Rein Raamat 90
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
#ANIMALIIT<br />
ANIMALIIT.EE<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />
<strong>90</strong><br />
15.-21.03.2021<br />
1
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />
20. märtsil <strong>90</strong>. juubelit tähistav filmikunstnik ja režissöör<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> on Elbert Tuganovi ja Heino Parsi<br />
kõrval üks kolmest hingestajast, kes eesti professionaalse<br />
animafilmi hälli, „Peetrikese unenäo“ (1958),<br />
juures andsid elustava käepuudutuse filmimaailmas<br />
iselaadse ning silmapaistva vaimuga traditsiooni<br />
sünniks.<br />
Kuid olulisim on, et eesti kultuslike mängufilmide<br />
„Põrgupõhja uus vanapagan“(1964), „Viini Postmark“<br />
(1968) ja „Viimne Reliikvia“ (1969) kunstnik-lavastaja<br />
<strong>Raamat</strong> pööras 1971. aastal uue lehekülje eesti ja<br />
maailma filmikunstis. Tema Tallinnfilmi esimesest<br />
joonisfilmist „Veekandja“ (1972) on alguse saanud katkematu<br />
elavate piltide voog, mis järgneva 50. aasta<br />
jooksul on kustutanud nõudlike kunstinautlejate janu<br />
kinosaalides üle ilma ning pannud aluse silmapaistvale<br />
Joonisfilmi stuudiole.<br />
Rahvusvaheliselt tuntud ja pärjatud <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>ut<br />
teatakse maailmas kui filmilavastajat, kes ühendab<br />
filmides maalikunsti animatsiooni maagiaga, mille<br />
säsiks on eesti folkloor ja inimlikkust võimustavad<br />
metafoorsed lood. Ülendades eesti kultuuri, liidab<br />
<strong>Raamat</strong> harmooniat tajuva loojana eesti pildi- ja<br />
helikunsti võimsaks tervikuks sõnatus animafilmis.<br />
Parima võimalikkuse piiril balansseeriva ning<br />
2
nõudliku lavastajana kaasab ta oma ideede teostamiseks<br />
eesti mängleva pop-kunsti avangardi<br />
kunstniku Leonhard Lapini ja helilooja <strong>Rein</strong> Rannapi<br />
„Värvilinnus“ (1974), aga ka kunstile tõsimeelsusega<br />
pühendunud suurkujud Lepo Sumera ja Jüri Arraku<br />
eestlase südamesoppi kuuluvas „Suures Tõllus“ (1980).<br />
Hingestatud piltide keeles maailmale sisemist tasakaalu<br />
ja rahu kuulutades annab meister <strong>Raamat</strong><br />
oma lugudes võimaluse särada ka tulevikul – kujundlikult<br />
mõtlevatel karikaturistidel Avo Paistikul „Vari.<br />
Tee“ (1972) ja Priit Pärnal „Kilplased“(1974).<br />
Mõtisklev looja <strong>Raamat</strong>us ei tunnista maiseid piire –<br />
nii ärkavad ellu Eduard Viiralti hing ja tegelaskujud<br />
deemonlik-masinliku ilma lõppu kuulutavas prohvetlikus<br />
„Põrgus“(1983).<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>u filmides, mis on saanud filmikunsti<br />
kustumatuks klassikaks kinolinadel, peegeldub ka<br />
tänases maailmas oodatud kompromissitu kunstnikust<br />
misjonär, kelle moto on usk kunsti, mis päästab<br />
maailma. Tõsimeelselt ja vahetult. Jäägitu pühendumisega.<br />
Kunsti sees ja kunstist, kunstnikest ja kunstile,<br />
aga alati näoga inimese poole. Ajatult inspireerivalt.<br />
Ja tema filme tuleb vaadata, et kogeda. Au meistrile<br />
ja pikka loovat iga, <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>!<br />
Mait Laas<br />
3
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>, a film artist and director celebrating his<br />
<strong>90</strong>th birthday on March 20, is one of three animators<br />
alongside Elbert Tuganov and Heino Pars, who created<br />
the first Estonian professional animation “Little<br />
Peter’s Dream” (1958) and thus paved the way for a<br />
unique and striking new tradition in the film world.<br />
But most importantly <strong>Raamat</strong> who was the art director<br />
of Estonian cult classics like Devil on Earth (1964),<br />
Postmark from Vienna (1968) and The Last Relic (1969)<br />
turned a new page in Estonian and world cinema in<br />
1971. His first drawn animation “Veekandja” (1972) from<br />
Tallinnfilm marked the beginning of a continuous flow<br />
of living images, which over the next 50 years have<br />
quenched the thirst of demanding art lovers in cinemas<br />
all over the world and laid the foundation for the<br />
outstanding Joonisfilm studio.<br />
Internationally acclaimed <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> is known in<br />
the world as a film director who combines classical<br />
painting with the magic of animation in his films, that<br />
hold Estonian folklore and empowering metaphorical<br />
stories in their core. <strong>Raamat</strong> elevates Estonian culture<br />
and harmoniously unites Estonian visual and sound<br />
art into a powerful combination in a wordless animated<br />
film.<br />
4
As a demanding director aiming for the best possible<br />
outcome, he realizes his ideas with the playful<br />
avant-garde pop artist Leonhard Lapin and composer<br />
<strong>Rein</strong> Rannap in “Firebird” (1974) as well as serious<br />
artists Lepo Sumera and Jüri Arrak in the deeply<br />
Estonian “Big Tyll” (1980). Grandmaster <strong>Raamat</strong>’s soulful<br />
images proclaim inner balance and peace to the<br />
world and his stories showcase future creators – the<br />
figuratively thinking cartoonists Avo Paistik “Vari. Tee”<br />
(1972) and Priit Pärn “The Simpletons” (1974).<br />
The contemplative creator <strong>Raamat</strong> does not recognize<br />
earthly boundaries – this is how the soul and<br />
characters of the deceased Eduard Viiralt come to<br />
life in the prophetic “Hell” (1983), which declares the<br />
end of the demonic mechanical world.<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>’s films have become indelible classics<br />
of cinematography and reflect the uncompromising<br />
artist missionary, whose motto is faith in art that<br />
saves the world. Earnestly and candidly. With unwavering<br />
commitment. Inside art and of art, artists<br />
and for art, but always reaching humans. Timelessly<br />
inspiring. And his films have to be seen to be experienced.<br />
Cheers to the master and long creative life to<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>!<br />
Mait Laas<br />
5
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> „Värvilind“<br />
6
7
Filmiprogramm<br />
Film program<br />
8
Esmaspäev 15. märts<br />
20.00<br />
Animailma maestro<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> <strong>90</strong><br />
Juubeli nädala avab <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>u animaprogramm,<br />
mille juhatab sisse Mait Laas.<br />
Põld<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />
1978 Tallinnfilm 9 min<br />
Film põllumehe raskest tööst ja vaevanägemisest maaharimisel<br />
on samas ka metafoorne lugu motivatsiooni kaotamisest ja<br />
taasleidmisest.<br />
Lend<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />
1973 Tallinnfilm 8 min<br />
Abstraktne ja suure üldistava jõuga film inimese lennuunistusest<br />
ning selle unistuse teostumisest. Joonisfilm tõi 1974. aastal esimese<br />
rahvusvahelise tunnustuse Tallinnfilmi noorele joonisfilmi grupile.<br />
Režissöör <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> kaasas filmi tegemisse stsenaristiks kirjanik<br />
Paul-Eerik Rummo, foonikunstnikuks maalikunstnik Aili Vindi ja heliloojaks<br />
ansambel Ruja asutaja <strong>Rein</strong> Rannapi.<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> „Värvilind“<br />
9
10
Monday March 15<br />
20:00<br />
Animation Master<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> <strong>90</strong><br />
The jubilee week will kick off with an animation program<br />
dedicated to <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> and introduced by<br />
Mait Laas.<br />
The Field<br />
Original title: Põld<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />
1978 Tallinnfilm 9 min<br />
A film about a farmer’s hard work and toil in cultivating the land is<br />
also a metaphorical story about losing and regaining motivation.<br />
Taking Off<br />
Original title: Lend<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />
1973 Tallinnfilm 8 min<br />
An abstract film with a high level of generalization about a man’s<br />
dream of flying and the realization of this dream. In 1974, the drawn<br />
animation brought the first international recognition to a group<br />
of young animators at Tallinnfilm. Director <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> employed<br />
writer Paul-Eerik Rummo as the screenwriter, painter Aili Vint as the<br />
background artist and <strong>Rein</strong> Rannap, who was the founding member<br />
of the rock group Ruja, as the composer.<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> „Põld“<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> „Lend“<br />
11
Kolmapäev 17. märts<br />
21.00<br />
Balti naabrid<br />
Kuigi läti ja leedu professionaalse animatsiooni<br />
juured on 1960ndate lõpus, loetakse selle algusajaks<br />
1970.-1980. aastaid. Siis loodi oluliste autorite (Roze<br />
Stiebra, Ansis Bērziņš, Antanas Janauska, Zenona<br />
Šteinys, Nijole Valadkeviciute) esimesed filmid ja<br />
pandi alus Balti animatööstuse arengule 19<strong>90</strong>ndatel<br />
stuudiotega nagu Dauka. Sel ajal õpiti ja katsetati<br />
animatsioonitehnikaid. Animatsioon valmis tihedas<br />
koostöös teiste kunstidega, inspiratsiooni otsiti<br />
kohalikust kirjandusest ja rahvaluulest, kasutati<br />
visuaalkunsti säravate talentide ideid ja ka kohalike<br />
