EKA SISEARHITEKTUUR 2002–2003

EKA SISEARHITEKTUUR 2002–2003

2002

2003
EESTI KUNSTIAKADEEMIA
ESTONIAN ACADEMY OF ARTS
SISEARHITEKTUURI OSAKOND
DEPARTMENT OF INTERIOR ARCHITECTURE

© EKA Sisearhitektuuri osakond 2003
Tõlge / Transaltion by OÜ Multilingua Tõlkebüroo
Fotod / Photos by Jüri Seljamaa
Kujundus / Design by Irina Tammis
Trükk / Printed by OÜ Greif

5
Möödunud sajandivahetusel võidi tagasi
vaadata meie sisearhitektide esimeste
põlvkondade tegevuse ja saavutuste
poolsajandile. Algus oli 1930. aastate hoogsalt
ehitavas, arhitektuuri ja rakenduskunste
väärtustavas Eestis, 1938. aastal ilmus
otsus sisearhitektuuri õpetamisest Riigi
Tarbe- ja Kujutava Kunsti koolis. Järgnenud
okupatsioonide ja sõja-aastate katkendlikus
õppetegevuses märkimisväärsete tulemusteni
ei jõutud. Pärast sõda jätkus õppetöö
Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis
ja esimesed kutsediplomid väljastati
1949. aastal. Sisearhitektuuri kateedrit
juhtinud väljapaistvad arhitektid Edgar
Johan Kuusik ja Edgar Velbri panid aluse
nõudlikule stuudiumile. Formeerus ruumija
mööblikujunduse õpetamist ühendav
õppekava, mis käsitleb mõlemat ainet
rööbiti tasakaalustatud osadena ning meie
tingimustes osutunud tänaseni õigustatuks.
1960. aastate alul uuendatud
õppekava ajakohastas koolituse sisu ja
suuna, õppejõudude kohad täideti noorte
sisearhitektidega. Edgar Velbri juhitud
kateedris rakendusid Bruno Tomberg,
Väino Tamm, Leila Pärtelpoeg ja Vello Asi.
Kool reageeris arhitektuuri murrangulisele
suundumisele modernismi ja sisearhitektide
tegevusvälja avardumisele.
Aastatel 1968-1986 juhtis kateedrit Väino
Tamm, püsides Põhjamaade modernismist
mõjutatud, funktsionaalsust ja konstruktiivsust
rõhutaval suunal. Tunnustatud oma
väljapaistva loominguga ja karismaatilise
pedagoogina põlvkondi ühendava liidri rollis,
tagas tema andunud tegevus ka koolituse
stabiilse arengu ja taseme. Hoides kontakti
ruumi- ja mööblikujunduse peamiste
suundadega ja arhitektuuri teiseneva
arenguga, välditi hetkemoodide järgimist.
Õppeprotsessi seos praktikaga tagas
loomuliku lülitumise kutsetegevusse.
Aastatel 1986.-1995. juhatas kateedrit
Leo Leesaar. Toimus eraldumine Nõukogude
Liidu haridussüsteemist ja üleminek
ülikoolistandarditele vastavale akadeemilisele
kraadiõppele.
1995. aastast juhib sisearhitektuuri
osakonda Toivo Raidmets. Rakendus
uuendatud õppekava 4-aastase
bakalaureuseõppe läbiviimiseks. Innovatiivsed
muutused õppeprotsessis ei muutnud õppe
põhisuundi: akadeemilise õpetuse seostatust
praktikaga ja ruumikujunduse käsitlemist
arhitektuuri kontekstis. Viidi lõpule õppehoone
ja puidutöökoja ruumide väljaehitamine ja
sisustamine ning arvutiklassi sisustamine.
Aastatel 1949-2003 on meie õppeasutuse
– tänase Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud 450
sisearhitekti. Nende tööhõive püsib suhteliselt
rahuldaval tasemel, erialal või sellega seotud
aladel töötab (on töötanud) Eestis kaudsel
hinnangul 60-70% lõpetanutest.
Eesti ruumi- ja mööblikujunduse
poolesaja-aastast arengulugu hõlmav käsitlus
saaks anda pädeva hinnangu ka koolituse
eesmärkidele ja tulemustele. Nüüdsel
siirdeajal, uue majandusliku ja kultuurilise
identiteedi saavutamisel tuleb paratamatult
taotleda enamat iseseisvust mõttes ja teos.
Vello Asi
EKA emeriitprofessor

