You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
institutsionaalse arengu erinevused riigiti määravad<br />
majanduskasvu varieerumise ca 2% ulatuses aastas.<br />
Oma osa majandusvabaduse ja -kasvu seoste<br />
uurimisse on andnud ka <strong>Eesti</strong> majandusteadlased.<br />
Näiteks uuris Rajasalu (2003: 20–21) erinevalt eelmainitud<br />
töödest seost majanduskasvu (dünaamika)<br />
ning majandusvabaduse taseme vahel. Ta<br />
jõudis esmalt tulemuseni, et arvestades SKT lähtetaset<br />
elaniku kohta, ei anna majandusvabaduse<br />
HF-indeksi kõrgem tase kuigi olulist lisa majanduskasvule.<br />
Erinevate majandusvabaduse komponentide<br />
diferentseeritud vaatlemisel õnnestus tal siiski<br />
saada statistiliselt usaldusväärne (ehkki nõrk 16 ) seos<br />
kolme teguriga: majandusvabaduse hinnanguga<br />
fiskaalpoliitikas, välisinvesteeringute ja finantssüsteemi<br />
valdkonnas. Võrreldes tulemust HF enda<br />
analüüsiga tabelis 3.3., võib järeldada, et majandusvabaduse<br />
positiivne muutus annab majanduskasvule<br />
suuremat tuge, kui lihtsalt kõrge baastase.<br />
Majandus ootab pidevalt uusi impulsse.<br />
Analoogiliselt Voigtiga rõhutavad Erlei/Sauerland/Leschke<br />
(1999: 537–538), et majandusvabaduse<br />
tingimusteta suurendamine kõigis suundades<br />
ei saa olla siiski omaette eesmärgiks. Tegemist on<br />
kompleksnähtusega, kus ühe komponendi liigne<br />
areng võib kahjustada teisi. Eriti ei saa olla eesmärgiks<br />
riigi kulutuste minimeerimine, mille all võivad<br />
kannatada majandusvabaduse teised aspektid<br />
(näiteks õiguskord). Omalt poolt konstrueerisid<br />
Erlei/Sauerland/Leschke FI ja HF komponentidest<br />
nii-öelda tuumindeksi, mis arvestas vaid nelja riigi<br />
olulisimat ülesannet majandusagentide ergutamisel<br />
ja julgustamisel:<br />
• Käsutusõiguste (property rights) kindlustamine<br />
(HF alusel)<br />
• Väliskaubanduse vabadus (HF)<br />
• Stabiilne raha (FI)<br />
• Võrdsus seaduse ees (FI)<br />
Selle tulemusena õnnestus riikide tuluerinevuste<br />
seletamise tase viia koguni 82%-ni.<br />
Tabel 3.3. Aasta keskmine majanduskasv (%)<br />
riikide rühmitamisel majandusvabaduse<br />
kasvu järgi<br />
Majandusarengu tegurite<br />
süsteem ja mõjud<br />
Järgnevalt püüame täpsustada majandusarengu<br />
tegurite mõju mõningaid aspekte, arvestades ühe-<br />
Riikide<br />
rühmad<br />
Aruandeaasta<br />
1<br />
majandusvabaduse<br />
suurim kasv<br />
Allikas: HF 2004, 2005.<br />
2 3 4 5<br />
majandusvabaduse<br />
vähim kasv<br />
2004 4.9 3.8 3.4 3.1 2.5<br />
2005 4.8 4.1 3.1 2.8 2.7<br />
aegselt nii tootmistegureid kui ka institutsionaalseid<br />
keskkonnategureid. Seejuures vaadeldakse<br />
eraldi kahte majandusarengu tunnust: saavutatud<br />
tulutaset, mida mõõdetakse SKT kaudu ühe elaniku<br />
kohta, ning suhtelist majanduskasvu.<br />
• Esimesel juhul püütakse eelkõige täpsustada<br />
seose mehhanismi tulutaseme ja selle mitmete<br />
mõjutegurite vahel, eristades siin uuendusena<br />
1) isoleeritud ja ühismõjusid,<br />
2) otseseid ja kaudseid mõjusid.<br />
• Teisel suunal aga kontrollitakse institutsionaalse<br />
mõju nähtavust lühiajalise majanduskasvu<br />
äärmiselt volatiilses maailmas. 17<br />
Tulutaseme kujunemine<br />
Tulutaseme kujunemise uurimisel kasutame eelkõige<br />
kahte 2005. aasta andmebaasi: ÜRO poolt<br />
pakutavat inimarengu aruannet 18 ning Heritage<br />
Foundation’i (HF) majandusvabaduse hinnanguid<br />
19 (seega ristandmeid). Sisuliselt iseloomustavad<br />
andmed olukorda kaheaastase viitajaga –<br />
aastal 2003.<br />
Tulutaseme näitajat mõõdab inimarengu<br />
indeksi majanduslik komponent, mille kujunemist<br />
püütakse selgitada kolme teguri abil: 20<br />
• inimkapitali tase on mõõdetud inimarengu<br />
indeksi hariduse ja tervise (eluea) komponentide<br />
korrutisena;<br />
• majandusvabaduse taseme mõõdik on tuletatud<br />
HF indeksist pöördarvuna;<br />
16<br />
Seletas 13% majanduskasvu riikidevahelistest erinevustest.<br />
17<br />
Viimase on seadnud kahtluse alla muuhulgas ka <strong>Eesti</strong> uurijad (Lutsoja, Listra, Kerem <strong>2006</strong>).<br />
18<br />
http://hdr.undp.org/statistics/data/<br />
19<br />
http://www.heritage.org/research/features/index/<br />
20<br />
Kõik näitajad on normeeritud intervallis (0;1), st teoreetiliseks miinimumiks on 0 ja maksimumiks 1. Näitajate empiirilised<br />
põhistatistikud 120 riigi andmetel on esitatud lisas 1.<br />
91 |
Change language