heliloojate loomingut. See oli aeg, mil animatsioon,<br />
nagu ka ülejäänud nõukogude perioodi kunst, keskendus<br />
Aisopose keelt kasutades sageli poliitilisele ja<br />
sotsiaalsele kriitikale. Tihti mindi süvitsi eksistentsiaalsetesse<br />
teemadesse, kasutades animatsiooni võimet<br />
rääkida sümbolites.<br />
Viis kassi<br />
Originaalpealkiri: Pieci kaķi<br />
Roze Stiebra<br />
1973 Telefilma-Rīga 7 min<br />
„Viis kassi” tõlgendab Läti rahvajuttu moodsas keskkonnas. Kasside<br />
ja hiirte suhe sümboliseerib põlvkondade ja erinevate maailmavaadete<br />
kokkupõrget.<br />
12
Needus<br />
Originaalpealkiri: Lāsts<br />
Ansis Bērziņš<br />
1979 Telefilma-Rīga 9 min<br />
Film ühendab animatsiooni, laulusõnu ja videot, et kajastada alati<br />
olulist alkoholismi teemat.<br />
Initsiatiiv<br />
Originaalpealkiri: Iniciatyva<br />
Antanas Janauskas<br />
1970 Lietuvos kino studija 4 min<br />
Viide 1968. aastale ja Praha kevadele, kui Vene tankid liikusid<br />
Prahasse.<br />
Roheline lugu<br />
Originaalpealkiri: Zaļā Pasaka<br />
Roze Stiebra<br />
1977 Telefilma-Rīga 14 min<br />
Film põhineb Imants Ziedonise „Rohelisel lool” (1973). Inimese ja<br />
looduse suhte ökoloogia oli 1970.-1980. aastatel Lätis oluline teema.<br />
Tasku<br />
Originaalpealkiri: Kabata<br />
Roze Stiebra<br />
1983 Telefilma-Rīga 10 min<br />
Animafilm põhineb 1983. aastal surnud suure Läti luuletaja Ojārs<br />
Vācieša luulemotiividel. See on esimene joonisfilm, mille lavastas<br />
Roze Stiebra. Helilooja on Imants Kalniņš.<br />
13
Kilpkonnad<br />
Originaalpealkiri: Bruņurupuči<br />
Ansis Bērziņš<br />
1987 Telefilma-Rīga 10 min<br />
Filmi „Kilpkonnad” rütm peegeldab kilpkonna aeglast nägemist -<br />
päevad tulevad ja lähevad, autod sõidavad, inimeste kiire tegutsemine<br />
takistab kilpkonnal uue kodu leidmist.<br />
Lahkus<br />
Originaalpealkiri: Dosnumas<br />
Zenonas Šteinys<br />
1988 Lietuvos kino studija 10 min<br />
Z. Šteinyse animafilm eepilise jutu „Helde õunapuu” ainetel. Ema ja<br />
lapse suhe on kujutatud metafoorilise visuaalse loo kaudu.<br />
Programmi kuraator Anna Zača (s 1984) on animatsiooniteoreetik,<br />
kriitik ja kuraator. Alates 2016. aastast<br />
on ta Läti Animatsiooniliidu juhatuse juht. Ta on pidanud<br />
animatsiooni loenguid EKA animatsiooni magistritele,<br />
Riia Tehnikaülikoolis ja Läti Kultuuriakadeemia<br />
Riiklikus Filmikoolis.<br />
Roze Stiebra „Pieci kaķi“<br />
Antanas Janauskas „Iniciatyva“<br />
14
15
Wednesday March 17<br />
21:00<br />
Baltic Neighbors<br />
With its roots in the late ‘60s, the ‘70s and ‘80s period<br />
is considered the beginning of professional drawn<br />
animation in Latvia and Lithuania. This period marks<br />
the first films from important authors (Roze Stiebra,<br />
Ansis Bērziņš, Antanas Janauska, Zenona Šteinys,<br />
Nijole Valadkeviciute) and lays the foundation for<br />
the further development of the Baltic animation<br />
industry in the ‘<strong>90</strong>s with studios like Dauka. During<br />
this time animation techniques were being mastered<br />
and experimented with. Animation was produced<br />
in close collaboration with other arts and creators<br />
took inspiration from local literature and folklore,<br />
using the visual concepts of talented visual artists, as<br />
well as local composers’ works. It was a time when<br />
animation, like the rest of the arts during the Soviet<br />
period, often focused on political and social criticism<br />
through the use of Aesop’s language, it often delved<br />
into existential themes using the ability of animation<br />
to speak in symbols.<br />
16
Five Cats<br />
Original title: Pieci kaķi<br />
Roze Stiebra<br />
1973 Telefilma-Rīga 7 min<br />
Five Cats interprets a Latvian folk tale, but in a modern setting.<br />
The relationship between cats and mice is a symbol of the clash of<br />
generations and different world views.<br />
The Curse<br />
Original title: Lāsts<br />
Ansis Bērziņš<br />
1979 Telefilma-Rīga 9 min<br />
This film combines animation, lyrics and live-action to reflect on the<br />
ever-important topic of alcoholism.<br />
Initiative<br />
Original title: Iniciatyva<br />
Antanas Janauskas<br />
1970 Lietuvos kino studija 4 min<br />
A reference to 1968 and the Prague spring, when Russian tanks<br />
moved into Prague.<br />
The Green Tale<br />
Original title: Zaļā Pasaka<br />
Roze Stiebra<br />
1977 Telefilma-Rīga 14 min<br />
The film is based on Imants Ziedonis’ “Green Tale” (1973). Ecology of<br />
the human relationship with nature is an important subject in the<br />
‘70s and ‘80s Latvia.<br />
17
Pocket<br />
Original title: Kabata<br />
Roze Stiebra<br />
1983 Telefilma-Rīga 10 min<br />
The animated film is based on poetry motifs by one of the greatest<br />
Latvian poets, Ojārs Vācietis, who passed in 1983. This is the first<br />
fully drawn animation by director Roze Stiebra. The composer is<br />
Imants Kalniņš.<br />
Turtles<br />
Original title: Bruņurupuči<br />
Ansis Bērziņš<br />
1987 Telefilma-Rīga 10 min<br />
The rhythm of the film “Turtles” reflects the tortoise’s slow vision -<br />
the days come and go, cars flow, people’s rapid actions hinder the<br />
turtle’s search for a new home.<br />
Generosity<br />
Original title: Dosnumas<br />
Zenonas Šteinys<br />
1988 Lietuvos kino studija 10 min<br />
Animated film by Z. Šteinys based on the epic tale “Generous Apple<br />
Tree”. The relationship of a mother and child is depicted through<br />
metaphorical visual storytelling.<br />
The program is curated by Anna Zača (b. 1984) who<br />
is an animation theoretician, critic and curator. Since<br />
2016 she is the head of the board at the Latvian<br />
Animation Association, has given lectures on animation<br />
at EKA Animation Masters, Riga Technical<br />
University and The National Film School of Latvian<br />
Culture Academy.<br />
Roze Stiebra „Kabata“<br />
Zenonas Šteinys „Dosnumas“<br />
18
19
Neljapäev 18. märts<br />
20.00<br />
Retrospektiiv: Andrei<br />
Hržanovski<br />
Andrei Hržanovski on hinnatud režissöör, stsenarist,<br />
produtsent ja õpetaja. Ta sündis 30. novembril<br />
1939. aastal Moskvas. 1962. aastal lõpetas ta VGIK-i<br />
(L. Kulešovi õpikoja). 1964. aastal läks Hržanovski<br />
Soyuzmultfilmi filmistuudiosse, kus ta võttis üles<br />
oma debüütfilmi „Kord oli Kozjavin”. Režissööri tööd<br />
iseloomustab pidev huvi vene ja maailmakultuuri<br />
ajaloo vastu, samuti plastiliste vormide peenus ja<br />
väljendusrikkus. Erilise koha Hržanovski loomingus<br />
hõivab Puškini teema. Sarja „Puškiniana” viis filmi<br />
avasid täiesti uued animatsiooni võimalused klassikalise<br />
kirjanduse kujutamises. Hržanovski on Vene<br />
Föderatsiooni auväärne kunstnik (1992), kahekordne<br />
Venemaa riikliku preemia laureaat ja ka paljude<br />
rahvusvaheliste festivalide võitja. Alates 1982. aastast<br />
on ta õpetanud stsenaristide ja režissööride<br />
kõrgematel kursustel animafilmide lavastamist. 1993.<br />
aastal asutas ta koos E. Nazarovi, J. Noršteini ja F.<br />
Kitrukiga SHARi kooli ja stuudio. Ta on asutajate nõukogu<br />
esimees ja kunstiline juht. Samuti kuulub ta Nika<br />
Kinokunsti Akadeemiasse.<br />
20
Kunstikoolis<br />
Originaalpealkiri: В школе изящных искусств<br />
Dokumentaalfilm tsüklist „Jutud ja tegelikkus”<br />
Natalja Lukinõh<br />
2004 Stuudio Masterfilm 26 min<br />
Film on pühendatud vene animatsiooni suurmeistrile Andrei<br />
Hržanovskile, kes leidis 1960ndate alguses Nõukogude animatsiooni<br />
jaoks uue stiili ja teemad ning jätkab iseseisvalt loodud meetodiga<br />
ka tänapäeval.<br />
Kord oli Kozjavin<br />
Originaalpealkiri: Жил-был Козявин<br />
Andrei Hržanovski<br />
1966 Sojuzmultfilm 10 min<br />
Lagini satiirilise muinasjutu „Kozjavini elu” filmitöötlus formalistlikust<br />
ametnikust, kes ülemuste käsul „minna selles suunas ja otsida<br />
Sidorovit” kõndis jalgsi ümber maakera.<br />
Klaasharmoonium<br />
Originaalpealkiri: Стеклянная Гармоника<br />
Andrei Hržanovski<br />
1968 Sojuzmultfilm 21 min<br />
Film täiskasvanutele Lazar Lagini muinasjutu järgi. Sellest, kuidas<br />
võim ja ahnus rikuvad inimesi ja kunst toob vaimse taassünni. Filmis<br />
kasutatakse vanameistrite Boschi, Pinturicchio, Magritte’i, Düreri ja<br />
teiste loomingut.<br />
Muinasjuttude maailmas<br />
Originaalpealkiri: В Мире Басен<br />
Andrei Hržanovski<br />
1973 Sojuzmultfilm 11 min<br />
Põhineb Krõlovi valmidel „Uudishimulikud”, „Eesel ja ööbik” ning<br />
„Kägu ja kukk”. Filmis kasutati Puškini joonistusi ja G. Tšernetsovi<br />
maali „Paraad Marsi väljal”. Filmi tegemisel osales ka kammeransambel<br />
Madrigal, mida dirigeeris Lev Marquis.<br />
21
Pikk teekond<br />
Originaalpealkiri: Долгое Путешествие<br />
Andrei Hržanovski<br />
1997 Kool-Stuudio SHAR 20 min<br />
Filmi tegelased põhinevad Federico Fellini joonistustel. Maestro<br />
maalide kangelased sõidavad laevaga nõiutud saarele. Kõik lähevad<br />
kaldale peale kahe – Federico Fellini ja Giulietta Masina. Nende<br />
teekond jätkub…<br />
Programmi koostas Natalja Lukinõh (RU).<br />
Andrei Hržanovski „Стеклянная Гармоника“<br />
Andrei Hržanovski „Жил-был Козявин“<br />
22
23
Thursday March 18<br />
20:00<br />
Retrospective: Andrey<br />
Khrzhanovsky<br />
Andrey Khrzhanovsky is a celebrated film director,<br />
screenwriter, producer and also a teacher. He was<br />
born on November 30, 1939 in Moscow. In 1962, he<br />
