You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Tabel 3.4. Tulutaseme ja selle mõjurite<br />
korrelatsioonimaatriks<br />
Tervis<br />
2) inimkapitali ja majandusvabaduse mõju on<br />
multiplikatiivne (avaldub korrutisena), kusjuures<br />
tõlgendamisel eeldame, et majandus-<br />
Tulutase<br />
Tulutase 1.00<br />
Võrdsus<br />
Inimkapital<br />
Haridus<br />
Vabadus<br />
Võrdsus 0.34 1.00<br />
Inimkapital 0.85 0.50 1.00<br />
Haridus 0.77 0.36 0.88 1.00<br />
Tervis 0.78 0.51 0.95 0.72 1.00<br />
Vabadus 0.73 0.25 0.61 0.49 0.56 1.00<br />
• tulude võrdsuse taseme näitaja on tuletatud<br />
ebavõrdsuse Gini koefitsiendist.<br />
Omavahelisi paariskorrelatsioone iseloomustab<br />
tabel 3.4. Üldiselt on kõik vaadeldavad näitajad<br />
omavahel positiivselt korreleerunud – rikastes riikides<br />
on inimkapital suurem, majandusvabadus<br />
kõrgem ning tulujaotus võrdsem.<br />
Samas hakkavad silma ka järgmised tõsiasjad:<br />
• majandusvabaduse seos tulutasemega on tihedam<br />
kui inimkapitaliga (0.73>0.61), mis võimaldab<br />
oletada positiivset osakorrelatsiooni, st<br />
seost võrdse inimkapitali eeldusel;<br />
• tulude võrdsuse näitaja on seevastu tulutasemega<br />
oluliselt nõrgemalt seotud (0.340.78);<br />
• minimaalne on positiivne korrelatsioon just<br />
majandusvabaduse ja võrdsuse vahel (0.25), mis<br />
lubab neid pidada tulutaseme suhteliselt sõltumatuteks<br />
teguriteks.<br />
Järgnevalt vaatleme tulutaseme ja tema mõjurite<br />
seose kahte versiooni:<br />
1) kõigi tegurite mõjud on aditiivsed (liidetavad)<br />
ning üksteisest isoleeritud;<br />
vabadusest sõltub inimkapitali tootlikkus ehk<br />
iga inimkapitali ühiku kohta genereeritav tulu.<br />
Sisuliselt vastab see mudel joonisel 3.2. kujutatud<br />
võimendikontseptsioonile. Tulude võrdsuse<br />
mõju vaadeldakse siin aga endiselt isoleerituna.<br />
Tulemused räägivad esmalt sellest, et korrelatsioonimaatriksi<br />
põhjal püstitatud oletused leidsid kinnitust:<br />
• isoleeritud mõjudega mudelis on majandusvabaduse<br />
mõju positiivne (0.46) 21 ja statistiliselt<br />
oluline. Seevastu tulude võrdsuse mõju kipub<br />
olema negatiivne (-0.16), ehkki seose statistiline<br />
olulisus pole nii veenev kui majandusvabadusel;<br />
• majandusvabadust kui võimendit peegeldav<br />
mudel on veidi parema kirjeldavusega 22 ;<br />
• inimkapitali tootlikkus, mida esimene mudel<br />
vaatles konstantsena (0.52), on teises majandusvabaduse<br />
suhtes kasvav lineaarne funktsioon.<br />
Mittevabades riikides on inimkapitali tootlikkus<br />
oluliselt madalam. Halvimal juhul<br />
(majandusvabaduse indeks on 0) on see 0.29.<br />
Vabades riikides on tootlikkus märgatavalt kõrgem,<br />
parimal juhul koguni 0.93. Sisuliselt kajastab<br />
esimene mudel inimkapitali keskmist tootlikkust<br />
erineva majandusvabadusega riikides;<br />
• huvitaval kombel kaasneb mudeli kvaliteedi<br />
paranemisega ka tulude võrdsuse mõju olulisuse<br />
kasv ning selle teguri negatiivne mõju<br />
süveneb (-0.19).<br />
Ökonomeetrilise analüüsiga on võimalik süvendatult<br />
uurida meid huvitavate tegurite mõju majandusarengule<br />
(saavutatud tulutasemele), seda<br />
dekomponeerida. Seejuures võib eristada tegurite<br />
otse-, kaud- ja üldmõju:<br />
• otsene mõju põhineb eeldusel, et kõik teised<br />
regressioonivõrrandisse lülitatud muutujad<br />
on konstantsed;<br />
• kaudne mõju tähendab tegurite mõju üksteise<br />
kaudu. Kui näiteks majandusvabadus soodustab<br />
ka inimkapitali kasvu, siis tekib lisaks<br />
majandusvabaduse otsesele tulumõjule (püsiva<br />
inimkapitali juures) ka täiendav mõjukanal läbi<br />
inimkapitali kasvu.;<br />
• otsene ja kaudne mõju moodustavad kokku<br />
teguri üldmõju.<br />
21<br />
Tegemist on siin ja edasises regressioonikordajaga, mis näitab mitu tuluindeksi ühikut lisandub tegurindeksi muutumisel ühe<br />
ühiku võrra.<br />
22<br />
Korrigeeritud determinatsioonikordaja alusel.<br />
| 92
Change language