Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Kõige olulisem nihe stabiilsuse väärtustamise<br />
suunas tekkis just 2002.–2004. aasta vahel,<br />
mil vahepealse majanduslanguse mõju taandus ja<br />
inimeste elujärg kiirelt paranema hakkas. 2004.–<br />
<strong>2006</strong>. aasta lõikes on liikumine stabiilsuse suunas<br />
aga peatunud. Elu <strong>Eesti</strong>s on suurel määral paika<br />
loksunud, radikaalsete reformide aeg on möödas,<br />
<strong>Eesti</strong> kuulub NATOsse ja Euroopa Liitu, mille liikmeks<br />
saamine moodustas suure osa taasiseseisvumisjärgsetest<br />
pingutustest, inimeste materiaalne<br />
heaolu kasvab. Kas <strong>Eesti</strong> elanikud liiguvad mööda<br />
telge veelgi suurema stabiilsuse väärtustamise<br />
poole, kus on ka jõukad Euroopa demokraatiad<br />
nagu Saksamaa, Suurbritannia, Soome ja Rootsi,<br />
seda näitab aeg. Liigne rahulolu kätkeb endas ka<br />
ohtu sumbuda paigalseisu, kuid sellesse punkti<br />
<strong>Eesti</strong> elanikud tervikuna veel jõudnud pole.<br />
Teatav stabiilsus võib samas olla vajalik, sest kuigi<br />
eestimaalased on endiselt eurooplastest muutustealtimad,<br />
ei ole aastate jooksul toimunud nihet sotsiaalsete<br />
väärtuste hindamise suunas. Tööd tehes ja<br />
raha teenides on pehmemad väärtused paratamatult<br />
tahaplaanile jäänud. Pigem ollakse huvitatud lühiajalistest<br />
või kohestest, eeskätt naudingut pakkuvatest<br />
kogemustest, mitte niivõrd pika aja pärast tulemusi<br />
andvatest muutustest. Sellega kaasneb ka raha<br />
väärtustamine, kuivõrd see on keskne vahend naudingulise<br />
elu ja suurema turvalisuse saavutamiseks<br />
nii enda kui oma pere jaoks.<br />
Naudingute ja vastutuse telg väljendab teatud<br />
määral ka individualistlike ja kollektivistlike väärtuste<br />
tähtsaks pidamist. Naudingulise elu väärtustajad<br />
lähtuvad ennekõike oma individualistlikest<br />
huvidest, vajadustest ja soovidest; sellal kui vastutuse<br />
poolt tähtsamaks pidajad arvestavad kaasinimestega<br />
enam, on hoolivamad ja abistavamad.<br />
Vastutusväärtuste kandjad ei seisa muutustele<br />
vastu, kuid nad peavad oluliseks muutuste ning<br />
nende võimalike tagajärgede hoolikat läbikaalumist.<br />
Võrreldes naudingulisele poolele kuulujatega<br />
on neile olulised ka erinevate tegevuste ja sündmuste<br />
moraalsed ja eetilised aspektid.<br />
Võrreldes eestimaalasi ja eurooplasi iseloomustavaid<br />
väärtustrende 10 (vt joonis 2.32.) näeme, et<br />
eestlased on enam avatud muutustele ning harjunud<br />
elama kiiret ja toimekat elu. Ligi pool elanikkonnast<br />
võtab määramatust – seda, et elu on täis<br />
ootamatuid sündmusi, millega tuleb toime tulla<br />
– väljakutsena. See peegeldab tegelikku olukorda:<br />
kiireid muudatusi täis elu on inimesi paratamatult<br />
valmistanud ette uuteks keerdkäikudeks valmis<br />
olema: kui 2000. aastal iseloomustas see väärtus<br />
37% elanikkonnast, siis <strong>2006</strong>. aastaks oli näitaja<br />
kasvanud 49%-le. Keskmisest mõnevõrra enam<br />
Joonis 2.32. Väärtustrendid:<br />
<strong>Eesti</strong> võrreldes Euroopaga<br />
Paindlikud suhted* +<br />
Päritolu ja juurte tähtsustamine +<br />
Raha* +<br />
Inimvõimete tunnetamine +<br />
Määramatus kui väljakutse +<br />
Palju tegevusi korraga +<br />
Lakkamatu tegutsemine +<br />
Kõikjal kohalolek +<br />
Grupikuuluvus +<br />
Väljakutsete otsimine –<br />
Identiteetide paljusus –<br />
Isikupära rõhutamine –<br />
Kultuuriline mobiilsus –<br />
Eristumissoov –<br />
Enesetõestamine –<br />
Rahulik elu –<br />
Hetked iseendale –<br />
5<br />
<strong>Eesti</strong><br />
38<br />
55<br />
26<br />
52<br />
29<br />
49<br />
30<br />
42<br />
28<br />
39<br />
28<br />
39<br />
28<br />
33<br />
24<br />
29<br />
36<br />
26<br />
34<br />
25<br />
35<br />
23<br />
34<br />
23<br />
28<br />
19<br />
28<br />
17<br />
30<br />
Euroopa<br />
Allikas: RISC <strong>Eesti</strong> uuring <strong>2006</strong>; Euroopa keskmine põhineb Prantsusmaa,<br />
Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia ja Hispaania 2005 ja *2003<br />
aasta RISC andmetel. “+” statistiliselt oluliselt Euroopast enam; “–”<br />
statistiliselt oluliselt Euroopast vähem.<br />
iseloomustab see väärtustrend alla 30aastasi eestlasi<br />
ning eelkõige meesterahvaid.<br />
Kuivõrd ollakse harjutud elama kiiresti muutuvas<br />
maailmas, siis loodetakse abi pigem tegutsemisest<br />
vastavalt olukorrale, kui kindlatest reeglitest<br />
ja kavadest. Paindlike suhete väärtustamine näitab<br />
seda, et enamik elanikest tähtsustab võrdseid<br />
sotsiaalseid võimalusi vastandina formaalsetele<br />
struktuuridele või autoriteetidele. See trend kirjeldab<br />
soovi horisontaalsete sotsiaalsete suhete järele,<br />
kus ei ole käsutajaid, vaid pigem on inimesed, kes<br />
lükkavad asju käima.<br />
Samuti peetakse oluliseks pidevat uute kogemuste<br />
omandamist ja enda edasiarendamist (inimvõimete<br />
tunnetamine). Normaalne on pidevalt teha<br />
mitut tegevust korraga (iseloomulik just noorematele,<br />
alla 30aastastele inimestele), samas kui käed<br />
rüpes istumine ja eesmärgistatud tegevus oleks ajaraiskamine<br />
(lakkamatu tegutsemise väärtustrend<br />
28<br />
41<br />
64<br />
81<br />
10<br />
Väärtustrendid on väärtusorientatsioonid, mis moodustuvad 2–3 erineva ankeedis mõõdetava üksikväite alusel.<br />
61 |
Change language