6
On the last turn of century one could look back
on the period of half a century of activity and
accomplishments of our first interior architects’
generations. It begun from 1930s when
Estonia was dashingly building and valuing
architecture and applied arts. In 1938 it was
decided that interior architecture should be
taught in State Applied and Figural Art School.
During the occupations and fragmentary
studies of the war, no remarkable results were
reached. After the war, the studies continued
in State Applied Art Institute of Tallinn and
first vocational diplomas were given out in
1949. Edgar Johan Kuusik and Edgar Velbri,
outstanding architects who led the department
of interior architecture, established demanding
studies. The curriculum of space and furniture
design was formed, collaterally balancing both
subjects and in our conditions the curriculum
has turned out to be justified.
The new curriculum of the 1960s updated
the content and course of the studies; the
places of lecturers were filled out with young
interior architects. In the department, which
was led by Edgar Velbri, such names Bruno
Tomberg, Väino Tamm, Leila Pärtelpoeg and
Vello Asi were put into practice. The school
reacted to the decisive trends of architectural
modernism and to the enlargement of interior
architects’ field of activity.
In 1968-1986 Väino Tamm led the
department and it stayed on the direction
of functionalism and constructivism, being
influenced by modernism of the Nordic
countries. Recognised with his outstanding
creation as a charismatic teacher and a
leader to join generations, his devoted work
also reinsured stable progress and standard
of studies. Keeping in touch with the main
trends of space and furniture design and
the changing development of architecture,
following any contemporary vogue was
avoided. Studies together with practice
assured natural continuation in the profession.
In 1986-1995 Leo Leesaar led the
department. At that time separation from the
education system of the Soviet Union took
place and the transition was towards the
academic degree studies in accordance with
university standards.
Since 1995 the department of interior
architecture is being led by Toivo Raidmets.
A renewed curriculum for a four-year
baccalaureate was put into use. Innovative
changes in the curriculum did not change
the basic directions of the studies: academic
studies are being connected to practice and
space design is handled in the context of
architecture. During that time the computer
class was equipped and the rooms of the
school building and woodworks shop were
finished and equipped.
In 1949-2003, 450 interior architects have
graduated from our establishment, which has
grown into Estonian Academy of Arts. Their
occupation rate has been quite satisfying: in
Estonia, 60-70% of the graduates are/have
been working on the field or on related fields.
The treatment of the 50 years’
development in Estonian space and furniture
design could also provide a competent
estimate to the goals and results of the
schooling. During today’s age of transition
we inevitably have to apply for more
independence in thought and action in order
to gain new economical and cultural identity.
Vello Asi
Emeritus professor
of Estonian Academy of Arts

7
Osakonnas õpib 2003. aasta kevadsemestri
seisuga 45 üliõpilast. Hetkel on vanemate
kursuste õppetöö 4-aastane, nooremad
kursused õpivad juba uue 3+2 (bakalaureuseja
magistritase) õppekava järgi. Alalisse
akadeemilisse koosseisu kuuluvad prof.
Toivo Raidmets, dotsent Aulo Padar ja
dotsent Aili Aasoja. Töökoda juhatab ning
õpetajana tegutseb Avo Tragel. Hoidudes
õpetuse monopoliseerimisest, oleme
sellesse püüdnud kaasata võimalikult
palju oma nimekaid kolleege. Tuues majja
uusi nägemiskohti, seostavad nad ainet
kutsepraktikaga ning rikastavad õppeprotsessi
ka oma isiksustega. Hetkel teotsevad
õppejõududena sisearhitektid Eerik Olle,
Jorma Holm, Juta Lember, Tiina Mang, Priit
Põldme, Toomas Korb, Aet Maasik, Gert
Nahkur. Erialateoreetilisi aineid õpetavad
PhD Malle Jaaniso, Jüri Tamm, Erkki Laur,
Vello Penjam ja Peter Roose.
Stiililise selgroo saame jätkuvalt
funktsionalismilt. Meie töödes domineerib
napp, minimalistlik vormikäsitlus, sisu ja
vormi vastavus. Samas ei saa disainipõllul
olla tunnetamata ajastu pulssi, katsetamata
erinevaid stiile, otsimata rafineerituse piire.
Siiski üritame hoiduda olemast üheselt
“trendikad”.
Rääkides osakonna suunitlusest, on
selles dominantsel kohal sisearhitektuurne
projekteerimine – kujundamisküsimused,
toetatud tugeva erialatehniliste ainete ploki
poolt. Läbi mitme õppeprojekti semestris
saab käsitletud enamus kutsetöös esinevaid
valdkondi, mis võimaldab lõpetanul
sulanduda kiiresti praktikasse ja leida oma
koht Eesti dünaamilises ehitussituatsioonis.
Probleemsem on lugu mööblikujundusega.
Kajastumata küll osakonna nimes, on see
alati olnud õppetöö loomulik koostisosa
nii omasoodsate õppeülesannetena kui
ka ruumiprojektide endastmõistetava
osana. Koolil on oma puidutöökoda,
kus omandatakse käsitööoskusi ja
materjalitunnetust ning valmistatakse enda
projekteeritud mööbliesemeid. Kahjuks ei
sunni hetkeolukord just paljusid mööblitootjaid
investeerima kodumaise disainiga seotud
tootearendusse. Positiivseks näiteks on firma
T&T Mang, mida saame juba pikemat aega
kasutada praktikabaasina ja hea sponsorina.
Alanud on ka koostöö firmaga Jalax.
Loomulikult ei käsitle me sisearhitektuuri
ja mööblikujundust omasoodsa ainetervikuna,
vaid arhitektuuri ja kogu ehitatud keskkonna
ühe osana. Veelgi enam, üha enam seotumas
ja interdistsiplinaarsemas maailmas peaksime
suutma hoomata kujundus- ja keskkonnaküsimusi
tervikuna. Nimetatud valdkondi katavad
õppekavas arhitektuurne projekteerimine
arhitekt Andres Põime ja keskkonnadisain
Edina Dufala-Pärna juhendamisel. Leiate
raamatust mitmeid näiteid nende õnnestunud
koostööst üliõpilastega.
Asume akadeemia põhikorpusest
eraldiseisvas, sisehooviga kvartalis Tallinna
vanalinnas, Suur-Kloostri 11A. Lahus
paiknemine teeb tülikamaks läbikäimise
teiste erialade tudengitega, samas loob
lahe ruumiprogramm ja nimelised töökohad
tingimusi suuremaks süvenemiseks
õppetöösse, üheperetunde ja kollegiaalsuse
tekkimiseks.
Tere tulemast tulevasele tudengile,
koostööpartnerile, kolleegile!
prof. Toivo Raidmets
Sisearhitektuuri osakonna juhataja

