Kas muutunud väärtushinnangud pakuvad tuge majanduskriisist väljumiseks?
Kas muutunud väärtushinnangud - Eesti Koostöö Kogu
Kas muutunud väärtushinnangud - Eesti Koostöö Kogu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Kas</strong> <strong>muutunud</strong><br />
<strong>väärtushinnangud</strong> <strong>pakuvad</strong><br />
<strong>tuge</strong> <strong>majanduskriisist</strong><br />
<strong>väljumiseks</strong>?<br />
Andrus Saar
Mis on aastatega <strong>muutunud</strong>?<br />
Elu eesmärgid?<br />
Ettekujutus sellest, et Eesti inimene mõtleb ainult töötegemisest ja<br />
rikkaks saamisest ei vasta tegelikkusele. See on meediamull.<br />
Millist elus soovitakse?<br />
Mitte mõelda rahast või kuulsusest,<br />
elada sellist elu, mis mulle sobib 33%<br />
Elada päev korraga, meeldivalt, muretult 30%<br />
Panna vastu kõigile ahvatlustele ja<br />
elada õiget ja ausat elu 13%<br />
Teha palju tööd ja saada rikkaks 12%<br />
Saada tuntuks 4%<br />
Mitte kunagi mõelda iseendale,<br />
anda kõik endast ühiskonna teenimiseks 1%
Mis aitab<br />
majanduskriisiolukorras?<br />
1. Tööjõu kvaliteet<br />
2. Usaldus<br />
3. Kaasa rääkimise võimalused ühiskonnaasjades<br />
3. Keskkonnategurid<br />
<strong>Kas</strong> need on viimase ligi 20 aasta jooksul <strong>muutunud</strong>?
Mõtlemisainet pakkuvad probleemid<br />
Tööjõu probleemid<br />
Möödunud aastaga võrreldes on suurenenud inimeste arv,<br />
kes soovib välismaale ära sõita. Täna on neid 22%- ärasõidu eesmärgid<br />
on erinevad (ajutiselt tööle, õppima, kuid ka püsivalt<br />
jääda sinna elama. 8% küsitletuist on sugulaste-lähituttavate<br />
seas (8% neid, kes on välismaale läinud ja sinna jäänud, 7% on<br />
tagasi tulnud).<br />
Lahkunute struktuur näitab, et haritud inimeste osakaal on<br />
lahkujate hulgas tunduvalt suurem kui madalama haridusega<br />
inimeste seas. Kes viib siis ellu innovaatilist majandust?<br />
Eesti majanduse olukorda peab heaks 20% Eesti elanikest,<br />
leedulastest 8%, lätlastest 2%.<br />
Tööjõu olukorda peab Eestis heaks 4% vastajatest, Leedus 3%,<br />
Lätis 2%.
Jaanuaris hindas tööturu olukorda heaks veel 8% vastajatest,<br />
septembris langes nende arv 2 korda. Jaanuariga võrreldes on<br />
olukord paranenud vaid 7s Euroopa Liidu riigis, ülejäänud<br />
riikides on asi halvenenud.<br />
Sellele vaatamata on aga tulevikuvaade üldiselt <strong>muutunud</strong><br />
pisut positiivsemaks, seda ka tööturu osas.<br />
Töötust peab suurimaks probleemiks 64% elanikest, 57% aga<br />
majanduslikku olukorda. Nende tulemustega me “juhime”<br />
Euroopa Liidu edetabelit koos Läti, Leedu ja Sloveeniaga.<br />
44% Eesti elanikest arvab, et asjad lähevad vales suunas, 30%<br />
on arvamusel, et asjad arenevad õiges suunas. Jaanuariga<br />
võrreldes pole hinnangutes muutusi toimunud.
Eesti elanikud hindavad tõsiseimateks<br />
järgmisi probleeme:<br />
Üldine majanduslik olukord 34%<br />
Inflatsioon 36%<br />
Töötus 26%<br />
Maksud 21%<br />
Tervishoid 18%<br />
Pensionid 14%<br />
Haridussüsteem 12%<br />
62% elanikest on arvamusel, et majanduskriis<br />
mõjustab Eestit samavõrra kui teisi riike, 23% on<br />
arvamusel, et see mõjustab Eestit rohkem kui<br />
teisi riike.
