You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
lse arengu kategooriat sellisena, nagu seda tõlgendab<br />
kaasaegne institutsionaalökonoomika (institutsioonide<br />
kvaliteedi määrab ära see, mil määral aitavad<br />
ühiskonnas toimivad mängureeglid sama tulemuse<br />
saavutamiseks transaktsioonikulusid kokku hoida).<br />
Institutsionaalse arengu kvaliteeti on antud juhul<br />
mõõdetud majandusvabaduse indeksi ja korruptsiooniindeksiga.<br />
Kokku on käesolevas osas käsitletud<br />
<strong>Eesti</strong>t seisundit lisaks IAI komponentidele<br />
veel nelja indeksi alusel koostatud pingeridade foonil<br />
(neist osade puhul on peatutud ka samalaadse<br />
indeksi eri versioonidel).<br />
Esitame järgneva analüüsi ülalt alla põhimõttel,<br />
st peatume algul lühidalt <strong>Eesti</strong> asukohal teiste<br />
riikide hulgas praegust lõppseisundit peegeldavate<br />
indikaatorite, s.o. IAI ja majandustaseme alusel,<br />
seejärel üldisemate vahendiliste indeksite ja kõige<br />
lõpus spetsiifilisemate vahendiliste indeksite alusel<br />
(lähenemise üldskeem on esitatud joonisel 3.1.).<br />
Peatüki lõpus käsitletud IKT kasutamise näitajaid<br />
võib vaadelda juba kui teise astme indikaatoreid,<br />
mis näitavad meie eeldusi tõsta oma konkurentsivõimet<br />
ja üldist uuendamissuutlikkust.<br />
Tuleb arvestada sellega, et maade arengutrajektoorid<br />
pole lineaarsed ja arengutegurid universaalsed.<br />
Tõenäoliselt nõuab edukas areng erinevatel<br />
arengustaadiumitel erinevaid arengumehhanisme<br />
ja arengutingimusi. Ka sellised suhteliselt fundamentaalsed<br />
mõisted nagu majandusvabadus, innovatsioonipotentsiaal,<br />
riigi roll jne võivad eri arenguetappidel<br />
olla eripärased. Üheks populaarsemaks<br />
majandusarengu stadiaalse jaotuse loogikaks on<br />
M. Porteri skeem, kus eristatakse ressursside elementaarsel<br />
kasutamisel baseeruvat arengufaasi,<br />
investeerimiskeskset arengufaasi, innovatsioonikeskset<br />
arengufaasi ja jõukusekeskset arengufaasi.<br />
Nõuded konkurentsivõimele ja innovatsioonile on<br />
neil staadiumitel piisavalt erinevad.<br />
<strong>Eesti</strong>le, nagu ka teistele riigisotsialismist väljunud<br />
maadele, on iseloomulik kõigepealt 90ndate<br />
aastate esimesel poolel toimunud langus inimarengus,<br />
eelkõige aga selle majandusega seotud komponendis.<br />
Hariduskomponent (suhteliselt kõrge<br />
kõigis postsotsialistlikes maades) jäi suhteliselt stabiilseks,<br />
eluiga hakkas samuti langema, aga seda<br />
teatud viitaja järel. Kuna majanduse restruktureerimisperioodiga<br />
seotud langus oli väga järsk,<br />
siis sattus <strong>Eesti</strong> (aga ka enamik tema saatuskaaslasi)<br />
olukorda, kus nende IAI jäi pikaks ajaks oluliselt<br />
kõrgemaks kui majandusarengu (SKT per<br />
capita) näitaja. Majanduslangus viis IAI järsult<br />
alla ja hiljem, kui langusperiood oli läbi ja majandus<br />
oli uuesti kasvama hakanud, takistas veel pika<br />
aja jooksul oma madala absoluuttaseme tõttu IAI-d<br />
tõusmast nende maade tasemele, kellest eestlased<br />
end oma üldise arengutaseme tõttu vaevalt et kehvemaks<br />
peaksid.<br />
JOONIS 3.1. EESMäRKE JA VAHENDEID<br />
PEEGELDAVAD INDIKAATORID<br />
Haridus<br />
Majanduslik<br />
konkurentsivõime<br />
innovatiivsus<br />
“Õnn”, “ hea elu”,<br />
“harmoonia” jne<br />
inimarengu indeks (iAi)<br />
Majanduse tase/<br />
Majanduslik heaolu<br />
Muud tegurid<br />
Eluiga<br />
(tervis,<br />
terve elu)<br />
institutsioonide<br />
kvaliteet<br />
Majandusvabadus<br />
Korruptsiooni<br />
vältimine<br />
Muud<br />
Arvestades riigisotsialismist väljunud maade<br />
eripära, on loogiline eeldada, et mingi aja perioodi<br />
jooksul on nende, või vähemalt nende hulgast tugevama<br />
arengupotentsiaaliga maade kohad vahendiliste<br />
indeksite pingeridades oluliselt paremad kui<br />
arengutulemusi peegeldavate indikaatorite (SKT<br />
per capita, aga ka IAI tervikuna) pingeridades. Taolist<br />
murranguperioodi iseloomustavat vahet võib<br />
tõlgendada kahel viisil. Esiteks kui teatud puudujääki,<br />
“hõõrdetegurit”, loogika alusel, et kui eeldused<br />
on head, aga lõpptulemus kehvavõitu, siis need<br />
eeldused mingil põhjusel ei realiseeru, süsteemis<br />
on midagi, mis ei lase headest eeldustest head lõpptulemust<br />
luua. Näiteks majandus on kõrge vabadusastmega,<br />
IKT kasutamine areneb “mühinal”,<br />
aga majanduskasv ikka madalavõitu ja tööpuudus<br />
kõrge (olukord <strong>Eesti</strong>s 5–6 aastat tagasi). Teiseks<br />
kui ühelt perioodilt teisele ülemineku paratamatut<br />
tagajärge. Langus arengutaset puudutavates näitajates<br />
(SKT per capita tasandis ja elueas) on sel juhul<br />
tõlgendatav kui eelmise perioodi (riigisotsialismis<br />
Kvalitatiivsed<br />
arengutulemused<br />
Mõõdetavate<br />
eesmärkide tasand<br />
Vahendite tasand<br />
81 |
Change language