Eesti inimvara raport (IVAR) võtmeprobleemid ja lahendused 2010
Eesti inimvara raport (IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused 2010
Eesti inimvara raport (IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused 2010
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
– <strong>Eesti</strong> <strong>inimvara</strong> <strong>raport</strong>: <strong>võtmeprobleemid</strong> <strong>ja</strong> <strong>lahendused</strong> <strong>2010</strong> –<br />
220,0<br />
200,0<br />
180,0<br />
160,0<br />
140,0<br />
120,0<br />
100,0<br />
80,0<br />
60,0<br />
1989<br />
1990<br />
1991<br />
Joonis 4. Surma põhjuste dünaamika 1989–2009 (1989 = 100%)<br />
Allikas: <strong>Eesti</strong> statistika<br />
1992<br />
1993<br />
1994<br />
1995<br />
1996<br />
1997<br />
1998<br />
1999<br />
2000<br />
2001<br />
2002<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
Kokku Kasva<strong>ja</strong>d Vereringeelundite haigused<br />
Õnnetusjuhtumid, mürgistused <strong>ja</strong> traumad<br />
2008<br />
2009<br />
Muud haigused<br />
Avalikkuses pälvib <strong>Eesti</strong>s enim tähelepanu liiklusõnnetustes kannatanute <strong>ja</strong> hukkunute arv. Järjepideva<br />
<strong>ja</strong> mitmetahulise tegevuskava elluviimise tulemusena on liiklussurmad vähenenud (118),<br />
moodustades 2009. aastal kõigist õnnetus- <strong>ja</strong> mürgistussurmadest vaid 15%. Tööõnnetuste arv<br />
kasvas aga 2251-lt (sh surmaga lõppenuid 46) 1996. aastal 4073-ni (21) 2008. aastal. 2009. aastal<br />
on see osa ma<strong>ja</strong>ndusharude taandumise tulemusel küll kiiresti langenud 2927-ni (19) 25 . Erinevalt<br />
enamikust Euroopa maadest pole <strong>Eesti</strong>s seni rakendatud tööõnnetus- <strong>ja</strong> kutsehaiguskindlustuse<br />
süsteemi 26 , mis motiveeriks ettevõtteid enam investeerima töökeskkonna ohutusse <strong>ja</strong> kvaliteeti.<br />
Peamised käitumuslikud terviseriskid on alkoholi liigtarvitamine, suitsetamine, väike kehaline<br />
aktiivsus ning vähene puu- <strong>ja</strong> köögivil<strong>ja</strong>de söömine. 2006. aasta andmete alusel 27 hinnati nende<br />
tegurite põhjustatud ma<strong>ja</strong>nduslikku koormust <strong>Eesti</strong>s. Konservatiivsel hinnangul oli alkoholi liigtarvitamise<br />
lisakulu üle 2,3 mil<strong>ja</strong>rdi krooni, suitsetamisel üle mil<strong>ja</strong>rdi krooni <strong>ja</strong> teistel väiksem. Suitsetamine<br />
on eri südamehaiguste, hingamiselundite haiguste <strong>ja</strong> kasva<strong>ja</strong>te riskitegur. Suitsetamise<br />
vältimine <strong>ja</strong> suitsetamisest tuleneva kahju vähendamise va<strong>ja</strong>likkus on <strong>Eesti</strong>s teadvustunud, igapäevasuitseta<strong>ja</strong>te<br />
arv on vähenemas. Avalikes kohtades suitsetamise keelustamise tulemusena on töökohtadel<br />
suitsuses ruumis viibinud meeste arv vähenenud 55%-lt 1994. aastal alla 20% 2008. aastal.<br />
Naisi, kes puutuvad tööl kokku suitsuse keskkonnaga, oli 2008. aastal 5%.<br />
Alkoholi liigtarvitamine on tõendatult riskitegur üle 50 haiguse, sealhulgas südame-veresoonkonnahaiguste,<br />
mitme kasva<strong>ja</strong>, tuberkuloosi ning närvisüsteemi- <strong>ja</strong> psüühikahaiguste puhul. Alkohol<br />
on oluline põhjus ka vigastuste <strong>ja</strong> mürgistuste tekkes. Konjunktuuriinstituudi andmetel kasvas<br />
– 14 –
Change language