You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Joonis 2.34. Vastutuse ja naudinguga<br />
seotud väärtustrendid <strong>Eesti</strong>s<br />
Vastutus<br />
80<br />
60<br />
40<br />
20<br />
0<br />
Naudingud<br />
80<br />
60<br />
40<br />
20<br />
0<br />
Keskkonna tähtsustamine<br />
Terviku tajumine<br />
Sotsiaalne osalus<br />
Kollektiivsed eesmärgid<br />
Perekesksus<br />
1996 1998 2000 2002 2004 <strong>2006</strong><br />
1996 1998 2000 2002 2004 <strong>2006</strong><br />
Allikas: RISC <strong>Eesti</strong> uuringud 1996–<strong>2006</strong><br />
Lõbu<br />
Raha<br />
Elamuste otsing<br />
Naudinguline elu<br />
Meelelisus<br />
iseloomustab <strong>Eesti</strong>s just keskealisi ja vanemaid inimesi).<br />
Euroopast oluliselt vähem ollakse <strong>Eesti</strong>s rahul<br />
eluga sellisena, nagu see on, ikka soovitakse minna<br />
edasi ja proovida midagi uut. Argitoimetustest<br />
tagasitõmbumine ning ajavõtmine asjade väärtustamiseks<br />
ning iseendaga olemiseks (hetked iseendale)<br />
pole oluline suuremale osale elanikkonnast: Euroopas<br />
väärtustab neid tegevusi aga ligi kolmandik.<br />
<strong>Eesti</strong>maalaste kiire ja toimekas elu kätkeb<br />
endas siiski paraja annuse alalhoidlikust ning paiksust.<br />
See, et muudatustega püütakse toime tulla, ei<br />
tähenda, et neid ilmtingimata otsitakse ja et nendega<br />
toimetulekus enesetõestamise võimalust<br />
nähakse. Innovaatilisuse aluseks olevat enesetõestamise<br />
vajadust ja väljakutsete otsimist on eestlastes<br />
eurooplastega võrreldes vähem. Pigem püütakse<br />
hoida madalat profiili: teistest eristumine, oma isikupära<br />
rõhutamine ning oma identiteediga mängimine<br />
huvitavad väheseid. Ka rändurihinge jääb<br />
eestimaalastel vajaka: kultuuriline mobiilsus, mida<br />
iseloomustab valmisolek minna teise riiki elama<br />
ja töötama või osata reisides kohanduda kohalike<br />
tavade ja kommetega, on iseloomulik vaid veerandile<br />
elanikkonnast. Pigem väärtustatakse oma riigi<br />
ajalugu ja traditsioone, tuntakse huvi oma kodupaiga<br />
sündmuste vastu ning otsitakse pidepunkte<br />
möödunust ja mälestustest. See väärtustrend on<br />
siiski iseloomulikum elanikkonna vanemale osale,<br />
eelkõige just üle 50aastastele, kes aga oma suure<br />
osakaaluga mõjutavad üldise väärtuspildi kujunemist<br />
oluliselt. Oluline on kuulumine väiksematesse<br />
gruppidesse koos selliste inimestega, kellega jagatakse<br />
ühist ajalugu ja väärtusi. <strong>Eesti</strong>maalane on<br />
hea muudatustega kohaneja, mitte riskeerija. Näiteks<br />
nõustub 87% elanikkonnast väitega, et elus on<br />
parem olla ettevaatlik: hoiak, mida 50 okupatsiooniaastat<br />
kindlasti kinnistas.<br />
Analüüsides vastutuse ja naudingutega seotud<br />
üksikväärtusi täpsemalt, näeme, et naudingutega<br />
seotud väärtused on praeguseks hetkeks<br />
ületanud sajandivahetuse alguses tekkinud teatud<br />
kõrgperioodi ning on kas stabiliseerunud või<br />
on nende olulisus veidi langenud (vt joonis 2.34.).<br />
Ometi on selliste väärtuste kandjaid enam kui vastutusega<br />
seotud väärtuste kandjaid. Vastutusväärtuste<br />
puhul on viimase paari aasta lõikes samuti<br />
toimunud mõningane languse stabiliseerumine.<br />
Suurim osa elanikkonnast – ligikaudu 40% – arvab,<br />
et oluline on leida ühiskonna jaoks ühiseid eesmärke<br />
ning arvestada nii isiklike kui kollektiivsete vajadustega.<br />
Pisut väiksemat osa iseloomustab terviku tajumine:<br />
huvi lähemate ja kaugemate sündmuste ja<br />
nende mõjude suhtes praeguste ning tulevaste sugupõlvede<br />
elule ning usk, et oma tegudega suudetakse<br />
mõjutada tervikut. Kuigi riiklikul tasandil on perekonda<br />
üha rohkem väärtustama hakatud, jääb elanikkonnas<br />
selliste inimeste osakaal, kes peavad lapsi<br />
lahutamatuks osaks elust ning on valmis pereelule<br />
palju aega pühendama endiselt suhteliselt väikeseks.<br />
Teisalt, võrreldes olukorda 2000. aastal viie suurema<br />
Euroopa riigi (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia,<br />
Hispaania, Suurbritannia) keskmisega võib öelda, et<br />
nii on see ka Euroopas tervikuna.<br />
Sotsiaalse osalusega seotud väärtused on viimasel<br />
kümnendil jäänud materiaalsetele selgelt<br />
alla. Kui kõrvutada hoolivuse, heategevuse ja osalusega<br />
seotud väärtusi materiaalseid väärtusi esindava<br />
väärtustrendiga (raha), siis pehmeid väärtusi<br />
peab elus oluliseks ligi kaks korda vähem inimesi.<br />
Vaadates konkreetseid väärtustrendi aluseks olevaid<br />
väited (joonis 2.35.) võib öelda, et kuigi deklaratiivsel<br />
tasemel ollakse valmis teiste inimeste ja<br />
nende huvidega arvestama, siis tegudeni usub end<br />
jõudvat üsna väike osa elanikest. Nii on solidaarsuse<br />
aluseks olevaks omaenda ja teiste inimeste<br />
huvide ühitamisega nõus iga kolmas eestimaalane<br />
neljast, ent oma aega ja energiat heategevusele või<br />
ühiskonnaasjade arendamisele oleks suure tõenäosusega<br />
nõus loovutama vaid ligikaudu kolmandik<br />
neist. Mingeid muudatusi viimase kuue aasta jooksul<br />
neis konkreetsetes hoiakutes toimunud pole.<br />
| 62
Change language