graduated from the VGIK (workshop of L. Kuleshov).<br />
In 1964, Khrzhanovsky came to the Soyuzmultfilm<br />
film studio, where he shot his debut film “Once Upon<br />
a Time There was Kozyavin”. The director’s work is<br />
characterized by a constant interest in the history of<br />
Russian and world culture, as well as the subtlety and<br />
expressiveness of plastic forms. Khrzhanovsky’s work<br />
has a special place for the Pushkin theme. Five films<br />
of the Pushkiniana series opened up completely new<br />
possibilities of animating classical literature. Honored<br />
art worker of the Russian Federation (1992), two-time<br />
winner of the State Prize of Russia, Khrzhanovsky is<br />
also a laureate of many international festivals. Since<br />
1982, he has taught animation film directing at the<br />
Higher Courses of Screenwriters and Directors. In<br />
1993, he founded the SHAR school-studio together<br />
with E. Nazarov, Yu. Norshtein, and F. Khitruk. He is the<br />
chairman of the founding board and the artistic director.<br />
He is also a member of the Russian Academy<br />
of Cinema Arts “Nika”.<br />
24
In The School Of Fine Arts<br />
Original title: В школе изящных искусств<br />
Documentary from the cycle The Tales and Realities<br />
Natalia Lukinykh<br />
2004 Studio Masterfilm 26 min<br />
The film is dedicated to the great master of Russian animation<br />
Andrey Khrzanovsky, who discovered new styles and subjects for<br />
the Soviet animated screen at the beginning of the ‘60s and continues<br />
on his independently paved way in modern times as well.<br />
Once Upon A Time There Was Kozyavin<br />
Original title: Жил-был Козявин<br />
Andrey Khrzanovsky<br />
1966 Soyuzmultfilm 10 min<br />
The film adaptation of Lagin’s satirical fairy tale “The Life of<br />
Kozyavin” about a formalist official who, following the order of his<br />
superiors, “to go in that direction and look for Sidorov” circled the<br />
globe on foot.<br />
Glass Harmonica<br />
Original title: Стеклянная Гармоника<br />
Andrey Khrzanovsky<br />
1968 Soyuzmultfilm 21 min<br />
The film for adults is based on the fairy tale of Lazar Lagin. It<br />
shows how power and greed corrupt people and how art brings<br />
a spiritual rebirth. The film features the work of the old masters<br />
Bosch, Pinturicchio, Magritte, Dürer, etc.<br />
In The World Of Fables<br />
Original title: В Мире Басен<br />
Andrey Khrzanovsky<br />
1973 Soyuzmultfilm 11 min<br />
Based on Krylov’s fables “The Curious”, “The Donkey and the<br />
Nightingale” and “The Cuckoo and the Rooster”. Pushkin’s drawings<br />
and G. Chernetsov’s painting Parade on the Field of Mars were<br />
25
used. The film was completed with the participation of the chamber<br />
ensemble Madrigal conducted by Lev Marquis.<br />
A Long Journey<br />
Original title: Долгое Путешествие<br />
Andrey Khrzanovsky<br />
1997 School-Studio SHAR 20 min<br />
The characters of the film are based on drawings by Federico<br />
Fellini. The heroes of the Maestro’s paintings sail on a ship to the<br />
Enchanted Island. Everyone goes ashore except for two – Federico<br />
Fellini and Giulietta Masina. Their journey continues…<br />
The program was compiled by Natalya Lukinykh (RU).<br />
Andrey Khrzanovsky „В Мире Басен“<br />
Andrey Khrzanovsky „Долгое Путешествие“<br />
26
27
Reede 19. märts<br />
19.00<br />
Studio Pilot<br />
Valik Venemaa tunnustatuima animastuudio Studio<br />
Pilot filmidest. Programmi koostas Natalja Lukinõh<br />
(RU).<br />
Lift 1<br />
Originaalpealkiri: Лифт 1<br />
Aleksander Tatarski<br />
1989 Pilot 10 min<br />
Humoorikate minilugude kogu.<br />
Tuulest viidud<br />
Originaalpealkiri: Унесённые ветром<br />
Aleksander Tatarski<br />
1999 Pilot 11 min<br />
Tõsilugu kunagisest kanast, kes soovib oma eelmisse ellu naasta.<br />
Naabrid<br />
Originaalpealkiri: Соседи<br />
Stepan Birjukov<br />
2000 Pilot 7 min<br />
Moskva ühiselamu elanike lugu 1930ndatel.<br />
Rasemoni punane värav<br />
Originaalpealkiri: Красные ворота Расёмон<br />
Aleksander Tatarski, Valentin Telegin<br />
2002 Pilot, Classika 11 min<br />
Kurb lugu joodikust uisutajast.<br />
28
Sõdurist<br />
Originaalpealkiri: Про солдата<br />
tsüklist „Kalliskivide mägi”<br />
Valentin Telegin<br />
2014 Pilot 14 min<br />
Vene muinasjutt sellest, kuidas kindral Suvorov saatis võiduka<br />
raportiga sõduri Peterburi keisrinna juurde. Sõdur läbis pika teekonna,<br />
mitmeid maagilisi seiklusi ja täitis auväärselt kindrali ülesande.<br />
Aleksander Tatarski: kuidas mõõtmatust omaks<br />
võtta<br />
Originaalpealkiri: Александр Татарский: как объять необъятное<br />
Dokumentaalfilm tsüklist „Rahutud talendid”<br />
Natalja Lukinõh<br />
2008 Stuudio Masterfilm 30 min<br />
Film on meenutus kuulsa režissööri-animaatori rahutust elust, mis<br />
oli koormatud rohkete loominguliste suhete, plaanide, hobide ja<br />
fantaasiatega, mis vastupidiselt saatusele püüdsid hoolimatult ja<br />
julgelt omaks võtta mõõtmatust…<br />
Aleksander Tatarski oli Vene-Nõukogude animatsioonirežissöör,<br />
stsenarist, animaator, produtsent, stuudio PILOT kaasasutaja ja<br />
kunstiline juht. Tatarski sündis Kiievis Ukrainas, ta lõpetas Kiievi<br />
Teatri- ja Kinoinstituudi filmikriitikuna ning seejärel kolmeaastase<br />
animatsioonikursuse Moskvas Goskinos. Aastatel 1968–1980 töötas<br />
ta Kievnauchfilmi stuudios animaatorina kuulsa animatsioonirežissööri<br />
David Tšerkasski meeskonnas. Alates 1980. aastast töötas<br />
ta Moskvas Studio Ekrani Multtelefilmi divisjonis, kus lavastas esimese<br />
plastiliinist autorianimatsiooni „Plastiliinivares” (1981) ja joonisfilmi<br />
„Kuu tagumine külg” (1984). Koos sõber Igor Kovaljoviga tegi<br />
ta ka telefilme ja -seriaale. 1988. aastal asutasid Tatarski, Kovaljov,<br />
Anatoli Prohhorov ja Igor Gelašvili Moskva animatsioonistuudio<br />
PILOT, Nõukogude Liidu esimese iseseisva filmistuudio, mis on festivalidel<br />
palju edu saavutanud.<br />
29
19<strong>90</strong>. aastatel tootis PILOT peamiselt reklaame, muusikaklippe ja<br />
telesaateid nagu „Pööning Fruttis” („Чердачок Фруттис”, 1997–1999).<br />
2002. aastal lõi Tatarski uue eduka projekti „Kalliskivide mägi”, mis<br />
käsitles Venemaa Föderatsiooni eri rahvaid. Ta oli sarja kunstiline<br />
juht, stsenarist ja mõne episoodi kaasrežissöör koos Valentin<br />
Teleginiga. Ta oli ka Venemaa Föderatsiooni riikliku preemia<br />
laureaat (1998) ja Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstnik (2000).<br />
Ta suri 2007. aastal 56aastaselt infarkti järel.<br />
Aleksander Tatarski „Лифт 1“<br />
Aleksander Tatarski, Valentin Telegin „Красные ворота Расёмон“<br />
30
31
Friday March 19<br />
19:00<br />
Studio Pilot<br />
A selection of films from the acclaimed Russian<br />
animation studio Studio Pilot. The program was<br />
compiled by Natalia Lukinykh (RU).<br />
Lift 1<br />
Original title: Лифт 1<br />
Alexander Tatarsky<br />
1989 Pilot 10 min<br />
Collection of humorous mini-stories.<br />
Gone with the Wind<br />
Original title: Унесённые ветром<br />
Alexander Tatarsky<br />
1999 Pilot 11 min<br />
The true story of a former chicken seeking to return to her past life.<br />
Neighbours<br />
Original title: Соседи<br />
Stepan Biryukov<br />
2000 Pilot 7 min<br />
The history of the residents of a Moscow communal apartment of<br />
the ‘30s.<br />
Red Gate of Rasemon<br />
Original title: Красные ворота Расёмон<br />
Alexander Tatarsky, Valentin Telegin<br />
2002 Pilot, Classika 11 min<br />
The sad story of a drinking skater.<br />
32
About a Soldier<br />
Original title: Про солдата<br />
From the cycle Mountain of Gems<br />
Valentin Telegin<br />
2014 Pilot 14 min<br />
Russian fairy tale of how General Suvorov sent a soldier with a<br />
victorious report to St. Petersburg to the Empress. The soldier overcame<br />
a long journey, went through a series of magical adventures<br />
and honorably fulfilled the assignment of the general.<br />
Alexander Tatarsky: how to embrace the immense<br />
Original title: Александр Татарский: как объять необъятное<br />
Documentary from the cycle Restless Talents<br />
Natalia Lukinykh<br />
2008 Studio Masterfilm 30 min<br />
This film is a memory of the restless life of the famous director and<br />
animator, overloaded with a lot of creative affairs, plans, hobbies<br />
and fantasies, who, contrary to fate, recklessly and boldly sought<br />
to embrace the vast…<br />
Alexander Tatarsky was a Russian-Soviet animation-director,<br />
screenwriter, animator, producer, co-founder and artistic director<br />
of the PILOT studio. Tatarsky was born in Kyiv Ukraine, he graduated<br />
from the Kyiv Institute of Theatre and Cinema as a film critic and<br />
then finished a three-year animation course at Goskino in Moscow.<br />
From 1968 to 1980 he worked at Kievnauchfilm Studio as an animator<br />
for the famous animation-director David Cherkassky. From 1980 he<br />
worked in Moscow at Multtelefilm division of Studio Ekran, where he<br />
directed his first auteur animation made of plasticine – “Plasticine<br />
Crow” (1981), and also the drawn animation – “The Back Side of the<br />
Moon” (1984). Together with his friend Igor Kovalyov he made some<br />
films and series for television. In 1988, Tatarsky, Kovalyov, Anatoly<br />
Prokhorov and Igor Gelashvili founded the Moscow animation<br />
studio PILOT, the first independent film studio in the Soviet Union,<br />