8
45 students study in the department in spring
semester 2003. Senior courses study for
four years at the moment, first year students
follow already the 3+2 (bachelor and masters
degree) curriculum. Professor Toivo Raidmets,
assistant professors Aulo Padar and Aili
Aasoja form the members of the permanent
academic staff. Avo Tragel also teaches and
runs the workshop. As we have tried not to
monopolize the teaching, we have included
as many well-known colleagues as possible
into the teaching process. By bringing along
new viewpoints, they connect the subject
with vocational practice and enrich the
teaching process with their personalities.
Interior designers Eerik Olle, Jorma Holm,
Juta Lember, Tiina Mang, Priit Põldme, Toomas
Korb, Aet Maasik, Gert Nahkur work as
lecturers at the moment. Speciality theoretical
subjects are teached by PhD Malle Jaanisoo,
Jüri Tamm, Erkki Laur, Vello Penjam and Peter
Roose.
Our stylistic backbone is continuously
derived from functionalism. Minimalist and
scarce treatment of form together with
accordance between content and form
dominate in our work. At the same time,
you cannot exist in the design field without
feeling the pulse of the era, experimenting
with different styles, and looking for limits of
refinement. Still, we are trying to avoid being
commonly “trendy.”
When talking about the orientation of
the department, it is the internal decoration
projection that dominates – designing
questions, supported by a block of specialized
technical courses. Most of the vocational areas
are dealt with through several training projects
in a semester, which allows the graduates to
go into practice at once and find one’s place
in the dynamic Estonian building situation.
A slightly more problematic is the situation
with furniture design, which, although it
does not reflect in the department name, has
always been a natural part of the learning
process both with its tasks and a self-evident
component of the space projects. The school
has its own wood workshop, where handwork
skills and material knowledge are mastered
and self-designed furniture items are made.
Unfortunately, the time being does not force
many of the furniture manufacturers to invest
into the product development connected to
the home-produced design. The company
T&T Mang could be brought out as a positive
example, which we have used as a practice
base and a sponsor for a long time. We have
also started cooperating with the company
Jalax.
Of course, we do not treat interior and
furniture design as a block of subjects, but
as a part of architecture and the whole built
environment. More so, we should be able to
comprehend the questions concerning design
and environment as a whole in this ever more
connected and interdisciplinary world. The
areas mentioned - architectural projection
and environmental design – are covered in
the curriculum by Andres Põime and Edina
Dufala-Pärn. You can find several examples of
their successful cooperation with the students
in the book.
We are situated in the Tallinn Old Town
block with a courtyard, separately from the
main building of the academy, Suur-Kloostri
11A. Separate location may disturb association
with the students from other departments,
but at the same time spacious room solutions
and nominal working places create better
conditions for studying and bring along a
feeling of unity and collegiality.
Welcome, new students, partners and
colleagues!
Prof. Toivo Raidmets
Head of the Interior Design Department

