Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
ettevõtjad ja juhid) ja grupid, kus see jääb keskmisest<br />
madalamaks (üle 40aastased, Venemaa kodanikud<br />
või kodakondsuseta isikud, töölised, töötud<br />
ja pensionärid).<br />
Võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega jääb<br />
<strong>Eesti</strong> rahulolu-pingerea teise poolde. Vanadest<br />
Euroopa Liidu riikidest edestame vaid Kreekat<br />
ja Portugali, uutest liikmesriikidest Slovakkiat,<br />
Ungarit, Lätit ja Leedut.<br />
Ehkki erinevad rahulolu-näitajad on <strong>Eesti</strong>s<br />
kasvamas, eriti valdkondades, mis puudutavad<br />
majanduslikku heaolu ja tööhõivet, selgub<br />
uuringutulemustest, et <strong>Eesti</strong> inimesed ei näe riigi<br />
majanduslikku arengu piisavat mõju sotsiaalse<br />
heaolu paranemisele. Lõhed elukvaliteeti peegeldavas<br />
rahulolus on veel küllaltki suured, mis näitab,<br />
et mõned ühiskonna rühmad saavad <strong>Eesti</strong> edust<br />
vähem osa kui teised.<br />
Uuringust, millega selgitati välja, kuidas tajutakse<br />
<strong>Eesti</strong> sotsiaalset kihistumist, selgus, et inimesed<br />
ei ole rahul praeguse <strong>Eesti</strong> ühiskonna kihistumisega<br />
ega igatse taga ka minevikku. Praegust<br />
ühiskonnamudelit käsitleb suurem osa inimesi kui<br />
väiksearvulise jõukate grupi vastandumist suhteliselt<br />
suurearvulisele vähekindlustatute massile.<br />
Keskmisel järjel olevad inimesed on selle nägemuse<br />
järgi küll olemas, aga neid on vähe. Enamiku <strong>Eesti</strong><br />
inimeste jaoks peaks „õiglases“ ühiskonnas inimesed<br />
olema keskmistel positsioonidel või koonduma<br />
sotsiaalse hierarhia tipu lähedale.<br />
Kui enamik inimestest soovib üht, tegelikkuses<br />
aga realiseerub midagi muud, võib põhjus olla valijate<br />
tahte ebapiisavas poliitilises esindatuses. Nagu<br />
teisigi postkommunistlikke riike, iseloomustab ka<br />
<strong>Eesti</strong> demokraatiat nõrk institutsionaalne alus, erakondade<br />
nõrkus, valijate madal aktiivsus ja vähene<br />
usaldus poliitika vastu. Uuringud näitavad, et meil<br />
on veel palju kodanikke, kellele valmistab raskusi<br />
enda huvidele sobiva esindaja leidmine erakondade<br />
seast. Erakondade ja poliitikute usaldusväärsus<br />
ühiskonnas on madal.<br />
Seostades erakondlikke eelistusi inimeste sotsiaalsete<br />
hoiakutega, selgub, et vaatamata laialt<br />
levinud kriitikale, nagu ei esindaks praegused erakonnad<br />
piisavalt hästi inimeste maailmavaateid, on<br />
<strong>Eesti</strong> poliitiline maastik jõudmas inimeste poliitiliste<br />
tõekspidamiste ja sotsiaalsete hoiakutega järjest<br />
paremasse kooskõlla. Siiski ei näita erakondade<br />
toetajaskondade hoiakud, et <strong>Eesti</strong> ühiskond oleks<br />
valmis praeguse poliitilise paradigma olulisemaks<br />
muutmiseks. Võib rääkida <strong>Eesti</strong> poliitilises avalikkuses<br />
valitsevast kahest vastandlikust konsensusest<br />
– ühelt poolt soovist mitte tõsta maksumaksja<br />
osalust avalike teenuste rahastamisel, teiselt poolt<br />
aga soovist parandada riigi poolt osutatavate teenuste<br />
kättesaadavust. Ka sotsiaalse sallivuse nivoo<br />
