Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Siiski on osadele ühiskonnarühmadele hoolivuse<br />
ja oma panuse andmisega seotud väärtused<br />
enam olulised kui teistele. Ühe sellise rühmana<br />
eristuvad mitte-eestlased, kelle seas sotsiaalse osaluse<br />
väärtustrend on iseloomulik ligi kolmandikule<br />
(eestlastest vähem kui viiendikule). Ennekõike eristuvad<br />
mitte-eestlased sellega, et mõistavad keskmisest<br />
enam vajadust teha ühishuvide nimel kompromisse<br />
(83% neist nõustuvad väitega täiel või suurel<br />
määral) ning anda oma aktiivne panus ühiskonnaellu<br />
(40% nõustuvad väitega täiel või suurel määral).<br />
Teise rühmana eristuvad 15–24aastased noored,<br />
kellest samuti ligi kolmandik peab sotsiaalseid<br />
väärtusi olulisteks: kõigi kolme ülalmainitud<br />
üksikväitega nõustujaid on kõige enam just nende<br />
hulgas. Teisalt aga on materiaalsed, individualistlikumad<br />
väärtused noorte jaoks väga oluliselt kohal:<br />
raha, väljakutsed, välimus, kuulsus, poodlemine<br />
ja teistest eristumine on neile keskmisest tähtsamad.<br />
Seega on noored teataval määral üsna vastuoluliste<br />
väärtuste kandjad. Sotsiaalse osaluse väärtustamise<br />
taga võib olla kas noortele omane tahe<br />
erinevaid asju proovida, sealhulgas olla ka sotsiaalselt<br />
aktiivne, või siis leiab see aktiivsus kitsama väljundi.<br />
Mõlema rühma puhul tekib kahtlus, et reaalses<br />
elus puudub neil sageli võimalus olemasolevat<br />
potentsiaali realiseerida. Nii näiteks tunnetavad<br />
mitte-eestlased eestlastest teravamalt, et ühiskond<br />
vajaks ühist eesmärki, millele end pühendada<br />
saaks: nii leiab praktiliselt kolm mitte-eestlast neljast.<br />
Võrreldes aga sotsiaalset osalust erinevates<br />
vanuserühmades võib öelda, et vanuse kasvades<br />
langeb valmisolek midagi ühiste huvide jaoks ära<br />
teha kiirelt. Noorte avastamishimu kipub sumbuma<br />
alalhoidlikusse materialismi.<br />
Majandusliku heaolu kasvust ning positiivsetest<br />
tulevikuootustest hoolimata on enamik <strong>Eesti</strong><br />
elanikest endiselt väga pragmaatilis-materialistlikult<br />
orienteeritud. Hoolivama ja sidusama ühiskonna<br />
ülesehitamiseks oleks vaja eestimaalaste<br />
Joonis 2.35. Nõustumine sotsiaalse<br />
osalused väidetega (% 15-74aastastest<br />
elanikest)<br />
On tähtis, et igaüks<br />
saaks aru, kuidas ühitada<br />
oma isiklikke<br />
huve teiste inimeste<br />
huvidega<br />
Teatud perioodi jooksul<br />
olen valmis pühendama<br />
aega heategevusele<br />
ja sotsiaaltööle<br />
Soovin aktiivselt osaleda<br />
ühiskonnaelus<br />
ja kaasa aidata selle<br />
arengule<br />
vastab<br />
täielikult<br />
<strong>2006</strong><br />
2000<br />
<strong>2006</strong><br />
2000<br />
34% 41% 20% 3<br />
36% 38% 21% 3<br />
12% 24% 43% 20%<br />
12% 22% 48%<br />
16%<br />
<strong>2006</strong> 10% 23% 48% 18%<br />
2000<br />
vastab<br />
mõningal<br />
määral<br />
Allikas: RISC <strong>Eesti</strong> uuringud 2000 ja <strong>2006</strong><br />
vastab<br />
suurel<br />
määral<br />
üldse<br />
ei vasta<br />
14% 21% 47% 15%<br />
põhimõttelist väärtushinnangute nihet praeguselt<br />
enesekesksuselt enam kaasinimesi arvestava maailmavaate<br />
poole. Kas sellise nihke toimumine võiks<br />
olla reaalne? Nendes ühiskonnarühmades, kus on<br />
see potentsiaal olemas, tuleks selle avaldumist toetada.<br />
Ka materiaalse heaolu ühtlasem jaotumine eri<br />
ühiskonnarühmade vahel kindlasti suurendab taolise<br />
nihke tõenäosust. Ent seda ei pruugigi toimuda<br />
heaolu kasvust hoolimata, kui ühiskonna teadvuses<br />
pole põhimõtteliselt vajalikku koostegutsemise<br />
valmidust. Näiteks jõukas Suurbritannia kuulub<br />
endiselt vastutuse-naudingu teljel pigem viimasele<br />
poolele. <strong>Eesti</strong> puhul lisandub muidugi see aspekt,<br />
et demokraatia on veel noor ja osalemiskogemus<br />
õhuke. Vaja on aega õppimiseks ja senini on näha<br />
olnud, et kui asi on piisavalt tähtis, on inimesed<br />
valmis ka ühiskonna arengu huvides välja astuma.<br />
Selliseid kogemusi oleks enam vaja ka igapäevasemal<br />
tasandil, alati ei peagi tahtma muuta suuri<br />
asju, vaid piisab väikestest.<br />
2.6. Kokkuvõtteks:<br />
avalik arvamus kui <strong>Eesti</strong> elu peegel<br />
<strong>Eesti</strong> inimeste eluga rahulolu iseloomustav üldnäitaja<br />
on tõusuteel. Ent kui vaadata rahulolu elanikkonna<br />
üksikute gruppide lõikes, siis tuleb ilmsiks,<br />
et üldkeskmise alusel olukorra tõlgendamine<br />
on petlik. Keskmise näitajaga kattuva rahulolutasemega<br />
sotsiaalseid gruppe on vähe. Küll aga on<br />
olemas grupid, kus rahulolu on üle keskmise (alla<br />
40aastased, kõrgema haridusega, <strong>Eesti</strong> kodanikud,<br />
63 |
Change language