9

10 KATRIN KAEVATS
III kursus / 3 rd year
Juhendajad / Supervised by Gert Nahkur, Avo Tragel
TOOL
Terastoru, painutatud vineer; 48 x 50 x 82 cm
CHAIR
Steel, curved veneer; 48 x 50 x 82 cm

KARD MÄNNIL
11
III kursus / 3 rd year
Juhendajad / Supervised by Gert Nahkur, Avo Tragel
TOOL
Painutatud vineer, terastoru; 42 x 52 x 83 cm
CHAIR
Curved veneer, steel; 42 x 52 x 83 cm

WC
12
KARMEN VETTIK
IV kursus / 4 th year
Juhendaja / Supervised by Aulo Padar
VAADE
VAADE
KONTSERDI- JA KINOSAAL
Saal on projekteeritud kõrge tummseina
külge, mis eraldab rahulikku pargikeskkonda
kiire rütmiga tänavast. Saali omapäraks on
klaasfassaad, mis toob selgelt esile saalis
toimuva.
LÕIGE A-A
CONCERT AND MOVIE HALL
The hall is projected to a high mute wall,
A
which separates a peaceful environment
PÕHIPLAAN
of a park from a street of fast rhythm. The
ABIRUUMID
SAAL 456
ISTEKOHTA
SISSEPÄÄS, GARDEROOB,
KASSA
12800
16100
peculiarity of the hall lies in its glass facade,
which clearly brings out what is happening in
C
C
the hall.
B
KORIDOR
B
33900
61120
3390 X 18
A

ERLEND ARGE
13
IV kursus / 4 th year
Juhendaja / Supervised by Edina Dufala-Pärn
KESKKONNADISAIN
Puit vahetatakse välja klaasiga, kõikjale
tulevad külmad, siledad ja steriilsed pinnad.
Nüüd ei ole siin enam ühtegi maja, mis oleks
puidust. See ei ole tavaline rusuhunnik, vaid ta
on tõstetud kõrgemale maapinnast, raputatud
maha muld ja tolm, andes talle väärtust.
Kogu objekt on nagu istallatsioon, näitus
ja mälestusobjekt. Rusuhunnikus on aset
leidnud kaks klaasist ja korrapärast mahtu,
mis oleks sillaks tänapäeva ja mineviku vahel.
Kuubid ja lauad lendavad kui kodutaolekus,
ning moodustavad kohviku. Väiksem,
piimklaasist kuubik, sisaldab endas puhtalt
minevikku e. näitust. Seal võib olla mõni vana
maja uks või trepp, ühesõnaga mingisugused
reaalsed objektid, mis on suudetud päästa.
Suurem maht on kirkast klaasist ja sealt
saab vaadelda neid varemeid seestpoolt.
Tegemist oleks selles väikese kohvikuga, kus
saab nautida oma kohvi, aega maha võtta ja
tunnetada seda lõhna, mis valitseb puumajas.
See näitus ei pruugigi olla pikaajaline, võib-olla
pool aastat ja siis kolib kohvik mõnda uude
objekti, jäädvustades meie mällu neid kui
mälestusobjekte.
ENVIRONMENT DESIGN
Wood shall be exchanged to glass;
cold, smooth and sterile ground shall be
everywhere. Now there is no wooden house
here any more. This is not just some pile of
ruins but it has been lifted higher from the
ground, soil and dust giving it some extra
value. The whole object is like installation,
exhibition and memorial object. Two volumes
have found their place in the pile of ruins,
which would act as a bridge in between the
past and the present. The cubes are flying
as if having no home and form a cafe. The
smaller cube of milk glass contains pure past:
the exhibition. Some door or stairs of an old
house can be there, in a word, just some real
objects which have been saved. The bigger
volume is of bright glass and these ruins can
be viewed from inside. It would be a small
cafe where you can enjoy your coffee, take
time out and feel the smell of a wooden
house. The exhibition might not even be longstanding,
it can last half a year and then the
cafe shall move to some new location for us to
memorise as objects to remember.

14
K ARIN KITSE
Bakalaureusetöö / Bachelor thesis
Juhendaja / Supervised by Uko Künnap
OTEPÄÄ VABAAJAKESKUS
Multifunktsionaalne, väikelinna kultuurielu
elavdav keskus. Ülesandeks on mahutada
linna peatänava-äärsesse stalinistliku
arhitektuuriga endisesse kaubamajja uued
funktsioonid. Majas toimuv on orienteeritud
peamiselt noortele. Aga vastavalt erinevatele
kasutusvõimalustele on uude keskusesse
oodatud kõik olenemata vanusest. Tänu
esimesel korrusel asuvale avarale kohvikule
ja turismiinfopunktile on keskus ka linna
saabuvate külaliste peatuspaigaks. Keskuses
on ka internetipunkt ja polüfunktsionaalne saal
teisel korrusel.