<strong>Eesti</strong> ühiskonnas on suhteliselt madal.<br />
Samal ajal on selge nii erakondade kui ka üldise<br />
poliitilise paradigma muutumisvajadus. <strong>Eesti</strong> riigi<br />
ja ühiskonna arengustrateegias „Säästev <strong>Eesti</strong><br />
21” peetakse senist turu-liberaalset arengustsenaariumi<br />
jätkumist perspektiivituks. Üha mitmekesisemaks<br />
muutuvate sotsiaalsete väljakutsete<br />
esindamiseks avalikus poliitikas ei piisa enam<br />
üksnes valijate erakondlikust esindatusest. Vajalik<br />
oleks jõuda märksa ulatuslikuma ja laiapõhjalisema<br />
sotsiaalse partnerluseni.<br />
Kas <strong>Eesti</strong> elanikkond on selleks muutuseks valmis?<br />
RISC väärtusuuringud näitavad tõepoolest,<br />
et toetus kiiretele muutustele, mis on pinnas isikukeskseks<br />
majandusliberalismiks, jääb üha väiksemaks.<br />
Selle asemel liigub elanikkonna väärtuste<br />
raskuspunkt suurema sotsiaalse stabiilsuse suunas.<br />
Paraku ei ole sellega seni kaasnenud suuremat sotsiaalset<br />
sidusust ning vastutustunnet – <strong>Eesti</strong> inimese<br />
ellusuhtumine on seni veel domineerivalt<br />
individualistlik ja hedonistlik, sotsiaalse osalusega<br />
väärtused jäävad materiaalsetele selgelt alla. Selline<br />
ellusuhtumine on soodus pinnas ettevõtlikkusele<br />
ja töötamisele suurema sissetuleku nimel, kuid ei<br />
kindlusta ühiskonnas sallivust ja solidaarsust ning<br />
mõjub pikemas perspektiivis kahjustavalt ühiskonna<br />
sotsiaalsele sidususele.<br />
Ajakirja Economist poolt koostatud demokraatia<br />
indeks paigutab <strong>Eesti</strong> mittetäieliku või “mõrase”<br />
(flawed) demokraatiaga riikide sekka (Kekic <strong>2006</strong>).<br />
Kui Freedom House, mille hinnangul <strong>Eesti</strong>s on<br />
täielik demokraatia, arvestab oma demokraatia<br />
indeksis vaid kodanike õigusi ja inimeste vabadusi,<br />
siis need saavad ka Economisti poolt maksimumile<br />
lähedased punktid – vastavalt 9,58 ja 9,71 kümnepallisel<br />
skaalal. Paraku hinnatakse <strong>Eesti</strong> puhul vaid<br />
7,5 punktiga valitsuse tegutsemist ja poliitilist kultuuri,<br />
kõigest viie punkti vääriliseks aga peetakse<br />
kodanike osalemist.<br />
Võib küsida, kas ühiskonna poliitilist organisatsiooni<br />
arendades peame ootama, et kodanike<br />
väärtuste ja sotsiaalsete hoiakute areng tooks ajapikku<br />
kaasa ka suurema kodanikuaktiivsuse, või<br />
oleks võimalik inimeste aktiivsust ja osalustahet ka<br />
teadlikult suurendada.<br />
Ehkki vähene kodanikuaktiivsus võib mõneks<br />
ajaks küll kindlustada riigivõimule tegevusvabaduse<br />
(keegi ei protesteeri ega käi kogu aeg närvidele),<br />
muudab see pikas perspektiivis valitsuse efektiivse<br />
toimimise võimatuks. Kodanike vähene aktiivsus<br />
ei ole vaid kodanikeühenduste mure. Nii nagu inimeste<br />
majanduslikku aktiivsust ja ettevõtlikkust<br />
turgutatakse meil ettevõtlusinkubaatorites ja erinevate<br />
starditoetustega ning tehnilisi innovatsioone<br />
aidatakse välja töötada ja realiseerida teadusparkides<br />
ja tehnokülades, tuleks sarnasel kombel panustada<br />
ka inimeste omaalgatusliku, avalikes huvides<br />
toimuva tegevuse ergutamisse ja soodustamisse.<br />
| 64
Change language