which has been highly successful at festivals.<br />
33
During the 19<strong>90</strong>s PILOT produced mostly advertising, music clips,<br />
and television shows like Fruttis Attic (Чердачок Фруттис, 1997-1999).<br />
In 2002 Tatarsky and his team created a new successful project<br />
about the peoples of the Russian Federation – Mountain of Gems.<br />
He was the artistic director, screenwriter, and co-director of some<br />
episodes with Valentin Telegin. He was also a laureate of the State<br />
Prize of the Russian Federation (1998) and Merited Artist of the<br />
Russian Federation (2000). In 2007 Tatarsky died of a heart attack at<br />
the age of 56.<br />
Alexander Tatarsky „Унесённые ветром“<br />
Stepan Biryukov „Соседи“<br />
34
35
Reede 19. märts<br />
kell 21.00<br />
Eesti popanimatsioon<br />
Programmi juhatab sisse programmi koostaja kunstiteadlane<br />
ja -kriitik, ajakirja kunst.ee peatoimetaja<br />
Andreas Trossek. Programm käsitleb ajavahemikus<br />
1973–1979 Eesti NSV ainsa kinostuudio Tallinnfilm joonisfilmi<br />
osakonnas valminud filme, mille valmimisprotsessi<br />
olid kaasatud sel ajavahemikul paljuski Lääne popkunstist<br />
mõjutatud kunstnikud Aili Vint, Leonhard Lapin,<br />
Sirje Runge, Priit Pärn, Ando Keskküla ja <strong>Rein</strong> Tammik.<br />
Lend<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />
1973 Tallinnfilm 8 min<br />
Abstraktne ja suure üldistava jõuga film inimese lennuunistusest<br />
ning selle unistuse teostumisest. Joonisfilm tõi 1974. aastal esimese<br />
rahvusvahelise tunnustuse Tallinnfilmi noorele joonisfilmi grupile.<br />
Režissöör <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> kaasas filmi tegemisse stsenaristiks kirjanik<br />
Paul-Eerik Rummo, foonikunstnikuks maalikunstnik Aili Vindi ja heliloojaks<br />
ansambel Ruja asutaja <strong>Rein</strong> Rannapi.<br />
Värvilind<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />
1974 Tallinnfilm 7 min<br />
Must-valges maailmas sünnivad värvilised linnud – punane, kollane,<br />
sinine, roheline, violetne. Igaüks neist toob maailma kaasa ühe<br />
värvi. Linde ründab kass, kes tahab neid hävitada. Linnud võidavad<br />
kassi. Nad ühinevad imekauniks värvilinnuks. Hele, ilmetu mustvalge<br />
maailm muutub mitmevärviliseks.<br />
36
Kilplased<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />
1974 Tallinnfilm 8 min<br />
Fr. R. Kreutzwaldi rahvaraamatu „Kilplased” ainetel valminud joonisfilmis<br />
naerdakse välja igasugune mõttetu ja ebaotstarbekas<br />
tegevus. Välja on valitud viis kilplaste „tarkust“: palgiveeretamise,<br />
maja ehitamise, käo aitamise, lojuste põllult minema kihutamise ja<br />
maja põletamise lood. Omajagu kilplust peitub meis kõigis ja selle<br />
tunnetamine ongi parim rohi kilplaslike tegude vastu.<br />
Lugu Jänesepojast<br />
Ando Keskküla<br />
1975 Tallinnfilm 8 min<br />
Jänesepoeg ei taha kuidagi õhtul magama jääda. Jänkuema<br />
hirmutab teda küll rebase, hundi ja karuga, kuid poeg kelgib, et ei<br />
karda neist kedagi. Äkki ilmub põrandale pisike hiir – kiiresti poeb<br />
jänesepoiss teki alla.<br />
Jänes<br />
Ando Keskküla<br />
1976 Tallinnfilm 10 min<br />
Muinasjutuline lugu ööpimeduses tehases sündinud masin-jänese<br />
eneseotsingutest nii metsas kui ka linnakeskkonnas. Filmis on kasutatud<br />
joonistatud multiplikatsiooni, elavat näitlejat ning fotosid.<br />
Pühapäev<br />
Avo Paistik<br />
1977 Tallinnfilm 9 min<br />
Teaduslik-tehnilise progressi vastuoludele pühendatud filminovell,<br />
mis hoiatab ühekülgse, inimest tahtejõuetuks tarbijaks muutva<br />
tehnilise arengu eest.<br />
37
Tolmuimeja<br />
Avo Paistik<br />
1978 Tallinnfilm 9 min<br />
Eno Raua muinasjutu „Hirmuäratav tolmuimeja” ainetel tehtud<br />
joonis film, milles peategelaseks olev tolmuimeja tahab haarata<br />
endasse kogu ümbritseva maailma.<br />
Kas maakera on ümmargune?<br />
Priit Pärn<br />
1977 Tallinnfilm 9 min<br />
Satiiriline ja paradoksaalne joonisfilm paljastab elu fenomeni suhtelisuse<br />
ja mitmetahulisuse ning inimelu pöördumatuse.<br />
… ja teeb trikke<br />
Priit Pärn<br />
1978 Tallinnfilm 9 min<br />
Lugu Rohelisest Karust, suurest trikimeistrist, kes on sunnitud üle<br />
elama palju äpardusi, enne kui tema kunst loomade hulgas tunnustuse<br />
võidab.<br />
Ando Keskküla „Jänes“<br />
Avo Paistik „Tolmuimeja“<br />
38
39
Friday March 19<br />
21:00<br />
Estonian Pop Animation<br />
The screening will be introduced by the art historian,<br />
critic and the editor-in-chief of the magazine kunst.ee<br />
Andreas Trossek, who compiled the program. The<br />
program presents films made between 1973 and 1979<br />
in the drawn animation department of Tallinnfilm, the<br />
only cinema studio in the Estonian SSR. The studio<br />
employed artists that were largely influenced by<br />
Western pop art like Aili Vint, Leonhard Lapin, Sirje<br />
Runge, Priit Pärn, Ando Keskküla and <strong>Rein</strong> Tammik.<br />
Taking Off<br />
Original title: Lend<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />
1973 Tallinnfilm 8 min<br />
An abstract film with a high level of generalization about a man’s<br />
dream of flying and the realization of this dream. In 1974, The drawn<br />
animation brought the first international recognition to a group<br />
of young animators at Tallinnfilm. Director <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> employed<br />
writer Paul-Eerik Rummo as the screenwriter, painter Aili Vint as the<br />
background artist and <strong>Rein</strong> Rannap, who was the founding member<br />
of the rock group Ruja, as the composer.<br />
Firebird<br />
Original title: Värvilind<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />
1974 Tallinnfilm 7 min<br />
In a black-and-white world, colourful birds are born – red, yellow,<br />
40
lue, green, violet. Each of them brings one colour to the world.<br />
Birds are attacked by a cat who wants to destroy them. The birds<br />
best the cat. They unite into a wonderful firebird. The bright, expressionless<br />
black-and-white world becomes multi-coloured.<br />
The Simpletons<br />
Original title: Kilplased<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />
1974 Tallinnfilm 8 min<br />
A drawn animation based on the Fr. R. Kreutzwald’s folk story<br />
makes fun of all meaningless and pointless activity. The film has<br />
chosen five pearls of wisdoms of the Simpletons: rolling logs, building<br />
a house, helping a cuckoo bird, driving animals off the field<br />
and burning a house. We all have a bit of the Simpletons in us and<br />
realising that is the best remedy.<br />
Tale of the Little Rabbit<br />
Original title: Lugu Jänesepojast<br />
Ando Keskküla<br />
1975 Tallinnfilm 8 min<br />
A little rabbit doesn’t want to go to sleep. Mama bunny tries to<br />
scare him with a fox, a wolf and a bear, but the son boasts that he<br />
is not afraid of any of them. Suddenly, a little mouse appears on<br />
the floor. The young rabbit quickly hops under the blanket.<br />
The Rabbit<br />
Original title: Jänes<br />
Ando Keskküla<br />
1976 Tallinnfilm 10 min<br />
A fairy-tale story about the self-discovery of a machine-rabbit<br />
born in a factory during the night both in the forest and the urban<br />
environment. The film uses drawn animation, a live actor and<br />
photographs.<br />
41
Sunday<br />
Original title: Pühapäev<br />
Avo Paistik<br />
1977 Tallinnfilm 9 min<br />
A cinematic short story dedicated to the contradictions of scientific<br />
and technical progress warns us against one-sided technical<br />
developments that turn a person into an involuntary consumer.<br />
Vacuum Cleaner<br />
Original title: Tolmuimeja<br />
Avo Paistik<br />
1978 Tallinnfilm 9 min<br />
A drawn animation based on Eno Raud’s fairy tale, in which the<br />
main character is a vacuum cleaner who wants to consume the<br />
whole world around it.<br />
Is The Earth Round?<br />
Original title: Kas maakera on ümmargune?<br />
Priit Pärn<br />
1977 Tallinnfilm 9 min<br />
The satirical and paradoxical drawn animation reveals the relativity<br />
and versatility of the phenomenon of life and the irreversibility of<br />
human life.<br />
And Plays Tricks<br />
Original title: … ja teeb trikke<br />
Priit Pärn<br />
1978 Tallinnfilm 9 min<br />
The story of Green Bear, a great trickster, who is forced to overcome<br />
many mishaps before his craft gains recognition among<br />
animals.<br />
Avo Paistik „Pühapäev“<br />
Priit Pärn „Kas maakera on ümmargune?“<br />
42
43
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> „Värvilind“<br />
44
45
Konverents<br />
Conference<br />
46
Laupäev 20. märts<br />
11.00<br />
Eesti animatsiooni<br />
juubeliaasta konverents<br />
Konverents on pühendatud Eesti animatsiooni <strong>90</strong>.<br />
juubeliaastale ning <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>u <strong>90</strong>. sünnipäevale.<br />
1931. aastal jõudis linale esimene Eestis valminud joonisfilm<br />
„Kutsu Juku seiklusi”. Just seda sündmust võib<br />
pidada Eesti animatsiooni traditsiooni lähtepunktiks.<br />
Konverentsi keskmeks on võetud animamaestro <strong>Rein</strong><br />
<strong>Raamat</strong>u loomingu kõrgaeg 1970.–1980. aastatel.<br />
Konverentsil käsitletakse Eesti ja Ida-Euroopa 1970.–<br />
1980. aastate animatsiooni suundi ja eripära, kokkupuuteid<br />
tolleagse kunsti ja kriitikaga ning uuritakse<br />
