23.09.2015 Views

Eesti Inimarengu Aruanne 2006

eesti keeles - Eesti Koostöö Kogu

eesti keeles - Eesti Koostöö Kogu

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Tabel 3.5. Majanduskasvu ja selle mõjurite korrelatsioonimaatriks<br />

Näitaja Majanduskasv Baasiline tulutase Investeeringud<br />

Majanduskasv 1<br />

Baasiline tulutase -0.24 1<br />

Investeeringud 0.33 -0.02 1<br />

Baasiline<br />

majandusvabadus<br />

Majandusvabaduse<br />

muutus<br />

Baasiline majandusvabadus<br />

-0.15 0.78 -0.04 1<br />

Majandusvabaduse<br />

muutus<br />

0.13 -0.04 0.04 -0.14 1<br />

Tabel 3.6. Majanduskasvu prognoosid äärmuslikes riikides 26<br />

Majandusvabadus<br />

Mittevaba: v(-1) = 0 Vaba: v(-1) = 100<br />

Tulu- ja investeerimistase Stabiilne: dv=0 Edenev: dv=10 Stabiilne: dv=0 Taganev: dv=-10<br />

Vaene:<br />

Tarbiv: i=10 2 3.5 5 3.5<br />

lnY(-1) = 5<br />

Investeeriv: i=50 10 11.5 13 11.5<br />

Rikas:<br />

Tarbiv: i=10 -2 -0.5 1 -0.5<br />

lnY(-1) = 10<br />

Investeeriv: i=50 6 7.5 9 7.5<br />

tulutasemest 27 eelmisel aastal, investeeringutest<br />

põhivarasse (% SKT-st) ning nii juba varem kasutatud<br />

majandusvabaduse indeksi baastasemest (eelmisel<br />

aastal) kui ka selle indeksi muutusest antud<br />

aastal (%).<br />

Muutujate põhistatistikud on lisas 9. ja<br />

korrelatsioonimaatriks tabelis 3.5. Seosed on üsna<br />

nõrgad, v.a baasiliste tulutasemete ja majandusvabaduse<br />

vahel (r=0.78). Kinnitust leiab majanduskasvu<br />

negatiivne sõltuvus baasilisest arengutasemest ehk<br />

beeta-konvergents (-0.24). 28 Majanduskasvule avaldab<br />

suurimat mõju (0.33) investeeringute tase, kusjuures<br />

teatud üllatusena viimasel praktiliselt puudub<br />

seos teiste vaadeldud muutujatega.<br />

Regressioonanalüüsi tulemusi iseloomustab<br />

samuti lisa 9. 29 Tulemuste arusaadavamaks esitamiseks<br />

grupeerime kõik riigid vaadeldud tunnuste<br />

alusel kaheks. Tabelis 3.6. on näidatud majanduskasv<br />

iga tunnuse järgi äärmuslikes riikides.<br />

Majandusvabaduse muutumise puhul on arvestatud,<br />

et täiesti vabades riikides ei saa olukord enam<br />

paraneda ning mittevabades halveneda.<br />

Majanduskasvu prognoos kõigub riigiti -2%st<br />

13%ni. Teoreetiliselt on halvim majanduskasvu,<br />

õigemini majanduslanguse väljavaade rikastes tarbivates<br />

stabiilselt mittevabades riikides, ehkki seda<br />

tüüpi riike maailmas pole. Seevastu parim väljavaade<br />

on majanduskasvuks madala lähtetasemega,<br />

kuid stabiilselt vaba majandusega investeerivates<br />

riikides (näiteks <strong>Eesti</strong>), kus võib arvestada kuni<br />

13% aastakasvuga. Üldiselt ongi suurima mõjuga<br />

investeerimisaktiivsus, millest majanduskasv sõltub<br />

reaalselt ca 8% ulatuses. Järgneb majandusarengu<br />

lähtetase 4%ga ning majandusvabaduse<br />

tase ja areng – mõlemad 3%ga. Tähelepanu äratab,<br />

et ühesugused on kasvuprognoosid mittevabades,<br />

kuid edenevates ning vabades, kuid taganevates<br />

majandussüsteemides.<br />

26<br />

Tähistused vastavalt lisale 2.<br />

27<br />

Logaritmitud kujul<br />

28<br />

Viimane põhjustab ilmselt ka negatiivse seose majandusvabaduse baasi ja majanduskasvu vahel.<br />

29<br />

Tegurid osutusid kõik statistiliselt oluliseks. Mudel kirjeldab üldisest majanduskasvu variatsioonist 18% ning annab F-<br />

kriteeriumi väärtuseks 31.<br />

| 94

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!