You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
III peatükk<br />
Arengupotentsiaali<br />
loomine ja realiseerimine<br />
3.1. Inimareng: eesmärgid ja vahendid<br />
Võrreldes eri riikide positsioone ja nende dünaamikat<br />
erinevate indikaatorite alusel, tajume me paremini<br />
seda, kui hästi meie areng edeneb. Meist ees<br />
olevad maad on meie jaoks tihti arengumudeliks,<br />
seega saame me võrdluste abil parandada lisaks<br />
muule ka oma taju sellest, kui lähedal või kaugel me<br />
oleme olukorrast, mida peame enda jaoks ideaalseks<br />
või soovitavaks, millist tempot hoiame soovitavale<br />
seisundile lähenemisel. Võrdluste tegemisel<br />
põrkame me aga ka mitmetele raskustele. Kõigepealt,<br />
võrreldes vaid arengu mingeid külgi, on raske<br />
neid üksikaspekte mingiks süsteemsemaks arengut<br />
kui tervikut haaravaks pildiks kokku viia. 11 Iseloomustavad<br />
ju meie olukorda niivõrd erilaadsed indikaatorid<br />
nagu elatustase, ökoloogiline jalajälg, nii<br />
kuritegevus- ja haigestumis- kui tarbimisnäitajad.<br />
Neist ühte või teist esile tõstes võime oma arengu<br />
kuulutada kas väga edukaks või läbikukkunuks.<br />
Teiseks, kasutatavad indikaatorid võivad osaliselt<br />
üksteises sisalduda, olla üksteise jaoks tingimusteks<br />
või vahenditeks.<br />
Lisaks arenguindikaatorite jagamisele kitsamateks,<br />
üheaspektseteks, ja laiemateks, sünteetilisemateks,<br />
võib neid jaotada ka selle järgi, kas need<br />
on mõeldud kasutamiseks eesmärkseisundi mõõtmise<br />
või siis vahendite, ressursside, potentsiaalide<br />
jne mõõtmise indikaatoritena. Vahe tegemine saab<br />
siin olla küll pigem suhteline. ÜRO poolt kasutatav<br />
inimarengu indeks (IAI) on seni kasutamist<br />
leidnud indikaatoritest üks sünteetilisemaid ning<br />
selle väljatöötamisel on eesmärgiks olnud reastada<br />
riike just arengutulemuste järgi. Nii haridus, eluiga<br />
kui majandusarengu tase, mis lõppkokkuvõttes<br />
peegeldab võimaluste hulka, mida ühiskond<br />
võib endale lubada, on kõik teatud mõttes iseväärtused<br />
ja peegeldavad oma koosmõjus seda, mida<br />
võiks nimetada inimeste täisväärseks ja õnnelikuks<br />
eluks. Mingis mõttes on IAI elemendid üksteise<br />
jaoks küll ka vahendiks (näiteks hariduse tõus<br />
majandusliku heaolu tõusuks või vastupidi), samas<br />
pole neid siiski kuigi suures ulatuses teiste eest<br />
ohverdada kas võimalik või soovitav.<br />
Käesolevas peatükis on meie tähelepanu all<br />
mitte need indikaatorid, mis mõõdavad arengutaset,<br />
kuhu üks või teine maa on jõudnud oma elanikele<br />
hea ja õnneliku elu tagamisel, vaid pigem<br />
need, mille abil saab mõõta potentsiaali, mida<br />
luues, mida kasutades ja millelt lähtudes on võimalik<br />
“heale elule” lähemale jõuda. Taolisteks sünteetilisteks,<br />
vahendilist laadi näitajateks on näiteks<br />
konkurentsivõime indeks, samuti erinevad ühiskondade<br />
innovaatilisust (innovatsioonipotentsiaali)<br />
mõõtvad indeksid.<br />
Oleme järgnevas peatükis püünud vaadelda<br />
indikaatoreid süsteemina, kirjeldada mitte ainult<br />
neid endid, vaid ka nendevahelisi seoseid. Enamik<br />
siin kasutatavatest nn vahendilistest ehk potentsiaali<br />
indikaatoritest omavad mõju eelkõige just majandustaseme<br />
tõstmisele, neil on aga positiivne mõju<br />
ka teistele inimarengu indeksi komponentidele<br />
(haridustasemele on mõju ilmselt otsesem, eluea<br />
pikkusele kaudsem). On püütud analüüsida ka seda,<br />
kuivõrd on üksikud vahendilised indikaatorid omavahel<br />
võimenduses või vastuolus ja milline võiks olla<br />
ühiskonna sotsiaalse homogeensuse (või selle puudumise)<br />
mõju arengupotentsiaali elementidele. Lisaks<br />
konkurentsivõime ja innovatsioonipotentsiaali kategooriatele<br />
on analüüsis kasutatud ka institutsionaa-<br />
11<br />
Akadeemilised käsitlused <strong>Eesti</strong> autorite sulest, kus meie arengut oleks püütud võrrelda teiste riikidega korraga terve rea eri<br />
valdkondi peegeldavate indikaatorite alusel senini praktiliselt puuduvad. Mõningaid sellealaseid katseid on tehtud ajakirjanduse<br />
veergudel: Terk 2005, Heidmets <strong>2006</strong>.<br />
| 80
Change language