Madrigal conducted by Lev Marquis.<br />

A Long Journey<br />

Original title: Долгое Путешествие<br />

Andrey Khrzanovsky<br />

1997 School-Studio SHAR 20 min<br />

The characters of the film are based on drawings by Federico<br />

Fellini. The heroes of the Maestro’s paintings sail on a ship to the<br />

Enchanted Island. Everyone goes ashore except for two – Federico<br />

Fellini and Giulietta Masina. Their journey continues…<br />

The program was compiled by Natalya Lukinykh (RU).<br />

Andrey Khrzanovsky „В Мире Басен“<br />

Andrey Khrzanovsky „Долгое Путешествие“<br />

26


27


Reede 19. märts<br />

19.00<br />

Studio Pilot<br />

Valik Venemaa tunnustatuima animastuudio Studio<br />

Pilot filmidest. Programmi koostas Natalja Lukinõh<br />

(RU).<br />

Lift 1<br />

Originaalpealkiri: Лифт 1<br />

Aleksander Tatarski<br />

1989 Pilot 10 min<br />

Humoorikate minilugude kogu.<br />

Tuulest viidud<br />

Originaalpealkiri: Унесённые ветром<br />

Aleksander Tatarski<br />

1999 Pilot 11 min<br />

Tõsilugu kunagisest kanast, kes soovib oma eelmisse ellu naasta.<br />

Naabrid<br />

Originaalpealkiri: Соседи<br />

Stepan Birjukov<br />

2000 Pilot 7 min<br />

Moskva ühiselamu elanike lugu 1930ndatel.<br />

Rasemoni punane värav<br />

Originaalpealkiri: Красные ворота Расёмон<br />

Aleksander Tatarski, Valentin Telegin<br />

2002 Pilot, Classika 11 min<br />

Kurb lugu joodikust uisutajast.<br />

28


Sõdurist<br />

Originaalpealkiri: Про солдата<br />

tsüklist „Kalliskivide mägi”<br />

Valentin Telegin<br />

2014 Pilot 14 min<br />

Vene muinasjutt sellest, kuidas kindral Suvorov saatis võiduka<br />

raportiga sõduri Peterburi keisrinna juurde. Sõdur läbis pika teekonna,<br />

mitmeid maagilisi seiklusi ja täitis auväärselt kindrali ülesande.<br />

Aleksander Tatarski: kuidas mõõtmatust omaks<br />

võtta<br />

Originaalpealkiri: Александр Татарский: как объять необъятное<br />

Dokumentaalfilm tsüklist „Rahutud talendid”<br />

Natalja Lukinõh<br />

2008 Stuudio Masterfilm 30 min<br />

Film on meenutus kuulsa režissööri-animaatori rahutust elust, mis<br />

oli koormatud rohkete loominguliste suhete, plaanide, hobide ja<br />

fantaasiatega, mis vastupidiselt saatusele püüdsid hoolimatult ja<br />

julgelt omaks võtta mõõtmatust…<br />

Aleksander Tatarski oli Vene-Nõukogude animatsioonirežissöör,<br />

stsenarist, animaator, produtsent, stuudio PILOT kaasasutaja ja<br />

kunstiline juht. Tatarski sündis Kiievis Ukrainas, ta lõpetas Kiievi<br />

Teatri- ja Kinoinstituudi filmikriitikuna ning seejärel kolmeaastase<br />

animatsioonikursuse Moskvas Goskinos. Aastatel 1968–1980 töötas<br />

ta Kievnauchfilmi stuudios animaatorina kuulsa animatsioonirežissööri<br />

David Tšerkasski meeskonnas. Alates 1980. aastast töötas<br />

ta Moskvas Studio Ekrani Multtelefilmi divisjonis, kus lavastas esimese<br />

plastiliinist autorianimatsiooni „Plastiliinivares” (1981) ja joonisfilmi<br />

„Kuu tagumine külg” (1984). Koos sõber Igor Kovaljoviga tegi<br />

ta ka telefilme ja -seriaale. 1988. aastal asutasid Tatarski, Kovaljov,<br />

Anatoli Prohhorov ja Igor Gelašvili Moskva animatsioonistuudio<br />

PILOT, Nõukogude Liidu esimese iseseisva filmistuudio, mis on festivalidel<br />

palju edu saavutanud.<br />

29


19<strong>90</strong>. aastatel tootis PILOT peamiselt reklaame, muusikaklippe ja<br />

telesaateid nagu „Pööning Fruttis” („Чердачок Фруттис”, 1997–1999).<br />

2002. aastal lõi Tatarski uue eduka projekti „Kalliskivide mägi”, mis<br />

käsitles Venemaa Föderatsiooni eri rahvaid. Ta oli sarja kunstiline<br />

juht, stsenarist ja mõne episoodi kaasrežissöör koos Valentin<br />

Teleginiga. Ta oli ka Venemaa Föderatsiooni riikliku preemia<br />

laureaat (1998) ja Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstnik (2000).<br />

Ta suri 2007. aastal 56aastaselt infarkti järel.<br />

Aleksander Tatarski „Лифт 1“<br />

Aleksander Tatarski, Valentin Telegin „Красные ворота Расёмон“<br />

30


31


Friday March 19<br />

19:00<br />

Studio Pilot<br />

A selection of films from the acclaimed Russian<br />

animation studio Studio Pilot. The program was<br />

compiled by Natalia Lukinykh (RU).<br />

Lift 1<br />

Original title: Лифт 1<br />

Alexander Tatarsky<br />

1989 Pilot 10 min<br />

Collection of humorous mini-stories.<br />

Gone with the Wind<br />

Original title: Унесённые ветром<br />

Alexander Tatarsky<br />

1999 Pilot 11 min<br />

The true story of a former chicken seeking to return to her past life.<br />

Neighbours<br />

Original title: Соседи<br />

Stepan Biryukov<br />

2000 Pilot 7 min<br />

The history of the residents of a Moscow communal apartment of<br />

the ‘30s.<br />

Red Gate of Rasemon<br />

Original title: Красные ворота Расёмон<br />

Alexander Tatarsky, Valentin Telegin<br />

2002 Pilot, Classika 11 min<br />

The sad story of a drinking skater.<br />

32


About a Soldier<br />

Original title: Про солдата<br />

From the cycle Mountain of Gems<br />

Valentin Telegin<br />

2014 Pilot 14 min<br />

Russian fairy tale of how General Suvorov sent a soldier with a<br />

victorious report to St. Petersburg to the Empress. The soldier overcame<br />

a long journey, went through a series of magical adventures<br />

and honorably fulfilled the assignment of the general.<br />

Alexander Tatarsky: how to embrace the immense<br />

Original title: Александр Татарский: как объять необъятное<br />

Documentary from the cycle Restless Talents<br />

Natalia Lukinykh<br />

2008 Studio Masterfilm 30 min<br />

This film is a memory of the restless life of the famous director and<br />

animator, overloaded with a lot of creative affairs, plans, hobbies<br />

and fantasies, who, contrary to fate, recklessly and boldly sought<br />

to embrace the vast…<br />

Alexander Tatarsky was a Russian-Soviet animation-director,<br />

screenwriter, animator, producer, co-founder and artistic director<br />

of the PILOT studio. Tatarsky was born in Kyiv Ukraine, he graduated<br />

from the Kyiv Institute of Theatre and Cinema as a film critic and<br />

then finished a three-year animation course at Goskino in Moscow.<br />

From 1968 to 1980 he worked at Kievnauchfilm Studio as an animator<br />

for the famous animation-director David Cherkassky. From 1980 he<br />

worked in Moscow at Multtelefilm division of Studio Ekran, where he<br />

directed his first auteur animation made of plasticine – “Plasticine<br />

Crow” (1981), and also the drawn animation – “The Back Side of the<br />

Moon” (1984). Together with his friend Igor Kovalyov he made some<br />

films and series for television. In 1988, Tatarsky, Kovalyov, Anatoly<br />

Prokhorov and Igor Gelashvili founded the Moscow animation<br />

studio PILOT, the first independent film studio in the Soviet Union,<br />

which has been highly successful at festivals.<br />

33


During the 19<strong>90</strong>s PILOT produced mostly advertising, music clips,<br />

