You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
naalse kvaliteedi põhikriteeriumiks. Sotsiaalsed teoreetikud<br />
näevad seevastu arengu põhitegurina indiviidide<br />
koostöövõimalusi ning rõhutavad erinevate<br />
võrgustike tähtsust nii kommunikatsioonikanalina<br />
kui ka vastastikuse usalduse loojana. Üldistavalt<br />
räägitakse sotsiaalsest kapitalist kui arengutegurist.<br />
Sageli seostatakse sotsiaalse kapitaliga ka sotsiaalse<br />
sidususe mõiste, mis majanduslikus mõttes<br />
peaks tähendama, et indiviidide tulude ebavõrdsus<br />
ei saaks olla väga suur.<br />
Kaks nimetatud mõttesuunda ei ole lähemal vaatlemisel<br />
siiski vastandlikud ja sisaldavad mitmeid kokkupuutepunkte.<br />
Neist esimene seisneb usalduse kui<br />
arengueelduse tähtsustamises. Liberaalidel on lepinguvabaduse<br />
kõrval samavõrd tähtsustatud ka lepingute<br />
täitmine. Vaid olukorras, kus viimane on üldjuhul<br />
tagatud ja majandusagendid saavad sellega<br />
arvestada, võib loota vaba ettevõtluse efektiivset toimimist.<br />
Tegelikult on majandusvabaduse seos usaldusega<br />
veelgi laiem – reaalsest vabadusest saab rääkida<br />
vaid siis, kui majandusagendid ei pea kartma<br />
rünnakuid oma isiku ja vara vastu (Gwartney, Lawson<br />
<strong>2006</strong>: 5). Seega ei ole majandusvabaduse mõiste<br />
sisuks mitte niivõrd võimalus teha, mis pähe tuleb,<br />
vaid pigem oma tegevuse, sh investeeringute tulemuste<br />
võimalikult suur ennustatavus ehk madal risk.<br />
Teiselt poolt on sotsioloogid näidanud, et enim seostub<br />
majandusliku heaoluga mitte niivõrd kohalik<br />
sotsiaalne kapital mingi rühma raames, vaid pigem<br />
üldine usaldus ühiskonnas inimeste suhtes, kes võivad<br />
olla meile ka võõramad (Allik, Realo 2004). Ka<br />
võrdsuse küsimuses pole positsioonid päris vastandlikud.<br />
Liberaalide puhul on küll esiplaanil võimaluste<br />
võrdsus, sotsiaalse mõtteviisi puhul minnakse siiski<br />
ka lõpptulemuste (tulujaotuse) juurde.<br />
Käesolevas osas esitatud empiirilises analüüsis<br />
on institutsioonilisele arengule lähenetud n-ö<br />
makrotasandilt. Käsitletud on institutsionaalset<br />
arengut ning selle seost majandusarenguga erinevate<br />
riikide andmete võrdlevanalüüsi abil. Lõppeesmärgiks<br />
on täpsustada <strong>Eesti</strong> tugevusi ja nõrkusi<br />
riikide süsteemikonkurentsis, püüdes seejuures<br />
eristada momendisituatsiooni tegelikke näitajaid<br />
arengupotentsiaali indikaatoritest.<br />
Tugineme inimarengu taseme ja institutsionaalne<br />
struktuuri kohta olemas olevatele andmetele.<br />
Viimast oleme järgnevalt käsitlenud kahes<br />
dimensioonis – majandusvabaduse ja tulujaotuse<br />
võrdsuse seisukohalt. Esimene seostub eelkõige<br />
võimaluste loomisega indiviididele, teine nende<br />
realiseerumise tulemusega.<br />
Võib eeldada, et eelnimetatud kaks põhikategooriat<br />
on põhjuslikult seotud. Vähemalt seos<br />
majandusvabaduse ja inimarengu ühe komponendi,<br />
majandusarengu, vahel on empiiriliselt hästi tõestatud.<br />
Muidugi eksisteerivad ühiskonnas alati ja nii<br />
ka siin kaud-, pöörd- ja ringseosed, mis teevad seoseanalüüsi<br />
üheaegselt nii huvitavaks kui ka keerukaks.<br />
Inimkapital ja majandusareng<br />
Nagu me teame, koosneb ÜRO poolt kasutatav<br />
inimarengu indeks (IAI) kolmest komponendist,<br />
millest kaks kajastavad meie poolt kasutatava terminoloogia<br />
raames inimkapitali kahte põhiaspekti<br />
– tervist ja haridust. Kolmas inimarengu komponent<br />
on majanduslik heaolu, mille indikaatoriks on<br />
SKT elaniku kohta ostujõudu arvestades. Hüpoteetiline<br />
põhjuslik seos võiks kulgeda järgmiselt: haridus<br />
> majanduslik heaolu > oodatav eluiga. Kuigi<br />
kolm aspekti integreeritakse lõpuks ühte indeksisse,<br />
on selle taustal võimalik ka kontrollida endogeense<br />
kasvuteooria paikapidavust inimkapitali ja<br />
majandusarengu seose uurimise kaudu.<br />
Ehkki nende kahe nähtuse vahel on nii endogeense<br />
majandusteooria kui ka empiirilise analüüsi<br />
alusel selge positiivne seos, ei ole see mingil<br />
juhul rangelt funktsionaalne (determineeritud).<br />
Inimkapital on kindlasti oluline majandusarengu<br />
tegur, kuid selle reaalne mõju võib olla eri arenguperioodidel<br />
või eri maades üsnagi erinev. Barbone/<br />
Zalduendo (1996) kinnitab seda empiiriliselt siirderiikide<br />
kohta. Ka Rajasalu (2003: 13–15) ei leia ühetähenduslikku<br />
seost inimkapitali ja majanduskasvu<br />
vahel.<br />
Siirderiikide suhteliselt kõrget inimkapitali<br />
võib pidada nende riikide majanduskasvu reserviks.<br />
Selle reservi kasutamisvõimalused sõltuvad<br />
eelkõige ühiskonna institutsionaalsest korraldusest.<br />
Selle väite tõestuseks piisab viidata Kuubale,<br />
kus vähemalt ametliku statistika järgi kõrge inimkapital<br />
kuidagi ei realiseeru majanduslikus heaolus.<br />
2003. aasta <strong>Inimarengu</strong> aruandes on pakutud<br />
olulisi seoseid illustreeriv mudel, mõistmaks<br />
konkreetset seost inimkapitali ja majandusarengu<br />
vahel, mis meie arvates kinnitab ühtlasi eelöeldut –<br />
institutsioonide olulisust. Nimelt võib nende kahe<br />
nähtuse vastastikust mõju vaadelda toimivana läbi<br />
mitme filtri või ka katalüsaatori (joonis 3.2.). Piduriteks<br />
või võimenditeks on mõlemas suunas inimkäitumist<br />
suunavad formaalsed ja informaalsed<br />
era- ja avalikud institutsioonid. 14 Ühtedes riikides<br />
ilmneb seetõttu inimarengu ja majanduskasvu<br />
suhteliselt kooskõlaline protsess, teistes saab üks<br />
14<br />
Siin võib analoogiliselt füüsilise ja inimkapitaliga rääkida institutsionaalsest resp. sotsiaalsest kapitalist (vt Erlei/Leschke/Sauerland<br />
1999: 519).<br />
89 |
Change language