You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
3.3. Digitaalsed võimalused arengutegurina<br />
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) on<br />
viimase 10–15 aasta jooksul loetud pea kõige olulisemaks<br />
arengumootoriks, seda nii majanduste kui<br />
laiemalt ühiskondade arengus. Esimese puhul on<br />
räägitud mõnevõrra ülepakutult nn uue majanduse<br />
saabumisest, teisel puhul kasutatud metafoore, mis<br />
ulatuvad demokraatlikust digitaalsest ülemaailmsest<br />
vennaskonnast kuni netokraatiani välja. Ka<br />
meie uuel iseseisvusajal on IKT-ga seostuvat loetud<br />
<strong>Eesti</strong> kui arengutšempionite hulka kuuluva<br />
maa kuvandi üheks põhikomponendiks. Alustades<br />
koolidega seonduvast Tiigrihüppe programmist ja<br />
elektrooniliste teenuste kasutuselevõtmisest pankade<br />
ja maksuametiga asjaajamisel kuni Skype`ivaimustuse<br />
ja e-valimisteni välja. Samas on arusaam<br />
sellest, mil viisil IKT kasutuselevõtt arengut<br />
mõjutab, ja teiselt poolt, kuidas erinevad tingimused,<br />
eelkõige sotsiaalsed, IKT kasutust mõjutavad,<br />
veel küllalt pinnapealne.<br />
Järgnevas osas vaatleme IKT-ga seotud problemaatikat<br />
neljast aspektist. Kõigepealt IKT seost<br />
<strong>Eesti</strong> üldise konkurentsivõimega. Järgnevalt elanikkonna<br />
juurdepääsu digitaalsetele võimalustele<br />
võrdluses teiste riikidega. Seejärel vaatame detailsemalt,<br />
kes ja kuidas <strong>Eesti</strong>s internetile ligipääsu<br />
kasutavad. Peatüki lõpetame <strong>Eesti</strong> IKT arengukäigu<br />
dünaamika käsitlusega.<br />
IKT riigi konkurentsivõime<br />
kontekstis<br />
IKT tase ja kasutamine on tegurid, mida kõik<br />
konkurentsivõime üldindeksite konstrueerijad on<br />
ühel või teisel moel püüdnud selle indeksi koosseisu<br />
lülitada. Nagu me eelpool kirjeldasime, on üheks<br />
huvitavamalt konstrueeritud konkurentsivõime<br />
indeksiks Maailma Majandusfoorumi globaalse<br />
konkurentsivõime indeks (GSI), mille eripära on<br />
see, et indeksi eri komponentide kohta on võimalik<br />
näidata, milline on nende tähtsusaste maa arengu<br />
erinevates staadiumides. Nagu näha tabelist 3.7.,<br />
on GCI autorid lülitanud IKT vahetud indikaatorid<br />
indeksi seitsmendasse “Tehnoloogilise valmisoleku”<br />
komponenti, seda koos tehnoloogia siiret ja<br />
välisinvesteeringute kaasatust iseloomustavate näitajatega.<br />
Sellises kontekstis võetuna on IKT kasutus<br />
tõlgendatav kui efektiivsust suurendada aitav<br />
tegur. Eeldusi saada hakkama innovatsioonipõhises<br />
majanduses ei peegelda aga mitte ainult sellised<br />
IKT kasutuse otsesed indikaatorid nagu internetiühenduste<br />
ja arvutite olemasolu, vaid näiteks ka<br />
tootmisprotsessi keerukus, väärtusahelate iseloom,<br />
ülikoolide ja ettevõtete koostöö, ettevõtete kulu-<br />
Tabel 3.7. IKT ja tema siduskomponendid<br />
konkurentsivõime indeksi koosseisus,<br />
<strong>Eesti</strong> positsioon komponentide kaupa<br />
<strong>2006</strong>. aastal<br />
Indeksi<br />
komponent<br />
Institutsioonid<br />
Infrastruktuurid<br />
Makromajandus<br />
Tervis<br />
ja põhiharidus<br />
Kõrgharidus<br />
ja<br />
koolitus<br />
Turu<br />
efektiivsus<br />
Tehnoloogiline<br />
valmisolek<br />
Äriline<br />
keerukus<br />
Innovatsioon<br />
Komponendi sisu<br />
Põhitingimused<br />
Eetika ja korruptsioon avalikus sektoris,<br />
kasutusõiguse tagamine, valitsemise efektiivsus,<br />
kuritegevuse tase, äriettevõtete<br />
valitsemise kvaliteet, ärieetika jne.<br />
Üldine infrastruktuuri kvaliteet, raudtee,<br />
sadamad, energeetika infrastruktuur, side<br />
infrastruktuur<br />
Riigieelarve defitsiit/ülejääk,<br />
säästmismäär, inflatsioon, intressid,<br />
riigivõlg, vahetuskurss jm<br />
Eluiga, laste surevus, haiguste nagu<br />
malaaria, tuberkuloos, HIV/AIDS<br />
esinemine, algharidusest väljalangenute %<br />
Efektiivsuse suurendajad<br />
Hariduse kvantiteet: kesk- ja kõrghariduse<br />
protsent; hariduse kvaliteet: reaalteaduste<br />
alase hariduse kvaliteet, ärikoolituse kvaliteet;<br />
koolitus töökohas: spetsialiseerunud<br />
koolituse ja teadustegevuse kättesaadavus<br />
kohalikul tasandil, töötajate koolituse<br />
ulatus.<br />
Majandusseadusandluse efektiivsus, maksustamistase<br />
ja efektiivsus, ettevõtlustegevuse<br />
lihtsus, konkurentsitase, turule<br />
pääsu barjääride madalus, piirangute<br />
puudumine välisinvesteeringutele, tööturu<br />
paindlikkus, tööandja ja töövõtjate<br />
suhted, juhtimise efektiivsus, rahaturgude<br />
funktsioneerimise kvaliteet jne,<br />
Tehnoloogiline valmisolek, ettevõtete<br />
võime tehnoloogiat kasutusele võtta,<br />
IKT-alaste seaduste olemasolu,<br />
välisinvesteeringud ja tehnoloogiasiire,<br />
interneti ja arvutite kasutus<br />
Innovaatilise majanduse tegurid<br />
Kohalike hankijate kvaliteet ja kvantiteet,<br />
tootmisprotsessi keerukus, kontroll toodangu<br />
rahvusvahelise turustuse üle, konkurentsieelise<br />
iseloom, väärtusahelate olemasolu jm<br />
Teadusasutuste kvaliteet, äriettevõtete kulutused<br />
teadus- ja arendustegevusele, ülikoolide-tööstuse<br />
vaheline teaduskoostöö,<br />
riigihange kõrgtehnoloogilistele toodetele,<br />
teadlaste ja inseneride kättesaadavus, tootepatendid,<br />
intellektuaalse omandi kaitse jm.<br />
Allikas: Global Competitiveness Report <strong>2006</strong>–2007<br />
<strong>Eesti</strong><br />
positsioon<br />
pingreas<br />
30.<br />
30.<br />
16.<br />
43.<br />
23.<br />
25.<br />
16.<br />
35.<br />
30.<br />
95 |
Change language