and television shows like Fruttis Attic (Чердачок Фруттис, 1997-1999).<br />

In 2002 Tatarsky and his team created a new successful project<br />

about the peoples of the Russian Federation – Mountain of Gems.<br />

He was the artistic director, screenwriter, and co-director of some<br />

episodes with Valentin Telegin. He was also a laureate of the State<br />

Prize of the Russian Federation (1998) and Merited Artist of the<br />

Russian Federation (2000). In 2007 Tatarsky died of a heart attack at<br />

the age of 56.<br />

Alexander Tatarsky „Унесённые ветром“<br />

Stepan Biryukov „Соседи“<br />

34


35


Reede 19. märts<br />

kell 21.00<br />

Eesti popanimatsioon<br />

Programmi juhatab sisse programmi koostaja kunstiteadlane<br />

ja -kriitik, ajakirja kunst.ee peatoimetaja<br />

Andreas Trossek. Programm käsitleb ajavahemikus<br />

1973–1979 Eesti NSV ainsa kinostuudio Tallinnfilm joonisfilmi<br />

osakonnas valminud filme, mille valmimisprotsessi<br />

olid kaasatud sel ajavahemikul paljuski Lääne popkunstist<br />

mõjutatud kunstnikud Aili Vint, Leonhard Lapin,<br />

Sirje Runge, Priit Pärn, Ando Keskküla ja <strong>Rein</strong> Tammik.<br />

Lend<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />

1973 Tallinnfilm 8 min<br />

Abstraktne ja suure üldistava jõuga film inimese lennuunistusest<br />

ning selle unistuse teostumisest. Joonisfilm tõi 1974. aastal esimese<br />

rahvusvahelise tunnustuse Tallinnfilmi noorele joonisfilmi grupile.<br />

Režissöör <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> kaasas filmi tegemisse stsenaristiks kirjanik<br />

Paul-Eerik Rummo, foonikunstnikuks maalikunstnik Aili Vindi ja heliloojaks<br />

ansambel Ruja asutaja <strong>Rein</strong> Rannapi.<br />

Värvilind<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />

1974 Tallinnfilm 7 min<br />

Must-valges maailmas sünnivad värvilised linnud – punane, kollane,<br />

sinine, roheline, violetne. Igaüks neist toob maailma kaasa ühe<br />

värvi. Linde ründab kass, kes tahab neid hävitada. Linnud võidavad<br />

kassi. Nad ühinevad imekauniks värvilinnuks. Hele, ilmetu mustvalge<br />

maailm muutub mitmevärviliseks.<br />

36


Kilplased<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />

1974 Tallinnfilm 8 min<br />

Fr. R. Kreutzwaldi rahvaraamatu „Kilplased” ainetel valminud joonisfilmis<br />

naerdakse välja igasugune mõttetu ja ebaotstarbekas<br />

tegevus. Välja on valitud viis kilplaste „tarkust“: palgiveeretamise,<br />

maja ehitamise, käo aitamise, lojuste põllult minema kihutamise ja<br />

maja põletamise lood. Omajagu kilplust peitub meis kõigis ja selle<br />

tunnetamine ongi parim rohi kilplaslike tegude vastu.<br />

Lugu Jänesepojast<br />

Ando Keskküla<br />

1975 Tallinnfilm 8 min<br />

Jänesepoeg ei taha kuidagi õhtul magama jääda. Jänkuema<br />

hirmutab teda küll rebase, hundi ja karuga, kuid poeg kelgib, et ei<br />

karda neist kedagi. Äkki ilmub põrandale pisike hiir – kiiresti poeb<br />

jänesepoiss teki alla.<br />

Jänes<br />

Ando Keskküla<br />

1976 Tallinnfilm 10 min<br />

Muinasjutuline lugu ööpimeduses tehases sündinud masin-jänese<br />

eneseotsingutest nii metsas kui ka linnakeskkonnas. Filmis on kasutatud<br />

joonistatud multiplikatsiooni, elavat näitlejat ning fotosid.<br />

Pühapäev<br />

Avo Paistik<br />

1977 Tallinnfilm 9 min<br />

Teaduslik-tehnilise progressi vastuoludele pühendatud filminovell,<br />

mis hoiatab ühekülgse, inimest tahtejõuetuks tarbijaks muutva<br />

tehnilise arengu eest.<br />

37


Tolmuimeja<br />

Avo Paistik<br />

1978 Tallinnfilm 9 min<br />

Eno Raua muinasjutu „Hirmuäratav tolmuimeja” ainetel tehtud<br />

joonis film, milles peategelaseks olev tolmuimeja tahab haarata<br />

endasse kogu ümbritseva maailma.<br />

Kas maakera on ümmargune?<br />

Priit Pärn<br />

1977 Tallinnfilm 9 min<br />

Satiiriline ja paradoksaalne joonisfilm paljastab elu fenomeni suhtelisuse<br />

ja mitmetahulisuse ning inimelu pöördumatuse.<br />

… ja teeb trikke<br />

Priit Pärn<br />

1978 Tallinnfilm 9 min<br />

Lugu Rohelisest Karust, suurest trikimeistrist, kes on sunnitud üle<br />

elama palju äpardusi, enne kui tema kunst loomade hulgas tunnustuse<br />

võidab.<br />

Ando Keskküla „Jänes“<br />

Avo Paistik „Tolmuimeja“<br />

38


39


Friday March 19<br />

21:00<br />

Estonian Pop Animation<br />

The screening will be introduced by the art historian,<br />

critic and the editor-in-chief of the magazine kunst.ee<br />

Andreas Trossek, who compiled the program. The<br />

program presents films made between 1973 and 1979<br />

in the drawn animation department of Tallinnfilm, the<br />

only cinema studio in the Estonian SSR. The studio<br />

employed artists that were largely influenced by<br />

Western pop art like Aili Vint, Leonhard Lapin, Sirje<br />

Runge, Priit Pärn, Ando Keskküla and <strong>Rein</strong> Tammik.<br />

Taking Off<br />

Original title: Lend<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />

1973 Tallinnfilm 8 min<br />

An abstract film with a high level of generalization about a man’s<br />

dream of flying and the realization of this dream. In 1974, The drawn<br />

animation brought the first international recognition to a group<br />

of young animators at Tallinnfilm. Director <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> employed<br />

writer Paul-Eerik Rummo as the screenwriter, painter Aili Vint as the<br />

background artist and <strong>Rein</strong> Rannap, who was the founding member<br />

of the rock group Ruja, as the composer.<br />

Firebird<br />

Original title: Värvilind<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />

1974 Tallinnfilm 7 min<br />

In a black-and-white world, colourful birds are born – red, yellow,<br />

40


lue, green, violet. Each of them brings one colour to the world.<br />

Birds are attacked by a cat who wants to destroy them. The birds<br />

best the cat. They unite into a wonderful firebird. The bright, expressionless<br />

black-and-white world becomes multi-coloured.<br />

The Simpletons<br />

Original title: Kilplased<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />

1974 Tallinnfilm 8 min<br />

A drawn animation based on the Fr. R. Kreutzwald’s folk story<br />

makes fun of all meaningless and pointless activity. The film has<br />

chosen five pearls of wisdoms of the Simpletons: rolling logs, building<br />

a house, helping a cuckoo bird, driving animals off the field<br />

and burning a house. We all have a bit of the Simpletons in us and<br />

realising that is the best remedy.<br />

Tale of the Little Rabbit<br />

Original title: Lugu Jänesepojast<br />

Ando Keskküla<br />

1975 Tallinnfilm 8 min<br />

A little rabbit doesn’t want to go to sleep. Mama bunny tries to<br />

scare him with a fox, a wolf and a bear, but the son boasts that he<br />

is not afraid of any of them. Suddenly, a little mouse appears on<br />

the floor. The young rabbit quickly hops under the blanket.<br />

The Rabbit<br />

Original title: Jänes<br />

Ando Keskküla<br />

1976 Tallinnfilm 10 min<br />

A fairy-tale story about the self-discovery of a machine-rabbit<br />

born in a factory during the night both in the forest and the urban<br />

environment. The film uses drawn animation, a live actor and<br />

photographs.<br />

41


Sunday<br />

Original title: Pühapäev<br />

Avo Paistik<br />

1977 Tallinnfilm 9 min<br />

A cinematic short story dedicated to the contradictions of scientific<br />

and technical progress warns us against one-sided technical<br />

developments that turn a person into an involuntary consumer.<br />

Vacuum Cleaner<br />

Original title: Tolmuimeja<br />

Avo Paistik<br />

1978 Tallinnfilm 9 min<br />

A drawn animation based on Eno Raud’s fairy tale, in which the<br />

main character is a vacuum cleaner who wants to consume the<br />

whole world around it.<br />

Is The Earth Round?<br />

Original title: Kas maakera on ümmargune?<br />

Priit Pärn<br />

1977 Tallinnfilm 9 min<br />

The satirical and paradoxical drawn animation reveals the relativity<br />

and versatility of the phenomenon of life and the irreversibility of<br />

human life.<br />

And Plays Tricks<br />

Original title: … ja teeb trikke<br />

Priit Pärn<br />

1978 Tallinnfilm 9 min<br />

The story of Green Bear, a great trickster, who is forced to overcome<br />

many mishaps before his craft gains recognition among<br />

animals.<br />

Avo Paistik „Pühapäev“<br />

Priit Pärn „Kas maakera on ümmargune?“<br />

42


43


<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> „Värvilind“<br />

44


45


Konverents<br />

Conference<br />

46


Laupäev 20. märts<br />

11.00<br />

Eesti animatsiooni<br />

juubeliaasta konverents<br />

Konverents on pühendatud Eesti animatsiooni <strong>90</strong>.<br />

juubeliaastale ning <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>u <strong>90</strong>. sünnipäevale.<br />

1931. aastal jõudis linale esimene Eestis valminud joonisfilm<br />

„Kutsu Juku seiklusi”. Just seda sündmust võib<br />

pidada Eesti animatsiooni traditsiooni lähtepunktiks.<br />

Konverentsi keskmeks on võetud animamaestro <strong>Rein</strong><br />

<strong>Raamat</strong>u loomingu kõrgaeg 1970.–1980. aastatel.<br />

Konverentsil käsitletakse Eesti ja Ida-Euroopa 1970.–<br />

1980. aastate animatsiooni suundi ja eripära, kokkupuuteid<br />

tolleagse kunsti ja kriitikaga ning uuritakse<br />

lähemalt <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>u loomingulist pärandit.<br />

11.00 Giannalberto Bendazzi (jääb ära)<br />

12.15 Natalja Lukinõh<br />

13.00 Vaheaeg<br />

14.00 Andreas Trossek<br />

14.45 Elise Eimre<br />

15.20 Jaak Lõhmus<br />

16.05 „Suur Tõll” 1980, <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />

16.20 Paneel: Ülo Pikkov, Linda Kaljundi, Eva Näripea<br />

Konverentsipäeva juhib Mari-Liis Rebane.<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> „Värvilind“<br />

47


Saturday March 20<br />

11:00<br />

Estonian Animation Jubilee<br />

Conference<br />

The conference is dedicated to the <strong>90</strong>th anniversary<br />

of Estonian animation and the <strong>90</strong>th birthday of <strong>Rein</strong><br />

<strong>Raamat</strong>. In 1931 premiered the first Estonian animation<br />

“Adventures of Kutsu Juku”. This event is considered<br />

the starting point of the Estonian animation tradition.<br />

The conference focuses on the heyday of animation<br />

master <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>’s work, that is the 1970s and<br />

1980s. The conference will discuss the directions<br />

and peculiarities of Estonian and Eastern European<br />

animation in the 1970s and 1980s. The contact points<br />

with art and criticism of that time and the creative<br />

heritage of <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> will be explored in detail.<br />

11:00 Giannalberto Bendazzi (cancelled)<br />

12:15 Natalia Lukinykh<br />

13:00 Break<br />

14:00 Andreas Trossek<br />

14:45 Elise Eimre<br />

15:20 Jaak Lõhmus<br />

16:05 “Big Tyll” 1980, <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />

16:20 Panel discussion: Ülo Pikkov, Linda Kaljundi, Eva<br />

Näripea<br />

The conference is moderated by Mari-Liis Rebane.<br />

48


Giannalberto<br />

Bendazzi<br />

Ida-Euroopa<br />

ja vinged<br />

seitsmekümnendad<br />

Teise maailmasõja ajal olid Nõukogude Liit ja USA liitlased. Kui<br />

natsid olid hävitatud, jagas ameeriklaste kommunismivastasus,<br />

Nõukogude kapitalismivastasus ja mõlema imperialism maailma<br />

kaheks blokiks, mis pidasid avalike lahinguteta kurnamissõda.<br />

Idabloki kinoametnikud olid tihti eelkõige patrioodid ja pärssisid<br />

kohalike kunstnike uuendusi vähesel määral. Tsensorid oli muidugi<br />

ikka lühinägelikud. Nad alahindasid animatsiooni tavapäraste<br />

eelarvamustega: „Kes vaatab lühifilme?” „Animeeritud joonistused<br />

on lastele” „Kas stiil vastandub sotsialistlikule realismile? Aga film<br />

võitis peaauhindu. Meist peetakse maailmas lugu”.<br />

Horvaatias ehk toonase föderaalse Jugoslaavia osariigis puhkes<br />

õide Ida-Euroopa animatsiooni liikumine. 1961. aastal võitis Dušan<br />

Vukotići „Surrogaat” animatsiooniajaloo esimese Ameerika-välise<br />

Oscari. Film oli sürreaalne, uudse disainiga farss, mis põhines ideel,<br />

et kõik on võlts. Pessimism koos sarkasmiga oli stiililine šiffer Vukotići<br />

kolleegidele ehk nn Zagrebi koolkonnale. Nende pessimism oli eksistentsiaalne<br />

mitte poliitiline. Privaatselt väitsid autorid ühehäälselt,<br />

et on rahul oma juhtide ja süsteemiga. Samal rajal õilmitsesid ka<br />

poolakad, ungarlased, rumeenlased, tšehhid, eestlased, grusiinid,<br />

armeenlased ja bulgaarlased. Nad tõid kaasa vormilisi, temaatilisi<br />

ja tehnilisi uuendusi.<br />

Filmid olid tihti allegoorilised. Näiteks Praha suure nukuanimaatori<br />

Jiří Trnka lühifilm „Käsi” jutustab loo alandlikust pottsepast, kelle<br />

töökotta tunginud tohutu käsi annab talle rõhuvaid korraldusi.<br />

49


Käsitööline sureb lõpuks ja käsi peab talle piduliku matuseteenistuse.<br />

„Kritiseerisite poliitilise võimu silmakirjalikkust ja nüri vägivalda,”<br />

ütlesid tsensorid. „Ei iial,” vastas Trnka. „Taunisin katoliku kiriku patte!”<br />