MAUNO MEESIT
15
Juhendaja / Supervised by Kaarel Kurismaa
OTEPÄÄ RECREATION CENTRE
A multifunctional centre, promoting
cultural life in a small town. Its aim is to
accommodate new functions in a former store
of Stalinist architecture in the main street.
What is going on in the house is primarily
meant for young people. However, according
to different possibilities of use everybody is
welcome to the new centre regardless of their
age. Thanks to a spacious café and tourist
info on the ground floor, the centre is also a
place for visitors arriving in the city to stop by.
There is also an Internet booth and a hall with
various functions.
VÄRVUSÕPETUS
Guašš
COLOUR STUDY
Gouache

16
KATRIN KALJU
IV kursus / 4 th year
Juhendaja / Supervised by Andres Põime
NOORTEMAJA
Projektis on antud naabermajasid arvestav
nurgakrundi lahendus. Ümbritsevate hoonete
mahud jätkuvad uues hoones ja on rõhutatud
erinevate materjalide kaudu.
HOUSE OF YOUTH
The project gives a solution for a corner plot,
considering the adjoining houses. The volume
of the surrounding houses is continued in
the new building and are being emphasised
through different materials.

LAURI NÕMME
LIISA PÕIME
17
I kursus / 1 st year
Juhendaja / Supervised by Aili Aasoja
I kursus / 1 st year
Juhendaja / Supervised by Aili Aasoja
RUUMIKOMPOSITSIOON
Kuupidel baseeruv elamukonstruktsioon, materjaliks
puitkiudbetoon. Võimalik moodustada suuremaid elamugruppe
kui ka üksiksuvilat, -elamut. Kasutatavateks materjalideks nii
eksterjööris kui ka interjööris on klaas, puit ja teras. Suured
klaaspinnad hoone otstes ja keskel (nii laes, põrandal, seintes)
võimaldavad eluruumidele loomuliku valguse ligipääsu ja hea
väljavaate. Väikesuvila puhul ühes osas köök-söögituba ja teises
kuubis põrandast vähesel määral väljaulatuva tasapinnaga puhke- ja
magamistsoon.
ROOM COMPOSITION
Building construction based on cubes. Material: wood fibre
concrete. It is possible to form larger building groups as well as
single cottages, houses. Materials used both in exterior and interior
are glass, wood, and steel. Large glass surfaces in the ends and
in the middle of the building (in the ceiling, floor as well as walls)
supply living areas
with plenty of natural
light and a great view.
In case of a small
summer cottage, there
is kitchen / dining
room in one end and
recreation / sleeping
zone at a level slightly
projecting from the
floor in the other
cube.
RUUMIKOMPOSITSIOON: ELURUUM
Kompositsiooniga on tekitatud kodu üldkasutatavasse ossa erineva
funktsiooniga ruumiosad. Nendeks on köögi-, söömis-, diivani/
kodukino-, ja raamatulugemisnurk. Eesmärk on luua keskkond, mis
lubaks pereliikmetel üksteisest eralduda, aga ka hästi ühendust hoida
tänu ruumi osi ühendavale ringsüsteemile.
ROOM COMPOSITION: LIVING ROOM
With this composition, sections of room with different functions have
been created in the part of house that is in general use. These are
kitchen, dining, sofa/home cinema, and reading corners. The aim is to
create an environment that allows family members to separate from
each other, yet to keep good contact thanks to the circular system
connecting the sections.

18 KRISTA THOMSON
Bakalaureusetöö / Bachelor thesis
Juhendaja / Supervised by Taso Mähar
PUHKETOOL
Painutatud kasevineer; 52 x 82 (134) cm x 75 cm
CHAIR
Curved birch veneer; 52 x 82 (134) cm x 75 cm

EVELIN SIKKA
19
I kursus / 1 st year
Juhendajad / Supervised by Toivo Raidmets, Avo Tragel
TOOL
Saarepuit; 42 x 56 x 78 c
CHAIR
Ash wood; 42 x 56 x 78 c

20
GALINA BURNAKOVA
I kursus / 1 st year
Juhendaja / Supervised by Aili Aasoja
RUUMIKOMPOSITSIOON:
ELURUUM
Eramu asub äärelinna eraldatuses. Eluruum
jaguneb kaheks: pika söögilaua ja pehmete
istmetega ruumiosaks. Materjalid: betoon,
klaas, puit, nahk
ROOM COMPOSITION:
LIVING ROOM
The house is situated in suburban privacy.
Living room is divided into two sections with
a long dining table and soft seats. Materials:
concrete, glass, wood, leather.