lähemalt <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>u loomingulist pärandit.<br />
11.00 Giannalberto Bendazzi (jääb ära)<br />
12.15 Natalja Lukinõh<br />
13.00 Vaheaeg<br />
14.00 Andreas Trossek<br />
14.45 Elise Eimre<br />
15.20 Jaak Lõhmus<br />
16.05 „Suur Tõll” 1980, <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />
16.20 Paneel: Ülo Pikkov, Linda Kaljundi, Eva Näripea<br />
Konverentsipäeva juhib Mari-Liis Rebane.<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> „Värvilind“<br />
47
Saturday March 20<br />
11:00<br />
Estonian Animation Jubilee<br />
Conference<br />
The conference is dedicated to the <strong>90</strong>th anniversary<br />
of Estonian animation and the <strong>90</strong>th birthday of <strong>Rein</strong><br />
<strong>Raamat</strong>. In 1931 premiered the first Estonian animation<br />
“Adventures of Kutsu Juku”. This event is considered<br />
the starting point of the Estonian animation tradition.<br />
The conference focuses on the heyday of animation<br />
master <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>’s work, that is the 1970s and<br />
1980s. The conference will discuss the directions<br />
and peculiarities of Estonian and Eastern European<br />
animation in the 1970s and 1980s. The contact points<br />
with art and criticism of that time and the creative<br />
heritage of <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> will be explored in detail.<br />
11:00 Giannalberto Bendazzi (cancelled)<br />
12:15 Natalia Lukinykh<br />
13:00 Break<br />
14:00 Andreas Trossek<br />
14:45 Elise Eimre<br />
15:20 Jaak Lõhmus<br />
16:05 “Big Tyll” 1980, <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />
16:20 Panel discussion: Ülo Pikkov, Linda Kaljundi, Eva<br />
Näripea<br />
The conference is moderated by Mari-Liis Rebane.<br />
48
Giannalberto<br />
Bendazzi<br />
Ida-Euroopa<br />
ja vinged<br />
seitsmekümnendad<br />
Teise maailmasõja ajal olid Nõukogude Liit ja USA liitlased. Kui<br />
natsid olid hävitatud, jagas ameeriklaste kommunismivastasus,<br />
Nõukogude kapitalismivastasus ja mõlema imperialism maailma<br />
kaheks blokiks, mis pidasid avalike lahinguteta kurnamissõda.<br />
Idabloki kinoametnikud olid tihti eelkõige patrioodid ja pärssisid<br />
kohalike kunstnike uuendusi vähesel määral. Tsensorid oli muidugi<br />
ikka lühinägelikud. Nad alahindasid animatsiooni tavapäraste<br />
eelarvamustega: „Kes vaatab lühifilme?” „Animeeritud joonistused<br />
on lastele” „Kas stiil vastandub sotsialistlikule realismile? Aga film<br />
võitis peaauhindu. Meist peetakse maailmas lugu”.<br />
Horvaatias ehk toonase föderaalse Jugoslaavia osariigis puhkes<br />
õide Ida-Euroopa animatsiooni liikumine. 1961. aastal võitis Dušan<br />
Vukotići „Surrogaat” animatsiooniajaloo esimese Ameerika-välise<br />
Oscari. Film oli sürreaalne, uudse disainiga farss, mis põhines ideel,<br />
et kõik on võlts. Pessimism koos sarkasmiga oli stiililine šiffer Vukotići<br />
kolleegidele ehk nn Zagrebi koolkonnale. Nende pessimism oli eksistentsiaalne<br />
mitte poliitiline. Privaatselt väitsid autorid ühehäälselt,<br />
et on rahul oma juhtide ja süsteemiga. Samal rajal õilmitsesid ka<br />
poolakad, ungarlased, rumeenlased, tšehhid, eestlased, grusiinid,<br />
armeenlased ja bulgaarlased. Nad tõid kaasa vormilisi, temaatilisi<br />
ja tehnilisi uuendusi.<br />
Filmid olid tihti allegoorilised. Näiteks Praha suure nukuanimaatori<br />
Jiří Trnka lühifilm „Käsi” jutustab loo alandlikust pottsepast, kelle<br />
töökotta tunginud tohutu käsi annab talle rõhuvaid korraldusi.<br />
49
Käsitööline sureb lõpuks ja käsi peab talle piduliku matuseteenistuse.<br />
„Kritiseerisite poliitilise võimu silmakirjalikkust ja nüri vägivalda,”<br />
ütlesid tsensorid. „Ei iial,” vastas Trnka. „Taunisin katoliku kiriku patte!”<br />
Moskvast inspireeritud valitsused olid kirikuvastased.<br />
Kui läbinägelikkus on nõrkade tugevus, siis kehtis reegel, et loovinimesed<br />
on alati nõrgad. Suurmehi nagu Miroslaw Kijowiczit või<br />
Gyorgyi Kovásznaid kiusati mitmel moel. Tsensuur ja vabadus<br />
maadlesid omavahel kolmkümmend viis aastat. 1970.–1980. aastail<br />
oli kogu maailmas autorianimatsiooni kõrgaeg. Kahe kaeviku<br />
eurooplased olid ühel meelel stiiliuuenduste või õigemini autorifilmi<br />
osas. Oli vaid üks reegel: tee oma asja, tee film, mis peegeldab sind.<br />
Ühel hetkel kaotasid Nõukogude Liidu juhid haarde. Algul valisid<br />
Vene Föderatsiooni liidetud riigid ja hiljem ka Venemaa ise valjema<br />
kunsti. Andrei Hržanovski lavastas „Klaasharmooniumi”, mis<br />
mõistis geniaalselt ja armutult hukka intellektuaalse rõhumise. Juri<br />
Noršteini melanhoolne, ja nostalgiline „Lugude lugu” pärjati 1980.<br />
aasta Zagrebi festivalil peaauhinnaga. See tegi lõpu sotsialistlikule<br />
realismile ja monoliitsele lastele pühendumisele.<br />
Need olid <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>u parimate filmide aastad. <strong>Raamat</strong> oli režissöör<br />
mitte animaator ja tal polnud selgelt määratletavat visuaalset<br />
stiili, kuid tema värve, montaaži ja süžeesid ühendas iseloomulik<br />
tugevus. „Suur Tõll” on mõnes mõttes animatsiooni vaste Eugène<br />
Delacroix’ maalile „Vabadus viib rahva barrikaadidele” (1830).<br />
Giannalberto Bendazzi on praegu sõltumatu teadlane, aga oli<br />
varem animatsiooni ajaloo professor Milano ülikoolis ja külalisprofessor<br />
Singapuri Nanyangi tehnikaülikoolis. Bendazzi alustas karjääri<br />
ajakirjanikuna ja oli alati sõltumatu teadlane. Ta jätkas täiskohaga<br />
õppejõuna 19<strong>90</strong>. aastate lõpus ja on pidanud ulatuslikke loenguid<br />
kõigil mandritel.<br />
Bendazzi on sünnilt itaallane, aga pühendub rahvusvahelistele<br />
projektidele. Ta on oma alal tunnustatud autor, tema tuntuim raamat<br />
on „Cartoons: 100 Years of Cinema Animation” (Bloomington,<br />
Indiana: Indiana University Press, 1994). <strong>Raamat</strong> animatsiooni<br />
50
maailmaajaloost on avaldatud itaalia, inglise, prantsuse, hispaania<br />
ja pärsia keeles. Muudetud ja ajakohastatud raamat ilmus uuesti<br />
2016. aastal („Animation – A World History”, CRC, Boca Raton,<br />
Florida, kolm köidet). Bendazzi toimetas ka raamatu „Alexeieff –<br />
Itinéraire d’un maître / Itinerary of a Master” (Pariis: Dreamland, 2001<br />
inglise ja prantsuse keeles), mis on pühendatud kuulsale avangardliku<br />
lühi filmi autorile.<br />
2019. aastal autasustas Lissaboni ülikool teda audoktorina elukestva<br />
panuse eest animatsioonikultuuri. Bendazzi viljakate kirjutiste hulgas<br />
on ka mängufilmide, eriti komöödiate analüüse nagu näitavad<br />
tema raamatud „Woody Alleni filmid” (Fabbri, 1984) ja „Mel Brooks” (Il<br />
Formichiere, 1977). Tema peamine kirg ja pühendumus on jätkuvalt<br />
animatsioon. Selle meediumi reklaamimiseks kirjutab Bendazzi<br />
raamatuid, retrospektiive, artikleid, esseesid, panustab ja osaleb<br />
festivalidel, peab loenguid ja nii edasi. Giannalberto Bendazzi ei<br />
armasta animatsiooni, nagu kollektsionäär armastab marke või<br />
fänn jalgpallimeeskonda. Ta imetleb sügavalt seda kunsti, mis on<br />
alati alahinnatud või isegi tähelepanuta jäetud, aga väärib seetõttu<br />
erilist kiitust.<br />
51
Giannalberto<br />
Bendazzi<br />
Eastern Europe and the<br />
Roaring Seventies<br />
During WWII, the Soviet Union and the United States were allies.<br />
After beating the Nazis, the anti-communism of the Americans, the<br />
anti-capitalism of the Soviets, and their shared imperialism divided<br />
the world into two blocs that waged a war of attrition.<br />
Eastern cinema officials were still patriots and only mildly thwarted<br />
the innovations of the artists. The censors were short-sighted of<br />
course. They had common preconceptions about animation: “Who<br />
wants a short film?” “Animated drawings ... for children.” “The style<br />
contrasts with Socialist Realism! But the film won grand prizes. We<br />
gained prestige.”<br />
It was in Croatia, then part of Yugoslavia, where the new Eastern<br />
European animation blossomed. In 1961, Dušan Vukotić’s “Surrogate”<br />
won the first non-American Oscar for animation. It was a surreal<br />
farce, with an innovative design, based on the idea that everything<br />
is bogus. Pessimism with sarcasm was the stylistic cypher of<br />
Vukotic’s colleagues, the so-called Zagreb School. Theirs was<br />
existential, not political. In private, the authors all claimed to be<br />
satisfied with their leaders and their system. The Poles, Hungarians,<br />
Romanians, Czechs, Estonians, Georgians, Armenians, and<br />
Bulgarians rapidly prospered in that furrow. They brought on formal,<br />
thematic and technical innovations.<br />
Films were often allegorical. The great Prague puppet animator<br />
Jiří Trnka’s short film “The Hand”, tells the story of a potter whose<br />
workshop is overtaken by a huge hand giving him oppressive orders.<br />
The craftsman ends up dying, and the hand pays him solemn<br />
funeral honors. “You criticized the hypocrisy and violence of polit-<br />
52
ical power,” said the censors. “Never,” Trnka replied. “I denounced<br />
the sins of the Catholic Church!” Moscow-inspired governments<br />
were very anticlerical.<br />
If sagacity is the strength of the weak, the rule was that the creatives<br />
always remain weak. Men of great value such as Miroslaw<br />
Kijowicz or Gyorgyi Kovásznai were subjected to great harassment.<br />
