You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Konkurentsivõimest<br />
majandusarengu eri faasides<br />
Tabel 3.1. Erinevate konkurentsivõime<br />
alaindeksite osakaal majandusarengu<br />
faasides<br />
Teguritepõhine<br />
majandus<br />
Efektiivsuse<br />
põhine majandus<br />
Innovatsioonil<br />
põhinev majandus<br />
Küsimuse sügavamat käsitlust võimaldab mitte<br />
enam IMD-indeks, aga teine konkurentsivõime<br />
indeks, nimelt Maailma Majandusfoorumi poolt<br />
igal aastal koostatav globaalse konkurentsivõime<br />
indeks (Global Competitevness Index, GCI). See<br />
mõõdupuu asetas <strong>Eesti</strong> <strong>2006</strong>. aastal 25. kohale,<br />
paari koha võrra tahapoole kui IMD-indeks 2005.<br />
aastal. GCI järgi hinnates tõusis <strong>Eesti</strong> eelmisel aastal<br />
võrreldes 2005. aastaga ühe koha võrra kõrgemale<br />
(tabel 3.2.). Indeksi põhjal oli esimesel kohal<br />
Šveits, teisel Soome ja kolmandal Rootsi.<br />
Riikide makroökonoomiline konkurentsivõime<br />
tugineb Maailma Majandusfoorumi versioonis üheksale<br />
“sambale”, mida mõõdetakse vastavate alaindeksitega:<br />
institutsioonid, infrastruktuurid, makromajandus,<br />
tervis ja põhiharidus, kõrgharidus ja<br />
koolitus, turu efektiivsus, tehnoloogiline valmisolek,<br />
ettevõtluse keerukus ning innovatsioon (vt ka tabel<br />
3.7.). Indeksite usaldusväärsuse suurendamiseks võrreldakse<br />
riike erinevates nn kaalukategooriates, kus<br />
eristatakse kolm arengufaasi: teguritepõhine majandus,<br />
efektiivsusel põhinev majandus ja innovatiivsusel<br />
põhinev majandus. Sellest lähtudes on indeksi<br />
põhisambad liigitatud kolme gruppi, mis on siis vastavalt<br />
domineerivad mingis arengufaasis (tabel 3.1.).<br />
Põhitingimuste grupp on olulisim teguritepõhises<br />
majanduse faasis ning koosneb 1) institutsioonide,<br />
2) infrastruktuuri, 3) makromajanduse ning 4) põhihariduse<br />
ja tervise sambast. Efektiivsuse suurendamise<br />
faasis on majanduskasvu põhilisteks vedajateks<br />
1) kõrgharidus ja koolitus, 2) turu efektiivsus ja<br />
3) tehnoloogiline valmisolek. Innovatiivsusel põhineva<br />
majanduse järgus on olulised 1) ettevõtluse keerukus<br />
(business sophistication) ja 2) innovatsioon.<br />
Lihtsustusena liigitatakse riigid SKT alusel erinevatesse<br />
arengufaasidesse ja <strong>Eesti</strong> koos Lõuna-Korea,<br />
Taiwani, Tšehhi ja Ungariga satuvad efektiivsuse-<br />
Põhitingimused<br />
Efektiivsuse<br />
suurendajad<br />
Innovatsiooni<br />
ja keerukuse<br />
tegurid<br />
50% 40% 10%<br />
40% 50% 10%<br />
30% 40% 30%<br />
Allikas: Global Competitiveness Report <strong>2006</strong>–2007<br />
põhiselt majanduselt innovatsioonipõhisele majandusele<br />
ülemineku faasi. Endistest idablokimaadest on<br />
innovatsioonipõhilisse majandusse jõudnud antud<br />
metoodika järgi hinnates juba üle minna Sloveenia.<br />
Nagu tabelist näha, ei vähene majandusarengu<br />
faasi vahetumisel eelmise faasi kesksete tegurite<br />
osakaal järsult, vaid liigutakse järk-järgult uute<br />
konkurentsivõime alaste tegurite suunas. Põhitingimuste<br />
alane edukus on jätkuvalt tähtis ka<br />
innovatsiooni-põhises arengufaasis, kuigi selle osatähtsus<br />
on vähenenud, esile on kerkinud efektiivsuse<br />
suurendajad ja innovaatilisus.<br />
Antud konkurentsivõime koondindeksi järgi<br />
on <strong>Eesti</strong> eespoolkäsitletud konkurentriikide hulgas<br />
üsnagi edukas, indeksi skoor oli <strong>2006</strong>. aastal lähedane<br />
Lõuna-Koreale, kusjuures viimane langes 2005.<br />
aastaga võrreldes nelja koha võrra ja <strong>Eesti</strong> tõusis ühe<br />
koha võrra (vt tabel 3.2.). Nagu tabelist näeme, olid<br />
teistest konkurentriikidest <strong>Eesti</strong>le lähedasel positsioonil<br />
Tšiili ja Tšehhi, oluliselt madalamal kohal<br />
Läti ja Leedu, veelgi kaugemal Kreeka ja Poola.<br />
Globaalse konkurentsivõime alaosasid lähemalt<br />
vaadeldes näeme, et <strong>Eesti</strong> positsioon on osaindeksite<br />
lõikes mõnevõrra erinev – olime põhitingimuste<br />
valdkonnas <strong>2006</strong>. aastal 30. positsioonil, innovaatilisuse<br />
valdkonnas umbes samasugusel, 32. positsioonil<br />
ning kõige edukamad, 19. kohal, efektiivsuse<br />
suurendajate osaindeksi põhjal. Üksikindeksitest<br />
oli <strong>Eesti</strong> koht kõige soodsam makromajandusliku<br />
stabiilsuse ning tehnoloogilise valmisoleku poolest<br />
(mõlema alusel 16. koht), kõige nõrgem oli <strong>Eesti</strong><br />
positsioon tervise ja põhihariduse indeksi põhjal (43.<br />
koht). Suhteliselt madal koht tulenes eeskätt tervise<br />
indikaatoritest, sealhulgas ka HIVi/AIDSi levikust,<br />
milles <strong>Eesti</strong> koos Ukraina ja Venemaaga kuulub<br />
kõige probleemsemate riikide hulka.<br />
Innovatsioonipotentsiaal.<br />
Stardipositsioon liikumisel<br />
tulevikku<br />
Kui konkurentsivõime indeks mõõtis suuresti<br />
makromajandusliku hakkamasaamise potentsiaali,<br />
siis innovatsioonipotentsiaali indeks püüab näidata<br />
seda, kuivõrd üks või teine maa on valmis kasutama<br />
võimalusi muutumaks keerukamate ja sellevõrra ka<br />
kallimate toodete ja teenuste tootjaks ning haakuma<br />
kaasaegsete üha keerukamaks muutuvate tehnoloogiatega.<br />
Loomulikult eeldab see kõik ka vastavat nn<br />
mittetehnoloogilist innovatsiooni uute käitumisviiside<br />
ja protsesside loomist nii ettevõtetes kui ettevõtete<br />
suhtluses nende klientide, tarnijate ja sidusorganisatsioonidega<br />
(sh näiteks ülikoolid) ja laiemalt<br />
võttes isegi sotsiaalset innovatsiooni (ühiskond peab<br />
oma ülesehitust, funktsioneerimissüsteeme ja isegi<br />
arusaamu paratamatult tehnoloogia arengule vastavalt<br />
ümber sättima.<br />
| 84
Change language