Moskvast inspireeritud valitsused olid kirikuvastased.<br />

Kui läbinägelikkus on nõrkade tugevus, siis kehtis reegel, et loovinimesed<br />

on alati nõrgad. Suurmehi nagu Miroslaw Kijowiczit või<br />

Gyorgyi Kovásznaid kiusati mitmel moel. Tsensuur ja vabadus<br />

maadlesid omavahel kolmkümmend viis aastat. 1970.–1980. aastail<br />

oli kogu maailmas autorianimatsiooni kõrgaeg. Kahe kaeviku<br />

eurooplased olid ühel meelel stiiliuuenduste või õigemini autorifilmi<br />

osas. Oli vaid üks reegel: tee oma asja, tee film, mis peegeldab sind.<br />

Ühel hetkel kaotasid Nõukogude Liidu juhid haarde. Algul valisid<br />

Vene Föderatsiooni liidetud riigid ja hiljem ka Venemaa ise valjema<br />

kunsti. Andrei Hržanovski lavastas „Klaasharmooniumi”, mis<br />

mõistis geniaalselt ja armutult hukka intellektuaalse rõhumise. Juri<br />

Noršteini melanhoolne, ja nostalgiline „Lugude lugu” pärjati 1980.<br />

aasta Zagrebi festivalil peaauhinnaga. See tegi lõpu sotsialistlikule<br />

realismile ja monoliitsele lastele pühendumisele.<br />

Need olid <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>u parimate filmide aastad. <strong>Raamat</strong> oli režissöör<br />

mitte animaator ja tal polnud selgelt määratletavat visuaalset<br />

stiili, kuid tema värve, montaaži ja süžeesid ühendas iseloomulik<br />

tugevus. „Suur Tõll” on mõnes mõttes animatsiooni vaste Eugène<br />

Delacroix’ maalile „Vabadus viib rahva barrikaadidele” (1830).<br />

Giannalberto Bendazzi on praegu sõltumatu teadlane, aga oli<br />

varem animatsiooni ajaloo professor Milano ülikoolis ja külalisprofessor<br />

Singapuri Nanyangi tehnikaülikoolis. Bendazzi alustas karjääri<br />

ajakirjanikuna ja oli alati sõltumatu teadlane. Ta jätkas täiskohaga<br />

õppejõuna 19<strong>90</strong>. aastate lõpus ja on pidanud ulatuslikke loenguid<br />

kõigil mandritel.<br />

Bendazzi on sünnilt itaallane, aga pühendub rahvusvahelistele<br />

projektidele. Ta on oma alal tunnustatud autor, tema tuntuim raamat<br />

on „Cartoons: 100 Years of Cinema Animation” (Bloomington,<br />

Indiana: Indiana University Press, 1994). <strong>Raamat</strong> animatsiooni<br />

50


maailmaajaloost on avaldatud itaalia, inglise, prantsuse, hispaania<br />

ja pärsia keeles. Muudetud ja ajakohastatud raamat ilmus uuesti<br />

2016. aastal („Animation – A World History”, CRC, Boca Raton,<br />

Florida, kolm köidet). Bendazzi toimetas ka raamatu „Alexeieff –<br />

Itinéraire d’un maître / Itinerary of a Master” (Pariis: Dreamland, 2001<br />

inglise ja prantsuse keeles), mis on pühendatud kuulsale avangardliku<br />

lühi filmi autorile.<br />

2019. aastal autasustas Lissaboni ülikool teda audoktorina elukestva<br />

panuse eest animatsioonikultuuri. Bendazzi viljakate kirjutiste hulgas<br />

on ka mängufilmide, eriti komöödiate analüüse nagu näitavad<br />

tema raamatud „Woody Alleni filmid” (Fabbri, 1984) ja „Mel Brooks” (Il<br />

Formichiere, 1977). Tema peamine kirg ja pühendumus on jätkuvalt<br />

animatsioon. Selle meediumi reklaamimiseks kirjutab Bendazzi<br />

raamatuid, retrospektiive, artikleid, esseesid, panustab ja osaleb<br />

festivalidel, peab loenguid ja nii edasi. Giannalberto Bendazzi ei<br />

armasta animatsiooni, nagu kollektsionäär armastab marke või<br />

fänn jalgpallimeeskonda. Ta imetleb sügavalt seda kunsti, mis on<br />

alati alahinnatud või isegi tähelepanuta jäetud, aga väärib seetõttu<br />

erilist kiitust.<br />

51


Giannalberto<br />

Bendazzi<br />

Eastern Europe and the<br />

Roaring Seventies<br />

During WWII, the Soviet Union and the United States were allies.<br />

After beating the Nazis, the anti-communism of the Americans, the<br />

anti-capitalism of the Soviets, and their shared imperialism divided<br />

the world into two blocs that waged a war of attrition.<br />

Eastern cinema officials were still patriots and only mildly thwarted<br />

the innovations of the artists. The censors were short-sighted of<br />

course. They had common preconceptions about animation: “Who<br />

wants a short film?” “Animated drawings ... for children.” “The style<br />

contrasts with Socialist Realism! But the film won grand prizes. We<br />

gained prestige.”<br />

It was in Croatia, then part of Yugoslavia, where the new Eastern<br />

European animation blossomed. In 1961, Dušan Vukotić’s “Surrogate”<br />

won the first non-American Oscar for animation. It was a surreal<br />

farce, with an innovative design, based on the idea that everything<br />

is bogus. Pessimism with sarcasm was the stylistic cypher of<br />

Vukotic’s colleagues, the so-called Zagreb School. Theirs was<br />

existential, not political. In private, the authors all claimed to be<br />

satisfied with their leaders and their system. The Poles, Hungarians,<br />

Romanians, Czechs, Estonians, Georgians, Armenians, and<br />

Bulgarians rapidly prospered in that furrow. They brought on formal,<br />

thematic and technical innovations.<br />

Films were often allegorical. The great Prague puppet animator<br />

Jiří Trnka’s short film “The Hand”, tells the story of a potter whose<br />

workshop is overtaken by a huge hand giving him oppressive orders.<br />

The craftsman ends up dying, and the hand pays him solemn<br />

funeral honors. “You criticized the hypocrisy and violence of polit-<br />

52


ical power,” said the censors. “Never,” Trnka replied. “I denounced<br />

the sins of the Catholic Church!” Moscow-inspired governments<br />

were very anticlerical.<br />

If sagacity is the strength of the weak, the rule was that the creatives<br />

always remain weak. Men of great value such as Miroslaw<br />

Kijowicz or Gyorgyi Kovásznai were subjected to great harassment.<br />

Censorship and freedom were in a grapple for thirty-five years, the<br />

1970s and the 1980s being the heyday of auteur animation in the<br />

world. The Europeans of the two trenches always agreed on stylistic<br />

innovation, or more precisely, the auteur film. There seemed to<br />

be only one rule. Do your own thing. Make the film that reflects you.<br />

At one point, even the leaders of the Soviet Union lost grip. First, the<br />

states incorporated into the Russian Federation, then Russia itself<br />

opted for a more liberal art. Andrey Khrzhanovsky directed the<br />

“Glass Harmonica”, a brilliant and ruthless denunciation of intellectual<br />

oppression; Yuri Norshtein’s melancholic and nostalgic “Tale of<br />

Tales” won the grand prize at the 1980 Zagreb festival, and put an<br />

end to Socialist Realism and the monolithic devotion to children.<br />

These were the years of <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>’s best films. <strong>Raamat</strong> was a<br />