Censorship and freedom were in a grapple for thirty-five years, the<br />
1970s and the 1980s being the heyday of auteur animation in the<br />
world. The Europeans of the two trenches always agreed on stylistic<br />
innovation, or more precisely, the auteur film. There seemed to<br />
be only one rule. Do your own thing. Make the film that reflects you.<br />
At one point, even the leaders of the Soviet Union lost grip. First, the<br />
states incorporated into the Russian Federation, then Russia itself<br />
opted for a more liberal art. Andrey Khrzhanovsky directed the<br />
“Glass Harmonica”, a brilliant and ruthless denunciation of intellectual<br />
oppression; Yuri Norshtein’s melancholic and nostalgic “Tale of<br />
Tales” won the grand prize at the 1980 Zagreb festival, and put an<br />
end to Socialist Realism and the monolithic devotion to children.<br />
These were the years of <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>’s best films. <strong>Raamat</strong> was a<br />
director, not an animator and didn’t have an identifiable visual<br />
style, but his colors, editing and plots were all marked with a characteristic<br />
strength. “Big Tyll” is, in a way, animation’s counterpart to<br />
Eugène Delacroix’ Liberty Leading the People (1830).<br />
Giannalberto Bendazzi, currently an independent scholar, is a<br />
former professor of the History of Animation at the Università degli<br />
Studi di Milano and a former Visiting Professor at the Nanyang<br />
Technological University in Singapore. Bendazzi started his career<br />
as a journalist and was always an independent, self-funded scholar.<br />
He turned to full-time academic teaching by the end of the 19<strong>90</strong>s<br />
and has lectured extensively on all continents.<br />
An Italian by birth, Bendazzi’s efforts are devoted to international<br />
projects. He is an acclaimed author in his sphere and his<br />
best-known book is Cartoons: 100 Years of Cinema Animation<br />
53
(Bloomington, Indiana: Indiana University Press, 1994), a world history<br />
of the medium published in Italian, English, French, Spanish and<br />
Persian. This book, completely remade and updated, was published<br />
again in 2016 (Animation – A World History, CRC, Boca Raton, Florida,<br />
three volumes). Bendazzi also edited Alexeieff – Itinéraire d’un<br />
maître / Itinerary of a Master (Paris: Dreamland, 2001 in English and<br />
French), devoted to the famous auteur of avant-garde short films. In<br />
2019 the Lisbon University awarded him an Honorary Doctorate for<br />
his lifelong contribution to the animation culture.<br />
Bendazzi‘s prolific written works include live-action cinema, especially<br />
comedy, as shown by his books The Films of Woody Allen<br />
(Fabbri, 1984) and Mel Brooks (Il Formichiere, 1977). His principal<br />
passion and dedication is still animation. To promote this medium<br />
Bendazzi writes books, retrospectives, articles, essays, contributes<br />
to and participates in festivals, delivers lectures, classes and so<br />
on. Giannalberto Bendazzi does not love animation like a collector<br />
loves his stamps or a fan loves his football team. He deeply admires<br />
this art that has always been underestimated, or even neglected,<br />
and therefore deserves special praise.<br />
54
Natalja Lukinõh<br />
Edu, võitluse ja<br />
loomingu lugu<br />
Nõukogude Venemaa animatsiooni<br />
ettekanne silmapaistva eesti meistri<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>u <strong>90</strong>. sünnipäeva auks on<br />
pühendatud vene animatsiooni ajaloo olulisematele etappidele.<br />
Kõigepealt tuleb kõne eelmise sajandi 1960. aastate lõpu Hruštšovi<br />
nn sula perioodi avastustest ja uutest vormidest, mis erutasid kogu<br />
Nõukogude kultuuri ja kino, kui aktiivselt laiendati teemade, žanrite<br />
ja stiilide piire. Muinasjutukangelased asendati satiiriliste draamade<br />
ja filosoofiliste paraboolide tegelastega ning sotsialistliku<br />
realismi muutumatud kaanonid olid avangardi rünnaku ajal kokku<br />
varisemas. Seda perioodi esindab silmapaistva vene meistri Andrei<br />
Hržanovski filmiprogramm. Ta kuulutas esimestest autorifilmidest<br />
alates oma kunsti teemat, mille autoriteetideks olid Puškin ja Krõlov,<br />
Fellini ja Schnittke, irooniline inglise luule ja avangardi kunstnikud.<br />
Hržanovski loomingulised eelistused on eriti lähedased <strong>Rein</strong><br />
<strong>Raamat</strong>u kunstilistele ideaalidele ja saavutustele.<br />
Vene animatsiooniajaloo teine saatuslik etapp oli seotud 1980.<br />
aastate lõpul alanud perestroika perioodiga, mis sillutas tee<br />
tervele põlvkonnale noortele talentidele ja sõltumatutele loomekollektiividele.<br />
Seda perioodi esindab Nõukogude esimese<br />
sõltumatu filmistuudio PILOT filmikogu. Stuudio asutaja, juht ja<br />
maailma kuulsuse saavutaja oli 2007. aastal ootamatult lahkunud<br />
Nõukogude Venemaa režissöör-animaator Aleksander Tatarski.<br />
PILOTi filmid on lisatud hiilgava perestroikajärgse värskeima vene<br />
autorianimatsiooni kollektsiooni ja saanud rea auhindu festivalidelt<br />
kodu- ja välismaal. Täna töötavad Tatarski õpilased ja järgijad<br />
aktiivselt mitte ainult PILOTis, vaid ka paljudes teistes kodumaistes<br />
55
stuudiotes, andes ainulaadse panuse Vene animatsioonitööstuse<br />
arengusse.<br />
Natalja Lukinõh on filmikriitik, animatsiooni ekspert, Venemaa<br />
Riikliku Kinoülikooli (VGIK) ja Kool-Stuudio SHAR õpetaja (dotsent). Ta<br />
on dokumentaalfilmide autor, Venemaa Föderatsiooni austatud kultuuritöötaja.<br />
Ta on kirjutanud artikleid ja telereportaaže kaasaegse<br />
filmi ja animatsiooni kohta. Ta on loonud ja lavastanud telesaateid<br />
(ANIMATEKA, ANIMA-LESSON) ning animatsiooni ja kultuuri käsitlevaid<br />
dokumentaalfilme. Ta on võitnud rahvusvahelistel filmifestivalidel.<br />
Natalja Lukinõh on Nika Kinokunsti Akadeemia akadeemik,<br />
FIPRESCI ja ASIFA liige. Ta on Vene animafilmide festivali Suzdalfest<br />
programmijuht ja rahvusvahelise filmifestivali Pacific Meridian<br />
(Vladivostok) animaprogrammi kuraator. Ta on žüriis paljudel<br />
rahvusvahelistel filmifestivalidel (Berliin, Tampere, Leipzig, Annecy,<br />
Stuttgart, Seoul, Zagreb, Tallinn, Vilnius, Riia jne). Ta on osalenud<br />
ka rahvusvahelistes animatsiooni töötubades ja õpetanud õpilasi<br />
Ukrainas, Leedus, Eestis, Belgias, Portugalis, Iirimaal.<br />
56
Natalia Lukinykh<br />
Story of Success,<br />
Struggle and Creation<br />
The presentation of Russian-Soviet animation in honor of the <strong>90</strong>th<br />
birthday of the outstanding Estonian master <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> will be<br />
dedicated to the most important stages of the history of Russian<br />
animation. First of all, there will be a speech about the discoveries<br />
and new forms of the so-called Khrushchev “thaw” period of the<br />
late 1960s, that aroused the whole Soviet culture and Soviet cinema,<br />
when actively expanding the boundaries of themes, genres, and<br />
styles. Fairy-tale heroes were replaced with characters of satirical<br />
dramas and philosophical parables, immutable canons of socialist<br />
realism were collapsing under the onslaught of the avant-garde.<br />
This period will be represented by a program of films by the outstanding<br />
Russian master Andrey Khrzhanovsky, who from the first<br />
auteur films declared his special theme in art, where his authorities<br />
were Pushkin and Krylov, Fellini and Schnittke, ironic English poetry<br />
and avant-garde artists. His creative preferences were especially<br />
close to the artistic ideals and achievements of <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>.<br />
The second fateful stage in the history of Russian animation was<br />
associated with the “perestroika” period in the late 1980s, which<br />
gave way to a whole generation of young talents and independent<br />
creative collectives. This period will be represented by the<br />
collection of films by the first Soviet independent film studio PILOT,<br />
which was created, headed and led to world recognition by the<br />
famous Russian-Soviet director-animator Alexander Tatarsky, who<br />
passed away in 2007. PILOT’s films have been added to the brilliant<br />
post-perestroika collection of the latest Russian auteur animation,<br />
receiving many festival awards at home and abroad. Today, students<br />
and followers of Tatarsky actively work not only for PILOT but<br />
57
also for many other domestic studios, making their unique contribution<br />
to the development of the Russian animation industry.<br />
Natalia Lukinykh is a film critic, expert in animation, teacher<br />
(docent) in the Russian State Cinema University (VGIK) and School-<br />
Studio SHAR. She is a documentary filmmaker and has been honored<br />
as a cultural worker of the Russian Federation. She has written<br />
numerous articles and TV reviews about contemporary film and<br />
animation. Natalia Lukinykh has created and directed original TV<br />
programs (ANIMATEKA, ANIMA-LESSON) and documentaries about<br />
animation and culture. She has won at international film festivals.<br />
She is a scholar of the Russian Academy of Cinema Arts “Nika” and<br />
a member of FIPRESCI and ASIFA. She is also the program director<br />
of the animated film festival Suzdalfest, the curator of the animation<br />