KARD MÄNNIL
21
III kursus / 3 rd year
Juhendaja / Supervised by Toivo Raidmets
VALGUSTI
Plastik; 10 x 20 x 20 cm
LIGHTING
Plastic; 10 x 20 x 20 cm

22
KERLI VALK
I kursus / 1 st year
Juhendaja / Supervised by Leonhard Lapin
KOMPOSITSIOON
Kollaaž; 75 x 75 cm
COMPOSITION
Collage; 75 x 75 cm

KRISTI LENTS
23
I kursus / 1 st year
Juhendaja / Supervised by Leonhard Lapin
KOMPOSITSIOON
Sprei; 50 x 70 cm
COMPOSITION
Spray paint; 50 x 70 cm

24 MARIS KERGE
II kursus / 2 nd year
Juhendaja / Supervised by Aulo Padar
ONN
Onn on projekteeritud Läänemaale, asub
liivaseljandikul kõrge männimetsa varjus.
Majakest kasutab sportlaste perekond
lõõgastumiskohana peale treeningut.
HUT
The hut is projected to Läänemaa, it is situated
on the sands in the shade of a high pinewood.
The cottage is used by a family of
sportsmen as a resting place after training.
A
A
lõige A-A

KRISTI LENTS
25
I kursus / 1 st year
Juhendaja / Supervised by Maiu Rõõmus
JOONISTAMINE
Pliiats, tint; 50 x 70 cm
DRAWING
Pencil, ink; 50 x 70 cm

26

EVELIN SIKKA
27
I kursus / 1 st year
Juhendaja / Supervised by Maiu Rõõmus
JOONISTAMINE
Viltpliiats, tindipliiats, pliiats, pastell; 41 x 58 cm
DRAWING
Felt pencil, indelible pen, pencil, pastel; 41 x 58 cm

28 KRISTI LENTS
I kursus / 1 st year
Juhendajad / Supervised by Toivo Raidmets, Avo Tragel
ISTE
Kasepuit, tekstiil; Ø = 32 x 60 cm
SEAT
Birch, textile; Ø = 32 x 60 cm

KERTU KALDARU
29
I kursus / 1 st year
Juhendajad / Supervised by Toivo Raidmets, Avo Tragel
ISTE
Kasepuit; Ø = 50 x 24 cm
SEAT
Birch; Ø = 50 x 24 cm

30 KATRIN KALJU
III kursus / 3 rd year
Juhendajad / Supervised by Toivo Raidmets, Avo Tragel
DIIVANILAUD
Saarepuit, roostevaba teras; 45 x 140 x 45 cm
SOFA TABLE
Ash wood, stainless steel; 45 x 140 x 45 cm

MARIS KERGE
31
I kursus / 1 st year
Juhendaja / Supervised by Aili Aasoja
RUUMIKOMPOSITSIOON
ROOM COMPOSITION

VABRIKU 8A
LINDA
ABIRUUM
VABRIKU 8A
KONTOR
ABIRUUM
ARHIIV
LUGEMISSAAL
TEHNILISED
RUUMID
KONTOR
WC
WC
32 KARMEN VETTIK
IV kursus / 4 th year
Juhendaja / Supervised by Andres Põime
AJAKIRJAMAJA
HOUSE OF MAGAZINES.
Projektis on antud avaliku raamatukogu
Solution of a public library at a street corner
lahendus nurgakrundile vanas puitagulis.
in a wooden suburb is given in the project.
LINDA
Klaasmaja koosneb tugiseinast, kuhu on
The glasshouse is made up of a supporting
VABRIKU
paigutatud tehnilised ruumid ning sellele
wall containing technical rooms and storeys
toetuvatest korrustest.
leaning upon it.
VABRIKU
ASENDIPLAAN
ASENDIPLAAN
VAADE PÕHJAST
VAADE LÄÄNEST
VAADE IDAST
11.50
KRUNDI SUURUS 105 m≤
ÜLDPIND 730 m≤
10500
3000
7.95
7500
4.40
0.00
3700
30000
30000
esimene korrus - TEHNILISED RUUMID
LÕIGE A-A
B
A
A
B
kolmas korrus - LUGEMISSAAL, ARHIIV
LÕIGE B-B
10500

LIIS ELMIK
33
III kursus / 3 rd year
Juhendaja / Supervised by Toivo Raidmets
DIIVANILAUD
Terastoru, vineer; 45 x130 x 45 cm
SOFA TABLE
Steel, curved veneer; 45 x130 x 45 cm

34 KATRIN KALJU
IV kursus / 4 th year
Juhendaja / Supervised by Edina Dufala-Pärn

35
SILD
Jalakäijate sild, mis muutub õhtuseks, erinevatel
tasanditel paiknevaks peatuskohaks.
BRIDGE
Pedestrian bridge that will become an evening resting
place on different levels.