director, not an animator and didn’t have an identifiable visual<br />

style, but his colors, editing and plots were all marked with a characteristic<br />

strength. “Big Tyll” is, in a way, animation’s counterpart to<br />

Eugène Delacroix’ Liberty Leading the People (1830).<br />

Giannalberto Bendazzi, currently an independent scholar, is a<br />

former professor of the History of Animation at the Università degli<br />

Studi di Milano and a former Visiting Professor at the Nanyang<br />

Technological University in Singapore. Bendazzi started his career<br />

as a journalist and was always an independent, self-funded scholar.<br />

He turned to full-time academic teaching by the end of the 19<strong>90</strong>s<br />

and has lectured extensively on all continents.<br />

An Italian by birth, Bendazzi’s efforts are devoted to international<br />

projects. He is an acclaimed author in his sphere and his<br />

best-known book is Cartoons: 100 Years of Cinema Animation<br />

53


(Bloomington, Indiana: Indiana University Press, 1994), a world history<br />

of the medium published in Italian, English, French, Spanish and<br />

Persian. This book, completely remade and updated, was published<br />

again in 2016 (Animation – A World History, CRC, Boca Raton, Florida,<br />

three volumes). Bendazzi also edited Alexeieff – Itinéraire d’un<br />

maître / Itinerary of a Master (Paris: Dreamland, 2001 in English and<br />

French), devoted to the famous auteur of avant-garde short films. In<br />

2019 the Lisbon University awarded him an Honorary Doctorate for<br />

his lifelong contribution to the animation culture.<br />

Bendazzi‘s prolific written works include live-action cinema, especially<br />

comedy, as shown by his books The Films of Woody Allen<br />

(Fabbri, 1984) and Mel Brooks (Il Formichiere, 1977). His principal<br />

passion and dedication is still animation. To promote this medium<br />

Bendazzi writes books, retrospectives, articles, essays, contributes<br />

to and participates in festivals, delivers lectures, classes and so<br />

on. Giannalberto Bendazzi does not love animation like a collector<br />

loves his stamps or a fan loves his football team. He deeply admires<br />

this art that has always been underestimated, or even neglected,<br />

and therefore deserves special praise.<br />

54


Natalja Lukinõh<br />

Edu, võitluse ja<br />

loomingu lugu<br />

Nõukogude Venemaa animatsiooni<br />

ettekanne silmapaistva eesti meistri<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>u <strong>90</strong>. sünnipäeva auks on<br />

pühendatud vene animatsiooni ajaloo olulisematele etappidele.<br />

Kõigepealt tuleb kõne eelmise sajandi 1960. aastate lõpu Hruštšovi<br />

nn sula perioodi avastustest ja uutest vormidest, mis erutasid kogu<br />

Nõukogude kultuuri ja kino, kui aktiivselt laiendati teemade, žanrite<br />

ja stiilide piire. Muinasjutukangelased asendati satiiriliste draamade<br />

ja filosoofiliste paraboolide tegelastega ning sotsialistliku<br />

realismi muutumatud kaanonid olid avangardi rünnaku ajal kokku<br />

varisemas. Seda perioodi esindab silmapaistva vene meistri Andrei<br />

Hržanovski filmiprogramm. Ta kuulutas esimestest autorifilmidest<br />

alates oma kunsti teemat, mille autoriteetideks olid Puškin ja Krõlov,<br />

Fellini ja Schnittke, irooniline inglise luule ja avangardi kunstnikud.<br />

Hržanovski loomingulised eelistused on eriti lähedased <strong>Rein</strong><br />

<strong>Raamat</strong>u kunstilistele ideaalidele ja saavutustele.<br />

Vene animatsiooniajaloo teine saatuslik etapp oli seotud 1980.<br />

aastate lõpul alanud perestroika perioodiga, mis sillutas tee<br />

tervele põlvkonnale noortele talentidele ja sõltumatutele loomekollektiividele.<br />

Seda perioodi esindab Nõukogude esimese<br />

sõltumatu filmistuudio PILOT filmikogu. Stuudio asutaja, juht ja<br />

maailma kuulsuse saavutaja oli 2007. aastal ootamatult lahkunud<br />

Nõukogude Venemaa režissöör-animaator Aleksander Tatarski.<br />

PILOTi filmid on lisatud hiilgava perestroikajärgse värskeima vene<br />

autorianimatsiooni kollektsiooni ja saanud rea auhindu festivalidelt<br />

kodu- ja välismaal. Täna töötavad Tatarski õpilased ja järgijad<br />

aktiivselt mitte ainult PILOTis, vaid ka paljudes teistes kodumaistes<br />

55


stuudiotes, andes ainulaadse panuse Vene animatsioonitööstuse<br />

arengusse.<br />

Natalja Lukinõh on filmikriitik, animatsiooni ekspert, Venemaa<br />

Riikliku Kinoülikooli (VGIK) ja Kool-Stuudio SHAR õpetaja (dotsent). Ta<br />

on dokumentaalfilmide autor, Venemaa Föderatsiooni austatud kultuuritöötaja.<br />

Ta on kirjutanud artikleid ja telereportaaže kaasaegse<br />

filmi ja animatsiooni kohta. Ta on loonud ja lavastanud telesaateid<br />

(ANIMATEKA, ANIMA-LESSON) ning animatsiooni ja kultuuri käsitlevaid<br />

dokumentaalfilme. Ta on võitnud rahvusvahelistel filmifestivalidel.<br />

Natalja Lukinõh on Nika Kinokunsti Akadeemia akadeemik,<br />

FIPRESCI ja ASIFA liige. Ta on Vene animafilmide festivali Suzdalfest<br />

programmijuht ja rahvusvahelise filmifestivali Pacific Meridian<br />

(Vladivostok) animaprogrammi kuraator. Ta on žüriis paljudel<br />

rahvusvahelistel filmifestivalidel (Berliin, Tampere, Leipzig, Annecy,<br />

Stuttgart, Seoul, Zagreb, Tallinn, Vilnius, Riia jne). Ta on osalenud<br />

ka rahvusvahelistes animatsiooni töötubades ja õpetanud õpilasi<br />

Ukrainas, Leedus, Eestis, Belgias, Portugalis, Iirimaal.<br />

56


Natalia Lukinykh<br />

Story of Success,<br />

Struggle and Creation<br />

The presentation of Russian-Soviet animation in honor of the <strong>90</strong>th<br />

birthday of the outstanding Estonian master <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> will be<br />

dedicated to the most important stages of the history of Russian<br />

animation. First of all, there will be a speech about the discoveries<br />

and new forms of the so-called Khrushchev “thaw” period of the<br />

late 1960s, that aroused the whole Soviet culture and Soviet cinema,<br />

when actively expanding the boundaries of themes, genres, and<br />

styles. Fairy-tale heroes were replaced with characters of satirical<br />

dramas and philosophical parables, immutable canons of socialist<br />

realism were collapsing under the onslaught of the avant-garde.<br />

This period will be represented by a program of films by the outstanding<br />

Russian master Andrey Khrzhanovsky, who from the first<br />

auteur films declared his special theme in art, where his authorities<br />

were Pushkin and Krylov, Fellini and Schnittke, ironic English poetry<br />

and avant-garde artists. His creative preferences were especially<br />

close to the artistic ideals and achievements of <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>.<br />