Eesti elanikud hindavad tõsiseimateks<br />
järgmisi probleeme:<br />
Kriis on tabanud Eestimaa inimesi järgmistes<br />
valdkondades kõige rohkem:<br />
Palga vähenemine 38%<br />
Tarbimise vähenemine 48%<br />
Töökoha kaotus 19%<br />
Töökoha vahetus 9%
Hinnangud oma elule 10-pallilisel<br />
skaalal<br />
Praegu<br />
5 aasta pärast<br />
Aastal<br />
2008<br />
Aastal<br />
2009<br />
Aastal<br />
2008<br />
Aastal<br />
2009<br />
Halvim<br />
võimalikust<br />
4% 7% 5% 8%<br />
Parim<br />
võimalikust<br />
9% 10% 23% 21%
Toimetulek<br />
Ei jätku raha isegi toidu jaoks 6%<br />
Saan toitu osta, kuid riiete ostmine on problemaatiline 31%<br />
Saan osta toitu ja riideid, kuid mitte kodutehnikat nagu<br />
teler, külmik jms 37%<br />
Saan osta kodumasinaid, kuid mitte autot 15%<br />
Saan osta kõik, kuid mitte maja, korterit 8%<br />
Puuduvad majanduslikud raskused, saan osta korteri,<br />
maja 1%<br />
Vaesuse piir muutub. Ligikaudu 10 aasta vältel oli nende inimeste<br />
arv, kes väitsid, et nendel ei jätku raha isegi toidu ostmiseks,<br />
umbes 10-14%. Nüüd on tunduvalt vähem.
.<br />
Meede<br />
Mida arvatakse Euroopa<br />
Liidus?<br />
Mida arvavad Eesti<br />
elanikud?<br />
Väike-ettevõtluse 37% 44%<br />
abistamine<br />
Töötute abistamine 27% 26%<br />
Investeeringud haridusse,<br />
õppesse<br />
Mida peaks tegema, et <strong>majanduskriisist</strong> välja tulla?<br />
26% 31%<br />
Vaesemate inimeste 20% 10%<br />
abistamine<br />
Investeeringud<br />
16% 13%<br />
infrastruktuuri<br />
Investeeringud<br />
16% 13%<br />
energeetikasse ja<br />
keskkonda<br />
Suurettevõtete toetamine 15% 18%<br />
Tagada tervishoiuteenused 13% 15%<br />
Toetada pensionäre 12% 8%
Kes suudaks Eesti <strong>majanduskriisist</strong> välja<br />
tuua?<br />
Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes leidub Eestis kõige<br />
vähem neid inimesi, kes arvavad, et oma riigi (Eesti) valitsus<br />
suudab majanduskriisiga efektiivselt toime tulla. Eesti<br />
inimesed usaldavad eelkõige G20 rühmitist (27%), Euroopa<br />
Liitu (26%), seejärel IMF (16%), seejärel USAd (10%). Kõige<br />
lõpus tuleb Eesti valitsus (5%).<br />
Euroopa Liidus on suurim usk Euroopa Liidu (21%) ja G20<br />
(20%) suhtes. Järgnev jaotus on samasugune kui Eesti puhul,<br />
ainult valitsuse usaldamine on Eestis kõige madalam (EL-s<br />
12% keskmiselt).<br />
Samas on intolerantsus väljapoolt tuleva vastu suurenemas.<br />
Olgu selleks siis teisest rahvusest inimesed või kapital.
Oodatakse Godot!?<br />
Võib-olla see ongi põhjuseks, miks vaid ligi pooled Eesti<br />
elanikest arvab, et elame Lääne tüüpi turumajanduslikus ja<br />
demokraatlikus ühiskonnas.<br />
Küllalt suur osa inimesi arvab, et elatakse mingis nõukogu<br />
korra modifitseerunud vormiga ühiskonnas.<br />
Küllalt suurel osal inimestel on arusaam, et KEEGI PEAB<br />
heaolu garanteerima.<br />
Võib-olla on tegu töövõtja arusaamaga ja nõnda ongi<br />
loomulik?<br />
Võib-olla on tegu heaoluühiskonna grimassidega? Keegi teine<br />
peab olukorra lahendama. See, kes juhib meie elu!<br />
Viimase 18 aasta jooksul on Eesti inimesed oma elus kokku<br />
puutunud kahe majanduskriisiga ja ühe majandussurutisega.<br />
Ehk nüüd ongi aeg küps Godot äraootamiseks?
Change language