Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
tused T&A-le jm. Võib väita, et just taolised tegurid<br />
loovad selle konteksti, milles IKT kasutus, kui<br />
iseenesest väga oluline tegur innovatsioonipõhises<br />
majanduses, muutub tegelikult innovatsioonipõhise<br />
majanduse osiseks.<br />
Siit tulenevalt, kui arvutikasutus <strong>Eesti</strong> ettevõtetes<br />
on suhteliselt elementaaroperatsioonidele (nagu<br />
meilisaatmine, tekstitöötlus, pangaülekanded, lihtsam<br />
infootsing) suunatud ja elanikkonna arvuti-ja<br />
internetitarbimise funktsionaalsus pole eriti kõrge<br />
(sellest täpsemalt järgnevas tekstis), siis ei suuda<br />
me oma IKT kasutuse formaalnäitajate küllalt<br />
heast tasemest kindlasti maksimumi välja võtta.<br />
Oluliseks probleemiks võib see kujuneda just meie<br />
arengu järgmistel etappidel.<br />
Tabelist nähtuv ebaproportsionaalne areng erinevate<br />
näitajate lõikes võib raskendada meie edenemist<br />
nii üldisel inimarengu tõusul kui ka konkreetsete<br />
IKT võimaluste ära kasutamisel. Täna<br />
oleme edukad IKT-alases infrastruktuuris (mida<br />
näitab hea positsioon tehnoloogilise valmisoleku<br />
lõikes), kuid tehnoloogilise valmisoleku rakendamist,<br />
mille indikaatoreiks võib pidada innovaatilise<br />
majanduse alaindeksit ja hariduse teemalisi<br />
alaindekseid, on märkimisväärselt vähem. Kui<br />
täna veel on meil võimalust <strong>Eesti</strong> kui riigi arengut<br />
edasi aidata tehnoloogiale panustamise kaudu, siis<br />
tervete ja hea haridusega elanike puudumisel pole<br />
edukatest tehnoloogiaindikaatoreist mingit kasu.<br />
Lisaks tugevale infrastruktuurile on üha enam oluline<br />
see, millise sisuga seda infrastruktuuri täidetakse<br />
ja kuidas selle poolt pakutud võimalusi ära<br />
kasutatakse. Käsitleme seda küsimust esiteks kahe<br />
IKT kasutust iseloomustava indeksi baasil ja seejärel<br />
keskendume juba konkreetsemalt digitaalsete<br />
võimaluste kasutamise analüüsile.<br />
Võrgustumisvalmidus<br />
Ühiskonna ja majanduse kõige laiemat valmisolekut<br />
IKT-s peituvaid võimalusi kasutada mõõdab<br />
Maailma Majandusfoorumi poolt konstrueeritud<br />
ja arvutatav võrgustumisvalmiduse indeks<br />
(network readiness index). Indeks mõõdab nii IKT<br />
kasutuselevõtuga seotud asjaosaliste (stakeholders)<br />
olemasolu ja taset riigis (asjaosalisteks loetakse<br />
antud juhul nii äriilma, valitsust kui elanikkonda),<br />
nende asjaosaliste reaalset valmisolekut IKT kasutuseks<br />
kui vastava makromajandusliku ja seadusandliku<br />
keskkonna olemasolu. Võrgustumisvalmiduse<br />
indeksi järgi on <strong>Eesti</strong> maailmas (2005. aasta<br />
andmed) 23. kohal (kui Hongkongi ja Taiwani<br />
riikidena mitte arvestada). Seega on koht umbes<br />
samas piirkonnas, kui üldse innovatsiooniindeksi<br />
osas. Intuitiivselt võiks eeldada, et <strong>Eesti</strong> on siiski<br />
tänu 90ndate aastate Tiigrihüppe edule võrgustumisvalmiduselt<br />
parem kui üldise innovatsiooni<br />
tasemelt; kui see nii pole võiks mõelda selle üle, kas<br />
me pole võrgustumise osas aega kaotanud.<br />
Võrgustumisvalmiduse pingerida juhivad maailmas<br />
Singapur, Island, Soome, Taani ja USA.<br />
<strong>Eesti</strong> konkurentmaade edetabel oleks võrgustumisvalmiduse<br />
osas järgmine:<br />
22. Korea<br />
23. <strong>Eesti</strong><br />
28. Portugal<br />
30. Sloveenia<br />
33. Tšiili<br />
35. Küpros<br />
36. Ungari<br />
38. Tšehhi<br />
40. Kreeka<br />
41. Leedu<br />
46. Slovakkia<br />
54. Läti<br />
62. Uruguai<br />
70. Poola<br />
74. Argentiina<br />
20. Iirimaa<br />
21. Araabia Ühendemiraadid<br />
25. Malaisia<br />
27. Hispaania<br />
29. Tuneesia<br />
37. India<br />
39. Hiina<br />
43. Itaalia<br />
60. Venemaa<br />
Nagu näha, Lõuna-Euroopal, eriti aga Ladina-<br />
Ameerikal võrgustumisega just hästi ei edene.<br />
Võrreldes üldise innovatsiooni indeksi pingereaga,<br />
tundub võrgustumisvalmiduse pingerida<br />
olevat avatum. Ehkki kõik arenenud maad asuvad<br />
selle pingerea esikolmandikus, mahub sinna siiski<br />
ka “alttulijad”: Araabia Ühendemiraadid, Tuneesia,<br />
tegelikult ka <strong>Eesti</strong>. Edasiliikumist IKT rakendamisel<br />
on ilmselt tõenäoliselt võimalik teha kitsamalt<br />
baasilt ja ilmselt ka väiksemate kuludega, kui<br />
üldist majanduse innovatsioonipotentsiaali tõst-<br />
| 96
Change language