program for the international film festival Pacific Meridian in<br />
Vladivostok, and she has been a jury member for various international<br />
film festivals (Berlin, Tampere, Leipzig, Annecy, Stuttgart,<br />
Seoul, Zagreb, Tallinn, Vilnius, Riga etc.). She has participated in<br />
international animation workshops and taught students in Ukraine,<br />
Lithuania, Estonia, Belgium, Portugal, and Ireland.<br />
58
Andreas Trossek<br />
Eesti<br />
joonisanimatsiooni<br />
ja neoavangardi<br />
kokkupuutepunktidest<br />
Ettekanne vaatleb ajavahemikus 1973–1979 filmistuudio Tallinnfilm<br />
joonisfilmiosakonnas valminud teoseid, mille valmimisprotsessi<br />
olid kaasatud sel ajavahemikul paljuski Lääne popkunstist (sh<br />
joonisfilmist „Kollane allveelaev”, 1968) mõjutatud kunstnikud Aili Vint,<br />
Leonhard Lapin, Sirje Lapin (Runge), Ando Keskküla, <strong>Rein</strong> Tammik<br />
ja Priit Pärn. Juhtumiuuringuna keskendutakse teostele „Lend”<br />
(1973), „Värvilind” (1974), „Lugu jänesepojast” (1975), „Jänes” (1976),<br />
„Pühapäev” (1977) ja „Tolmuimeja” (1978), „Kas maakera on ümmargune?”<br />
(1977) ning „... ja teeb trikke” (1979).<br />
Andreas Trossek on kunstiajaloolane ja -kriitik, töötab kvartaliajakirja<br />
kunst.ee peatoimetajana. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia<br />
kunstiteaduste eriala 2003. aastal bakalaureuse- ja 2007. aastal<br />
magistrikraadiga.<br />
59
Andreas Trossek<br />
The Points of Contact Between<br />
Estonian Drawn Animation<br />
and Neo-Avant-Garde<br />
The presentation examines works made in the drawn animation department<br />
of the Tallinnfilm film studio between 1973 and 1979, which<br />
employed artists influenced by western pop art and animated films<br />
like Yellow Submarine. These artists were Aili Vint, Leonhard Lapin,<br />
Sirje Lapin (Runge), Ando <strong>Rein</strong> Tammik and Priit Pärn. The case study<br />
will focus on the works “Taking Off” (1973), “Firebird” (1974), “The Tale of<br />
the Little Rabbit” (1975), “Rabbit” (1976), “Sunday” (1977) and “Vacuum<br />
Cleaner” (1978), “Is the Earth Round? ” (1977) and “And Plays Tricks”<br />
(1979).<br />
Andreas Trossek is an art historian and critic, who works as the<br />
editor-in-chief of the quarterly magazine kunst.ee. He graduated<br />
from the Estonian Academy of Arts with a bachelor’s degree in art<br />
sciences in 2003 and a master’s degree in 2007.<br />
60
Elise Eimre<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> — kunstnik<br />
filmitööstuses<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> lõpetas 1957. aastal Eesti Riikliku<br />
Kunstiinstituudi maalija-portretistina. Juba<br />
sama aasta sügisel töötas <strong>Raamat</strong> aga<br />
Tallinna Kinostuudios. Tema esimeseks filmiks<br />
sai „Juunikuu päevad” ja rolliks assistenditöö<br />
kohaliku filmikunsti ristiisa Peeter Linzbachi<br />
käe all. <strong>Raamat</strong>u tegevusväli filmikunstnikuna<br />
sai lõpu mängufilmiga „Valge laev”.<br />
Filmi esilinastumise ajaks 1971. aastal oli tudengipõlvest startinud<br />
kunstnikust saanud 40-aastane kindla visiooniga filmitegija, kes<br />
neid kahte maailma ühendades rajas samal aastal Tallinnfilmi<br />
joonisfilmistuudio. Ettekanne käsitleb <strong>Raamat</strong>u loometeed kunstnikust<br />
filmitegijaks ning nende kahe loovala sümbioosi tema töös<br />
filmikunstnikuna. Intervjuudele, arhiivimaterjalidele ja filmide analüüsile<br />
tuginedes saavad peamise fookuse <strong>Raamat</strong>u paigutamine<br />
ja paigutumine filmitööstusesse ning tema ühed märgilisemad tööd<br />
filmide „Põrgupõhja uus Vanapagan” (1964) ja „Viimne reliikvia” (1969)<br />
kunstnikuna.<br />
Elise Eimre (s. 19<strong>90</strong>) on kunstiteadlane, kes uurib filmikunsti esteetikat<br />
ja ajalugu. Ta on kaitsnud bakalaureusekraadi (2013) Eesti<br />
Kunstiakadeemias kunstiteaduse erialal ja magistrikraadi (2015)<br />
Tallinna Ülikoolis filmikunsti erialal. Ta kirjutab Eesti Kunstiakadeemia<br />
kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis doktoritööd „Designing<br />
Cinematic Images. Production Design of Estonian Feature Films,<br />
2000–2015”. Ta on esinenud uurimusega arvukatel rahvusvahelistel<br />
konverentsidel. Lisaks teadustööle töötab Elise Eimre Pimedate<br />
61
Ööde filmifestivali programmi koostajana ning juhib filmikunstnike<br />
rahvusvaheliste meistriklasside programmi PÖFF Black Room. Ta<br />
kuulub Eesti Filmiajakirjanike Ühingusse ja avaldab filmikriitikat<br />
erinevates Eesti väljaannetes.<br />
62
Elise Eimre<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> – an Artist in the<br />
Film Industry<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong> graduated from the Estonian National Institute of Art<br />
in 1957 as a painter-portraitist. Already in the autumn of the same<br />
year, <strong>Raamat</strong> started work at Tallinna Kinostuudio. His first film<br />
was Days of June and he was an assistant under the godfather of<br />
local cinema Peeter Linzbach. <strong>Raamat</strong>’s career as an art director<br />
came to an end with the film White Ship. By the premiere in 1971, the<br />
student had transformed into a 40-year-old filmmaker with a clear<br />
vision. He combined the two worlds and created the Tallinnfilm<br />
drawn animation studio the same year. The presentation looks into<br />
<strong>Raamat</strong>’s creative path from an artist to a filmmaker and the symbiosis<br />
of the two creative roles in his work as an art director. Based<br />
on interviews, archival materials and film analysis the focus will be<br />
on <strong>Raamat</strong>’s position in the film industry and his most noteworthy<br />
work on films Devil on Earth (1964) and The Last Relic (1969).<br />
Elise Eimre (b. 19<strong>90</strong>) is an art historian who studies the aesthetics<br />
and history of film art. She has a bachelor’s degree (2013) in art<br />
history from the Estonian Academy of Arts and a master’s degree<br />
(2015) in film art from Tallinn University. She is writing her doctoral<br />
dissertation Designing Cinematic Images. Production Design of<br />
Estonian Feature Films, 2000–2015. She has presented her research<br />
at numerous international conferences. In addition to research,<br />
Elise Eimre works as a festival programmer for the Black Nights Film<br />
Festival and manages the PÖFF Black Room program for international<br />
masterclasses for film artists. She is a member of the Estonian<br />
Film Journalists’ Association and publishes film reviews in various<br />
Estonian publications.<br />
63
Jaak Lõhmus<br />
Unustamatud<br />
unustatud<br />
Ettekanne <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>u animateoste tõlgendustest<br />
ning arvustustest enne aastat<br />
1991. Juri Lotmani, Mihhail Lotmani, Mihhail<br />
Jampolski, Sergei Assenini jt käsitlused.<br />
Jaak Lõhmus (s 1955) on filmiajakirjanik, telesaadete ja dokumentaalfilmide<br />
autor, BFMi eesti ja maailmafilmi ajaloo lektor.<br />
64
Jaak Lõhmus<br />
Unforgettable Forgotten<br />
A presentation about <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>’s interpretations and reviews of<br />
animated works before 1991. The treatments by Juri Lotman, Mihhail<br />
Lotman, Mihhail Jampolski, Sergei Assenin and others.<br />
Jaak Lõhmus (b. 1955) is a film journalist, author of television programs<br />
and documentaries, lecturer on the history of Estonian and<br />
world film at BFM.<br />
65
Paneelarutelu<br />
Paneel keskendub ühele tuntumale <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>u<br />
joonisfilmile „Suur Tõll”. 1980. aastal valminud Eesti<br />
vägilasmuistendile toetuv joonisfilm kätkeb endas<br />
tugevaid rahvusromantilisi kujundeid, vabadusiha<br />
ja lootust. Saaremaa vägilane Tõll, rahva usk ja<br />
jõud, aitab võita ülekaalukad võõrväed ja saatana<br />
enda. Kunstnik Jüri Arrak on loonud sümboliterohke<br />
filmimaastiku, mis on vaatajate mällu sööbinud nii ilu<br />
kui ka süngusega. Arraku loomingulaad toetab filmi<br />
mütoloogilist tausta ja sõnumitihedust. Filmi saadab<br />
Lepo Sumera muusika. Paneelil kõnelevad filmitegija<br />
Ülo Pikkov, ajaloolane Linda Kaljundi ja Rahvusarhiivi<br />
filmiarhiivi direktor Eva Näripea. Vestlust juhib<br />
Mari-Liis Rebane.<br />
Suur Tõll<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />
1980 Tallinnfilm 13 min<br />
Joonisfilm täiskasvanutele, mille aluseks on eesti rahva muistendid<br />
Suurest Tõllust. Huvitavas vormis elustab film vägilase kuju, kelles<br />
kehastub rahva tööarmastus, tugevus ja elujõud.<br />
66
Panel Discussion<br />
The discussion focuses on <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>’s best known<br />
drawn animation “Big Tyll”. The drawn animation<br />
made in 1980 is based on an Estonian folk hero and<br />
contains several strong folkloric images; a desire for<br />
freedom and hope. The hero of Saaremaa, Tyll, the<br />
faith and strength of the people, helps defeat the<br />
overwhelming foreign forces and Satan himself. Artist<br />
Jüri Arrak has created a symbolic film landscape<br />
that has imprinted beauty as well as darkness in the<br />
minds of the audience. Arrak’s creative style supports<br />
the film’s mythological background and message<br />
density. The film is accompanied by music by<br />
Lepo Sumera. Filmmaker Ülo Pikkov, historian Linda<br />
Kaljundi and the director of the Film Archive of the<br />
