You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Konkurentmaad:<br />
<strong>Eesti</strong><br />
Sloveenia<br />
Ungari<br />
Küpros<br />
Portugal<br />
Leedu<br />
Tšehhi<br />
Poola<br />
Slovakkia<br />
Kreeka<br />
Läti<br />
Muud maad:<br />
Itaalia<br />
Hispaania<br />
Bulgaaria<br />
Rumeenia<br />
Euroopa kõige kõrgema innovatsiooniindeksiga<br />
maad (2005. aasta andmed) on Rootsi, Šveits,<br />
Soome, Taani ja Saksamaa.<br />
Teatud sarnasusi võib leida selle pingerea ja<br />
majanduse konkurentsivõime pingerea vahel, tuleb<br />
aga märkida, et innovatsioonipotentsiaali pingerida<br />
on siiski “kinnisem” ehk elitaarsem. Madala<br />
majanduse arengutasemega ega madala IAI tasemega<br />
riikidel selle pingerea esimesse ossa asja ei<br />
ole. Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna<br />
riikide innovatsioonipingerea esimeses pooles pole<br />
ühtegi postsotsialistlikku riiki. Ka möödunud<br />
perioodil väga tugevat konkurentsivõimet näidanud<br />
ja Kelti Tiigriks hüütav Iirimaa jääb Euroopa<br />
innovatsiooni liidermaadest veel parasjagu maha.<br />
Maailma tippu on Aasia maadest asja vaid Jaapanil.<br />
Analüütikute hinnang on, et innovatsiooni pingereas<br />
saab konvergents olla vaid aeglane. See, mis<br />
on innovatsiooniks Euroopa pingerea tagumistel<br />
või isegi keskmistel, on suuresti erinev sellest, millele<br />
on keskendunud innovatsiooni liidermaad (nn<br />
strateegiline innovatsioon, läbilöögisuunad tehnoloogias).<br />
Tõsi, ettevõtete üldine innovatsiooniaktiivsus<br />
on igihaljas probleem igal pool.<br />
Eelnevast võib tuletada hoiatava märgi Euroopa<br />
endiste postsotsialistlike maade kohta. Nimelt:<br />
staadium, kus jõuti vanadele riikidele lähemale<br />
tootmissisendite odavuse ja üldiste makromajanduslike<br />
poliitikate alusel tundub olevat andmas<br />
järgnevalt teed perioodile, kus edasine järelejõudmine<br />
nõuab väga visa ja pikaajalist tööd just baasi<br />
edendamisel innovatsiooniks.<br />
Vaatamata <strong>Eesti</strong> heale positsioonile võrreldes<br />
teiste Euroopa Liidu uute liikmesriikidega<br />
võib täheldada kahte probleemi. Esiteks <strong>Eesti</strong><br />
innovatsioonipotentsiaali ebaühtlus: tugevate elementide<br />
(eelkõige innovation drivers´i ploki näitajad<br />
ja ettevõtete innovatsiooniaktiivsus, mis<br />
kajastub küll pigem nn modifikatsioonitüüpi kui<br />
radikaalsetes uuendustes) kõrval on rida elemente<br />
või nende üksikindikaatoreid lihtsalt nõrgad. Peale<br />
madalate patendialaste näitajate (mis nagu eespool<br />
öeldud, esialgu veel “armu poolest” üldindeksis<br />
arvesse ei lähe) tuleb siin kindlasti märkida erasektori<br />
madalaid innovatsioonialaseid kulusid ja kõrgtehnoloogiasektorite<br />
madalat osatähtsust <strong>Eesti</strong><br />
majanduses. Teiseks, Euroopa Komisjoni metoodikaga<br />
hinnatuna on <strong>Eesti</strong> viimasel perioodil oma<br />
positsioone innovatsiooni pingereas kaotanud. Osaliselt<br />
on see tingitud IKT seadmeid tootva tööstuse<br />
(eelkõige Elcoteq) ajutisest kokkutõmbumisest vaadeldud<br />
perioodil. Euroopa Komisjoni poolt kogutud<br />
ja süstematiseeritud statistika alusel hinnates<br />
võiks järeldada, et kui mõni uutest liikmesriikidest<br />
tõuseb Euroopa innovatsioonieliidi rahu rikkuma,<br />
siis võiks see olla pigem viimasel ajal head innovatsioonialast<br />
edasiminekut näidanud Ungari.<br />
Majandusvabadus, üks<br />
institutsionaalse arengu<br />
põhitunnuseid<br />
Majandusvabaduse indeksitest on kõige tuntumateks<br />
Heritage Foundationi ja Fraseri Instituudi<br />
poolt koostatud näitajad. Neist mõlemas on <strong>Eesti</strong><br />
saanud kõrgeid esikümnekohti, ilmselt kõige kõrgemaid,<br />
mis <strong>Eesti</strong> on oma arengu erinevaid aspekte<br />
peegeldavate näitajate osas üldse saanud.<br />
Erinevalt levinud arvamusest, et majandusvabaduse<br />
indeksid peegeldavad vaid maksude madalust<br />
ja tollide puudumist, on majandusvabaduse<br />
indeksid siiski mõneti keerulisemad konstruktsioonid.<br />
Näiteks Fraseri Instituudi indeks koosneb viiest<br />
komponendist: valitsussektori suurus (tulenevalt<br />
indeksi ideoloogiast tõlgendatakse suuremat valitsussektorit<br />
muidugi majanduse piirajana), õiguskaitsestruktuuride<br />
kvaliteet (eriti omandiõiguste<br />
kaitse), võimalus kasutada usaldusväärset/stabiilset<br />
raha, seadusandluse soodsus ärile esmaolulistes<br />
valdkondades nagu laenud, tööjõud jms.<br />
Fraseri majandusvabaduse pingerea eesotsas<br />
on (<strong>2006</strong>. aasta seis) Hongkong, Singapur, Iirimaa,<br />
Luksemburg, Island, Ühendkuningriik, <strong>Eesti</strong> ja<br />
Taani. Neile järgnevad väikese vahega Uus-Meremaa,<br />
USA (NB!) ja Austraalia. Üllatavalt ees on selles<br />
pingereas ka Soome, kes jagab Kanadaga järgmist<br />
kohta. Kuna Hongkongi riigiks pidada ei saa,<br />
siis tähendab see <strong>Eesti</strong>le kuuendat kohta.<br />
| 86
Change language