36
KÄRT KUKKUR
II kursus / 2 nd year
Juhendaja / Supervised by Priit Põldme
KLUBI
Klubi Cream on kultuurilise suunitlusega
ajaviitepaik asudes endise kino Helios
ruumes. Fassaadil on suur kahepoolne
ekraan, tänavalt viib lai trepp vahepealsete
mademetega otse teisele korrusele.
Esimesel korrusel on mobiilsed, ruumi
liigendavad ja privaatsemaid istetsoone
pakkuvad ekraanid, millel näidatakse filme,
installatsioone, fotosid, tüpograafilisi kollaaže.
Rõdul on peamisteks ruumi tsoneerijateks
raamaturiiulid, kus kirjandust draamast luuleni,
suur valik arhitektuuri-, kunsti- ja moeajakirju
ning vinüülplaatide kogu. Laudade sisse
on süvistatud plaadimängijad, vinüüle saab
kuulata kõrvaklappidega. Ruumi tagaosas
paikneb mugavate diivanitega baar.

37
CLUB
Club Cream is a culturally orientated
recreational place in the rooms of the former
cinema Helios. There is a large two-sided
screen on the façade, a broad staircase with
intermediate landings leads straight to the first
floor from the street. On the first floor,
room is divided by mobile screens offering
more private resting areas; films, installations,
photos, and typographical collages are shown
on these. On the balcony, room is zoned
mainly by bookshelves with literature from
drama to poetry, large selection of
architecture, art and fashion magazines and
a collection of gramophone records. Record
players are sunk into the tables; records can
be listened to using headphones. In the rear
of the room, there is a bar with comfortable
sofas.

38

KRISTI LENTS
39
I kursus / 1 st year
Juhendaja / Supervised by Kaido Ole
MAAL
Õli; 110 x 110 cm
PAINTING
Oil; 110 x 110 cm

40
ERLEND ARGE
II kursus / 2 nd year
Juhendaja / Supervised by Toivo Raidmets, Avo Tragel
DIIVANILAUD
Saarepuit, terastoru; 55 x 135 x 48 cm
SOFA TABLE
Ash wood, steel; 55 x 135 x 48 cm

KARMEN VETTIK
41
III kursus / 3 rd year
Juhendajad / Supervised by Toivo Raidmets, Avo Tragel
DIIVANILAUD
Painutatud kasevineer; 40 x 150 x 50 cm
SOFA TABLE
Curved birch veneer; 40 x 150 x 50 cm

42

EVELIN SIKKA
43
I kursus / 1 st year
Juhendaja / Supervised by Kaido Ole
MAALIMINE PORTREED. SILM
Õli; 60 x 64 cm, 100 x 100 cm
PAINTING PORTRAITS. EYE
Oil; 60 x 64 cm, 100 x 100 cm

44
ANU TOOM
II kursus / 2 nd year
Juhendaja / Supervised by Tiina Mang
PEHME ISTE ISTUVAD
Istuvad ruumi
Istuvad ka siis kui keegi ei istu
Iga iste ise karakteriga … nii nagu iga istuja.
Nimi vihjab tegevusele, dünaamikale … ja sellele, et see jätkub…
… kui istuvad, siis istuvad.
SOFT SEAT SITTING
They are sitting into the room
They are sitting even when noone is sitting
Each seat has its character … as each sitter has
The name alludes to action, dynamics … and to its continuity
… when they are sitting, they are sitting

MARIT KRUUS
45
III kursus / 3 rd year
Juhendaja / Supervised by Toivo Raidmets
DIIVANILAUD
Vineer; 90 x 90 x 35 cm
SOFA TABLE
Veneer; 90 x 90 x 35 cm

46
GALINA BURNAKOVA
II kursus / 2 nd year
Juhendaja / Supervised by Tiina Mang
PEHME ISTE GAME
210 x 120 x 62 cm
SOFT SEAT GAME
210 x 120 x 62 cm

ANNE-MAI MAASALU
47
II kursus / 2 nd year
Juhendaja / Supervised by Tiina Mang
PEHME ISTE DUO
132 X 157 x 68 cm
SOFT SEAT DUO
132 x 157 x 68 cm

