You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Vaadeldes konkurentriikide järjestust eelnimetatud<br />
kahe näitaja alusel näeme, et kui jätta kõrvale<br />
<strong>Eesti</strong> möödumine Portugalist, on tekkinud kaks<br />
ühesugust maade loetelu sisaldavat gruppi, kus<br />
maade järjestused erinevad vaid grupisiseselt ja kus<br />
IAI ja SKT per capita alusel moodustatud grupid on<br />
tegelikult samad. <strong>Eesti</strong>, kes praegu IAI osas kasutatud<br />
näitajate alusel on teise grupi tagumises pooles<br />
on viimaste SKT hinnangute järgi tõusnud teise<br />
grupi etteotsa. Seega, see “liiga”, kuhu me järgmisel<br />
perioodil võiksime pürgida ei koosne enam Ladina-<br />
Ameerika maade paremikust ja Euroopa Liitu saanud<br />
Kesk-ja Ida-Euroopa maade “põhivoolust”,<br />
vaid Euroopa Liidu nn. lõunatiiva maadest (sisaldab<br />
nii uusi kui vanu liikmesriike) ja Kesk-ja Ida-<br />
Euroopa maade absoluutsest “koorekihist”.<br />
Kas meil on šansse tõusta lähiaastatel tabeli<br />
ülemisse ossa? Põhimõtteliselt on, kuid seda juhul,<br />
kui <strong>Eesti</strong> majanduse kasvutempo ületab lähiaastatel<br />
Lõuna-Euroopa maade kasvutempo sama palju,<br />
kui ta on seda ületanud viimastel aastatel. Samas<br />
argumendid, mille kohaselt “nii haritud ja euroopalik<br />
rahvas nagu eestlased, tõstab paratamatult<br />
oma majandus-ja elatustaset ja tõuseb teiste riikide<br />
hulgas üha ettepoole”, ei pruugi enam töötada.<br />
Olukorras, kus meie üldine sotsiaalne potentsiaal,<br />
vähemalt IAI indeksi komponentides peegeldatud<br />
kujul, vastab enam-vähem meie jõukuse tasandile,<br />
tuleb endalt väga tõsiselt küsida: millistele teguritele<br />
saab meie majandamis- ja jõukusetasandi<br />
tõus ja tegelikult ka kogu inimarengu taseme tõus<br />
homme ja ülehomme ikkagi tugineda?<br />
Konkurentsivõime<br />
konkurentsis<br />
Siirdume järgnevalt riikide majandusliku konkurentsivõime<br />
käsitluse juurde. Vaatleme kahte konkurentsivõime<br />
üldindeksit: Lausanne´i Juhtimise<br />
Arendamise Instituudi (IMD) poolt koostatut ja<br />
Maailma Majandusfoorumi poolt koostatut. Sealt<br />
läheme edasi kahe eriindeksiga, mis peaksid põhimõtteliselt<br />
mahtuma konkurentsivõime mõiste<br />
alla, nimelt innovatsioonipotentsiaali indeksi ja<br />
võrgustumisvalmiduse indeksi vaatluse juurde.<br />
IMD rahvusvahelise konkurentsivõime indeks<br />
koosneb viiest osast: sisemaise majanduse seisund<br />
(süntees sellistest tavapärastest näitajatest<br />
nagu SKT maht ja selle dünaamika, välismaiste<br />
otseinvesteeringute maht, tööpuudus jt) majanduse<br />
rahvusvahelisus (eksport ja selle arengukiirus,<br />
jooksevkonto seis), valitsuse tegevus (maksud,<br />
eelarve), finantsid (pangandus) ja infrastruktuur.<br />
Viimase hulka loetakse peale majanduse tehnilise<br />
infrastruktuuri ka teadust, tervishoidu ja haridust<br />
toestav infrastruktuur.<br />
Rahvusvahelise konkurentsivõime pingereas,<br />
kui võtta sealt välja mõningad riikide sees olevad<br />
regioonid ja ÜRO poolt tunnustamata riik Taiwan,<br />
oli <strong>Eesti</strong> viimastel andmetel 23. kohal. Koht on<br />
märgatavalt parem kui IAI ja SKT per capita pingeridades,<br />
mis annab lootust edaspidiseks arenguks.<br />
Ajapikku on see edasise arengu potentsiaali näitaja<br />
koht ka natuke paranenud, 2001. aastal oli <strong>Eesti</strong><br />
samade riikide hulgas 26. ja 2002. aastal 28. kohal.<br />
Pingerea eesotsas on USA, Singapur, Kanada, Austraalia<br />
ja Island.<br />
Võrreldes <strong>Eesti</strong>t nn konkurentmaadega, ja<br />
mõnede muude konkurentsivõime indeksilt meile<br />
huvi pakkuvate maadega saame järgmise pildi:<br />
Konkurentmaad:<br />
Tšiili<br />
<strong>Eesti</strong><br />
Korea<br />
Portugal<br />
Slovakkia<br />
Ungari<br />
Tšehhi<br />
Kreeka<br />
Sloveenia<br />
Poola<br />
Argentiina<br />
Muud maad:<br />
Hiina<br />
Tai<br />
India<br />
Venemaa<br />
Nagu näeme, on <strong>Eesti</strong> oma IAI ja majandusarengu<br />
alaste konkurentmaadega võrreldes küllalt<br />
heal kohal, jäädes maha vaid Tšiilist; st võrreldes<br />
praeguse arengutasemega saab hinnata meie<br />
potentsiaali, vähemalt kasutatud metoodikast lähtudes,<br />
heaks. Konkurentsivõime pingerea eripära<br />
on see, et Aasia maad on selles pingereas oluliselt<br />
parematel kohtadel kui arengutulemusi peegeldavates<br />
pingeridades.<br />
Mis on <strong>Eesti</strong> konkurentsivõime tugevad, mis<br />
nõrgad küljed? IMD metoodika järgi hinnates on<br />
kõige tugevamaks komponendiks valitsuse tegevus<br />
(tuletame meelde, et antud juhul hinnati eelkõige<br />
valitsuse makromajanduslikku poliitikat:<br />
riigieelarve tasakaalustatus, maksutase ja maksude<br />
laekumine jne) ja selgelt teistest komponentidest<br />
nõrgemaks on infrastruktuur (tema laiendatud<br />
tähenduses).<br />
83 |
Change language