The second fateful stage in the history of Russian animation was<br />

associated with the “perestroika” period in the late 1980s, which<br />

gave way to a whole generation of young talents and independent<br />

creative collectives. This period will be represented by the<br />

collection of films by the first Soviet independent film studio PILOT,<br />

which was created, headed and led to world recognition by the<br />

famous Russian-Soviet director-animator Alexander Tatarsky, who<br />

passed away in 2007. PILOT’s films have been added to the brilliant<br />

post-perestroika collection of the latest Russian auteur animation,<br />

receiving many festival awards at home and abroad. Today, students<br />

and followers of Tatarsky actively work not only for PILOT but<br />

57


also for many other domestic studios, making their unique contribution<br />

to the development of the Russian animation industry.<br />

Natalia Lukinykh is a film critic, expert in animation, teacher<br />

(docent) in the Russian State Cinema University (VGIK) and School-<br />

Studio SHAR. She is a documentary filmmaker and has been honored<br />

as a cultural worker of the Russian Federation. She has written<br />

numerous articles and TV reviews about contemporary film and<br />

animation. Natalia Lukinykh has created and directed original TV<br />

programs (ANIMATEKA, ANIMA-LESSON) and documentaries about<br />

animation and culture. She has won at international film festivals.<br />

She is a scholar of the Russian Academy of Cinema Arts “Nika” and<br />

a member of FIPRESCI and ASIFA. She is also the program director<br />

of the animated film festival Suzdalfest, the curator of the animation<br />

program for the international film festival Pacific Meridian in<br />

Vladivostok, and she has been a jury member for various international<br />

film festivals (Berlin, Tampere, Leipzig, Annecy, Stuttgart,<br />

Seoul, Zagreb, Tallinn, Vilnius, Riga etc.). She has participated in<br />

international animation workshops and taught students in Ukraine,<br />

Lithuania, Estonia, Belgium, Portugal, and Ireland.<br />

58


Andreas Trossek<br />

Eesti<br />

joonisanimatsiooni<br />

ja neoavangardi<br />

kokkupuutepunktidest<br />

Ettekanne vaatleb ajavahemikus 1973–1979 filmistuudio Tallinnfilm<br />

joonisfilmiosakonnas valminud teoseid, mille valmimisprotsessi<br />

olid kaasatud sel ajavahemikul paljuski Lääne popkunstist (sh<br />

joonisfilmist „Kollane allveelaev”, 1968) mõjutatud kunstnikud Aili Vint,<br />

Leonhard Lapin, Sirje Lapin (Runge), Ando Keskküla, <strong>Rein</strong> Tammik<br />

ja Priit Pärn. Juhtumiuuringuna keskendutakse teostele „Lend”<br />

(1973), „Värvilind” (1974), „Lugu jänesepojast” (1975), „Jänes” (1976),<br />

„Pühapäev” (1977) ja „Tolmuimeja” (1978), „Kas maakera on ümmargune?”<br />

(1977) ning „... ja teeb trikke” (1979).<br />

Andreas Trossek on kunstiajaloolane ja -kriitik, töötab kvartaliajakirja<br />

kunst.ee peatoimetajana. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia<br />

kunstiteaduste eriala 2003. aastal bakalaureuse- ja 2007. aastal<br />

magistrikraadiga.<br />

59


Andreas Trossek<br />

The Points of Contact Between<br />

Estonian Drawn Animation<br />

and Neo-Avant-Garde<br />

The presentation examines works made in the drawn animation department<br />

of the Tallinnfilm film studio between 1973 and 1979, which<br />

employed artists influenced by western pop art and animated films<br />

like Yellow Submarine. These artists were Aili Vint, Leonhard Lapin,<br />

Sirje Lapin (Runge), Ando <strong>Rein</strong> Tammik and Priit Pärn. The case study<br />

will focus on the works “Taking Off” (1973), “Firebird” (1974), “The Tale of<br />

the Little Rabbit” (1975), “Rabbit” (1976), “Sunday” (1977) and “Vacuum<br />

Cleaner” (1978), “Is the Earth Round? ” (1977) and “And Plays Tricks”<br />

(1979).<br />

Andreas Trossek is an art historian and critic, who works as the<br />

editor-in-chief of the quarterly magazine kunst.ee. He graduated<br />

from the Estonian Academy of Arts with a bachelor’s degree in art<br />

sciences in 2003 and a master’s degree in 2007.<br />

60


Elise Eimre<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> — kunstnik<br />

filmitööstuses<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> lõpetas 1957. aastal Eesti Riikliku<br />

Kunstiinstituudi maalija-portretistina. Juba<br />

sama aasta sügisel töötas <strong>Raamat</strong> aga<br />

Tallinna Kinostuudios. Tema esimeseks filmiks<br />

sai „Juunikuu päevad” ja rolliks assistenditöö<br />

kohaliku filmikunsti ristiisa Peeter Linzbachi<br />

käe all. <strong>Raamat</strong>u tegevusväli filmikunstnikuna<br />

sai lõpu mängufilmiga „Valge laev”.<br />

Filmi esilinastumise ajaks 1971. aastal oli tudengipõlvest startinud<br />

kunstnikust saanud 40-aastane kindla visiooniga filmitegija, kes<br />

neid kahte maailma ühendades rajas samal aastal Tallinnfilmi<br />

joonisfilmistuudio. Ettekanne käsitleb <strong>Raamat</strong>u loometeed kunstnikust<br />

filmitegijaks ning nende kahe loovala sümbioosi tema töös<br />

filmikunstnikuna. Intervjuudele, arhiivimaterjalidele ja filmide analüüsile<br />

tuginedes saavad peamise fookuse <strong>Raamat</strong>u paigutamine<br />

ja paigutumine filmitööstusesse ning tema ühed märgilisemad tööd<br />

filmide „Põrgupõhja uus Vanapagan” (1964) ja „Viimne reliikvia” (1969)<br />

kunstnikuna.<br />

Elise Eimre (s. 19<strong>90</strong>) on kunstiteadlane, kes uurib filmikunsti esteetikat<br />

ja ajalugu. Ta on kaitsnud bakalaureusekraadi (2013) Eesti<br />

Kunstiakadeemias kunstiteaduse erialal ja magistrikraadi (2015)<br />

Tallinna Ülikoolis filmikunsti erialal. Ta kirjutab Eesti Kunstiakadeemia<br />

kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis doktoritööd „Designing<br />

Cinematic Images. Production Design of Estonian Feature Films,<br />

2000–2015”. Ta on esinenud uurimusega arvukatel rahvusvahelistel<br />

konverentsidel. Lisaks teadustööle töötab Elise Eimre Pimedate<br />

61


Ööde filmifestivali programmi koostajana ning juhib filmikunstnike<br />

rahvusvaheliste meistriklasside programmi PÖFF Black Room. Ta<br />

kuulub Eesti Filmiajakirjanike Ühingusse ja avaldab filmikriitikat<br />

erinevates Eesti väljaannetes.<br />

62


Elise Eimre<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> – an Artist in the<br />