48

KARIN KITSE
49
IV kursus / 4 th year
Juhendaja / Supervised by Edina Dufala-Pärn
KESKKONNADISAIN
KOHVIK
Igavale Pirita teele on tekkinud tõusudlangused.
Teepinnad kord tõustes, kord
langedes moodustavad erinevaid ruumimahte
nii maa alla kui peale. Lintidena looklevad teed
moodustavad ristmikke, jättes inimestele
valikuvõimaluse, milline suund edasiliikumiseks
valida.
Tekivad huvitavad liikumised jalgratturitele ja
rulluisutajatele. Sõidutee ületamiseks saab
kasutada tunneleid.
Kohvik on selles kiires siia sinna liikumises
kohaks, kus peatuda, läbi astuda, saada kokku
sõpradega või lihtsalt aega veeta ja nautida
kaunist vaadet sadamale ja merele.
Ruum järgib teede liikumist välisruumis ja
vastupidi. Sõiduteepoolses osas on ruumis
liikumiseks tõusev kaldtee, merepoolses osas
sujuvalt laineline pind, millest
moodustuvad erinevad istumispinnad.
Rahulikum lainjas vorm läheb üle ka
välisruumi. Tekib mitmeid erinevaid
ruumimahte suveterrassideks.
Ühesuunalisest, horisontaalsest liikumisest
tuleb esile muul, millel on mõnus jalutada
ja mis võiks võimalusel olla ka sadamaks
väiksematele veesõidukitele.
ENVIRONMENTAL DESIGN
CAFÉ
Some rises and falls have appeared on the
otherwise dull Pirita road.
The surface of the road with its ascents and
descents creates various spacial possibilities
above as well as below the ground. The
winding roads form intersections, leaving
people the possibility of choosing a course to
follow.
Interesting options for moving about appear
for the bikers and rollerskaters. Tunnels can
be used to cross the road.
In this fast paced movement, the café serves
as a place to either stop for a moment, to
pass through, to meet friends or just simply to
spend some time enjoying the beautiful view
of the port and the sea.
The space follows the external movement of
the roads and vice versa. On the side facing
the road there is an inclining ramp in the
space for moving around, the part facing the
sea has a subtly wavy surface that functions
as a seating area. The more tranquil wavelike
form carries on to the exterior space, creating
many different possible areas for terraces that
can be used in the summertime.
The pier creates a horizontal one way
movement in the space, provides a lovely
place for taking a walk and could also be used
as a dock for small watercrafts.

50
K ARD MÄNNIL
III kursus / 3 rd year
Juhendaja / Supervised by Priit Põldme
KLUBI-RESTORAN
Klubi-restorani ruumid asuvad Tallinna
vanalinnas, 1930. aastatel kino tarvis ehitatud
ruumistikus. Kujunduses vastandub moodne
futuristlik vorm vanale väärikale hoonele,
säilitades olemasoleva ruumistruktuuri ja
interjööridetailid.
CLUB-RESTAURANT
Rooms of the club-restaurant are situated in
Old Town in the rooms built in the 1930s for a
cinema. Modern futuristic form of the décor
is contrasted with the old stately building.
Existing room structure and interior details are
maintained.

51

52
KEN-KRISTJAN RUUT
III kursus / 3 rd year
Juhendajad / Supervised by Jorma Holm, Eerik Olle
REKLAAMIBÜROO
ADVERTISING BUREAU

MARI TOSMIN
53
I kursus / 1 st year
Juhendajad / Supervised by Toivo Raidmets, Avo Tragel
ISTE
Kasepuit; 28 x 40 x 45 cm
STOOL
Birch; 28 x 40 x 45 cm

54
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10
11 12 13 14 15
16 17 18 19 20
1 Anne-Mai Maasalu
2 Annika Lill
3 Anu Toom
4 Elo Liina Kaivo
5 Erlend Arge
21 22
6 Evelin Sikka
7 Galina Burnakova

55
23 24 25 26 27
28 29 30 31 32
33 34 35 36 37
38 39 40 41 42
8 Hanna Karits
15 Karin Kitse
22 Kerli Valk
29 Liis Elmik
36 Mauno Meesit
9 Helen Rebane
16 Karmen Vettik
23 Kertu Kaldaru
30 Linda Anstal
37 Monika Löve
10 Indrek Nigul
17 Kärt Kukkur
24 Krista Thomson
31 Margit Argus
38 Kaari Salu
11 Irma Alver
18 Katrin Emmus
25 Kristi Lents
32 Mari-Liis Süld
39 Eva Aadamsoo
12 Kaarel Künnapu
19 Katrin Kalju
26 Lauri Nõmme
33 Maris Kerge
40 Riin Luuk
13 Kaija Laidmets
20 Katrin Kaevats
27 Liina Vaino
34 Marit Kruus
41 Timo Villak
14 Kard Männil
21 Ken-Kristjan Ruut
28 Liisa Põime
35 Mari Tosmin
42 Triinu Kuub

Raamat on välja antud Eesti Kultuurkapitali toetusel.
The book is supported by the Cultural Endowment of Estonia.