National Archives Eva Näripea, will participate in the<br />
discussion. The conversation will be moderated by<br />
Mari-Liis Rebane.<br />
Big Tyll<br />
Original title: Suur Tõll<br />
<strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong><br />
1980 Tallinnfilm 13 min<br />
A drawn animation for adults based on the Estonian folk tales<br />
about Big Tyll. In an interesting way, the film enlivens the image of a<br />
giant hero, who embodies the people’s love for work, their strength<br />
and vitality.<br />
67
Ülo Pikkov<br />
Ülo Pikkov (1976) on rahvusvaheliselt tunnustatud filmitegija, produtsent<br />
ja õppejõud. Pikkov õppis animatsiooni Turu Kunstiakadeemias<br />
Soome Vabariigis ja alates 1996. aastast on lavastanud mitmeid<br />
auhinnatud animatsioonfilme. Ta on kirjutanud filmiteemalisi<br />
artikleid ning ilukirjanduslikke raamatuid nii lastele kui ka täiskasvanutele.<br />
2005. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli Õigusinstituudi,<br />
spetsialiseeru des meedia ja autoriõiguse teemadele. Aastatel<br />
2006–2016 töötas Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakonnas<br />
dotsendina, tegeledes professionaalsete animafilmitegijate<br />
koolitusega. Pikkov on raamatu „Animasoofia, teoreetilisi<br />
kirjutisi animatsioonfilmist” (2011) autor. 2018. aastal omandas<br />
Eesti Kunstiakadeemias doktori kraadi tööga „Anti-animatsioon:<br />
Ida-Euroopa animatsioonfilmi eripära”.<br />
68
Ülo Pikkov<br />
Ülo Pikkov (1976) is an internationally renowned filmmaker, producer<br />
and film scholar. Pikkov studied animation at the Turku Arts<br />
Academy in Finland and since 1996 has directed several awardwinning<br />
animation films. He has published articles on film and<br />
written fiction for children and adults. In 2005 he graduated from<br />
the Institute of Law at the University of Tartu, focusing on the media<br />
and author’s rights. For 10 years Pikkov was the associate professor<br />
of the Animation Department in the Estonian Academy of Arts<br />
supporting new talents in the Estonian animation scene. Pikkov is<br />
the author of Animasophy, Theoretical Writings on the Animated<br />
Film (2011). In 2018 Pikkov got his doctoral degree at the Estonian<br />
Academy of Arts with the thesis Anti-Animation: Textures of Eastern<br />
European Animated Film.<br />
69
Linda Kaljundi<br />
Linda Kaljundi on ajaloolane, kes on tegelenud Eesti keskaja ja<br />
varauusaja ajalooga, viimasel ajal aga peamiselt kultuurimälu<br />
uuringutega. Ta on kirjutanud kroonikatest ja hilisemast ajalookirjutusest,<br />
ajalooromaanidest ja ajaloopiltidest, pärandist<br />
ja keskkonnast laiemalt. Doktorikraadi on ta kaitsnud Helsingi<br />
Ülikoolis, töötanud teadurina ja pidanud loenguid mitmes<br />
Põhjamaade teadusasutuses ning olnud Eestis pikemat aega<br />
ametis õppejõu ja teadurina Tallinna Ülikoolis. Praegu töötab ta<br />
Eesti Kunstiakadeemias Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi<br />
õppejõuna ning lisaks lööb kaasa Tallinna Ülikoolis Eesti keskkonnaajaloo<br />
teemalises uurimisprojektis vanemteadurina. Teadustööle<br />
lisaks on ta tegelenud teaduse populariseerimisega mitmesuguste<br />
kirjatööde ja õppematerjalide, loengute ja ekskursioonide vormis.<br />
Samuti on ta kureerinud näitusi ja töötanud Kumu kunstimuuseumis<br />
külaliskuraatorina.<br />
70
Linda Kaljundi<br />
Linda Kaljundi is a historian who has researched the history of the<br />
Estonian Middle Ages and early modern times but most recently<br />
is occupied with the study of cultural memory. She has written on<br />
chronicles and later historical writing, historical novels and pictures,<br />
heritage and the environment in general. She defended her doctoral<br />
dissertation at the University of Helsinki, worked as a researcher,<br />
has lectured at several Nordic research institutions, and has been<br />
a long time lecturer and researcher at Tallinn University in Estonia.<br />
She is currently working at the Estonian Academy of Arts as a<br />
lecturer at the Institute of Art History and Visual Culture and is also<br />
involved in a research project on Estonian environmental history<br />
at Tallinn University. In addition to research, she has been active in<br />
popularizing science through various writings, teaching materials,<br />
lectures and excursions. She has also curated exhibitions and<br />
worked as a guest curator at the Kumu Art Museum.<br />
71
Eva Näripea<br />
Eva Näripea on Rahvusarhiivi filmiarhiivi direktor ja ajakirja Studies<br />
in Eastern European Cinema (Routledge) toimetaja. 2011 kaitses<br />
ta Eesti Kunstiakadeemias filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga<br />
„Estonian Cinescapes: Spaces, Places and Sites in Soviet Estonian<br />
Cinema (and Beyond)“. Ta on avaldanud üle kolmekümne teadusartikli<br />
Eesti ja Ida-Euroopa filmikunsti ajaloost mitmesugustes<br />
rahvusvahelistes ajakirjades ja artiklikogumikes, koostanud<br />
teadusajakirjade erinumbreid ja artiklikogumikke (viimati 2020.<br />
aastal ilmunud Studies in Eastern European Cinema erinumbri Ida-<br />
Euroopa filmiarhiivindusest) ning tõlkinud filmialast kirjandust. Ta<br />
kuulub Eesti Kunstiteadlaste Ühingusse, on Eesti Kunstiakadeemia ja<br />
Tallinna Graafikatriennaali nõukogu liige ning Eesti Noorte Teaduste<br />
Akadeemia asutajaliige.<br />
72
Eva Näripea<br />
Eva Näripea is the director of the Film Archive of the National<br />
Archives and the editor of Studies in Eastern European Cinema<br />
(Routledge). In 2011 she defended her doctoral degree at<br />
the Estonian Academy of Arts with her dissertation Estonian<br />
Cinescapes: Spaces, Places and Sites in Soviet Estonian Cinema<br />
(and Beyond). She has published more than thirty research articles<br />
on the history of Estonian and Eastern European cinema in various<br />
international journals and article collections, compiled special<br />
issues and collections of articles in scientific journals (most recently<br />
Studies in Eastern European Cinema in 2020) and translated film<br />
literature. She is a member of the Estonian Society of Art Historians,<br />
a member of the council of the Estonian Academy of Arts and the<br />
Tallinn Print Triennial, and a founding member of the Estonian Young<br />
Academy of Sciences.<br />
73
Mari-Liis Rebane<br />
Mari-Liis Rebane on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade<br />
kunstide teaduskonnas uusmeedia (MA) ja animatsiooni (BA)<br />
õppekava. Ta on koostanud, korraldanud ja kureerinud mitmeid<br />
Eesti anima fookusprogramme välisfestivalidel (Eesti fookuse korraldamine<br />
festivalil Anima Brüssel, Hiroshima Animation Festivalil,<br />
kus näidati üle 300 Eesti animafilmi jpt). Aastatel 2013–2015 juhtis ta<br />
Baltimaade suurimat rahvusvahelist animatsioonfilmide festivali<br />
Animated Dreams. Mari-Liis on olnud kaasatud Eesti Filmi Instituudi<br />
animatsiooni rahastusvoorude ekspertkomisjoni ning kirjutanud<br />
kunsti- ja filmiteemalisi artikleid kultuurilehtedesse nagu Sirp, Teater.<br />
Muusika.Kino, Estonian Art, kunst.ee, Müürileht. Mari-Liis on ennast<br />
täiendanud mitmel pool Euroopas ning olnud mitmete rahvusvaheliste<br />
festivalide žüriiliige. 2017. aastast on ta kaasatud Lühifilmi<br />
Keskuse ShortEST tegemistesse ning lühifilmi tootjatele suunatud<br />
kontaktürituse Baltic Preview kaaskorraldajaks.<br />
74
Mari-Liis Rebane<br />
Mari-Liis Rebane has graduated from the Faculty of Fine Arts of<br />
the Estonian Academy of Arts with a degree in New Media (MA)<br />
and Animation (BA). She has compiled, organized and curated<br />
several Estonian animation programs at foreign festivals (organizing<br />
Estonian focus at the Anima Festival in Brussels, Hiroshima<br />
Animation Festival, where more than 300 Estonian animation films<br />
were shown, etc.). In 2013-2015, she led the largest international<br />
animated film festival in the Baltics, Animated Dreams. Mari-Liis<br />
has been a member of the expert committee of the Estonian Film<br />
Institute for animation funding and has written articles on art<br />
and film in cultural magazines such as Sirp, Teater.Muusika.Kino,<br />
Estonian Art, kunst.ee, Müürileht. Mari-Liis has studied in many parts<br />
of Europe and has been a jury member of several international<br />
festivals. Since 2017, she has been involved in the activities of the<br />
Estonian Short Film Center ShortEST and co-organized the Baltic<br />
Preview contact event for short film producers.
Linastused / Screenings at<br />
tv.artun.ee<br />
Korraldajad / Organizers<br />
Eesti Animatsiooni Liit / Estonian Animation Association<br />
Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts<br />
Toetajad / Supporters<br />
Partnerid / Partners<br />
Korraldusmeeskond / Organizing team<br />
Mari Kivi, Mari Laaniste, Ülo Pikkov, Priit Tender, Aurelia Aasa,<br />
Peep Pedmanson, Ruth-Helene Melioranski, Vesse Veering,<br />
Robert Luig ja teised.<br />
Toimetaja ja tõlkija / Editor and translator<br />
Helo Irik<br />
Kujundus / Design<br />
Teele Strauss<br />
Kujundustes kasutatud <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>u „Värvilind“ kuvatõmmiseid.<br />
Screenshots of <strong>Rein</strong> <strong>Raamat</strong>’s “Firebird” are being used as graphic design elements.<br />
2021 Eesti Animatsiooni Liit ja Eesti Kunstiakadeemia<br />
76