Film Industry<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> graduated from the Estonian National Institute of Art<br />

in 1957 as a painter-portraitist. Already in the autumn of the same<br />

year, <strong>Raamat</strong> started work at Tallinna Kinostuudio. His first film<br />

was Days of June and he was an assistant under the godfather of<br />

local cinema Peeter Linzbach. <strong>Raamat</strong>’s career as an art director<br />

came to an end with the film White Ship. By the premiere in 1971, the<br />

student had transformed into a 40-year-old filmmaker with a clear<br />

vision. He combined the two worlds and created the Tallinnfilm<br />

drawn animation studio the same year. The presentation looks into<br />

<strong>Raamat</strong>’s creative path from an artist to a filmmaker and the symbiosis<br />

of the two creative roles in his work as an art director. Based<br />

on interviews, archival materials and film analysis the focus will be<br />

on <strong>Raamat</strong>’s position in the film industry and his most noteworthy<br />

work on films Devil on Earth (1964) and The Last Relic (1969).<br />

Elise Eimre (b. 19<strong>90</strong>) is an art historian who studies the aesthetics<br />

and history of film art. She has a bachelor’s degree (2013) in art<br />

history from the Estonian Academy of Arts and a master’s degree<br />

(2015) in film art from Tallinn University. She is writing her doctoral<br />

dissertation Designing Cinematic Images. Production Design of<br />

Estonian Feature Films, 2000–2015. She has presented her research<br />

at numerous international conferences. In addition to research,<br />

Elise Eimre works as a festival programmer for the Black Nights Film<br />

Festival and manages the PÖFF Black Room program for international<br />

masterclasses for film artists. She is a member of the Estonian<br />

Film Journalists’ Association and publishes film reviews in various<br />

Estonian publications.<br />

63


Jaak Lõhmus<br />

Unustamatud<br />

unustatud<br />

Ettekanne <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>u animateoste tõlgendustest<br />

ning arvustustest enne aastat<br />

1991. Juri Lotmani, Mihhail Lotmani, Mihhail<br />

Jampolski, Sergei Assenini jt käsitlused.<br />

Jaak Lõhmus (s 1955) on filmiajakirjanik, telesaadete ja dokumentaalfilmide<br />

autor, BFMi eesti ja maailmafilmi ajaloo lektor.<br />

64


Jaak Lõhmus<br />

Unforgettable Forgotten<br />

A presentation about <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>’s interpretations and reviews of<br />

animated works before 1991. The treatments by Juri Lotman, Mihhail<br />

Lotman, Mihhail Jampolski, Sergei Assenin and others.<br />

Jaak Lõhmus (b. 1955) is a film journalist, author of television programs<br />

and documentaries, lecturer on the history of Estonian and<br />

world film at BFM.<br />

65


Paneelarutelu<br />

Paneel keskendub ühele tuntumale <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>u<br />

joonisfilmile „Suur Tõll”. 1980. aastal valminud Eesti<br />

vägilasmuistendile toetuv joonisfilm kätkeb endas<br />

tugevaid rahvusromantilisi kujundeid, vabadusiha<br />

ja lootust. Saaremaa vägilane Tõll, rahva usk ja<br />

jõud, aitab võita ülekaalukad võõrväed ja saatana<br />

enda. Kunstnik Jüri Arrak on loonud sümboliterohke<br />

filmimaastiku, mis on vaatajate mällu sööbinud nii ilu<br />

kui ka süngusega. Arraku loomingulaad toetab filmi<br />

mütoloogilist tausta ja sõnumitihedust. Filmi saadab<br />

Lepo Sumera muusika. Paneelil kõnelevad filmitegija<br />

Ülo Pikkov, ajaloolane Linda Kaljundi ja Rahvusarhiivi<br />

filmiarhiivi direktor Eva Näripea. Vestlust juhib<br />

Mari-Liis Rebane.<br />

Suur Tõll<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />

1980 Tallinnfilm 13 min<br />

Joonisfilm täiskasvanutele, mille aluseks on eesti rahva muistendid<br />

Suurest Tõllust. Huvitavas vormis elustab film vägilase kuju, kelles<br />

kehastub rahva tööarmastus, tugevus ja elujõud.<br />

66


Panel Discussion<br />

The discussion focuses on <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>’s best known<br />

drawn animation “Big Tyll”. The drawn animation<br />

made in 1980 is based on an Estonian folk hero and<br />

contains several strong folkloric images; a desire for<br />

freedom and hope. The hero of Saaremaa, Tyll, the<br />

faith and strength of the people, helps defeat the<br />

overwhelming foreign forces and Satan himself. Artist<br />

Jüri Arrak has created a symbolic film landscape<br />

that has imprinted beauty as well as darkness in the<br />

minds of the audience. Arrak’s creative style supports<br />

the film’s mythological background and message<br />

density. The film is accompanied by music by<br />

Lepo Sumera. Filmmaker Ülo Pikkov, historian Linda<br />

Kaljundi and the director of the Film Archive of the<br />

National Archives Eva Näripea, will participate in the<br />

discussion. The conversation will be moderated by<br />

Mari-Liis Rebane.<br />

Big Tyll<br />

Original title: Suur Tõll<br />

<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />

1980 Tallinnfilm 13 min<br />

A drawn animation for adults based on the Estonian folk tales<br />

about Big Tyll. In an interesting way, the film enlivens the image of a<br />

giant hero, who embodies the people’s love for work, their strength<br />

and vitality.<br />

67


Ülo Pikkov<br />

Ülo Pikkov (1976) on rahvusvaheliselt tunnustatud filmitegija, produtsent<br />

ja õppejõud. Pikkov õppis animatsiooni Turu Kunstiakadeemias<br />

Soome Vabariigis ja alates 1996. aastast on lavastanud mitmeid<br />

auhinnatud animatsioonfilme. Ta on kirjutanud filmiteemalisi<br />

artikleid ning ilukirjanduslikke raamatuid nii lastele kui ka täiskasvanutele.<br />

2005. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli Õigusinstituudi,<br />

spetsialiseeru des meedia ja autoriõiguse teemadele. Aastatel<br />

2006–2016 töötas Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakonnas<br />

dotsendina, tegeledes professionaalsete animafilmitegijate<br />

koolitusega. Pikkov on raamatu „Animasoofia, teoreetilisi<br />

kirjutisi animatsioonfilmist” (2011) autor. 2018. aastal omandas<br />

Eesti Kunstiakadeemias doktori kraadi tööga „Anti-animatsioon:<br />

Ida-Euroopa animatsioonfilmi eripära”.<br />

68


Ülo Pikkov<br />

Ülo Pikkov (1976) is an internationally renowned filmmaker, producer<br />

and film scholar. Pikkov studied animation at the Turku Arts<br />

Academy in Finland and since 1996 has directed several awardwinning<br />

animation films. He has published articles on film and<br />

written fiction for children and adults. In 2005 he graduated from<br />

the Institute of Law at the University of Tartu, focusing on the media<br />

and author’s rights. For 10 years Pikkov was the associate professor<br />

of the Animation Department in the Estonian Academy of Arts<br />

supporting new talents in the Estonian animation scene. Pikkov is<br />

the author of Animasophy, Theoretical Writings on the Animated<br />

Film (2011). In 2018 Pikkov got his doctoral degree at the Estonian<br />

Academy of Arts with the thesis Anti-Animation: Textures of Eastern<br />

European Animated Film.<br />

69


Linda Kaljundi<br />

Linda Kaljundi on ajaloolane, kes on tegelenud Eesti keskaja ja<br />

varauusaja ajalooga, viimasel ajal aga peamiselt kultuurimälu<br />

uuringutega. Ta on kirjutanud kroonikatest ja hilisemast ajalookirjutusest,<br />

ajalooromaanidest ja ajaloopiltidest, pärandist<br />

ja keskkonnast laiemalt. Doktorikraadi on ta kaitsnud Helsingi<br />

Ülikoolis, töötanud teadurina ja pidanud loenguid mitmes<br />

Põhjamaade teadusasutuses ning olnud Eestis pikemat aega<br />

ametis õppejõu ja teadurina Tallinna Ülikoolis. Praegu töötab ta<br />

Eesti Kunstiakadeemias Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi<br />

