You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Silma hakkab, et tabeli esiosa on majanduslikult<br />
jõukate riikide käes. Keskmise sissetulekuga<br />
riigid lülituvad “võistlusesse” alles kusagil 20. koha<br />
tsoonis. Jääb õhku küsimus, kuivõrd rikkus teeb<br />
riigi ausaks või ausus rikkaks. Veel huvitavam on<br />
aga täheldada, et kõik innovatsioonitabeli liidrid<br />
on korruptsiooni vältimise pingereas esimese paari<br />
tosina hulgas. Järelikult, kui ajutist majanduskasvu<br />
võib ette tulla ka korrumpeerunud majanduses, siis<br />
innovatsiooni arendamisel vajalik koostöö ja ka<br />
efektiivne institutsionaalne abi riigi poolt on võimalik<br />
vaid korruptsioonivabades ühiskondades.<br />
3.2. Inimkapitali ja institutsioonide roll<br />
majanduskasvu saavutamisel<br />
Majanduskasvu käsitlused<br />
Majanduskasv ja majanduse areng ei ole veel kogu<br />
inimareng, samas on edukas inimareng ilma<br />
majanduse arenguta väga raskelt ette kujutatav.<br />
Euroopa Liidus kuulub <strong>Eesti</strong> oma majanduslikult<br />
arengutasemelt vaatamata viimaste aastate edule<br />
siiski veel selgelt tagumisse poolde. Vaatamata sellele<br />
valitseb tuleviku suhtes siiski optimism. Erinevad<br />
autorid pakuvad järelejõudmiseks küll erinevat<br />
aega, kuid laias laastus loodetakse hakkama saada<br />
ühe inimpõlvega. Nii võib olla, aga see pole garanteeritud.<br />
Maailmas leidub küllalt näiteid majandusliku<br />
ja ka sotsiaalse mahajäämuse püsivusest. Seega<br />
eeldab ka <strong>Eesti</strong> arenguhüpe mitmete eeltingimuste<br />
loomist ja nende sobivat kombinatsiooni.<br />
Majandusteooria on alati otsinud vastust küsimusele,<br />
mis määrab ära riigi arengupotentsiaali.<br />
Võib eristada kolme olulisimat majanduskasvu<br />
kontseptsiooni:<br />
1. Neoklassikaline ehk eksogeenne (Solow-Swani)<br />
kasvuteooria<br />
2. Endogeenne (Lucas-Romeri) kasvuteooria<br />
3. Institutsiooniökonoomiline kasvuteooria<br />
(North jt).<br />
Esimene neist taandab majanduskasvu toomistegurite<br />
(eelkõige töö ja kapitali) olemasolule, kusjuures<br />
tööjõu muutused ning tehniline progress<br />
on mudelites välistekkelisteks suurusteks. Kapitali<br />
import on siin selleks mehhanismiks, mis viib vaesemate<br />
riikide kiirema majanduskasvuni ning absoluutse<br />
või suhtelise konvergentsini ehk tulutasemete<br />
lähenemiseni. Sisuliselt seletab teooria siiski vaid<br />
majanduskasvu erinevaid kiirusi riigiti, mitte aga<br />
majanduskasvu ennast süsteemis tervikuna.<br />
Teine suund püüab selgitada majanduskasvu<br />
tervikuna juba mingi teoreetilise mudeli raames.<br />
Kui Lucas peab majanduskasvu mootoriks<br />
investeeringuid inimkapitali, siis Romer üldise-<br />
malt teadus-arendustegevusse (innovatsiooni).<br />
Mõlemal juhul tuletatakse nende kasvuefekt vastavate<br />
investeeringutega kaasnevatest positiivsetest<br />
välismõjudest.<br />
Ühiseks jooneks mõlemale vaadeldud kasvuteooriale<br />
on nende makro-ökonoomiline iseloom (tuginemine<br />
agregeeritud majandusnäitajatele). Ühelt<br />
poolt võimaldab see seoste formaliseerimist ning<br />
empiirilist analüüsi. Teiselt poolt jääb aga vaatlusest<br />
välja majandussubjektide tegevuse tegelike huvide ja<br />
stiimulite aspekt. Piisab, kui viidata senise arenguabi<br />
suhteliselt tagasihoidlikele tulemustele, et veenduda<br />
tõsiasjas – ka suured investeeringud võivad<br />
osutuda raiskamiseks, kui puuduvad ühiskondlikud<br />
arengueeldused otstarbekate ja toimivate institutsioonide<br />
näol. Kujutavad ju institutsioonid<br />
endast Northi paljutsiteeritud väite kohaselt ühiskondlikke<br />
stimuleerimissüsteeme ja võivad seega<br />
olla nii majanduskasvu soodustavad kui ka pidurdavad.<br />
Seetõttu jääb igasugune makroökonoomiline<br />
kasvuteooria nii-öelda õhku rippuma, kui seda ei<br />
täienda kasvuvõimaluste institutsiooniökonoomiline<br />
analüüs (vt näiteks Voigt 2002).<br />
Institutsionaalsetest keskkonnast sõltub<br />
tootmistegurite (töö ja kapitali) kasutamise tõhusus.<br />
Halvad institutsioonid põhjustavad suuri transaktsioonikulusid<br />
ja nõndanimetatud X-ebaefektiivsust:<br />
tootmistegurite kasutamist mitte parimal<br />
võimalikul moel (vt lähemalt, sh kirjanduse ülevaadet<br />
Sepp <strong>2006</strong> a ja <strong>2006</strong> b).<br />
Siiski ei ole üksmeelt küsimuses, missugused<br />
institutsioonid on X-ebaefektiivsuse vähendamisel<br />
parimad. Siin konkureerivad kaks teooriasuunda.<br />
Liberaalsed teoreetikud, kes domineerivad majandusteadlaste<br />
hulgas, rõhutavad institutsioonide<br />
motivatsioonilist aspekti, nähes siin arengu põhijõudu.<br />
Parimaks motivatsioonimootoriks peetakse<br />
seejuures konkurentsi, ehkki piiratud informatsiooniga<br />
maailmas sellest üksinda ei piisa. Seetõttu on<br />
mõistetav majandusvabaduse tõstmine institutsio-<br />
| 88
Change language