You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Joonis 3.2. Inimkapitali ja majandusarengu<br />
vahendatud seos (HDR 2003 alusel)<br />
Võimekus:<br />
töölised, põllumehed,<br />
ettevõtjad, juhid<br />
Tööhõive<br />
Tootmine, T&A<br />
ja tehnoloogia<br />
Toodangu ja<br />
ekspordi iseloom<br />
Välismaised<br />
hoiused<br />
Tervis ja<br />
haridus<br />
Sotsiaalne kapital, MTÜ-d ja ühiskondlikud organisatsioonid<br />
Institutsioonid ja valitsemise korraldus<br />
Füüsiline<br />
kapital<br />
Majanduskasv<br />
Sotsiaalsed<br />
kulutused<br />
prioriteetsetele<br />
valdkondadele<br />
Kodumaised<br />
hoiused<br />
Valitsuse poliitika<br />
ja kulutused<br />
Era-ja avalike resursside jaotus<br />
Sotsiaalne<br />
taastootmine<br />
Kodumajapidamiste<br />
kulutused baastarvete<br />
rahuldamiseks<br />
Tööhõive<br />
Kodumajapidamiste<br />
tegevused<br />
ja kulutused<br />
s.h. sotsiaalne<br />
taastootmine<br />
või teine arengusammas piduriks. Majanduskasvu<br />
mõju inimkapitalile kujundavad lisaks veel eraja<br />
avalikud otsused (poliitika) investeeringute jaotamisel.<br />
Needki võivad olla inim- ja sotsiaalse kapitali<br />
kasvu suhteliselt soodustavad või pidurdavad.<br />
Institutsionaalsete tegurite suurt mõju kinnitab<br />
ka inimarengu dünaamikas märgatav siirderiikide<br />
käänupunkt 1990. aastate keskel. Tegemist<br />
on selgelt institutsionaalsetest ümberkorraldustest<br />
tekkinud nähtusega. Üleminekuperioodi esimestel<br />
aastatel puudusid inimkapitali efektiivseks<br />
kasutamiseks sobivad institutsionaalsed raamid –<br />
vanad enam ei toiminud, uusi veel polnud. Seejärel<br />
on mahajäämus vanadest Euroopa Liidu liikmetest<br />
vähenenud, sest IAI kasv on olnud 2–3 korda kiirem.<br />
Uued raamid on võimaldanud inimkapitali<br />
potentsiaalil realiseeruda.<br />
Majandusvabadus ja<br />
majandusareng<br />
Majandusvabaduse otsene mõõtmine (Fraser Institute<br />
poolt) jõudis esimeste tõsisemalt võetavate<br />
võrdlusanalüüsideni 90ndate aastate keskel. Enne<br />
seda üritasid majandusteadlased majanduse institutsionaalsete<br />
raamide mõju uurida kaudsemalt, kasutades<br />
indikaatorina demokraatia levikut. Paraku<br />
näitasid empiirilised uuringud, et demokraatia mõju<br />
majandusarengule polnud kaugeltki ühetähenduslik<br />
(vt Voigt 2002: 148). Poliitika orienteerumine<br />
mediaanvalijale sisaldab endast populismi ohtu.<br />
Samas ei saa siit välja lugeda ka autoritaarsete valitsuste<br />
eelistamist, sest sel juhul võib poliitika mõju<br />
majandusele kõikuda veelgi suuremas intervallis.<br />
Majandusedult erinevad ju Aasia „tiigrid” ja Aafrika<br />
korruptiivsed režiimid nagu öö ja päev.<br />
Fraser Institute (FI ) 2004. aasta aruandes on<br />
empiirilise seoseanalüüsi alusel tuvastatud, et<br />
1) majanduslikult vabades riikides on majanduskasv<br />
kiirem, investeeringud suuremad ja tootlus<br />
kõrgem;<br />
2) majandusvabaduse kasv 1980. ja 1990. aastatel<br />
on taganud kiirema majanduskasvu 1980.–<br />
2000. a.;<br />
3) kestvad erinevused majandusvabaduses seletavad<br />
ca 2/3 SKT variatsioonist elaniku kohta;<br />
4) majanduskasvu käivitamiseks on oluline<br />
omandi- ja lepinguõiguse toimimine ja usaldusväärsus.<br />
Ka Heritage Foundation (HF) indeksi puhul<br />
on arvukad uuringud kinnitanud, et majandusvabadusel<br />
on statistiliselt ja sisuliselt oluline seos<br />
majandusarenguga – nii taseme kui ka kasvuga.<br />
Sõltumatutest uurijatest on näiteks Erlei/Leschke/<br />
Sauerland (1999: 534) jõudnud regressioonimudelini,<br />
kus HF-indeks seletab poole riikidevahelistest<br />
tulutaseme erinevustest. Samade autorite hinnang<br />
FI-indeksi prognoosivõimele on madalam. Tähelepanu<br />
äratab, et mõlemal juhul on seos majandusvabaduse<br />
ja tulutaseme vahel mittelineaarne 15 :<br />
majandusvabaduse mõju on tugevnev – mida kõrgemal<br />
vabaduse tasemel ollakse, seda suuremat<br />
efekti täiendav liberaliseerimine annab.<br />
HF on ise uurinud ka meid huvitavate nähtuste<br />
dünaamika seoseid: majandusvabaduse kasvu mõju<br />
majanduskasvule (tabel 3.3.). 2004. aasta aruandes<br />
on majandusvabaduse kasvu vaadeldud 1997–2004<br />
ja SKT keskmist aastakasvu 1995–2002. 2005. aasta<br />
aruandes on neid perioode ühe aasta võrra pikendatud<br />
(vastavalt 2005. ja 2003. aastani). On selgunud, et<br />
15<br />
Väljendatav ruut- või kuupfunktsiooniga.<br />
| 90
Change language