You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Mingi teguri üldmõju on võimalik leida paarisregressiooni<br />
võrrandist, mis sisaldab üksnes seda, meid<br />
konkreetselt huvitavat tegurit. Otsemõju ilmneb aga<br />
võrrandist, kuhu on lülitatud ka kõik muud vaadeldavad<br />
mõjurid. Otse- ja üldmõju erinevus iseloomustab<br />
kaudset, teiste tegurite kaudu ilmnevat mõju.<br />
Illustreerime eelöeldut (majandus)vabaduse<br />
ja (tulude) võrdsuse mõjuanalüüsi kaudu. Kaudse<br />
mõju uurimisel piirdume vaid inimkapitali kaudu<br />
toimiva mõjuga. Vabaduse ja võrdsuse omavahelise<br />
mõju võib siinkohal kõrvale jätta nende vähese<br />
korreleerituse tõttu.<br />
Võtame vaatluse alla jälle kaks tulutaseme<br />
mudelit. Lisaks juba varem vaadeldud vabaduse ja<br />
võrdsuse otsemõjusid näitavale aditiivsele mudelile<br />
pakub huvi ka üldmõju näitav mudel, kus<br />
inimkapitali näitaja on välja jäetud ning institutsionaalsete<br />
keskkonnategurite regressioonikordajad<br />
peegeldavad ka inimkapitali kaudu avalduvat<br />
mõju. 23 Mõlema teguri mõju on siin positiivne ja statistiliselt<br />
oluline 24 . Nii tulude võrdsus kui ka majandusvabadus<br />
osutuvad siin riikide tulutaset soodustavaks.<br />
Seega tekib vähemalt näiv vastuolu varasema<br />
mudeliga võrdsuse mõju osas. Võrdsuse negatiivne<br />
mõju (-0.16) on siin asendunud absoluutväärtuselt<br />
isegi suurema positiivse mõjuga (0.31). Ka vabaduse<br />
mõju on oluliselt muutunud – positiivne mõju on<br />
sisuliselt kahekordistunud (vastavalt 0.46 ja 0.96).<br />
Erinevus on seotud vabaduse ja võrdsuse<br />
mõjuga inimkapitalile. Inimkapitali on esimeses<br />
mudelis vaadeldud eraldi tulutegurina, viimases<br />
aga mitte. Seega iseloomustab esimene vabaduse<br />
ja võrdsuse otsemõjusid (konstantse inimkapitali<br />
korral), viimane aga üldmõjusid, sh inimkapitali<br />
kujundamise kaudu.<br />
Konkreetne empiiriline seos inimkapitali ja<br />
meid huvitavate tegurite vahel on ära toodud lisas<br />
1. Seal osutuvad mõlemad institutsionaalse struktuuri<br />
mõõdikud oodatult positiivselt seotuks<br />
inimkapitali suurusega, kusjuures ka mõjuulatus<br />
on ligikaudu sama. Nii vabaduse kui ka võrdsuse<br />
indeksi kasvuga kaasneb kogumis keskmiselt peaaegu<br />
sama suur inimkapitali indeksi kasv.<br />
Võrdsuse ja vabaduse kaudset mõju tulutasemele<br />
(inimkapitali taseme soodustamise kaudu)<br />
on nüüd võimalik leida järgmiselt:<br />
• võrdsus: üldmõju – otsemõju = 0.31 – (-0.16) = 0.47<br />
• vabadus: üldmõju – otsemõju = 0.96 – 0.46 = 0.50<br />
Joonis 3.3. Tulutaseme tegurite mõjud<br />
Majandusvabadus<br />
Tulujaotuse<br />
võrdsus<br />
Inimkapital<br />
Tegemist on oluliste positiivsete mõjudega tulutasemele,<br />
mis<br />
a) neutraliseerivad üldjuhul täielikult võrdsuse<br />
negatiivse otsemõju ning<br />
b) sisuliselt kahekordistavad vabaduse positiivse<br />
otsemõju.<br />
Eelöeldu illustreerimiseks sobib joonis 3.3.<br />
Muidugi ei ole võrdsuse ja vabaduse positiivne mõju<br />
inimkapitalile ja sellega kaasnev kaudmõju majandusarengule<br />
automaatne. Tegemist on ikkagi stohhastilise<br />
seosega. Seega tasub silmas pidada ka otsemõjusid.<br />
Võrdsuse osas võib öelda, et vaid juhul,<br />
kui tulude võrdsustamisega konkreetses riigis tõesti<br />
kaasneb inimkapitali (hariduse, tervise) paranemine,<br />
võib läbi sõrmede vaadata üldjuhul kaasnevale<br />
negatiivsele otsemõjule. Sel juhul võime öelda,<br />
et inimkapitali võimekuse tõus genereerida majanduslikku<br />
heaolu kompenseerib võrdsustamisega<br />
kaasneva motivatsioonilanguse ühiskonnas.<br />
Majanduskasvu kujunemine<br />
Otsemõju 0.46<br />
Kaudmõju 0.50<br />
Otsemõju 0.52<br />
Kaudmõju 0.47<br />
Otsemõju -0.16<br />
Majanduskasvu selgitamisel on traditsioonilises<br />
kasvuteoorias kesksel kohal investeeringud.<br />
Konvergentsiteoorias põhjendatakse aeglasemat<br />
kasvu sageli kõrgema lähtetasemega, mispuhul räägitakse<br />
nn beeta-konvergentsist. Samas rõhutavad<br />
institutsionalistid, et tähtsaim on hoopis majandust<br />
suunav formaalsete ja informaalsete normide<br />
kogum, kusjuures sageli iseloomustatakse viimase<br />
kvaliteeti majandusvabaduse saavutatud taseme ja/<br />
või dünaamikaga.<br />
Järgnevalt vaadeldakse eelmainitud tegurite<br />
mõju ühe mudeli raames, mida hinnatakse Maailmapanga<br />
paneelandmetel 140 riigi kohta 4 aastal<br />
(2001–2004) 25 . Kokku tugineti seega 560 vaatlusele.<br />
Aastane majanduskasv (%) sõltus selles mudelis<br />
TULUTASE<br />
23<br />
Tõsi küll, mingi osa üldmõjust jääb siin vaatluse alt välja. Nimelt see, mida vabadus avaldab tulutasemele võrdsuse kaudu ning ka<br />
võrdsuse võimalik mõju tulutasemele vabaduse kaudu. Et aga nimetatud institutsionaalsed tegurid olid omavahel suhteliselt vähe<br />
korreleerunud (r=0.25), võib seda lihtsustust pidada ebaoluliseks. Pealegi on suhteliselt raske leida vabaduse ja võrdsuse vahekorras<br />
domineerivat põhjuslikkuse suunda.<br />
24<br />
Võrrand seletab 55% tulutaseme koguvariatsioonist.<br />
25<br />
http://devdata.worldbank.org/data-query/<br />
93 |
Change language