Eesti inimvara raport (IVAR) võtmeprobleemid ja lahendused 2010
Eesti inimvara raport (IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused 2010
Eesti inimvara raport (IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused 2010
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
– <strong>Eesti</strong> <strong>inimvara</strong> <strong>raport</strong>: <strong>võtmeprobleemid</strong> <strong>ja</strong> <strong>lahendused</strong> <strong>2010</strong> –<br />
3,5<br />
3,0<br />
2,5<br />
2,0<br />
1,5<br />
1,0<br />
0,5<br />
0<br />
Rootsi<br />
Taani<br />
Holland<br />
<strong>Eesti</strong><br />
Soome<br />
Tšehhi<br />
Läti<br />
Suurbritannia<br />
Saksamaa<br />
Prantsusmaa<br />
Leedu<br />
Ungari<br />
Hispaania<br />
Itaalia<br />
Poola<br />
Portugal<br />
Joonis 10. <strong>Eesti</strong> koht 16 ELi liikmesriigi seas kultuuri-tarbimise aktiivsuse koondindeksi väärtuste alusel<br />
Allikas: Eurobaromeeter 2007<br />
Muudatused kultuuriruumi identiteedis toimuvad loomuldasa aeglaselt <strong>ja</strong> va<strong>ja</strong>vad järjepidevust.<br />
Tava(tarbimise) mõistes kultuurivaldkonnana käsitletavas ruumis on märgatav rahastamisstrateegiate<br />
lühike a<strong>ja</strong>line perspektiiv, kultuuripoliitiliste otsustusmehhanismide jäikus. Kultuuri- <strong>ja</strong><br />
spordiinstitutsioonide rahastamine toimub tihtipeale surverühmade isikliku lähenemise kaudu<br />
otsusta<strong>ja</strong>tele või kantuna harjumuspärasest tavast. Ei riik ega ka ükski tegutsevaist parteidest paku<br />
praegusel a<strong>ja</strong>l inimesele selget süsteemi, mil moel ta saaks riigi – ka kultuuripoliitika – teostamises<br />
kaasa lüüa. Ma<strong>ja</strong>ndussurutise a<strong>ja</strong>l on märgata kalduvust kokku hoida huvitegevuse (sh tehnikaalase)<br />
<strong>ja</strong> kunstiloome valdkonnas, mis vähendab ühelt poolt (eriti noorte) kultuurikand<strong>ja</strong>te võimalusi<br />
treenida loovust, leidlikkust <strong>ja</strong> ettevõtlikkust ning lükkab nad muude, ühiskonda pigem vaesustavate<br />
olemisvormide suunas (alkoholism, narkomaania, olelemine f ).<br />
Üks kultuuripoliitika tulemusi peaks olema tarbi<strong>ja</strong>liku meelelaadi ning õpitud abituse vähendamine,<br />
riigi osa vähendamine <strong>ja</strong> kolmanda sektori osa suurendamine kultuurikorralduses, sealhulgas<br />
inimeste <strong>ja</strong> ettevõtete õigus teatud osa oma maksustatavast tulust suunata maksuvabalt kolmanda<br />
sektori kultuuriorganisatsioonidele (sihtasutustele, MTÜdele jne). Kaaluda võiks loomema<strong>ja</strong>ndussektori<br />
käibemaksu osalist reinvesteerimist kunstiloomesse ning -õpetamisse. Niisamuti on oluline<br />
pärimuskultuuriga seotud harrastuste toetamine. Regionaalse ning kohaliku kultuuri areng <strong>ja</strong><br />
pärimuskultuuri arendamine tänapäevases keskkonnas toimivatesse vormidesse rikastab <strong>inimvara</strong><br />
jäljendamatut omanäolisust. Muukultuuriliste elanike lõimimisel on võimalik rakendada mitmekihilist<br />
identiteedimudelit (kodukant-kogukond-riik).<br />
f<br />
Noorte seas tuntud kui tšillimine, hängimine jmt.<br />
– 30 –
Change language