You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
mist, samas annab see aga olulisi sisendeid teistesse<br />
indeksitesse, olgu siis nii innovatsiooniindeks kui<br />
üldise konkurentsivõime indeks.<br />
Iseenesest on siiski nii võrgustumine kui innovatsiooni<br />
edendamine suhteliselt kitsasuunalised<br />
tegevused võrreldes majanduse ja ühiskonna funktsioneerimise<br />
üldise institutsionaalse kvaliteedi tõstmisega.<br />
Taoline kvaliteet on ilmselt aga üldiseks fooniks,<br />
mis aitab edendada kõiki arengusuundi.<br />
Elanikkonna ligipääs –<br />
digitaalsete võimaluste<br />
indeks<br />
Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU<br />
– International Telecommunication Union) maailma<br />
infoühiskonna aruandes mõõdetakse infoühiskonda<br />
digitaalsete võimaluste indeksi (Digital<br />
Opportunity Index) kaudu. Võrreldes eelmisena<br />
käsitletud indeksiga on tema eripäraks suurem keskendatus<br />
riigi elanikkonnale kui tarbijale. Indeksi<br />
komponendid on jaotatavad kolmeks: võimalused<br />
– ligipääs ja taskukohasus; infrastruktuur – võrgud<br />
ja vahendid; kasutus – see osa indeksist hindab IKT<br />
kasutamise ulatust.<br />
Selline indeks võimaldab hinnata võrdselt<br />
kahte teed infoühiskonnani – kas traditsiooniliste<br />
fikseeritud võrkude kaudu või mobiiltelefonivõrkude<br />
kaudu. Indeksi järgi on <strong>Eesti</strong> suhteliselt<br />
heas seisus võimaluste osas, kuid areneda on nii<br />
infrastruktuuri kui ka kasutuse komponendis.<br />
Nii interneti kui mobiiltelefoni kasutus on <strong>Eesti</strong>s<br />
arenenud väga kiiresti. Nagu näeme tabelist 3.9.,<br />
on <strong>Eesti</strong> mõlema kommunikatsioonivahendi leviku<br />
ulatuse poolest Euroopa esimese kümne riigi hulgas.<br />
Internetikasutajate osakaal elanikkonnas oli<br />
meil <strong>2006</strong>. aasta veebruaris-märtsis samal tasemel<br />
Suurbritannia ja Belgiaga, suurem oli see vaid Hollandis,<br />
Põhjamaades ja ilmselt ka USAs (tabelis on<br />
USA puhul andmed üksnes 2004. aasta kohta). Uute<br />
internetikasutajate juurdekasv on <strong>Eesti</strong>s praegu<br />
juba siiski aeglustumas, samal ajal kui koduarvutite<br />
ja koduste internetiühenduste osakaal suureneb<br />
kiiresti.<br />
Internetikasutuse<br />
maht ja mitmekülgsus<br />
Kui digitaalsete võimaluste ja tehnoloogia arengu<br />
puhul vaadeldakse põhilise tegurina internetikasutuse<br />
fakti iseennast ja ligipääsu erinevatele<br />
tehnoloogiatele, siis sellise lähenemise probleemiks<br />
on sisuline piiratus. Internetikasutust käsitletakse<br />
tihti kui homogeenset ja kõigile kasutajatele<br />
elukvaliteeditõusu toovat nähtust, samas kui tema<br />
iseloomu lähemalt uurides näeme, et erinevused<br />
kasutajagruppide vahel on üsna suured.<br />
Tabel 3.8. Digitaalsete võimaluste indeksi<br />
komponendid ja erinevate osade skoor<br />
Mobiiltelefoni võrkude ulatus (%<br />
elanikkonnast, mis on kaetud)<br />
Interneti kuutasu, kui % keskmisest<br />
sissetulekust<br />
Mobiiltelefonide kuutasu, kui %<br />
keskmisest sissetulekust<br />
% majapidamistest, kellel on tavatelefon<br />
% majapidamistest, kellel on arvuti<br />
% majapidamistest, kellel on<br />
internetiühendus kodus<br />
% elanikest, kellel on mobiiltelefon<br />
% elanikest, kellel on mobiiliinternet<br />
% elanikest, kes kasutasid Internetti<br />
Internetikasutajate ja lairibaühenduse<br />
kasutajate suhe<br />
Mobiiliinterneti kasutajate ja<br />
mobiilikasutajate suhe<br />
Allikas: World Information Society Report <strong>2006</strong><br />
Võimalused<br />
0,98<br />
Infrastruktuur<br />
0,47<br />
Kasutus 0,44<br />
Järgnevalt vaatleme interneti kasutamist ja<br />
kasutuse iseloomu vanuse, hariduse ja sissetulekute<br />
lõikes. Internetikasutuse määra arvutavad<br />
indeksikoostajad hoolega, samas hindamaks seda,<br />
mil määral IKT kasutus inimeste elukvaliteeti<br />
muudab, on oluline vaadelda ka seda, mida inimesed<br />
internetis teevad. Eristades internetikasutust<br />
erinevate kasutuste lõikes näeme, et interneti kasutuse<br />
fakt ei pruugi anda kõigile kasutajatele samasugust<br />
kasu.<br />
Internetikasutuse tüübid antud analüüsis on<br />
mitmekülgne kasutaja, suhtlemisele ja meelelahutusele<br />
orienteeritud kasutaja, pragmaatiline töö- ja<br />
infokeskne kasutaja, meelelahutusele ja pereinfole<br />
orienteeritud kasutaja, avaliku ja praktilise info<br />
kasutaja ning vähekasutaja.<br />
Mitmekülgne kasutaja (10%) on kasutajatüüp,<br />
kes oskab erinevatest interneti kaudu pakutavaid<br />
teenuseid ja infot kõige mitmekülgsemalt ära<br />
kasutada. Lisaks informatsiooni, meelelahutuse ja<br />
suhtlemise keskkonnale on internet selle kasutusetüübi<br />
jaoks ka oluline ostmise ja ostmiseks vajaliku<br />
info kogumise keskkond. Suhtlemisele ja meelelahutusele<br />
orienteeritud kasutaja (18%) peamised<br />
interneti kasutusalad on seotud suhteliselt kitsalt<br />
inimeste vahelise suhtlemise ja meelelahutusteenustega.<br />
Suhtluskanalitest on ühed olulisemaid<br />
kiirteadete vahetustehnoloogiad (instant messaging<br />
technologies), nagu näiteks MSN. Lisaks huvitavad<br />
seda kasutajarühma foorumid ja muud avaliku<br />
kommunikatsiooni kanalid, online mängud,<br />
Skype, interneti-raadio ja -televisioon. Pragmaa-<br />
Digitaalse Võimaluse Indeks 0,63 (20. koht maailmas ja 11.<br />
koht Euroopas)<br />
97 |
Change language