õppejõuna ning lisaks lööb kaasa Tallinna Ülikoolis Eesti keskkonnaajaloo<br />

teemalises uurimisprojektis vanemteadurina. Teadustööle<br />

lisaks on ta tegelenud teaduse populariseerimisega mitmesuguste<br />

kirjatööde ja õppematerjalide, loengute ja ekskursioonide vormis.<br />

Samuti on ta kureerinud näitusi ja töötanud Kumu kunstimuuseumis<br />

külaliskuraatorina.<br />

70


Linda Kaljundi<br />

Linda Kaljundi is a historian who has researched the history of the<br />

Estonian Middle Ages and early modern times but most recently<br />

is occupied with the study of cultural memory. She has written on<br />

chronicles and later historical writing, historical novels and pictures,<br />

heritage and the environment in general. She defended her doctoral<br />

dissertation at the University of Helsinki, worked as a researcher,<br />

has lectured at several Nordic research institutions, and has been<br />

a long time lecturer and researcher at Tallinn University in Estonia.<br />

She is currently working at the Estonian Academy of Arts as a<br />

lecturer at the Institute of Art History and Visual Culture and is also<br />

involved in a research project on Estonian environmental history<br />

at Tallinn University. In addition to research, she has been active in<br />

popularizing science through various writings, teaching materials,<br />

lectures and excursions. She has also curated exhibitions and<br />

worked as a guest curator at the Kumu Art Museum.<br />

71


Eva Näripea<br />

Eva Näripea on Rahvusarhiivi filmiarhiivi direktor ja ajakirja Studies<br />

in Eastern European Cinema (Routledge) toimetaja. 2011 kaitses<br />

ta Eesti Kunstiakadeemias filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga<br />

„Estonian Cinescapes: Spaces, Places and Sites in Soviet Estonian<br />

Cinema (and Beyond)“. Ta on avaldanud üle kolmekümne teadusartikli<br />

Eesti ja Ida-Euroopa filmikunsti ajaloost mitmesugustes<br />

rahvusvahelistes ajakirjades ja artiklikogumikes, koostanud<br />

teadusajakirjade erinumbreid ja artiklikogumikke (viimati 2020.<br />

aastal ilmunud Studies in Eastern European Cinema erinumbri Ida-<br />

Euroopa filmiarhiivindusest) ning tõlkinud filmialast kirjandust. Ta<br />

kuulub Eesti Kunstiteadlaste Ühingusse, on Eesti Kunstiakadeemia ja<br />

Tallinna Graafikatriennaali nõukogu liige ning Eesti Noorte Teaduste<br />

Akadeemia asutajaliige.<br />

72


Eva Näripea<br />

Eva Näripea is the director of the Film Archive of the National<br />

Archives and the editor of Studies in Eastern European Cinema<br />

(Routledge). In 2011 she defended her doctoral degree at<br />

the Estonian Academy of Arts with her dissertation Estonian<br />

Cinescapes: Spaces, Places and Sites in Soviet Estonian Cinema<br />

(and Beyond). She has published more than thirty research articles<br />

on the history of Estonian and Eastern European cinema in various<br />

international journals and article collections, compiled special<br />

issues and collections of articles in scientific journals (most recently<br />

Studies in Eastern European Cinema in 2020) and translated film<br />

literature. She is a member of the Estonian Society of Art Historians,<br />

a member of the council of the Estonian Academy of Arts and the<br />

Tallinn Print Triennial, and a founding member of the Estonian Young<br />

Academy of Sciences.<br />

73


Mari-Liis Rebane<br />

Mari-Liis Rebane on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade<br />

kunstide teaduskonnas uusmeedia (MA) ja animatsiooni (BA)<br />

õppekava. Ta on koostanud, korraldanud ja kureerinud mitmeid<br />

Eesti anima fookusprogramme välisfestivalidel (Eesti fookuse korraldamine<br />

festivalil Anima Brüssel, Hiroshima Animation Festivalil,<br />

kus näidati üle 300 Eesti animafilmi jpt). Aastatel 2013–2015 juhtis ta<br />

Baltimaade suurimat rahvusvahelist animatsioonfilmide festivali<br />

Animated Dreams. Mari-Liis on olnud kaasatud Eesti Filmi Instituudi<br />

animatsiooni rahastusvoorude ekspertkomisjoni ning kirjutanud<br />

kunsti- ja filmiteemalisi artikleid kultuurilehtedesse nagu Sirp, Teater.<br />

Muusika.Kino, Estonian Art, kunst.ee, Müürileht. Mari-Liis on ennast<br />

täiendanud mitmel pool Euroopas ning olnud mitmete rahvusvaheliste<br />

festivalide žüriiliige. 2017. aastast on ta kaasatud Lühifilmi<br />

Keskuse ShortEST tegemistesse ning lühifilmi tootjatele suunatud<br />

kontaktürituse Baltic Preview kaaskorraldajaks.<br />

74


Mari-Liis Rebane<br />

Mari-Liis Rebane has graduated from the Faculty of Fine Arts of<br />

the Estonian Academy of Arts with a degree in New Media (MA)<br />

and Animation (BA). She has compiled, organized and curated<br />

several Estonian animation programs at foreign festivals (organizing<br />

Estonian focus at the Anima Festival in Brussels, Hiroshima<br />

Animation Festival, where more than 300 Estonian animation films<br />

were shown, etc.). In 2013-2015, she led the largest international<br />

animated film festival in the Baltics, Animated Dreams. Mari-Liis<br />

has been a member of the expert committee of the Estonian Film<br />

Institute for animation funding and has written articles on art<br />

and film in cultural magazines such as Sirp, Teater.Muusika.Kino,<br />

Estonian Art, kunst.ee, Müürileht. Mari-Liis has studied in many parts<br />

of Europe and has been a jury member of several international<br />

festivals. Since 2017, she has been involved in the activities of the<br />

Estonian Short Film Center ShortEST and co-organized the Baltic<br />

Preview contact event for short film producers.


Linastused / Screenings at<br />

tv.artun.ee<br />

Korraldajad / Organizers<br />

Eesti Animatsiooni Liit / Estonian Animation Association<br />

Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts<br />

Toetajad / Supporters<br />

Partnerid / Partners<br />

Korraldusmeeskond / Organizing team<br />

Mari Kivi, Mari Laaniste, Ülo Pikkov, Priit Tender, Aurelia Aasa,<br />

Peep Pedmanson, Ruth-Helene Melioranski, Vesse Veering,<br />

Robert Luig ja teised.<br />

Toimetaja ja tõlkija / Editor and translator<br />

Helo Irik<br />

Kujundus / Design<br />

Teele Strauss<br />

Kujundustes kasutatud <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>u „Värvilind“ kuvatõmmiseid.<br />

Screenshots of <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>’s “Firebird” are being used as graphic design elements.<br />

2021 Eesti Animatsiooni Liit ja Eesti Kunstiakadeemia<br />

76

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!