Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
veedetud aja) “kättemaks” ning heade eelduste realiseerimine<br />
võtab lihtsalt aega. Seda, kumb loogika<br />
enam kehtib, saab tuvastada, analüüsides paralleelselt<br />
nii arengukiirusi (lõppnäitajate osas) kui disproportsioonide<br />
olemasolu või puudumist vahendiliste<br />
näitajate osas ja sotsiaal-majandusliku ja<br />
sotsiaalse süsteemi “kokkumängimisvõimet”. Kui<br />
paranevad kõik lõppnäitajate komponendid ja<br />
samal ajal on olemas ja tugevnevad arengupotentsiaali<br />
elemendid, võib arengut lugeda jätkusuutlikuks,<br />
kui on aga olemas küll kõrge majanduskasv,<br />
samal ajal aga ülejäänud elementide vahel on disproportsioone<br />
või nende osas taandarengut, on<br />
lugu teine.<br />
<strong>Eesti</strong> puhul kerkib üles veel üks talle iseloomulik<br />
küsimusepüstitus. Nimelt on väga kõrge majanduskasv<br />
kestnud juba mitu aastat, mitmete majandusanalüütikute<br />
hinnangul aga pigem <strong>Eesti</strong> seisukohalt<br />
hinnates väliste (odav krediidiressurss, Euroopa<br />
Liidu liikmelisusega kaasnenud efektid, suhteliselt<br />
soodne olukord sihtturgudel) kui <strong>Eesti</strong> enda majandussüsteemi<br />
tugevuste tõttu. Seetõttu võib eeldada<br />
seda tüüpi arengufaasi ammendumist. Küsimus<br />
seisneb selles, kas majanduslik ja sotsiaalne süsteem<br />
on valmis uueks arenguperioodiks (uueks arenguperioodiks<br />
vajalike potentsiaalide olemasolu).<br />
Mis liigas? Mis liigasse?<br />
Peale <strong>Eesti</strong> koha riikide üldistes pingeridades on<br />
järgnevas täpsemalt analüüsitud <strong>Eesti</strong> asendit väiksema<br />
grupi, nn konkurentmaadest koosneva foonigrupi<br />
taustal. Võrdlusfooni valik on alati tundlik<br />
küsimus. Oleme näidanud head arengut, võrreldes<br />
90ndate aastate esimese poolega, ehk ajaga, kui ka<br />
paljude Ladina-Ameerika riikide IAI ja eriti SKT<br />
per capita tase oli meie jaoks veel unistus. Praeguseks<br />
oleme piltlikult öeldes “jännist väljas”. Võrdlused<br />
endiste saatusekaaslastega NSVL-is, praeguste<br />
SRÜ maadega, ei pruugi olla piisavalt produktiivsed,<br />
me võime nautida küll rahulolu, et olema neist<br />
arengus ette jõudnud, aga vaevalt selle maade “liigaga”<br />
võrdlused meile tuleviku jaoks olulisi järeldusi<br />
võimaldaksid. Nõuded, mida meie peame oma<br />
edasise arengu kindlustamiseks täitma, on tunduvalt<br />
rangemad, kui neis maades. Samas pole meil<br />
alust end asetada veel meie naabrite, Põhja-Euroopa<br />
riikide taustale – olud, probleemid ja arenguvõimalused<br />
on selleks liiga erinevad. Seetõttu moodustasime<br />
järgneva analüüsi tarbeks kõigepealt foonigrupi<br />
koosnevana esiteks teistest Euroopa Liidu<br />
uutest liikmetest, lisades sinna juurde kõigepealt<br />
mõned Lõuna-Euroopa maad (vana Euroopa Liidu<br />
“alumine liiga”) ning mõned arengutasemelt lähedased<br />
riigid Ladina-Ameerikast (Argentiina, Uruguai,<br />
Tšiili) ja Aasiast (Lõuna-Korea). See on tegelikkuses<br />
see riikide kogum kellega <strong>Eesti</strong> on oma<br />
