Eesti inimvara raport (IVAR) võtmeprobleemid ja lahendused 2010

– Eesti inimvara raport: võtmeprobleemid ja lahendused 2010 –
III. Ühiskonna sidususe, sotsiaalse ja kultuurilise kapitali
suurendamine
Eesti kaotab inimvara geograafilise ja sotsiaalse ääremaastumise kaudu. Ligikaudu 140 000 inimesega
kogukondi, kes elavad poolel Eesti territooriumil, kammitseb haridus-kultuuriline mahajäämus,
oluliselt suurem tööpuudus ja suuremad toimetulekuprobleemid. Kolmandik Eesti elanikkonnast
on venekeelne, sellest pooled on Eesti Vabariigi kodanikud. Samas on venekeelse elanikkonna,
sh Eesti kodanike usaldus Eesti riigi vastu ja kaasatus madal, nende karjäärivõimalused takerduvad
vähese keeleoskuse taha ning motivatsioon oma tulevikku Eestiga siduda on rahvusvähemustesse
kuuluvatel noortel oluliselt väiksem kui eestlastel. Üks põhjusi, miks Eestist välja rännatakse ja siia
lääne poolt vähe tullakse, on Eesti vähene tuntus maailmas. Seni on Eesti kultuuri ja majandust tutvustanud
eri struktuurid ja tutvustamine on olnud vähesüsteemne. Globaalsete arengusuundadega
kohanemine nõuab Eestilt omakultuuri loovat ühendamist uute ideede, teadusavastuste ja arenguvõimalustega.
Kultuuriinimeste sotsiaalmajandusliku seisundi ebakindlus ning ühiskonnas levinud
suhtumine kultuuri kui vaid osasse meelelahutusärist tugevdab andekate ja loovate inimeste Eestist
äraliikumise tungi, globaalsete keskuste suunas.
Ühiskonna sidususe, sotsiaalse ja kultuurilise kapitaliga seotud põhiprobleemid on
12. ääremaaliste kogukondade hääbumine, loodus-, kultuuri- ja inimressursside alarakendus;
13. suured regionaalsed arenguerinevused (praegu on Eesti ELis teisel kohal Läti järel), mis suurendavad
veelgi ääremaade laienemist ja tühjenemist Harju- ja välismaale;
14. venekeelse elanikkonna vähene usaldus Eesti riigi institutsioonide vastu ja vähene kaasatus
Eesti avalikku ellu;
15. senise eesti keele õppe kesised tulemused, mis takistavad venekeelse töötajaskonna, sh ka Eestis
kooli lõpetanud noorte eneseteostust tööturul;
16. Eesti kultuuri ja eesti identiteedi ohustatus globaliseeruvas maailmas, kultuurilise kapseldumise
oht;
17. loovuse asendumine tarbijaliku ja meelelahutusliku kultuurisuhtega;
18. Eesti vähene atraktiivsus kõrgetasemelise ja innovatiivse loomekeskkonnana – järelkasvu vähesus
ja ajude pöördumatu äravool.
Eesmärgid võiksid olla
12. kõikides Eesti piirkondades elementaarsete kommunikatsiooni-, transpordi- ja sotsiaalteenuste,
kohalike kultuurikogukondade ja külatasandi ühenduste elujõu tagamine;
13. piirkondliku halduse tugevdamine – haldus- ja arengukeskuste üleriigilise võrgustiku loomine;
14. rahvusvähemuste usalduse suurendamine Eesti riigi vastu ja erinevuste vähendamine eestlaste
ja mitte-eestlastest Eesti kodanike karjäärivõimalustes, sissetulekutes ning poliitilises osaluses;
15. eesti keele õppe efektiivsuse suurendamine üldhariduskoolis ning täiskasvanute õppes;
16. Eesti kultuuriruumi elujõulisuse ja rahvusvahelise atraktiivsuse tagamine;
17. loovuse ja innovatiivsuse motiveerimine kõikidel elualadel;
18. noorele põlvkonnale rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste eneseteostusvõimaluste loomine
Eestis.
– 36 –