You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Joonis 2.29. Suhtumine mitte-eestlaste<br />
kaasamisse erakondade pooldajate seas<br />
Rahvaliit<br />
Keskerakond<br />
SDE<br />
Res Publica<br />
Reformierakond<br />
Isamaaliit<br />
Allikas: MeeMa 2005<br />
-47<br />
-32<br />
-34<br />
-26<br />
-29<br />
-30<br />
toetajaskonna hoiakud ei kõnele selle poolt, et <strong>Eesti</strong><br />
ühiskond oleks valmis poliitilise paradigma põhjalikumaks<br />
muutmiseks. Selline sisevastuolu on<br />
tunnuslik postkommunistlikule siirdeideoloogiale,<br />
mida ühelt poolt vermivad sotsialistlikud arusaamad<br />
riigi ülesannetest heaolu kindlustajana, teisalt<br />
aga kujundavad konkurentsiühiskonna individualistlikud<br />
väärtused ja liberalistlikud arusaamad<br />
“õhukesest riigist”, millele on võõrad maksumaksja<br />
kohustuste ja sotsiaalse solidaarsuse ideed.<br />
<strong>Eesti</strong> ühiskonna teine valus probleemidering on<br />
seotud mitte-eestlaste integratsiooniga. Nagu nägime<br />
eelnevast viimase kolme aasta muutustele antud hinnangute<br />
kokkuvõttest, oli nii eestlaste kui mitte-eestlaste<br />
seas valdav kriitiline suhtumine integratsiooni<br />
edukusse. Aastaid on sotsiaalteadlased soovitanud<br />
suurendada tähelepanu integratsiooni sotsiaalsele ja<br />
majanduslikule küljele ning kaasata mitte-eestlastest<br />
kodanikke aktiivsemalt <strong>Eesti</strong> poliitikasse.<br />
2005. aasta MeeMa küsimustikus sisaldus küsimus<br />
suhtumisest mitte-eestlaste kaasamisse <strong>Eesti</strong><br />
poliitikasse ja majandusse. Valdav enamus eestikeelseid<br />
vastajaid oli selles suhtes eitavalt häälestatud,<br />
samas kui venekeelsed vastajad oma enamuses pidasid<br />
seda vajalikuks. Kas poliitiliselt aktiivsed, end<br />
erakondadega samastavad inimesed on selles suhtes<br />
erinevad ja rohkem valmis sotsiaalseks innovatiivsuseks,<br />
suuremaks avatuseks “teiste” vastu? Nagu<br />
näeme, (joonis 2.29.) on kõigi erakondade pooldajate<br />
seas nii muulaste suuremat kaasamist toetajaid kui<br />
vastaseid, kusjuures negatiivne hoiak mitte-eestlaste<br />
kaasamise on väikeses ülekaalus kõigi erakondade<br />
pooldajate seas, v.a Keskerakond.<br />
Samuti viitavad uurimistulemused sotsiaalse<br />
sallivuse küllalt madalale nivoole <strong>Eesti</strong> poliitiliselt<br />
aktiivses elanikkonnas. Kõigi erakondade pooldajate<br />
seas on üsna ühtlaselt ülekaalus vastumeelsus<br />
avalikult tunnustada vähemusi, kelle kombed ja<br />
väärtused erinevad üldiselt omaksvõetud elustiilist,<br />
väärtustest ja käitumistavadest. Ehkki abstraktselt<br />
pooldatakse kultuuride vahelisi kontakte,<br />
ollakse valdavalt tõrjuv “teisega” avalikus kohas<br />
kokku puutudes (vt joonis 2.30.). Erakondade<br />
minimaalsed erinevused selles suhtes näitavad, et<br />
poliitiline tahe <strong>Eesti</strong> ühiskonnas sallivuse suurendamiseks<br />
praktiliselt veel puudub.<br />
Kokkuvõtteks võime tõdeda, et <strong>Eesti</strong> poliitiline<br />
maastik on järjest enam võtmas klassikalist, traditsioonilistest<br />
poliitilistest ideoloogiatest lähtuvat<br />
kuju. Vasakpoolsete erakondade pooldajatele osutusid<br />
tunnuslikeks liberaalset ja sotsiaalset maailmavaadet<br />
eristavad küsimused sellest, kas riik peaks<br />
vabaturu toimimist reguleerima ning kas riigil tuleks<br />
enda peale võtta teatud kohustusi ühiskonna liikmete<br />
heaolu tagamiseks. Parempoolsete erakondade<br />
pooldajatele on iseloomulik riigi rolli väiksem rõhutamine,<br />
aga ka veendumus isikliku konkurentsivõime<br />
olulisusest elus edasijõudmisel ning radikaalsete<br />
turumajanduslike reformide positiivsest rollist<br />
<strong>Eesti</strong> arengus. Samas võib nii parem- kui vasakpoolsete<br />
valijate puhul täheldada sisult vastandlikku<br />
konsensust: ühelt poolt üksmeelset soovi mitte tõsta<br />
maksumaksja osalust avalike teenuste rahastamisel,<br />
teisalt aga sama üksmeelset ootust riigi poolt osutatavate<br />
avalike teenuste paremaks kättesaadavuseks.<br />
22<br />
34<br />
34<br />
35<br />
40<br />
38<br />
-60 -40 -20 -00 -20 -40 -60<br />
Mitte-eestlaste<br />
suurem osalus<br />
<strong>Eesti</strong> poliitikas<br />
ja majanduses<br />
on <strong>Eesti</strong>le<br />
kasulik<br />
Mitte-eestlaste<br />
suurem osalus<br />
<strong>Eesti</strong> poliitikas<br />
ja majanduses<br />
on <strong>Eesti</strong>le<br />
kahjulik<br />
Joonis 2.30. Erakondade pooldajate<br />
suhtumine “teistesse”, üldisest normist<br />
kõrvale kalduvasse elustiili<br />
Rahvaliit -63<br />
25<br />
-44<br />
30<br />
-58<br />
Keskerakond<br />
24<br />
-37<br />
36<br />
-57<br />
SDE<br />
27<br />
-48<br />
30<br />
-51<br />
30<br />
Res Publica<br />
-36<br />
37<br />
-50<br />
34<br />
Reformierakond<br />
-39<br />
35<br />
-51<br />
32<br />
-48<br />
Isamaaliit 31<br />
-60 -40 -20 -00 -20 -40<br />
Oma kodus ja kitsamas ringis võivad inimesed käituda nii nagu tahavad, kuid<br />
mind häirib, kui inimesed oma kõrvalekalduvusi avalikult välja näitavad<br />
Mul pole midagi selle vastu, kui inimesed, kelle elustiil erineb<br />
märgatavalt ühiskonna keskmisest, seda avalikult välja näitavad<br />
Vähemused peaksid arvestama enamuse tahet ning järgima ühiskonnas<br />
üldkehtivaid väärtusi ja käitumisnorme<br />
Parem on lasta vähemustel elada oma väärtuste ja normide järgi, ühtsete<br />
normide kehtestamine suruks alla üksikindiviidi õigusi<br />
Allikas: MeeMa 2005<br />
59 |
Change language