arengutasemelt võrreldav. Võrreldes <strong>Eesti</strong> asendit<br />
ja dünaamikat nii eesmärgiliste kui vahendiliste<br />
indeksite osas nende konkurentriikidega, on<br />
võimalik saada parema ettekujutust sellest, mis on<br />
<strong>Eesti</strong> tõusu taga ühes või teises pingereas.<br />
Alustame kõigepealt IAI ja majandusarengu (SKT<br />
per capita) dünaamika analüüsist. <strong>Eesti</strong> koht viimases<br />
IAI pingereas on 40s. Oleme harjunud, et erinevates<br />
allikates avaldatud SKT per capita pingeridades on<br />
<strong>Eesti</strong> märgatavalt tagapool, kusagil kuuekümnenda<br />
koha kandis. See mulje on siiski osaliselt petlik, kuna<br />
SKT pingeread sisaldavad tavaliselt ka selliseid väikeriike<br />
(Bermuda saared, San Marino), kelle kohta IAId<br />
esialgu veel ei arvutata, küll aga SKT-d, samuti ÜRO<br />
poolt mittetunnustatud Taiwani. Eemaldades taolised<br />
riigid SKT pingeridadest näeme, et <strong>Eesti</strong> majandusarengu<br />
alase positsiooni mahajäämus tema IAI alasest<br />
positsioonist on tegelikult, arvestades ka viimaste<br />
aastate kõrget majanduskasvu, praktiliselt kadumas.<br />
Võrdleme järgnevalt ühes tabelis <strong>Eesti</strong>t konkurentriikidega<br />
paralleelselt nii <strong>2006</strong>.a. inimarengualases<br />
pingereas (juhime tähelepanu, et see pingerida baseerub<br />
2004. aasta indikaatoritele, s.h. ka SKT per capita<br />
suurusele) kui ka 2003. ja <strong>2006</strong>. aasta SKT per capita<br />
alastes pingeridades. SKT hinnangud on võetud CIA<br />
andmebaasist (http://www.cia.gov/cia/publications/<br />
factbook/), CIA poolt esitatud ostuvõimega korrigeeritud<br />
SKT andmed on enamiku riikide osas mõnevõrra<br />
kõrgemad kui tavaliselt kasutavad IMF-i omad.<br />
Tabelist on selgelt näha, et <strong>Eesti</strong> võib mitte väga kauges<br />
tulevikus tõusta SKT per capita pingereas paremale<br />
kohale kui inimarengu pingereas.<br />
<strong>Inimarengu</strong><br />
pingerida <strong>2006</strong><br />
(2004.a. andemete<br />
baasil)<br />
indeksi suurus<br />
SKT per capita<br />
korrigeeritud<br />
ostuvõimega<br />
2003 (USD)<br />
SKT per capita<br />
korrigeeritud<br />
ostuvõimega<br />
<strong>2006</strong> (USD), esialgne<br />
hinnang<br />
Kreeka 0,921 Kreeka 19 900 Korea 24 200<br />
Korea 0,912 Sloveenia 18 300 Kreeka 23 500<br />
Sloveenia 0,910 Portugal 1800 Sloveenia 22 900<br />
Portugal 0,904 Korea 17 700 Küpros 22 700<br />
Küpros 0,903 Malta 17 700 Tšehhi 21 200<br />
Tšehhi 0,885 Küpros 16 000 Malta 20 300<br />
Malta 0,875 Tšehhi 15 700 Portugal 19 100<br />
Ungari 0,869 Ungari 13 900 <strong>Eesti</strong> 19 600<br />
Argentiina 0,869 Slovakkia 13 300 Slovakkia 17 700<br />
Poola 0,862 Uruguai 12 600 Ungari 17 300<br />
Tšiili 0,859 <strong>Eesti</strong> 12 300 Läti 15 400<br />
<strong>Eesti</strong> 0,858 Argentiina 11 200 Leedu 15 100<br />
Leedu 0,857 Leedu 11 200 Argentiina 15 000<br />
Slovakkia 0,856 Poola 11 000 Poola 14 100<br />
Uruguai 0,851 Läti 10 100 Tśiili 12 600<br />
Läti 0, 845 Tśiili 9 900 Uruguai 10 700<br />
Allikad: Human Development Report, CIA<br />
| 82
Change language