Eesti Inimarengu Aruanne 2006

Tabel 3.2. Konkurentsivõime üldindikaatorid erinevates riikides 2005–2006
(riikide pingerida konkurentsivõime koondindeksi järgi)
Globaalse konkurentsivõime
koondindeks
Põhitingimused
Efektiivsuse
suurendajad
Innovaatilisus
Ettevõtete konkurentsivõime
indeks
Skoor
2006
Koht
2006
Koht
2005
Skoor
2006
Koht
2006
Šveits 5,81 1. 4. 6,02 5. 5,59 5. 5,89 2 7. 4.
Soome 5,76 2. 2. 6,10 3. 5,60 4. 5,65 6. 2. 3.
Rootsi 5,74 3. 7. 5,95 7. 5,65 2. 5,66 5. 12. 7.
Taani 5,70 4. 3. 6,15 1. 5,59 6. 5,40 7. 4. 5.
USA 5,61 6. 1. 5,41 27. 5,66 1. 5,75 4. 1. 1.
Lõuna-Korea 5,13 23. 19. 5,47 22. 5,00 25. 4,95 20. 24. 25.
Eesti 5,12 25. 26. 5,31 30. 5,18 19. 4,24 32. 26. 24.
Tšiili 4,85 27. 27. 5,35 28. 4,58 31. 4,22 33. 29. 29.
Tšehhi 4,74 29. 29. 4,89 42. 4,73 27. 4,47 27. 27. 32.
Sloveenia 4,54 33. 30. 5,17 36. 4,58 30. 4,18 34. 32. 36.
Portugal 4,60 34. 31. 5,22 34. 4,47 37. 4,14 37. 30. 28.
Läti 4,57 36. 39. 4,90 41. 4,48 36. 3,74 58. 48. 47.
Slovakkia 4,55 37. 36. 4,70 47. 4,56 34. 3,96 43. 39. 40.
Leedu 4,53 40. 34. 4,80 45. 4,44 38. 3,96 44. 41. 43.
Ungari 4,52 41. 35. 4,54 52. 4,57 32. 4,08 39. 34. 39.
Kreeka 4,33 47. 47. 4,96 40. 4,18 47. 3,89 45. 40. 49.
Poola 4,30 48. 43. 4,59 57. 4,17 48. 3,80 51. 42. 53.
Venemaa 4,08 62. 53. 4,43 66. 3,91 60. 3,55 71. 74. 79.
Allikas: Global Competitiveness Report 2006–2007
Skoor
2006
Koht
2006
Skoor
2006
Koht
2006
Koht
2005
Koht
2006
Vahel arvatakse, et innovatsiooniga kaasaminek
on vaid juba kõrgel arengutasemel olevate
riikide mure ja et nn järeletõmbamisfaasis
(catching-up) maadele piisavat eelkõige makromajanduslikult
mõistlikust käitumisest. Taoline
hüpotees võis kehtida võib-olla Eesti kohta näiteks
anno 1995, ei kehti enam aga praeguse, Euroopa
Liidus oleva ja kallineva majandusega Eesti kohta.
Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna
(Šveits, Norra, Island) riike haarav uuring on näidanud,
et just madalamal majandusliku arengutasemel
(antud juhul käib jutt küll suhteliselt madalast
st Euroopa mõistes madalast) on korrelatsioon
innovatsiooni üldindeksi ja majanduskasvu vahel
väga tugev, rikkamate riikide puhul isegi nõrgem.
Kui Norra majandus kasvab hästi isegi olukorras,
kus majandus ei ole vähemalt teiste Põhjamaadega
võrreldes ülearu innovaatiline, siis madalamal
jõukuseastmel on Euroopas taolisi näiteid
raske leida.
Suhteliselt detailse metoodika innovatsioonipotentsiaali
mõõtmiseks on välja töötanud Euroopa
Komisjoni Ettevõtluse Peadirektoraat ja see koosneb
seitsmest komponendist: 1. nn innovatsiooni
vedurid (innovation drivers) – siia kuuluvad mitmesugused
haridusnäitajad, ka inseneride osakaalu
puudutavad, samuti aga ka lairiba-interneti ühenduse
levik; 2. teadmiste loomine (T&A kulutused
riigis ja muud innovatsioonitoetused); 3. ettevõtluse,
eriti väike- ja keskmiste ettevõtete uuendusaktiivsus;
4. plokk nimega rakendus (application), mis sisaldab
kõrgtehnoloogilise tootmise osakaalu mõõtvaid
näitajaid; 5. intellektuaalse omandi kaitse (eelkõige
patendid); 6. innovatsioonisüsteemi üldine juhtimine
ja koordineerimine riigis ja 7. siseturu nõudlus
(nii ettevõtete kui elanikkonna poolne) innovaatiliste
toodete ja teenuste järele 12 .
Kahjuks on Euroopa Komisjoni innovatsioonipotentsiaali
mõõtmise metoodikat rakendatud
senini vaid mõne üksiku mitte-euroopa riigi (USA,
Jaapan) kohta. Seetõttu ei saa fikseerida täpselt
Eesti kohta sellealases maailma pingereas (jämearvutuste
alusel võib eeldada, et see võiks olla kusagil
25. koha piirimail) ja ka konkurentide tabeli
saab tuua vaid Euroopa ulatuses.
12
Siinkohal tuleb tähelepanu juhtida juba varem mainitud asjaolule, et enam ja vähemarenenud riike ühe mõõdupuuga mõõta
võib-olla raske. Kõikide EL-i uute liikmesriikide patendialased näitajad olid nii madalad ja intellektuaalse omandi problemaatika
vähe aktuaalne, et Euroopa Komisjon otsustas vanu ja uusi riike sisaldavate pingeridade koostamisel esialgu ploki “Intellektuaalne
omand” üldse kõrvale jätta.
85 |